Suur tuuletööstuse teemaline rahvakoosolek toimus 25.03.2025 Paide Muusika- ja Teatrimajas. Toome lugejani lühikokkuvõtte:
Teisipäeval, 25. märtsil kell 18:00 toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas suur rahvakoosolek “Kuhu liigud südamaa? Kuhu liigud Eesti?“, mis keskendus tuuletööstuse tulevikule ja sellega seotud küsimustele. Ürituse korraldajad rõhutasid vajadust lõpetada senine jõupoliitika ja alustada avatud ja austavat dialoogi kohalike kogukondadega.
Üks korraldajatest, Kristo Kiviorg, rõhutas: “Oleme Türi, Järva valla ja Paide inimestena
veendunud, et raha võim ei tohiks rahva võimust üle sõita. Ühiskond peab, kasvõi läbi valu,
alaealisusest välja kasvama, peremehestuma ja suutma kanda nii vabadust kui vastutust
käsikäes.”
Rahvakoosolekul astusid üles mitmed asjatundjad ja aktivistid, kes jagasid oma teadmisi
ja kogemusi tuuletööstusega seotud probleemidest:
Veiko Viigipuu, elektriinsener – andis ülevaate tuuletööstusalade arengutest Järvamaal.
Margus Sild, energeetik – rääkis roheenergia varjatud piirkondlikest probleemidest.
Maarja Koivuoja, Vaali küla elanik – jagas oma kogemusi ja mõtteid sellest, kui
koduümbrusse kavandatakse 32 tuulikut.
Koosoleku oluliseks osaks oli paneeldiskussioon, kus oma arvamust avaldasid ja
küsimustele vastasid:
Anti Poolamets ja Pipi-Liis Siemann,
riigikogu liikmed Martin Medar,
Kose vallavolikogu esimees Arto Saar,
Järva vallavolikogu liige Toomas Tammik,
vallavanem Maarja ja Urmas Maranik,
MTÜ Looduse ja Inimeste eest eestvedajad Eerik Potter,
MTÜ Elurikas Türi esindaja Kalju Tamme,
füüsik Eve Süvari-Kongi,
põltsamaalaste esindaja.
Ürituse korraldasid Paide ja Türi vabaühendused.
Lühidalt mõned väljavõtted esinejate kõnedest:
Märkus: Kokkuvõte on tehtud videosalvestuse põhjal kiirmärkmetena, seega, ärge lugege kirjavigu ja loogika vigu vaid keskenduge sõnumile.
*Esineja: Maarja Koivuoja, kohalik elanik.
Küsimused
*Riigikogu liige Kalle Grünthal, EKRE, räägib Riigikogu uudise. Ministeeriumi esindaja Aive Telling rääkis Riigikogus välja saladuse „(Riigikogu sotsiaalkomisjonis 2.dets. 2024), et Eestil puudub teadmine tuulegeneraatorite kahjulike mõjude osas, see teadmine pidi tulema 1.sept-ks 2025. Ja sellepärast on ta nüüd sattunud tohutu tagakiusamise alla. Teda on ähvardatud, ta on nutuäärele viidud, aga pidi ise hakkama saama. Koosolekusaalis Aivet keegi ähvardanud ei olnud (küsimise peale oli vaikus), järelikult kiusajad on tema ülemused – ministeeriumi kantsler, peaminister jt. Need on tigedad, et ta lobises välja nö saladuse“. Kõneleja tänas teda igal juhul aususe eest.
*Küs. Huvitav olukord – me paneme tuulikud püsti ja ei tea, millist ohtu nad sisaldavad – kuulda müra, infraheli, ülimürgise gaasi leke tubiinidest, jääheide, vibratsioon – kuidas see inimestele mõjub. Minu hinnangul peaks enne, kui me siin ühtegi tuulikut püsti paneme, peab antud asi olema reguleeritud seaduse tasandil. See on minu meelest oluline komponent, mis on jäetud tegemata.
Ja väga mulle meeldis Euroopa Kohtu otsus, mis praegu täna minu jaoks I korda avalikuks tuli. Minu küsimus – mis te arvate sellest, et see protsess on valepidi käima läinud, et maja ei saa ehitada ilma projekteeringuta ja tuulikuid ei tohiks teha enne, kui on olemas eriseadus selle jaoks? Mis te arvate? „Väga nõus!“ – Maarja.
*Repliik kohalt – See on täiesti õige, mis Kalle ütles. Oleme valest otsast alustanud, sest tuulik toob ju raha sisse. Nüüd paneme aga neid juurde! Kui palju neid siis lõpuks vaja on? Mõned arvavad, et juba piisab. Kuidas lõpetada see tohutu udutamine, mis on toimunud viimased aastad selle energia kallal, põlevkivi kallal jne. Kes on see kurjajuur, kuidas sellele jälile saada?
Juhataja – see on väga hea küsimus ümarlauale.
!!*Esineja: Margus Sild, energeetik. Pealkiri – „Millest meile ei räägita?“ ehk reaalselt – hämatakse. Esineb tavalise inimesena, mitte erialainimesena, lootes, et siia on tulnud ka mõned poliitikud, kes saavad end harida. Põhilised võtted, kuidas rahvast lollitatakse:
„Tuulikud lahendavad meie energeetilised probleemid ja kui tuulikuid ei ehitata, läheb meie elekter kallimaks. Tuulikud on roheenergia, nad on ohutud.
Infraheli on igal pool meie ümber. Seadusandlus.“ See on muidugi puudulik.
Iga väite kohta on mul slaid.
– Kõigepealt väide: “Tuulikud lahendavad meie energeetilised probleemid ja kui tuulikuid ei ehitata, läheb meie elekter kallimaks“. Reaalsus on teine. Kui tuulikud ehitatakse, hakkavad meil probleemid alles tekkima. Minimaalne elektri hind, kuhu ei ole arvestatud lisaenergia võimsuste tootmise ehitamist, ei saa olla alla 10 sendi kW kohta. Räägitakse müstilisest 4-6 senist – see on puhas jama. See saab olla nii ainult siis, kui meie kõik kahjud kinni maksame. Nii et arendajad saavad raha, aga Eesti riik ja vallad – maksavad kahju.
Põhiprobleem. Praegused meie tuulikupargid töötavad 20-28% võimsusega maksimumist, oma võimekusest. Maksimaalse võimsusega töötamise puhul oleks see 100%. Mis me selle ülejäänud 70% elektriga teeksime, mida me toodame? Aga nii ongi, et kord toodame elektrit üle, aga paari päeva pärast on elektrit puudu. Mis me siis teeme?
Tihti on tuulevaikused. Maksimaalse võimekusega töötab tuulik siis, kui on tuult ca 10m/s.
2 m/s-st läheb tuulik tööle, aga tema tootlikkus on väga väike. Need meie praegused, keskmised tuulikud, seisatakse tuule kiirusel 25 m/s. Suured tuulikud, mida kuulu järgi tahetakse ehitada, seisatakse varem, sest pinnad on suuremad ja tuule mõju labadele ja mastile on oluliselt suurem kui väiksemale tuulikule.
Kui elektrit jääb puudu, tähendab, et peame lisaks ehitama juurde ühe elektrijaama võrgu. Hetkel öeldakse, et teeme gaasi – väga hea. Aga Eestil gaasi ei ole. Gaas tuleb kõik sisse osta. Aga kas Eestis on üldse maagaasi mahuteid, hoidlaid? Ei ole. On Lätis. Jällegi probleem.
Ja miks peab doteerima tulusat äri? Kui tuulikud on nii kasulikud, siis millegipärast keegi neid ehitada ei taha ilma dotatsioonideta. See tasuvus on väga ebaühtlane…Aastate lõikes võib tuuleenergia võimsus kõikuda mingitel päevadel 20-30%. Meie kliima ei ole ju ühtlane, mõni aasta on tuulisem, teine vaiksem. Ja kõik, mis tuulikutest puudu on, tuleb kuskilt saada.
-Tuulikud on väga head roheenergia tootjad. Jah, kui tuulik töötab, ta ei erita CO2 gaasi. Aga CO2 tuleb kõvasti siis juurde, kui neid tuulikuid ehitatakse.
Tuulikute eluiga ei ole väga pikk, võrreldes mõne teise energiatootmisallikaga. 1 tuumajaam on 3-4 korda pikema elueaga kui tuulik. Sama on põlevkivijaamadega. Meil on need vanad – 50-60 aastat. Selle aja jooksul tuleks tuulikuid 2-3 korda uuesti ehitada. Ja kõik see maksab.
Kas keegi suudab garanteerida, et tuuliku jalam, see, mis maa sisse jääb, et see 30 a. pärast veel uut tuulikut kannab järgmised 30 a.? Eriti oleneb pinnase kandevõimest. Nõrgal pinnasel tuleb vaiadele ehitada, kuni 30 m sügavale. Kui neid vaiu palju puurida ühele alale, mida see võib tähendada selle ala veerežiimile, põhjaveele? Keerame oma sood, rabad ja metsad tuksi? Meil tahetakse ju ehitada just sinna, ja seal on enamasti nõrgad pinnased!
Tuulikud ju pöörlevad. Vabas looduses meil pöörlevaid objekte enamasti ju ei ole. Kotkastele ja kurelistele on see kõige suurem oht. Eelmise kõneleja kodu lähedal oli ju kotkaid. See tuleb veenvalt dokumenteerida ja valda viia. On reaalselt kaugused, kui kaugele kotkaste elukohast tohib tuulikut ehitada. Riiklik huvi? (koha pealt küsimus). Riiklik huvi peaks olema see, et elu riigis säiliks ja majandus õitseks. Kui meil pole elu, siis meil pole mitte midagi riigis!
Suur probleem – kes utiliseerib tuulikut? Riigitegelased ütlevad, et tuuliku omanikud. 30 aasta pärast on firma aga pankrotis, omanikku pole? Omanik Vald? Palju õnne! Iga tuuliku mahavõtmine maksab miljoneid. Nali on see, et tuuliku labasid utiliseeritakse eraldi, läbi hakkuri, ja ladustatakse maa alla. Roheline?
Infraheli. Meie ümber olevat igal pool kogu aeg infraheli. See on demagoogia, mida meie rahvale tahetakse maha müüa. Et on looduslikku ja tehislikku infraheli (ih). Aga millised need on, nende eripärad, mille poolest erinevad looduslikud ja tehislikud ih-d? Mere ääres on meil palju ja erineva tugevusega infraheli. Aga milline? See on lainetav, pole teravad mütakad. Tuulikutest ja ka inimestest, kõnest tulev ih on terav, nagu mütakas. Lihtsalt mütaka võimsus on tuulikutel suurem kui inimestel. Absoluutselt kõik, mis liigub, tekitab infraheli. Aga ih signatuurid on erinevad.
Kahjulik on tuulikute puhul just see, et tuuliku ih on impulsiline ja impulsi energia on väga suur. Kui tuuliku rootor pöörleb 10 pööret minutis ja tal on 3 laba, siis tuleb ju 30 mütakat minutis! Mütakad vaibuvad harmooniliseks jadaks ja reaalselt tuleb neid mütakaid hästi tihti ja hästi palju ja neid mütakaid ei ole mõõdetud Eestis! See on põhiline probleem.
Üks väikene näide infraheli erinevusest. Siin on näha vasakul pool sonogramm Taanis 2016 mererannast ja paremal tuulikute lähedalt. Õige ih mõõtmine on väga kallis ja see on põhjus, miks seda Eestis ei ole tehtud. Eestis vist isegi puudub kompetents reaalselt sellise asja tegemiseks. Saardes mõõdeti ih ja see oli korras. Nali! Ma viskasin korraks pilgu peale, mis seal tehtud oli, ja see paber, mis seal toodeti, sobiks hästi vetsu kohe! Täielik jama, mis seal tehti. Saardes ei olnud õige metoodika, millega mõõdeti… Hiljem on välja tulnud, et see mõõteaparatuur oli taatlemata, kalibreerimata… Seega see ei olnud teaduslik mõõtmine, vaid lihtsalt informatiivne… Kuna metoodika oli vale, siis see mõõtmine on täielik jama, mis seal tehti. Vähemalt metoodika peaks õige olema, et aru saada reaalselt, mis seal toimub. Tuleb aru saada, millal on inimestel probleem tervisega ja vastavalt sellele ka mõõtemetoodikat muuta. Mõõta ih tasemeid sel hetkel, kui inimesel on probleem, mitte mõõta neid siis, kui inimesel suure tõenäosusega ei ole neid probleeme…
Aastas on 8760 tundi. Ja kui seda mõõtmist tehti 2 korda 24 tundi, siis ainuüksi see mõõtmispikkus on täiesti mõttetu. Samamoodi ma pole näinud, et oleks seal välja toodud tuule suund, tuule suund mikrofonide suhtes, tuule kiirus ja tiiviku rootorite pöörlemiskiirus. Neid keegi ei vaadanud ju. Jällegi metoodiline viga.
Ja veel üks komponent selles suures demagoogiajadas. Mõõtmised tuleb teha öösel. Miks öösel? Üleüldine helide foon on madal. Ja mõõtmised tuleb teha allatuult, sest heli kandub tuule suunas kaugemale. Kui neid kahte nüanssi eirata, on juba mõttetu mõõtmine, mõttetu ajaraisk.
Ja ametlikest allikatest ma ei ole näinud, et oleks analüüsitud inimeste probleemi kuupäevasid, tuule suundasid ja tuule kiiruseid. Seda ei tehta. Miks?
Aga meil on siin saalis poliitikuid, kes võiksid need asjad tõstatada, eriti kohalikud poliitikud, sest mina näen seda, et nende andmete pealt, mida meile esitatakse, ei tohiks mingeid otsuseid teha. See on täielik jama.
Kokkuvõtteks, mida mina arvan kõigest sellest: kõik uuringud meil hetkel tehakse sedasi, et probleemid välja ei tuleks! Või probleemid oleksid võimalikult väikesed.
Teine probleem on ka KMH-des, kus võetakse subjektiivseid hinnanguid, objektiivselt asja üldse vaatamata. Kui öeldakse, et see hinnang on vale, mis te olete andnud, siis öeldakse, ei, see on õige. Ei arvestata mitte millegagi. See on järgmine probleem. Kui KMH tegijad eiravad kõike kriitikat, siis see tähendab, et seal on probleem. Sest miks eiratakse? Ja see kriitika ei ole mõttetu, sest seal on hinnangutes probleemid sees.
Enne, kui ei ole veenvaid mõõtmistulemusi õige metoodikaga, metoodika ei oleks korralikult lahti kirjutatud, ja põhjendatud, miks just niimoodi mõõdeti, siis mina kohaliku poliitikuna ei suudaks teha otsust selle kasuks, kas teha tuulepark või mitte. Veenvaid analüüse ma ei ole näinud mitte kuskilt. Räägitakse mingitest numbritest – andke algandmed, andke valemid. Meie peaminister ütleks selle peale, et ärge süüvige nii väga numbrimaagiasse!:) Aga energeetika on puha numbrimaagia! Kui energeetikas numbrid kokku ei lähe, siis ongi asi jama. Tuled kustu.
Minu arvates kohalikud poliitikud peavad esitama reaalseid teravaid küsimusi nii arendajatele kui riigile ja nõudma adekvaatseid vastuseid. Ma olen käinud koosolekutel ja vallaametnikelt tulnud vastused on pehmelt öeldes piinlikud. Need ei ole vastused, vaid see on puhas demagoogia, mis sealt tuleb. Usu pealt ei ole võimalik energeetikat teha. Energeetika on siiski numbrimaagia. Ja usk siin ei aita. Me võime panna mitu küünalt kirikusse, aga kui võimsust ei ole, elektrit ei ole, siis seda ei ole. Kui tuult ei ole, päikest ei ole, ja meie naabritel ei ole piisavalt energia tootmise reserve, et meid hädast välja aidata, siis meil elektrit lihtsalt ei ole.
Ja kõige olulisem – seadusandlus on juba jama. Ei ole reguleeritud. Müra on reguleeritud vaid liiklusmüra tasemel, mis kõlbab ainult linna oludesse, siis tegelikult peaksid kohalikud poliitikud nõudma seda, et seaduseandja teeks seadused korda. Ennem ei ole võimalik mitte mingeid otsuseid teha.
Ja minu meelest ei ole see täiskasvanulik käitumine, kui saadakse aru (loodetavasti), et seadustes on augud sees, aga öeldakse, et me teeme kõike seaduste järgi. Andke andeks, see ei ole täiskasvanulik. Vähemalt võiks tunnistada, et jah, seadus on puudulik.
Ja lõpetuseks natuke teravamad read: suur pall on hetkel kohalike poliitikute väravas – nad võiksid suureks kasvada, reaalselt huvituda asjadest ja asjad endale selgeks teha, enne, kui hakkavad otsuseid tegema. Sest kui nüüd otsus valesti läheb, siis on väga halvad tagajärjed! Just energeetikas, inimese ja üldse looduse tervises. Aitäh!
!!*Küs., tegelikult repliik Erik Perlin. Kahjuks on nii, peab tunnistama, et uuringud tehakse, jah nii, et probleemid välja ei tuleks. Nii ei saa jätkata. Olen põhjalikult tuulikutega tegelenud. Siin saalis on rohkem kompetentsi kui nii Riigikogus kui keskkonnaministeeriumis (kliimamin. on raske öelda). Aga Kalle Grünthal küsis, et kas me teame, miks see protsess on tagurpidi käima läinud. Et kuidas me saame nii teha, et kui meretuuliku subsiidiumitega juba jäädi vahele – 2 miljardit on riigieelarvest üüratu summa – sinna kõrvale jäeti ütlemata, kuidas võrgutasu tõuseb, kuidas liini ehitustasu tõuseb – 10 miljonit on lisaks sinna juurde, mis on Martin Helme öelnud.
Me tegelikult teame, millist mõju tuulikud meil omavad, me ei pea nullist tegema uut uuringut. Või et ootame neid Saarde uurimusi, et siis saame teada, kui turvaline meil kõik on. Vändra omavalitsusjuhtide koosoleku järgselt andis Joko Alender intervjuu TV-le, kus ütles, et laseme neil tõestada, et infrahelil ei ole mõju. Selline küsimuse püstitamine uurimisele näitab juba, et ta ei ole erapooletu ja me ei saa objektiivseid tulemusi.
2010 Jaanus Tamkivi sai Hanno Pevkurilt kirja (keskkonnaminister sai sotsiaalministrilt kirja), kus oli TTÜ ekspertgrupi analüüs kõrval – tuulikutest lähtuv tervisemõju, andmed Euroopast, maailmast igalt poolt, näited, teadustööd (ma saatsin ise ka valdadesse, kus tuulearendus töötab) – üle 30 uurimuse, mis kõik ütlevad: tervisemured, tervisemured, tervisemured. Ehk siis, kui on tõestatud, et tuulikutel on negatiivne mõju inimese tervisele või loodusele, siis 2020.a. Hiina kaalukas uurimus (üle 100 000 tuuliku, üle 10 a. uuriti) ütles, et kogu elusloodus, kogu elutegevus on tuulepargist pärsituid, rakutasandil. Meie, inimesed, ka, me oleme ka loodus, mõjutab sündivust, arengut jms. Neid uuringuid ei saa eirata.
Paneme fookuse teise kohta… Panna saalile, listidele. Meie valitsuse esindajad on juba vahele jäänud valetamise ja vassimisega. Otsuste tegemisega enne analüüse. (Me peaks juba lähtuma sellisest valitsuse sammust, et jäädi vahele meretuuleparkide doteerimise rahadega, Yoko Alender juba sõnastaks uurimuse selliselt, et sealt ei tuleks erapooletut vastust, mida me siis veel ootame?)Millest me veel räägime?!
Me peaks võtma nad vastutusele selles kohas.
Mis me edasi peaks tegema?
Margus Sild – põlevkivi keevkihttehnoloogia on oluliselt puhtam, kui endine. Energia tooraine peaks ikka kodumaine olema.
II osa Ümarlaud – laval 9 inimest.
Küs… Kas meil on endiselt rahvavõim või on rahavõim?
Vastused. Meil olid e-valimised, mille toetus rahva seas on 25% ja meil on valitsus, kelle toetus on rahva sees 18,7%.
Subsiidiumid. Tuuleäril on kõige suurem! Meil eriti Linnamäele – Postimehe omanikule. Oligarhide taskusse läheb raha.
Tammik, Järva vallavanem. Meil on ikka rahvavõim.
Erik – koosoleku juht. Kliimaminister ütleb, mis on õige?! Ja et kõik, kes teisiti mõtlevad, see on vale.
Kalju Tamme, füüsik, uuringute kohta – efektid on olemas, Hiina ja Oxfordi uurinud näiteks – rakud ja koed tuuliku mõjul muutuvad, lähevad põletikku ja paiste, on näidatud, mitu % südamelihaskond tõmbub kokku, rakud lähevad põletikku, kopsurakud (pikad, mis kopsus sodi kinni püüavad) muudavad kuju. Kui elektronmikroskoop juba mõnes uuringus näitab muutust, siis seda ei muuda olematuks 10 vastupidist väitvad uuringud. Tuuliku mõju on olemas.
Koosoleku juhi küs.: Järva vald ei saa tuulikute osas otsust vastu võetud. Mis seal toimub?
Vastab Arto Saar, Järva volik. liige. Kose vald on otsuse teinud ja ka Põhja-Sakala vald tegi põhimõttelise otsuse. Järva vald ka ei taha tuulikuid, valitsus teeb eelnõud. Võtab oma valla elanike ees vastutuse!
Räägib Kose valla volikogu juht. 8000 elanikku vallas, 1000 andis allkirja tuulikute vastu. Järva vald sai toetust alla 200 000 euro. Pluss 50 000, kui arendaja suhtes otsus plussi jääb.
Lembit Saarsalu, muusik. Üldse arvamus on lollus.
Saarde tuulepargi mõõtmised. Palun seletust. Tuule kiiruse ütles tuuliku omanik! Ja sellest lähtuvad müra mõõtmised.
Kalju Tamme-Algandmeid pole – siis pole mõõtmist. Saardes ka graafikut silendati. Tuulepark=tuugenitööstus.
Ettevaatusprintsiip! Tuugeni sertifikaati pole. Neid tuulikuid ei tohi kasutada! Küsige neid tuulikute sertifikaate! Nende omadused ja mõjud on seal kõik kirjas. Kui need küsida, siis ei ehitataks Eestis ühtki tuulikut! Tuulikuid tuleb hakata maha võtma, mitte juurde panema!
Avalikustamine! See mõjub hästi tuulikute vastu! Vastuseid ei tule. Tüdimus tuleb.
Põltsamaa esindaja – Põltsamaa vald on veel raha lummuses, vallavolikogus tahetakse veel tuulikuid.
AAntti Poolamets, Vinni vald – looduskaitsealasid palju, aga see ei loe, on tuugeniprobleem, Tallinna teletorni kõrgusi tuulikuid tahetakse panna 30 tk, 2,5 km kaugusele Anti Poolametsa kodust. Raha kulub nii rabade-soode taastamiseks kui tuugenite ehitamiseks.
Erik – meid tahetakse nagu uuesti küüditada! Oma vabast ajast uurib palju. Ei saa vastuseid.
Maarja Maranik vastab Erikule. Maranik pidi kõige pädevam olema tuuleparkide osas Eestis. On üks Paide koosoleku juhtidest. Rahvas saab hilja teada, kui samas seda asja on aetud tükk aega. Tuulikute asja ajamine on antud valdadele. Meie maksame selle kinni.
Pipi-Liis (riigikogu liige, Järva vald; tuuleparkide poolt).
Türilt koosoleku 1 juht. Kuidas edasi? Kui me teame, et pole enam usaldust riigi vastu.
Enne tuuleparkide teemat tuli kohalikele omavalitsustele järsku kaela päikesepaneelide teema, mis oli veel vähem seadusandlikult reguleeritud. Siis oli probleem, et kas kõrge boniteediga maale panna päikesepaneelid või ei, kumb kumba üle kaalub. Aga nüüd näib, et tuuleparkide kõrval see päikesepaneelide protsess oli alles lapsemäng. Järva vallas on küll oluline oma valla rahva eest seista. Ka keskkonnaamet on palunud metsi vältida. Kuid Järva vallas on tuulikud just põhiliselt metsa planeeritud. Ei kujutagi ette, et me hakkaks metsi sellises ulatuses maha võtma.
Küs. kohalt, Tapiku Olev Põltsamaa vallast: olen see mees, kes pani kõik arendajad meie hiies needuse alla. Sellest on videoklipp. Olen suhelnud kahe arendaja – Enefit Greeni ja Utilitasega, Eriku ja Taneliga. Olen mitu korda neid palunud, et lõpetage see jama ära. Ja nad vastavad nagu ühest suust – ei ole võimalik, ei ole juriidiliselt võimalik. Tahavad vanameest ära lollitada. Kas keegi teab öelda, milliste juriidiliste nüansside taha nad poevad? Miks ei saa nemad lõpetada, näiteks Anti võiks vastata.
Antti Poolamets – sellepärast vastab tõele, et riik on valmis tõesti kõigist üle rullima. Pall on I astmes antud omavalitsuste kätte. Oodati, et küll tehakse see asi ära. Aga riigil on ka raudrusikas olemas, nimelt riigi eriplaneering. Eriplaneering on mõeldud riigis tõesti väga vajalike asjade jaoks. Aga praegu tullakse nagu roomikutega igale poole, kuhu eriplaneeringuga tulla ei ole vaja. Enne keegi ei teadnud, et on uued tuulikuid, uus tehnoloogia, on 300 meetrised tuulikud, kogu materjal on Hiinast, maksame hiinlastele, kes ehitavad iga nädal ühe söe-elektrijaama. Riik tuleb varem või hiljem teid ründama eriplaneeringuga. Kas kohtud annavad siis teile õiguse? See pole üldse kindel. Madin saab olema kõva.
Ja tuleb rääkida sellest, et rohepöördel on juba stepsel välja tõmmatud. Käeväänamine hakkab ära lõppema, kui maailma suurim tööstusriik USA lahkus kliimaleppest. Euroopa konkurentsivõime langeb raginal. See asi lõpeb ära. Keegi ei kannata välja, et Hiina muutub tööstuslikuks, avab söejaamu. USA lõpetas selle jama ära. Ja nüüd on siis jäänud viimane ohmude kari on siin Eestis? Et need siis raudrusikaga teevad eriplaneeringuid? Ja teate, kuna see lõpeb ära nagunii, ma ütlen 100% see rohepööre läheb pankrotti, aga see võtab 4-5 aastat. Ja siis selgub, kes olid kõige lollimad. Nimelt alles jäävad ju ühe tuugenid, mis ei tööta. Kui subsiidiumid ära võtta. Aga ühe tuugeni demonteerimine võtab üle miljoni euro. Ja kuna firma on pankrotis, kui subsiidiumi ei ole, siis peab selle ära koristama omavalitsus. Toome näite. Vinni vallavalitsus peab ära koristama 150 tuugenit. Ainult 150 miljonit KOV-lt! Eks ole ju lõbus lugu! Sellest ei räägi keegi! (pikk aplaus)
Küs. saalist (Martin, kes esines). Olen juba pulsi päris kõrgeks saanud seda jama siin kuulates. Kallid poliitikud, milleks meil üldse neid tuulikuid vaja läheb? Kas keegi julgeb seda ütelda praegu? Seda on vaja, et meie CO2-heidet vähendada. Kui palju Eesti CO2 heide on maailma heitmest? See on 0,004. EL-i heitmest on 0,3. Mida kuradimat te teete?! (Aplaus)
Järgmine asi. Elektrivõrgu pinge. See peab olema 230 V+- 10% ühe faasi ja neutraali vahel.
400 V +- 10% eri faaside vahel. Mis on praegu toimunud – mida rohkem tuulikuid, seda enam kõikumisi… Juba praegu on probleeme tarbijatel, väike-tööstuses ja eriti päikesepaneelide tõttu.. Pinge oli näiteks liiga madal, ei saanud liini tööle, aga tunni aja pärast saadi, sest päike tõusis üles! Oleme juba päris lõppjaamas selle energiatootmisega, mis põhineb ainult kliimanähtustel. Oleme madalale jõudnud.(aplaus).
Küs. Urmas Heinsalu, elektriga tegelenud. Oleme täitsa vales kohas. Tuli peab ka siis põlema, kui tuulik ja päiksepaneel ei tööta. Meie pelletid lähevad Suur-Britanniasse, kes toodab sellest elektrit ja nad saavad selle eest toetust, aga meie CO2 jääb meile! Peame minema selle peale, et ise hakkepuidust toota puugaasi, sellest elektrit. Siis on tootmise jalajälg null. See on sama suur, kui palk mädaneb metsas ära. Me peame seisma kurjale ja valele vastu. Näiteks meil on 600 MW-ne tuulepark, aga ühel päeval saime vaid 2MW elektrit. Peame nõudma riigikogulastelt, kellele me maksame head palka, et nad teeks seda tööd hästi, mida vaja! (aplaus).
Kose vallavolik. esimees. Martin Meder. Ma ei ole asjatundja, mulle valmistatakse paberid ette. Siin koosolekul tunnen puudust sellest, et puuduvad erinevad stsenaariumid, alternatiivid elektri tootmiseks, hästi lahti räägitud, et võtta vastu otsuseid. Kõik omavalitsused peavad praegu tegelema eriplaneeringutega vähemalt 2a. , mille arendajad kinni maksavad, ja siis tekib arendajal õigustatud ootus kulude katmiseks. Me tegime õnneks otsuse juba ära ja arendaja ei pea midagi katma, välja arvatud maade ost. Kuid vald ostab need maad hea meelega tagasi.
Küs. kohalt. On räägitud tuumajaamast, aga pole räägitud tooriumi jaamast. Miks neid ei ole kaalutud?
Need on uued, pole veel hästi välja toodetud. Hiinas ja Indias juba tehakse.
Meil tuleks ikka olemasolevaid tehnoloogiaid kasutada. Tuuleenergeetika on praegu meil 6 korda üle dimensioneeritud.
Mitte hakata gaasijaamu ehitama Eestisse, see oleks hullem saastaja kui põlevkivi. Maagaas on valdavalt metaan. Lekked on 10% vähemalt.
Antti Poolametsa naine. Meid püütakse lihtsalt varastada. Me lihtsalt ei tohi lubada endilt varastada! Me ei lase end paljaks varastada, me hakkame vastu. Päriselt ka. Ja me suudame seda.(aplaus)
Koosoleku juhataja. Miks on andnud riik tuulikute asukohtade valiku arendajatele otsustada? Miks see nii on? Maarja vastab. Arendajad on juba enne teinud kodutööd ja otsinud sobivad alad endale välja. Need alad on juba ostetud või neile aladele on sõlmitud eelkokkulepped. Siis minnakse valda ja tehakse taotlus tuuleenergeetika arendamiseks. Tegelikult on juba ette teada nn sobivad alad. Sellepärast küsitaksegi, et KUIDAS on võimalik sellele alale teha tuulepark, mitte, et KAS on võimalik teha.
Küs. kohalt, Rain Eesti Loodusest. On olemas Invest Estonia – Eestimaa mahamüümine meie valitsuse poolt.
Lembit Saarsalu. Pöördun maarahva poole. Meie isad-vanaisad nutsid, et pole maad. Bill Gatesi arvutused – kui palju annab m2 maad energiat: Kõige rohkem võtavad maad tuule- ja päikesepargid ja annavad samas vähe elektrit, 1-2W/m2. Fossiilkütus annab k.rohkem energiat – 500 – 10 000 W/m2, aatomijaam – 1000W/m2. Nii et ükskord on meil jälle maad vaja, et ära elada, pole vaja seda tuulikute alla matta ja pärast jälle nutta, et meil ei ole maad, see võeti ära. Toomas Tammik eksib siin. Nii ütles Lembit Saarsalu, ja jätke see meelde. Vot niimoodi.(aplaus)
Toomas Tammik – Tuul annab ka päikesest vähem elektrit. Räägitakse, et siia tuleb tööstus. Tööstus nõuab aga stabiilset energiat, mida tuul ei ole.
Vesinikuoruga tahetakse üleliigset energiat salvestada. Aga seda tehtaks mageveega. See oleks katastroof. 10 kg (või 13 l põhjaveest) veest saaks 1 kg vesinikku + jahutusvesi.
Erik, juhataja. Võim on ikka rahva käes. See on uus normaalsus. Kõik on kohe youtubes.
Põltsamaa vald, esindaja – siin käib nii kõva võitlus, naised räägivad, on täitsa äärmuslikud. Vald võtab juristi, et tuulikuid õigustada. Aga meil on karstiala, ja vesi kaob! Setud ei saa ka meid kõiki vastu võtta – sinna ei tule tuuleparke.
Koosoleku juh.: Igaüks ümarlauas ütleb vaid natuke.
Arto – Eesti peab puhtaks jääma! Ühine vaenlane toob rahva kokku küll.
Põltsamaal tahetakse teha võimuvahetus, teha oma valimisliit.
Kose vald usub, et nad hakkavad kohut käima!
Järva vald.
Vinni vald – me juba käime kohut!
Tammik – volikogud välja vahetada! Ja volikogu liikmed!
Maarja – tänab volikogusid, kes oma rahva eest on seisnud.
Tuul ja päike – turg on täis, rohkem pole vaja!
Koosoleku juht: Viia kokku KOV ja rahvas. Hakkame rohkem koostööd tegema!
Vaata videolugu vanlgaplaneet.ee
Loe lisaks:
39
