Kes sa oled Riigi “mängus”?

(See artikkel ilmus esmakordselt 25.10.2024 Fonte.News kanalis)

Alljärgnev lugu on minu isiklik arvamus ja siia olen kokku võtnud maailma üldises õigusruumis kehtivad reeglid, seadused ja arusaamad ning olen need pannud kokku päris elus toimunud sündmustega nii enda isiklike kogemuste, kui ka mitme koostööpartneri ja sõbra kogemuste kaudu.

Mis vahe on isikul ja Elusal Inimesel?

“Isiku” ja “Elusa Inimese” vahel on teoreetiline, biloogiline ja õiguslik erinevus, kuigi igapäevases keeles võivad need mõisted suurele inimeste massile(füüsilistele õiguslikele isikutele) tunduda sünonüümidena ja pigem ajab segadusse.

1. Õiguslik tähendus

• Isik: Tänase maailma õigusteaduses tähendab “isik” subjekti, kellel on õigusvõime ja kohustused. Õiguslikus mõttes võib isik olla nii füüsiline isik (inimene) kui ka juriidiline isik (nt ettevõte, riik, organisatsioon). Füüsilisel isikul on seaduslik võime omada õigusi ja kohustusi, teha tehinguid, olla kohtuasjade subjekt jne. Juriidiline isik eksisteerib ainult õiguslikult ja saab tegutseda näiteks ettevõtte või organisatsioonina.
• Elus inimene: See on bioloogiline ja füüsiline mõiste, mis viitab reaalsele faktilisele inimolendile, kes on elus. Bioloogiline inimene on liikumises, elutunnustega ja osaleb tänases füüsilises maailmas. Elusa inimese kontseptsioon ei pruugi aga automaatselt viidata sellele, et inimene on juriidiliselt võimeline tegutsema (nt olla isik).

2. Õiguslik isik ja bioloogiline inimene

Kuigi kõik elusad inimesed on füüsilised isikud, ei tähenda see, et neil automaatselt on teatud õigused ja kohustused “Riigi Mängus“, kui nad ei ole õiguslikult tunnustatud või kui neil pole õigusvõimet. Õigusliku isiku kontseptsioon annab indiviidile “Riigi Mängu”(mängureeglite) seaduste alusel kindlad õigused, nagu vara omamine, lepingute sõlmimine jne.

3. Vaadete erinevus

Mõned filosoofilised ja juriidilised koolkonnad eristavad “elusat inimest” ja “õiguslikku isikut” sel moel, et “elus inimene” eksisteerib füüsilises maailmas ja võib oma elu elada sõltumata seaduslikest raamistikest, samas kui “isik” eksisteerib vaid õiguslikus ja juriidilises süsteemis, mille reeglid on määratud ühiskonna ja riigi poolt.

Näiteks on mõnedes filosoofilistes teooriates arutletud, et seadus loob “isikud”, kuid Elus Inimene eksisteerib sõltumatult seadusest.

Kokkuvõttes:

• Elus inimene on bioloogiline suveräänne indiviid, kes elab ja hingab füüsilises maailmas – Riigi jaoks teda pole olemas.
• Isik on õiguslik subjekt, kaudselt Riigi omand, kellele on antud õigused ja kohustused juriidilise süsteemi kaudu (kas füüsiline või juriidiline isik).

Isikutunnistus

1. Isikutunnistus kui dokument: Isikutunnistus on dokument, mis tõendab Riigi jaoks inimese identiteeti. See dokument on küll füüsiline ja “elutu” (paberil või plastikkaardil), kuid see esindab ja tõendab elava inimese õiguslikku staatust ja isikukoodi. Isikutunnistus ise ei ole isik, vaid see on tõend selle kohta, et selle kandja on teatud õiguslik isik kui ta osaleb Mängus – annab nõusoleku astuda Riigi teiste mängijatega tehingutesse (ametnikud, kohtunikud).
2. Isik ja õiguslik süsteem: Kui inimene sünnib, saab ta isikukoodi ja nime, mis teeb temast füüsilise õigusliku isiku juriidilises tähenduses. See annab talle õigused ja kohustused Riigi seaduste (mängureeglite) ees. Isikutunnistus on lihtsalt vahend, mille kaudu tõendatakse, kes see isik on, kuid kõik juriidilised toimingud käivad tegelikult inimese kui isiku ümber, mitte füüsilise dokumendi (isikutunnistuse) ümber, kui see füüsiline õiguslik isik on tehinguga nõustunud.
3. Kohtumenetlus ja isik: Kui inimene läheb kohtusse, siis ei ole kohtuasja keskmes tema isikutunnistus, vaid isiku õigused ja kohustused – Riigi seadused. Isikutunnistus on lihtsalt vahend tema identiteedi tõendamiseks, aga kohtuprotsessis arutatakse küsimusi, mis puudutavad isiku seaduslikke õigusi ja kohustusi. Isikutunnistus on selle isiku identiteedi tõend, mitte isik ise.
4. Elutu dokumendi roll: Kuigi isikutunnistus on elutu dokument, ei tähenda see, et kohtuasja keskmes oleks see dokument. Dokument on abivahend, mis tõendab, kes on kohtuasja osaline (isik). Kohtuprotsess on siiski suunatud inimesele, kes on nõustunud olema õiguslik isik ja nõustunud osalema tehingus, mitte tema isikutunnistusele ja mitte Elusale Inimesele.

Oluline erinevus:

• Isikutunnistus on vahend õigusliku isiku identiteedi tõendamiseks “Riigi Mängus”.
• Isik on õiguslik subjekt – Riigi omand, kellel on piiratud õigused ja kohustused.
• Kohtumenetluses käsitletakse isikut kui õigussubjekti, mitte tema füüsilist dokumenti. Dokument lihtsalt tõendab, kes see isik on.

Seega, kuigi isikutunnistus on füüsiliselt elutu ese, on see vaid tööriist, millega tõestatakse elusa inimese või õigusliku isiku identiteeti kohtumenetluses. Kohtuotsus tehakse alati isikule koos isikutunnistusega aga mitte Elusale Inimesele.

Kui inimene sünnib, kes ta on?

1. Inimese füüsiline eksistents vs õiguslik staatus

Kui inimene sünnib, on ta bioloogiliselt ja füüsiliselt elus – Elus Inimene. See on tõsiasi, mis ei sõltu isikutunnistusest või muudest dokumentidest. Seega, inimese olemasolu ei sõltu sellest, kas tal on isikutunnistus või mitte. Inimese füüsilist olemasolu ei määra riik, vaid loodus ja bioloogia. Sündinud laps on elus inimene, sõltumata sellest, kas tal on isikutunnistus.

2. Õiguslik isik ja riigi tunnustus

Isikutunnistus ja õiguslik isik on juriidilised mõisted, mis on loodud selleks, et anda inimesele seaduslik identiteet riigi või ühiskonna silmis ja “Riigi Mängus” osalemiseks. Kui inimene ei võta isikutunnistust või tema sündi ei registreerita, võib ta küll füüsiliselt eksisteerida, kuid õiguslikus tähenduses ei pruugi ta riigi jaoks “eksisteerida”, sest tal pole ametlikku identiteeti ja pole võimalik “Riigi Mängus” osaleda.

• Õigusliku isiku puudumine tähendab, et isik ei ole registreeritud riigi süsteemis “mängijana”, mis võimaldab tal saada piiratud seaduslikke õigusi ja kohustusi, näiteks töötada, omada vara, saada sotsiaalkaitset, hääletada, abielluda jms.
• Ilma isikutunnistuseta või sündi registreerimata võib inimesel olla keeruline kasutada oma õigusi ja vabadusi selles tänases füüsilises materiaalses maailmas – ühiskonnas, kuna seaduse (Riigi mängureeglite järgi) ees ta ei ole registreeritud subjektina. Inimesel on siiski loomulikud õigused ja vabadused, mida üldiselt peetakse sünnipärasteks, kuid nende kasutamine õigusliku tunnustuse puudumisel võib olla raskendatud, pigem võimatu.

3. Kes otsustab inimese olemasolu üle?

Keegi ei saa otsustada inimese füüsilise eksistentsi üle. Inimene on olemas, kui ta sünnib, ja ta on füüsiline elav olend. Kuid riik ja seaduslikud süsteemid loovad õigusliku korra – pead nõustuma olema isik (Elav Surnu). Kui inimene ei võta isikutunnistust või tema sündi ei registreerita, on tal lihtsalt raskem “Riigi Mängus” isikutega tehinguid teha, kuid ka siin on lahendused.

4. Õigused ja vabadused ilma isikutunnistuseta

Ilma isikutunnistuseta võib inimesel olla praktiliselt keeruline kasutada Riigi Mängus oma õigusi ja vabadusi, sest riigi ja seaduste jaoks puudub ametlik dokument, mis tõendaks tema identiteeti ja seotust õigusliku süsteemiga. Mõned olulised aspektid:

• Põhilised inimõigused: Inimese põhiõigused, nagu elu, vabadus ja inimväärikus, on rahvusvahelistes õigustes ja konventsioonides tagatud (nt ÜRO inimõiguste deklaratsioon). Neid õigusi ei tohiks ära võtta isegi siis, kui inimesel pole isikutunnistust. Kuid praktikas võib selliste õiguste kasutamine olla keeruline ilma ametliku identiteedita.
• Õiguslikud õigused: Kui inimesel puudub isikutunnistus, on tal raskusi näiteks pangakonto avamisega, vara omamisega, tervishoiuteenuste saamisega jne. Riigid seovad paljud õigused ja teenused ametliku identiteedi ja õigusliku staatusega.

5. Mis siis juhtub, kui keegi ei võta isikutunnistust?

Kui keegi keeldub isikutunnistusest või ei registreeri oma sündi:

• Riik võib tehniliselt mitte tunnustada teda kui õiguslikku isikut. See võib tekitada probleeme ametlikus suhtlemises riigi ja teiste isikutega.
• Inimene jääb füüsiliselt elavaks ja tal on jätkuvalt loomulikud õigused, kuid nende õiguste rakendamine on keeruline, kuna ühiskond ja riik ei pruugi teda juriidiliselt aktsepteerida.

Kokkuvõte:

• Inimene sünnib elava inimesena, ja see eksistents on bioloogiline reaalsus.
• Isikutunnistus on riigi poolt loodud õiguslik vahend, mis annab inimesele juriidilise staatuse ja identiteedi. See võimaldab tal kasutada seaduslikke õigusi ja kohustusi – osaleda Riigi Mängus.
• Ilma isikutunnistuseta on inimesel raskem kasutada oma õigusi ja vabadusi, kuna ta ei pruugi olla registreeritud õiguslik subjekt.
• Siiski on inimesel jätkuvalt põhilised inimõigused, mis ei sõltu riigi poolt antud dokumentidest, kuigi nende kasutamine võib olla keeruline ilma ametliku staatuseta.

Kui inimene tahab elada täielikult väljaspool riigi ja seaduste süsteemi, võib see olla keeruline, sest tänapäeva ühiskond põhineb õiguslike isikute süsteemil, kus identiteeti ja õigusi hallatakse dokumentide ja registreerimise kaudu.

Oluline teada, et:

• Füüsiline õiguslik isik kasutab Riigi Mängus tehingute tegemiseks Riigi Mängus kehtivat maksevahendit (inimesed nimetavad seda “rahaks”) – millele on peale trükitud “Lubadus maksta”(mitte “Raha”) – ehk mingil materjalil trükitud number(mis tähendab selle asja eeldatavat väärtust), sümbolid, mustrid, kirjad ja asja nimi on “Lubadus maksta”. Euro, dollar ,rubla jne on vaid “lubadused maksta”. Kuna lubati vaid maksta, kuid arveldati “lubadustega”, siis on ju maksmata ning “surnul (isikul) ei saa olla vara. See teeb võimalikuks vara äravõtmise mõne fie-st kohtutäituri vms poolt. Ja isegi kui oled selle “LM” kasutanud tehingu tegemiseks – maja, auto, maa – ei kuulu see sulle, sest need on Riigi Mängu registris olevad asjad (nupud, täringud, asjade nimetused,…) ja neid ei anna Riik ära, sest mäng oleks siis kiirelt läbi. Sellepärast on isikute jaoks kohtusüsteem ja seadused, millega manipuleerides saab isiku varatuks teha ja/või kohustustega üle koormata (ehk mängijatele nähtavad mängureeglid on täis tikitud nähtamatuid reegleid, millega mängu looja ja kontrollija mängijatega ise mängib).
• Elus Inimene aga saab tehinguid teha väljaspool Riigi Mängu kui ta kasutab teiste Elusate Inimestega tehingute tegemiseks kaup kauba vastu (bartertehingut), maksab mineraalides(kuld/hõbe/vask vms).

Riigi roll, isiku õigused ja vabadus

1. Riik ja isiku suhe seaduslikus raamistikus

Õigusriigis, kus inimesed elavad organiseeritud ühiskonnas, on riik institutsioon, mille ülesandeks on seaduste kehtestamine ja nende täitmise tagamine “Riigi mängus”. Seadused on loodud selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid, kaitsta isikute (toim. Kas isikul saab olla enam õiguseid?) õigusi ja tagada üldine kord. Riik on on inimese, kes nõustunud isikuks olema, otsene omanik:

• Inimesed, kes on riigi kodanikud või residendid, peavad järgima riigi seadusi, et säilitada ühiskonnas rahu ja korda.
• Riik pakub(kui pakub) vastutasuks teenuseid ja hüvesid, nagu haridus, tervishoid, sotsiaaltoetused jne, ning tagab turvalisuse ja kaitse.

2. Õigusriik ja vabadused

Kunagi ammu, Demokraatlikes ja õigusriikides ei olnud riigi eesmärk dikteerida või kontrollida isiku elu selle sügavaimas mõttes. Pigem eksisteeris sotsiaalne leping, kus inimesed nõustusid järgima teatud seadusi ja reegleid, et säilitada ühiskondlik kord. Riik ja selle seadused olid loodud esindama ühiskonna ühiseid huve ning kaitsma isikute (pea meeles, mitte Elusate Inimeste) vabadusi ja õigusi. Kuid alates 20 sajandist pole see anam nii ja maailmas pole enam demokraatiat ega õigusriiki ning riigiametnikud dikteerivad ja kontrollivad füüsilisi õiguslikke isikuid kõige sügavamas mõttes.

• Seaduste järgimine: Kui füüsilised isikud rikuvad seadusi, võivad nad kaotada teatavad õigused (näiteks karistused, vangistus, trahvid).
• Vabadused ja kohustused: Füüsilistel isikutel on küll põhiõigused, näiteks sõna- ja liikumisvabadus, mis on tagatud riikide seadustes ja rahvusvahelistes konventsioonides, kuid tihti “sõidetakse” ametnike poolt nendest õigustest üle. Riigi juhtivad ametnikud on vastutavad nende õiguste kaitsmise eest, kuid tänapäeval ei vastuta enam keegi.

3. Kas isikutunnistus teeb inimese riigi omandiks?

Isikutunnistus ei muuda inimest otseselt riigi omandiks, küll aga kaudselt ja kui inimene on liiga aktiivne “Riigi Mängupettuste” paljastaja, siis see füüsiline isik võidakse tühistada koos isikutunnistusega – visatakse “Riigi Mängust” välja igavesti…

• Isikutunnistus on lihtsalt dokument, mis tunnistab, et inimene on teatud riigi kodanik või resident ning selle kaudu on tal õigus saada riigi pakutavaid hüvesid ja kasutada oma seaduslikke õigusi.
• Inimese ja riigi suhe põhineb õiguslikel ja ühiskondlikel kokkulepetel – äritehing mõlema osapoole nõusolekul. Riik reguleerib, kuidas inimesed elavad koos ühiskonnas, et tagada õiglus ja kord.

4. Riigi roll inimese elus

Riik loob raamistiku (kuubik, box), mille sees inimesed saavad “vabalt” tegutseda, kuid ka oma tegude eest vastutust kanda. Riik võib toetada kodanikke, pakkudes neile haridust, tervishoidu ja sotsiaaltoetusi, kuid see toetamine toimub vastastikkusel kokkuleppel:

• Inimesed järgivad riigi seadusi ja maksavad makse – maksude maksmisega nõustuvad inimesed tehinguga ja Riik ehk riigiametnikud võivad maksumaksjaga teha mida iganes, sest maksmine on nõusolek.
• Vastutasuks riik pakub avalikke teenuseid ja tagab kodanike piiratud “õiguste” kaitse.

Kui inimene valib mitte järgida seadusi või loobub riigi pakutavatest hüvedest (nt ei maksa makse, ei võta vastu sotsiaaltoetusi), võib riik karistada seaduste rikkumist. Kuid isegi sellises olukorras on inimesel endiselt põhilised õigused, nagu inimväärikus ja õigus elule, mida riik peab järgima.

5. Vabadus vs kohustused

Küsimus, kas riik “dikteerib” inimese elu, sõltub sellest, kuidas mõtestada vabaduse ja vastutuse tasakaalu. Seaduste järgimine ja riigi poolt loodud raamistik on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Siiski:

• Inimestel on tavaliselt palju isiklikku vabadust elada oma elu nii, nagu nad soovivad, kuni nad ei riku teiste inimeste õigusi või seadusi. Moraal: “Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse ehk ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.”
• Riigi seadused on loodud üldjuhul tagama, et üksikisik ei kahjustaks teisi ega ühiskonda tervikuna.

6. Alternatiivsed vaated

Mõned filosoofilised koolkonnad või alternatiivsed mõttevoolud tõlgendavad riigi rolli kui kontrollivat ja isiku vabadust piiravat. Sellised vaated võivad rõhutada indiviidi täielikku vabadust riigi ja seaduste raamistiku all, eriti tänapäevases maailmas, kus inimesed elavad tihedalt seotud ja struktureeritud (orja kastisüsteemides) ühiskondades.

Selle kohta värske näide (pildid kirjast allpool), kus Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi ametnikud kirjutavad Füüsilise Õigusliku Isiku kirjale vastuse. FÕI palus abi saamiseks korrumpeerunud ja ebaõiglaste kohtunike ja ametnike käitumise suhtes. Justiitsministeeriumi ametnike kirjast loed välja, et nemad ei saa midagi teha ja pöördu sinna ja sinna jne.. Kuidas osaleb aga justiitsministeeriumi ametnikud Eesti Riigi juhtimise “Mängus” võtmemängijana, kui ta midagi teha ei saa (Loe ridade vahelt nähtamatut teksti: “Ei taha teha, sest muidu pole mäng huvitav ja lõppeb kiirelt…”)? Ehe näide manipulatsioonist, sogamisest vastutusest keeldumisest ja ei tahetagi paremaks midagi teha. Sellise sarnase sisuga ja soovitustega (nagu oleks standard vastus kõigil, lihtsalt muuta kirja saaja nimi ja kuupäev:) ) kirju on selle loo autori lauasahtlis nii EV Presidendilt Alari Kariselt, õiguskantslerilt Ülle Madiselt, Riigikohtu esimehelt Villu Kõvelt, jpt.. Kirjas soovitused: mine kohtusse – kohtusse mindi ja sealt just saadi seadusevastane otsus ja Riigikohus on küll paberil aga see ei võta menetlusse suurt midagi(3% kaebustest); taotle õiguskaitset – ka seda on tehtud aga kuna kohtunikud on kallutatud ja korruptiivsed, siis ka see ei tööta Eestis; nõua ebaõigete andmete eemaldamist ja õigete andmete avaldamist – tehtud korduvalt ja pigem kaebab meediaettevõtte omanik kaebaja kohtusse, selle asemel, et eemaldada valeinfo(värske ja põhjalik näide Sulev Vedler loost). Tutvu justiitsministeeriumi kirjaga:

Annika Urmi kommentaar samal teemal. See info on mul võetud tema Facebook seinalt:

„Viimane kuu on suuremaks madinaks läinud õigussüsteemis, meedias, poliitikas jne.
Tegu on RIIGI MÄNGUDEGA! Lugege kindlasti ka Fonte.News uudiseid, mega põnevad! Ja kui aega ja võimalust siis toetage ka seda süsteemi lagundamist.
Aga seniks toon teile välja siin kirja justiitsminsiteeriumilt! KRISTEL NIIDAS JA MARI KIRS!

Selliseid kirju tuleb igalt poolt, kus keegi mitte midagi teha ei saa ja millegi pärast nad juhivad ja valitsevad riiki ja töötavad koguaeg midagi välja aga nad EI SAA AIDATA EESTI INIMEST JA RAHVAST LIHTSALT EI SAA! :))) Huvitav mida ja kellele nad üldse töötavad?

Milleks meil neid üldse vaja sellist riigi mängu?
1. Nad ei saa teha õiguse ja kohtutega midagi, põhiseadus meil ei kehti ja midagi keegi teha ei saa!
2. Siis nad alati mämmerdavad et meil on 3 astmeline kohus, et meil justkui oleks RIIGI KOHUS: )) seda ei ole ja sinna ei saa võib olla mõnik üksik, aga meile on tekkinud juurde üks ametnike kohus enne kohut, alamkohus ametnik, politsei , pressinõukogu , meedia kes mõistavad inimsed ise süüdi kõige pealt ja siis sa pead minema suure raha eest tõendama oma süütust! Kuigi see peaks olema vastu pidi kohus peaks sind ennem süüdi mõistma.

3. Justiitminsiteeirum ütleb sul on õigus sada isikuandme küll justkui maha googlest ja isegi mingi seadus on, siis võin kinnitada isiklikult, et see ei ole võimalik ei googlest, ei meediaga rääkides ega ka mitte Andmekaitse Inspektsiooniga, ma tõesti ei tea miks me AKI-le palka maksame.

4. Riigiõigusabi on see kuhu nad lõpuks soovitavad minna, mis sellest kasu on kui sul ei ole raha maksta tagatist vastas poolele näiteks 6000 eur, mis siis et saad riigilõivu vabastuse ja saad ka riigiadvokaadi.
5. ABI EI OLE JA SA EI SAA EI ÕIGUSKANSTLERILT, EI RIIGIKOHTUST, EGA JUSTIITSMINSITEERIUMILT EGA KA MITTE PRESIDENTILT! Nad kõik justkui ühest suust laiutavad käsi, et nad ei saa mitte midagi teha! Minu küsimus, miks nad eksisteerivad? Valitseda saavad küll, palka saavad küll agai Eesti Inimest nad ei saa aidata tema põhisseaduslikes õigustes.

6. SEEGA MIS JÄÄB JÄRGI?
Omakohus?
SATIIRID?
Tuleb minna isiklukus ja vastutama panna igaühte?
Eksperimendid?
Ja muide need kõik toimivad, sest keegi ei saa mitte midagi teha!

Eksperimendid, kogemused ja praktika jätkuvad täies hoos!“

Kas Elus Inimene esindab isikut kohtus?

Jah, õiguslikult osaleb kohtus isik, mitte elus inimene selle bioloogilises tähenduses. Kohtumenetlustes viidatakse osapooltele õiguslike isikutena, sest õiguslik süsteem tegeleb “isikutega”, kellel on seaduslikud õigused ja kohustused.

Siin on detailsem selgitus:

• Isik kohtumenetluses: Kohtus osalevad füüsilised isikud (inimesed) või juriidilised isikud (nt ettevõtted, organisatsioonid), kellel on õigus esitada nõudeid või vastata neile. See tähendab, et kui keegi esitab hagi või vastab hagile, käsitletakse teda õigusliku isikuna, kellel on seaduses määratud õigused ja kohustused. Füüsiline isik võib olla “elus inimene”, kuid kohtus käsitletakse teda eelkõige õigusliku subjektina, kes on suuteline kandma vastutust või kaitsma oma õigusi – nõustunu Riigi Mängureeglitega ja kohtuniku pakkumisega astuda tehingusse.
• Elus inimene: Kuigi kohtus osalev füüsiline isik on loomulikult ka “elus inimene”, ei ole kohtumenetluses oluline ja vajalik tema bioloogiline olemus, vaid tema õiguslik võime tegutseda. Näiteks on tähtis, et isikul oleks õigusvõime (seaduslik õigus omada õigusi ja kohustusi) ja teovõime (võime oma õigusi ja kohustusi täita). Juriidilises kontekstis on olulised need omadused, mitte pelgalt inimese füüsiline eksistents. Kui kohtus tunnistad ennast faktiliselt olendiks ehk Elusaks Inimeseks ainult, siis kohtunikul pole võimalik tehingut ehk protsessi teostada.

Seega on kohtumenetlustes alati tegemist füüsiliste õiguslike isikute osalemisega, isegi kui nad on “elusad inimesed” – iseasi, kas nõustud tehingusse astuma ja kaasa mängima.

Elus inimene osaleb kohtumenetluses kui õiguslik isik ja protsess toimub isikuga, mitte otseselt bioloogilise “Elusa Inimesega.” Kohtumenetlus keskendub sellele, kuidas seadus käsitleb isikuid ja nende õigusi ning kohustusi.

Siin on selle põhimõtte olulisemad aspektid:

1. Elus inimene esindab iseennast ja/või enda õiguslikku isikut: Kui inimene astub kohtusse, käsitletakse teda kui füüsilist isikut (õigusliku subjektina), mitte Elus Inimene. Inimene ei astu kohtusse lihtsalt bioloogilise olendina, vaid seadusliku üksusena, kellel on teatud õigused ja kohustused. Kui aga ütled, et oled selles kohtus faktiliselt olend ehk Elus Inimene ja kui kohtunik vastupidist ei väida, siis protsess on läbi ja ei jätku. Kui nõustud kaasa mängima, tuleb kohtunikult ka otsus.
2. Kohtuprotsess keskendub isikule: Kohtuprotsessis tehakse otsuseid õiguslike isikute vahel. Isegi kui kohtusse astuvad füüsilised inimesed, peetakse kohtumenetlust selleks, et lahendada isikutega seotud vaidlusi, õigusi ja kohustusi.
3. Kohtuniku otsus on suunatud isikule: Kohtunik teeb oma otsuse isikule või isikute vahel. See tähendab, et kohtulahend viitab inimesele kui õiguslikule subjektile, mitte pelgalt tema füüsilisele olemasolule. Näiteks võib kohtuotsus käsitleda isiku varalisi õigusi, hooldusõigusi või kohustusi, mis on seotud seadusega.

Seega, kuigi Elus Inimene osaleb kohtumenetluses, tehakse otsused ja kogu menetlus toimub õigusliku isiku tasandil, sest kohtus keskendutakse seaduse alusel toimivatele õigustele ja kohustustele.

Aastast 2012 on välja antud Vaticani Paavsti otsus, et Riike enam ei eksisteeri ja riigid on juriidilised isikud, lisaks pani Paavst kõiki isiklikult vastutama. See tähendab, et “riigijuhid”, kohtunikud, ametnikud, kõik füüsilised õiguslikud isikud vastutavad isiklikult iga tegevuse ees “Riigi- ja ka Maailma Mängus”. Paavsti otsus on selles Maailma Mängus ülim ja ükski riigi põhiseadus pole sellest üle. Mina saan aru nii, et kuna riike Paavsti otsuse järgi enam pole, siis pole ka Riigi Põhiseaduseid. See võib ka põhjus olla, miks ametnikud (riigi, kohtu, ja teised) teevad seadusevastaseid otsuseid ja tegevusi. Kuid kehtivad ikkagi muud ülimad reeglid, mis on ka Paavstist üle ja nende rikkumisel on ikkagi tagajärjed.

Elus Inimene on elus siis kui ta usub, et on elus inimene. Elusatel Inimestel pole registreid. Kui sa registreerid ennast kusagil registris, siis oled sa “kellegi” programmis (mängus) füüsiline õiguslik isik ehk sul on selles mängus luba “mängida”(äri teha, kokkuleppeid teha, jne, -sarnane Riigi mänguga).

Kuula lisaks olulist teavet Argo, Evelini ja Veiko kohtumiselt Lindamäelt:

Artikli autor Veiko Huuse. Koostamise allikas Internet ja Veiko Huuse enda teadmised elukogemuste põhjal.

Loe lisaks:

Tänases maailmas on palju erinevaid teoloogiaid – uskumisi. Palju räägitakse juutide ülemvõimust Maailma valitsemises aga kas see ikka on nii? Kas poliitiline teoloogia – segu kõikidest teoloogiatest – pole see peasüüdlane maailmavõimu kehtestamisel ja inimkonna orjastamisel? Mis see poliitiline teoloogia on? Millised teoloogiad maailmas eksisteerivad? Mis on poliitilise teoloogia eesmärk?

Mis on teoloogia?

Teoloogiat on palju erinevaid. Teoloogiad töötavad mitmel erineval tasemel, kuna teoloogia uurib Jumala või jumala olemust. Esiteks võib teoloogia tüüpe jagada religiooni järgi; teiseks võib neid jagada rahvuse, kultuse või sekti järgi; kolmandaks võib neid jagada individuaalse teoloogia järgi, nagu kalvinism või luterlus; ja neljandaks, neid saab jagada konkreetse teoloogilise mõtlemise valdkonna järgi, nagu see, mis toimub armulaua ajal.

Teoloogia pärineb kreeka sõnadest, mis tähendavad ‘jumal’ ja ‘arutlema’. See on sisuliselt Jumala ja religiooni uurimine. Seda tüüpi uuringud on tavaliselt seotud akadeemiliste ringkondade ja akadeemiliste institutsioonidega, kuid need ei pea olema. Varem on sellised uurimused olnud ohtlikud, kui teoloog väljendas tema läheduses valitseva usulise võimuga vastuolus olevaid ideid. Katoliku kirikuga vastuolus olevaid teoloogiaid nimetati ketserluseks ja paljusid on raske uurida, kuna dokumendid on hävitatud.

Igasugune teoloogia tüüpide uurimine ei tohiks piirduda ainult kristlusega, kuigi see domineerib inglise ja Euroopa-Ameerika tekstides. Igal religioonil võib olla teoloogia, kui Jumala või jumalate olemust akadeemilistes ringkondades põhjalikult arutatakse. Näiteks judaismis, budismis, hinduismis ja islamis on teoloogilise uurimistöö elav ajalugu.

Rühmad või sektid võivad moodustada ühe mehe või naise teoloogia ümber, nagu on näha Martin Lutheri, Jean Calvini ja Huldrych Zwingli varauusaegsete teoloogiate puhul. Kristluse arenedes tekkisid terved rahvad või inimrühmad, kes kuulusid erinevatesse sektidesse. Näiteks olid seal ariaanlaste ja manihheelaste teoloogiad. Arianismi võtsid omaks terved rühmad, nagu ostragootid ja vandaalid.

Üksikisikuid käsitlevad teoloogiatüübid näitavad ühe inimese uskumuste hulka, kuna need kujundavad konkreetse filosoofia ja uskumuste kogumi. Üks määravamaid konflikte üksikute teoloogide vahel tekkis 4. ja 5. sajandil, kui Pelagius ja Hippo Augustinus vaidlesid patu olemuse üle. Augustinus uskus, et inimesed on sündinud loomupäraselt patustena ja päästetud on Jumala poolt ette määratud; nii lõi ta pärispatu teoloogia. Pelagius uskus, et lapsed ei sünni patuga, vaid on võimelised muutuma patuseks, ja ta uskus, et nad võivad heade tegude kaudu jõuda taevasse.

Samuti on palju näiteid religiooni või selle aspekti sees teoloogia tüüpidest, mis ei viinud uue kiriku või sekti loomiseni. Näiteks võib iga evangeeliumi uurimine viia uue teoloogia kujunemiseni. Seega on olemas Pauluse teoloogia, Markuse teoloogia ja nii edasi.
Palju on kirjutatud teoloogia tüüpidest, mis puudutavad Jumala ja usu konkreetseid aspekte. Selline teoloogiline arutelu on sageli põhjustanud kaklusi, ekskommunikatsioone ja verevalamist. Üks suuremaid arutelusid on Püha Kolmainsuse olemus: Jumal, Jeesus ja Püha Vaim. Katoliku kirik muutis jagamatuks, sisuliselt sama olendi, samas kui arianism uskus, et Jumal lõi Kristuse ja tegi ta eraldiseisvaks olendiks.

Järeldus: Iga inimolend või olend saab luua oma teoloogia ja selle teoloogia mõju sõltub sellesse uskujate arvust. Vähe on räägitud Raha Teoloogiast aga see on hetkel peamine, millesse inimesed usuvad ja selle teoloogia väljatöötaja (Rahatrükkijad) juhivad maailma.

Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”

Poliitiline teoloogia, mis hoiab maailmavõimu

Kogu maailma religioonide jaoks on kehtestatud reeglid, uuringud ja tavad nende legitiimsuse tagamisel olulised. Väljakujunenud religioossed institutsioonid kogu maailmas koolitavad  teolooge  uurima Jumala olemust ja nende uskumuste süsteemi. Sunniidi moslemite jaoks  koosnevad Hanafi  koolkonna teoloogid islamiga kooskõlas olevatest juriidilistest õpingutest, samas kui teised, näiteks  Murji’ah  sekt, keskenduvad töö ja usu moraalsetele õpetustele. Ka katoliiklased kirjutavad teoloogidele ette spetsiaalseid õppevaldkondi, olgu selleks siis sotsiaalsed õpetused moraalse elu juhtimisest või üleloomulikud Jumala-uuringud.

Igal juhul pakuvad kõik need uuringud usule ja vaimulikele legitiimsust, seega järgib riik kogu oma kõikvõimsuses eeskuju. Varalahkunud Saksa õigusteadlane Carl Schmitt leidis, et “kõikvõimas riik” praktiseerib oma legitiimsust sarnaselt.

Kirjutades oma raamatus  Political Theology , et “kõik kaasaegse riigiteooria olulised mõisted on sekulariseerunud teoloogilised mõisted”.

Kuna 20. sajandi alguses jõudis lõpule monarhide ajastu ja tuli mängu massiivsete ideoloogiliste riikide ajastu, tuli välja töötada uusi kontseptsioone ja ideid, kuna neil ei olnud “taeva mandaati” oma võimu legitimeerimiseks.

Näiteks Ameerika Ühendriikide valitsusel on oma tegevuse seadustamiseks olnud akadeemikute, ekspertide ja kuulsuste armee.

Nende poliitiline teoloogia koosneb mõnest järgmisest: majandus, õigusteadus ja rasked teadused.

Neid mõisteid analüüsides näeme, kuidas riik ja selle vaimulikud relvastavad neid oma võimu säilitamiseks.

Majandusteadus

1994. aastal  intervjueeris Charlie Rose  Briti ärimeest James Goldsmithi. Sir Goldsmith tegi Euroopa Liidus kampaaniat üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ( GATT ) vastu, mis on WTO lepingu osa. 1995. aastal oli lepingule alla kirjutanud 125 riiki, mis hõlmas ka põllumajandustoetusi. Goldsmith hoiatas intervjuus, et see toob kaasa massilise väljarände kolmanda maailma riikidest ja et lääne ühiskonna inimesed on hakanud teenima neid kahjustavat majandusindeksit.

Ta väitis, et kui GATT vastu võetakse, oleksime:

„Massiimmigratsiooni tekitamine, mida keegi meist kontrollida ei suudaks. Me hävitaksime linnad, mis on juba suures osas hävinud. Vaata Mehhikot; vaadake meie endi linnu ja me teeme seda majandusdogma pärast, sest me peame selle detsembri lõpuks valmis saama. Me ei saa oodata veel aasta või kaks, et tulemusi näha. Vastasel juhul läheb mõni poliitiline trikk nagu Fast Track käest ära. Mis jama see on? Meie kaasaegses ühiskonnas põhineb kõik majandusindeksi parandamisel. Kuidas saavutada suurem majanduskasv? Kuidas me kasvatame RKT-d? Tulemuseks on see, et me hävitame oma ühiskondade stabiilsust, sest kummardame vale jumalat, majandusindeksit.“

Tänapäeval on majanduslik õigeusk, et SKT peab kasvama ja et finantsstiimulid on üks viis seda teha. COVID-19 pandeemia ajal andis Ameerika Ühendriikide valitsus välja stiimulitšekke alates 600 dollarist kuni 1400 dollarini inimese kohta. Chicago ülikooli abiprofessor Christina Patterson  soovitas  , et kui Kongress COVID-i ajal raha majandusse pumpas, tuli suurim kasv üksikleibkonnast. Tema soovitus: “Seadusandjad peaksid andma raha inimestele, kes kulutavad sellest suurema osa, selle asemel, et raha säästa.”

Väita, et COVID-stiimul majandust kasvatas, on absurdne. Mõned “stiimuli” tegelikud mõjud on järgmised: peaaegu 7000 ettevõtet peetakse ” zombifirmadeks “, mis on koormatud võlgadega, mis on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 30 protsenti; 2022. aasta keskmine hinnainflatsioonimäär  oli  8 protsenti, kõrgeim 9,1 protsenti 2022. aasta juunis; toidukaupade hinnad  tõusid  20 protsenti. Hindade tõusu põhjustas rahapakkumise inflatsiooniline suurenemine ja intressimäärade korrigeerimine Föderaalreservi poolt selle aja jooksul. Föderaalreserv,  mis toetas  aktsiaturgu, tõi kaasa zombifirmade tõusu halva investeeringu tõttu, kuid peavoolu majandusteadlased keelduvad uskumast, et nende õigeusk on vale.

Seadus

USA on uhke selle üle, et on õigusriik, kus valitseb ülim õigusriik ja kõik selle alamad, isegi president, ei saa seda anastada. See on meie praeguses poliitilises teoloogias illusioon. Ameerika “maa kõrgeim seadus”, põhiseadus, on suure osa tema ajaloost olnud ainult soovitus. Olgu selleks siis  sõna- ja ajakirjandusvabaduse vastane tsensuur  , nagu nähtub 1917. aasta spionaažiseadusest, või NSA ebaseaduslik  massiline jälgimine,  mille paljastas Edward Snowden 2013. aastal. Iga juhtum rikkus põhiseaduse muudatusi, 1. ja 4. lugupidavalt. Vaatamata vaidlustele on spionaažiseadus endiselt jõus ja Edward Snowden on Venemaal eksiilis.

Sellele vaatamata on institutsioon endiselt vankumatu oma väidetes, et nad on Ameerika õiguse ja demokraatia kaitsjad. Mida nad tegelikult kaitsevad, on nende nn  taevalik mandaat . Nii nagu Hiina keisritel oli see üleloomulik mandaat, on nii presidendil, kongressil kui ka bürokraatidel igaühel üleloomulik seaduse mõiste. Hollandi politoloog Hugo Krabbe töötas oma raamatus ”  The Modern Idea of ​​the State” välja selgituse põhiseadusliku õiguse legitiimsuse kohta, öeldes :

„Me ei ela enam isikute, ei füüsiliste või fiktiivsete juriidiliste isikute, vaid normide [seaduste], vaimsete jõudude meelevallas. Selles avaldub kaasaegne riigi idee…. Need jõud valitsevad selle sõna kõige rangemas tähenduses. Nendele jõududele võib vabalt kuuletuda just sel põhjusel, et need lähtuvad inimkonna vaimsest olemusest.“

Seega põhineb kogu põhiseaduslik õiguskord inimese õige ja vale tajul. Nii nagu Mooses võttis Siinai mäel iisraellastele maha kümme käsku, saame ka meie seadusi Kapitooliumi mäel ja bürokraatlike osakondade saalide poliitikutelt. Nii suudab Ameerika institutsioon säilitada oma võimu, sidudes oma võimupositsioonid Ameerika “moraaliga”, mis nende väitel on seotud seadusega. Iga rünnak nende või seaduse vastu on oht Ameerika elustiilile ja režiim kasutab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et teid vaigistada. Endine Suurbritannia peaminister Tony Blair kirjeldas ennast ja kõiki valitsejaid oma raamatus “Juhtimisest” Moosese-sarnase kujuna . Ta oli öelnud:

„Ma võrdlen valitsemist inimeste teekonnale juhtimisega. Sa ei alusta lihtsalt välja astumisest. Alustate sihtkoha kirjeldusega – maja mäe peal, mida võiksite seda nimetada… Mõelge Moosesele ja Egiptusest lahkumisele. Võiksite arvata, et kuna ta juhtis oma rahvast orjusest ja rõhumisest välja, oleksid nad olnud igavesti tänulikud. Aga nad ei olnud. Nad kaebasid suure osa ajast kibedasti. Nad olid eriarvamusel. Nad mässasid. Nad väitsid sageli, et neil oleks olnud parem, kui ta oleks nad jätnud sinna, kus nad olid.“

Paljudel bürokraatidel, kes valitsevad, olgu nad pärit Londonist, Brüsselist või Washington DC-st, on Messia kompleks. Kõik, mida nad teevad, on demokraatliku süsteemi ja seega kogu läänemaailma hüvanguks. Siit edasi saab režiim jätkata oma majanduse ja sõdade juhtimist ilma sekkumiseta, nagu ütles James Burnham oma raamatus The Managerial Revolution :

„Nad kuulutavad välja reegleid, loovad seadusi, annavad välja dekreete. Üleminek parlamendilt büroodele toimub maailma mastaabis. Büroode tegelikku juhtimis- ja haldustööd teevad uued mehed, uut tüüpi mehed. See on konkreetselt JUHTIMISE tüüp. Büroode aktiivsed juhid on riigijuhid, kes on samasugused või peaaegu samad oma väljaõppe, funktsioonide, oskuste, mõtlemisharjumuste poolest, mis valdkonna juhid.“

Seaduse vormi tõttu ei valitseta meid enam; meid juhitakse. Mõiste “seadus ja kord” muutub lihtsalt vahendiks, et sisaldada seda, mida Carl Schmitt on nimetanud “erandiks”. Kui praegune režiim leiab, et olukord on ebanormaalne, võivad nad sellele sõja kuulutada. Olgu need siis abstraktsed mõisted, nagu “desinformatsioon”, populistide, nagu Donald Trump, või ideoloogiate nagu “fašism” ja valgete ülemvõimu vastu.

Järeldus

Varem võisid kuningad seadustada oma võimu kiriku või vaimse juhiga liitudes, et näidata, et nende võimu kehtestas kõrgem võim, trooni ja altari liit.

Tänapäeval kasutavad poliitikud ja bürokraadid oma autoriteedi kinnitamiseks “teadusi” ja nende eksperte .

Föderaalreservi ja IMFi majandusteadlased rahastavad valitsuse skeeme, kohtunikud toetavad seadusi põhiseadust rikkuvate teooriate kaudu ja teie, kuigi olete eriarvamusel, järgnete “uue Moosese” juurde mäel asuvasse majja.

Artiki tõlkis AI. Toimetas Veiko Huuse. Allikas: Autoriks John Kennedy Misesi Instituudi kaudu

Loe lisaks:

Loe Veiko Huuse blogi: “Maailm on ususõjas?”

Õigusriigi põhimõtete austamine ei saa tähendada lihtsalt moraalset kohustust järgida seadusi. Ajalugu on tulvil liiga palju näiteid türanistlikust seadusandlusest, et see arusaam ei läheks üle. Aga kui õigusriik ei tähenda allumist sellele, mida seadusandjad kehtestavad, siis mida see tähendab?

Sellele küsimusele tuleb vastata viidates eetilistele juhistele, mille Murray Rothbard konstrueeris omandi ja omandiõiguse mõistete ümber. Rothbard käsitles omandiõigusi kui võõrandamatuid ja absoluutseid loomulikke õigusi. Selles valguses on silmapaistvad valdkonna õigusaktid ebaeetilised ja ebaõiglased.

“New Yorgis näiteks võib valitsus teie vara ära võtta, isegi kui te ei soovi seda müüa või olema avalikuks kasutamiseks, mis traditsiooniliselt tähendab selliseid projekte nagu teed või sillad. Samal ajal peab valitsus maksma omanikele nende vara eest “õiget hüvitist”. Kohalikud omavalitsused võivad kodud ära võtta ja ettevõtted hukka mõista ning need uutele omanikele üle anda, kui riigiametnikud arvavad, et uued omanikud toodavad maaga rohkem makse või töökohti.”

Lõuna-Aafrika on läinud oma sundvõõrandamise seadustega veelgi kaugemale, sätestades  
oma  põhiseaduses, et “avalik eesmärk” võib hõlmata rassismivastast võitlust, võrdsust ja haavatavate rühmade kaitset.

Eestis on näiteid Nursipalule NATO harjutusväljaku rajamisega seoses, kus Valitsus survestab inimesi oma maad ja metsad ära müüma, sama on Rail Baltica raudtee ehitusega. Inimestele on “rääkimata jäetud” oluline fakt, et keegi pole lõpuni maa, maja ega ka auto omanik – kõik on kasutajad. AS Eesti Vabariik on juriidiline fiktsioon(pettuste korraldamiseks ettenähtud) ja kinnisvara ja/või maaregister, samuti transpordivahendite register on juriidilised ettevõtted, mis on AS Eesti Vabariigi tütarettevõtted ja alluvad AS Eesti Vabariik juhtkonnale ja seadustele. Kogu vara, mis on nendes registrites registreeritud, kuulub AS Eesti Vabariigi bilanssi ja varade kasutuse ja omandiõiguse lõppsõna jääb AS Eesti Vabariigi juhtkonnale. Lihtne märk selle kinnituseks on see, et miks sa pead enda maale ehitatava maja projekti kinnitama omavalitsuses ja taotlema ehitusloa, miks pead sinule kuuluva maa eest maksu maksma, miks pead sinule kuuluva auto eest makse maksma, jne. Seega, pole sina selle vara omanik. Kellele kuulub omakorda AS Eesti Vabariik? Kas see pole mitte USA? Kellele kuuluvad üldse fiktsioonid Riigid ja kogu vara?

Õigusriik ja omandiõigused

Euroopa Komisjoni kavandavate muudatuste kohaselt hüvitiseta sundvõõrandamiseks hõlmaks õiglast hüvitist “nullhüvitist”, mis tähendab, et nullhüvitis oleks hüvitise maksmist nõudvate põhiseaduse sätete alusel sõnaselgelt lubatud. Põhiseadus ei määra ju makse suurust, vaid ütleb lihtsalt, et makstav summa peab olema õiglane ja põhjendatud. Argumendiks on, et nullsumma oleks mõnel juhul õiglane ning seetõttu on „kompensatsioonita sundvõõrandamine” juba kaudselt lubatud:

Euroopa Komisjoni vastav komitee jõudis muudatuse kasuks otsustada, et muuta selgesõnaliselt see, mis on kaudne, nimelt et Euroopa töönõukogu on lubanud (CRC, 2018: 34).

Ükski õigussüsteem, mille eesmärk on kaitsta omandiõigusi, kuid annab riigile volitused omandiõigusi “avalikes huvides” kaotada, ei saa taotleda õigusriigi põhimõtete järgimist, välja arvatud juhul, kui õigusriik peaks muutuma mõttetuks ideeks, mis tähendab “tee kõike, mida riik käsib teha.”

Traditsioonilises tähenduses ei tähendanud õigusriigi mõiste lihtsalt “alluma valitsusele”. See peegeldas ka isikuvabaduse ideaali ja ideed, et seadus peaks tagama kõigile isikutele võrdse kaitse nende õigustele vabadusele ja omandile. Nagu David Gordon on  täheldanud : “Õigusriik on ideaal, mis äratab laialdast austust ja mis ei piirdu mingil juhul klassikaliste-liberaalsete või libertaarsete kalduvustega.” See pälvib laialdast austust just seetõttu, et ületab poliitilised ja ideoloogilised lahkhelid, peegeldades ideaali, et kõik kodanikud saaksid võrdselt seadusega kaitsta oma õigusi. Kui õigusriik nõuab kodanike omandiõiguste võrdset kaitset, siis kõik seadused, mis kaotavad omandiõigusi selle kaitsmise asemel, ei ole “õigusriik”, vaid selle vastand.

“Vabaduse põhiseaduses” teeb Friedrich Hayek vahet selle vahel, mis on seaduslik selles mõttes, et see on seadusega lubatud, ja õigusriigil kui põhiseaduslikul põhimõttel, mis piirab riigi volitusi, sealhulgas õigust kehtestada õigusaktid, mis õõnestavad vabadust ja õiglust:

„[Õigusriik] on õpetus selle kohta, milline seadus peaks olema, mis puudutab üldisi omadusi, mis teatud seadustel peaksid olema. See on oluline, sest tänapäeval aetakse õigusriigi kontseptsioon mõnikord segamini pelgalt seaduslikkuse nõudega kõigis valitsuse tegevustes. Õigusriik eeldab muidugi täielikku seaduslikkust, kuid sellest ei piisa: kui seadus annaks valitsusele piiramatud volitused tegutseda oma äranägemise järgi, oleksid kõik tema tegevused seaduslikud, kuid kindlasti ei oleks see õigusriigi põhimõtete järgi. Õigusriik on seega midagi enamat kui põhiseaduslikkus: see nõuab, et kõik seadused vastaksid teatud põhimõtetele.

Seetõttu võivad paljud kohutavad asjad olla seaduslikud – orjus oli seaduslik palju sajandeid ja rassiline eraldamine oli paljudes jurisdiktsioonides seaduslik. Abort ja eutanaasia, mida paljud inimesed peavad samuti jäledaks, on samuti paljudes jurisdiktsioonides seaduslikud. Praegused rassipõhised seadused, mida nimetatakse “õigluseks”, on seaduslikud ka seetõttu, et need on lubatud erinevate võrdõiguslikkuse, inimõiguste ja kodanikuõiguste seadustega. Kuid nagu Hayek märkis, ei tähenda asjaolu, et see, mida riik lubab, on täiesti seaduslik, et see vastaks õigusriigi põhimõtetele. Hayek nägi õigusriiki “reeglina selle kohta, milline seadus peaks olema, meta-juriidiline doktriin või poliitiline ideaal … ühine ideaal, mida enamus jagab ja mida vaieldamatult aktsepteerib”.

Seaduslikud sekkumised, mis õõnestavad omandiõigusi, paljastavad valusa tõe – Hayeki arusaam “poliitilisest ideaalist”, mida jagab enamus, on lagunemas. Paljud läänes ei toeta enam omandiõiguste pühadust, mis kajastub Inglismaa või varajases Ameerika tavaõiguses. Selle asemel võtavad nad omaks utilitaarsed ettekirjutused, mis annavad egalitaarsetele ideaalidele olulise kaalu. Sisserändajate kodude arestimise kulude-tulude analüüsis annaksid nad sellise sundvõõrandamise eelisena märkimisväärse kaalu mitmekesisusele, kaasamisele ja võrdsusele. Kuid isegi selle survega silmitsi seistes – tõepoolest, eriti nende väljakutsetega silmitsi seistes – on oluline säilitada õigusriik selle traditsioonilises ideaalis, mis nõuab elu, vabaduse ja omandi kaitset.

Õigusriik või Õiguse ja Vabaduse Kogukond on võimalik ainult Rahva Võimu juhtimisel, ilma vahendajateta ja poliitiliste parasiitideta. Maa peab kuuluma põliselanikele ja selle võõrandamine mittekodanikele tähendab maa ära andmist ja Eestimaast ilmajäämist….. .

Artikli toimetas Veiko Huuse. Kasutatud info pärineb allikast.

Mis on Rahva Võim?

Võib-olla oleme “teil pole mitte midagi” lähemal, kui me mõistame

Maailma Majandusfoorumi lööklauset,  et “sa ei oma midagi ja oled õnnelik…”,  pilgati laialdaselt  kui kulmu kergitavat visiooni “jagamismajanduse” tulevikust ilma täieliku omandiõigusega kaudse agentuurita. Ühekordseks kasutamiseks vajalike asjade rentimine on juba ammu turg ja autode jagamine on mõttekas linnaelanikele, kes vajavad sõidukit vaid aeg-ajalt.

Kuid  mitte millegi omamine  tähendab ikkagi jõuetust ja vaesust, mitte õnne (toim. tänase psyop rikutud inimeste mõistuse põhjal) , mida seostatakse jätkuvalt tuluvoogude ja toredate asjade ehk rikkuse omamisega.

Arvestades meie sõltuvust tarkvarast / digitaalsetest õigustest ja laenuvaramullide fantoomrikkust , “kui palju me tegelikult omame?” on õiglane küsimus.  

Mõelge hiljutisele  New York Timesi  artiklile  Why Tech Companies Are Not Your Friends: Lessons From Roku , mis avaldati teistes väljaannetes täpsema pealkirjaga  “Meie vidinad pole meie omad” .

Artikli põhiolemus seisneb selles, et kuna me ei oma kontrolli tarkvara üle, on meie seadme “omandiõigus” illusoorne. Siin on väljavõte:

Rohkem kui kümme aastat tagasi, kui me teleri ostsime, oli see just see – suur ekraan, mis võimaldab teil sellega ühendada, mida iganes soovite. Tänapäeval loob enamik telereid Interneti-ühenduse ning käitab tootja operatsioonisüsteemi ja rakendusi. Isegi kui ostsite teleri, jääb tarkvarakomponent, mis on suur osa toote toimimisest, ettevõtte kontrolli all.

Toote tarkvaraliidese ja andmete kogumise tavade muudatused võivad toimuda igal hetkel. Äärmuslikel näidetel võib seade lakata töötamast. Näiteks 2020. aastal deaktiveeris Amazon Echo Looki – kaamera, mis aitas inimestel oma riidekappe korrastada. See andis omanikele välja sooduskrediidi, et osta mõni muu Amazoni vidin, millel puudusid sarnased funktsioonid.

Vähem ekstreemsem ja levinum olukord on olukord, kus ettevõtted lõpetavad vanemate toodete toetamise, kuna neil on vaja müüa uusi vidinaid. Näiteks Apple’i algne Apple Watch 2015. aastast ei saa enam tarkvarauuendusi ja töötab nüüd vaevu.

See probleem ei ole uus, kuid on muutunud problemaatilisemaks, kuna rohkem meie seadmeid tugineb rakendustele ja Interneti-ühendustele, ütles Nathan Proctor, USA tarbijakaitseorganisatsiooni avalike huvide uurimisrühma direktor. Arvutitega saavad tarbijad oma masinaid muuta, installides erineva operatsioonisüsteemi. Kuid paljude muude lukustatud tarkvarasüsteemidega elektroonikatüüpide puhul, alates voogedastusseadmetest kuni e-raamatute lugejateni, pole need muudatused tavaliselt võimalikud.

“Kui jõuate selle tuumani, kas see teile üldse enam kuulub?” ütles ta.

Tõepoolest. Mõelge nüüd tarkvarast sõltuvate süsteemide, nagu sõidukid ja nutikad kodud, “omandile” ning tarkvaraplatvormide, nagu Stripe, kaudu jooksvatele tuluvoogudele. Maksetarkvaraplatvormid ja pangad võivad blokeerida teie juurdepääsu teie rahale ja kustutada igasuguse kontrolli illusiooni, mis teil võis olla, teatades teile, et rikkusite nende “teenusetingimusi”, mis on tähtajatud ja mida ei saa kahtluse alla seada.

Inimese raha- ja tuluvoogude “omandiõigus” osutub väga tingimuslikuks.

Mis puutub sõidukitesse, siis kui tarkvara ebaõnnestub (või muutub kasutuskõlbmatuks), muutub teie sõiduk kalliks telliseks. Mida me siis täpselt omame, kui sõiduk on kasutuskõlbmatu?

Laiendades meie päringu ulatust, kaaluge meie omandiõigust hüpoteegiga seatud majale.  Kui peenes kirjas ei välista laenuandja hüpoteegi väljakuulutamist, siis kui laenuandja (või hüpoteegi praegune omanik) laenu tagasi kutsub, peab “omanik” võlgnetava summa ära maksma või “omandiõigus” läheb laenuandjale üle.

Arvestades hinnangute sõltuvust  fantoomkapitalivaramullidest , võime öelda, et hüpoteegiga laetud maja “omandiõigus” on pigem optsioonipanus tulevasele hindamisele kui tegelik omandiõigus , sest kui “Kogu mull” hüppab(toim. plahvatab) ja maja väärtus langeb alla võlgnetava hüpoteegi, siis “omand” tähendab negatiivse väärtusega vara “omandiõigust”, st selle väärtus on väiksem kui null, kuna “omanik” võlgneb laenuandjale rohkem kui vara väärt on.

Kui maja on kõrge kinnisvaramaksuga riigis/maakonnas, sisaldab “omandiõigus” kopsakat iga-aastast makset, millel ei pruugi olla seadusega ettenähtud ülempiiri.  Kui “omanik” võlgneb 20 000 dollarit iga-aastast kinnisvaramaksu, on “omandiõigus” tegelikult liising, kuna maksude tasumata jätmine/”liising” viib lõpuks vara konfiskeerimiseni, et sisse nõuda võlgnevusi ja viiviseid.

Sama dünaamika ilmneb korterelamu “omandis”, kui ühispinna tasudel ja erihinnangutel pole seadusega kehtestatud piirmäärasid ja need tuleb tasuda . See artikkel vanematele korterelamutele kohustuslike suuremahuliste erihinnangute kohta tõstatab küsimuse, mis täpselt omanikule kuulub ja mis on sisuliselt tähtajatu üürileping?

Näiteks USA-s:

Uus Florida seadus rikub oma korterituru kolm aastat pärast Surfside’i kokkuvarisemist:  vanemate hoonete remondiga seotud kuuekohaliste erihinnangute tõttu visatakse turule rohkem üksusi.

Ivan Rodriguez kasutas võimalust osta üksus Cricket Clubist, mis on Põhja-Miami eksklusiivne laheäärne korterelamu. 2019. aastal likvideeris ta oma 401 000 pensionikonto, et osta 190 000 dollari eest peaaegu 1500 ruutjalga veevaatega üksus.

Kuid hiljutise osariigi seaduse tõttu, mis nõuab vanemate hoonete vastavust teatud konstruktsioonilistele ohutusstandarditele, pakkus korteriühistu hiljuti välja peaaegu 30 miljoni dollari suurune erihinnang remondiks, sealhulgas katuse vahetamiseks ja fassaadi hüdroisolatsiooniks. See oleks rohkem kui 134 000 dollarit üksuse omaniku kohta.

76-aastasel Rodriguezil polnud raha. Nii pani ta vastumeelselt oma kahe magamistoaga korteri müüki, liitudes kümnete teiste hoones olijatega, kes sama teevad. Pärast seda, kui ta pani oma üksuse algselt noteerima 350 000 dollari eest, jätkas ta seda allahindlust, kuni lõpuks müüdi see eelmisel kuul 110 000 dollari eest ehk 42% vähem, kui ta selle eest maksis.

Iga kord, kui potentsiaalne ostja hinnangust teada sai, ütles ta: “nad jooksid vastupidises suunas.”

Võib-olla peaksimegi WEF loosungi ümber sõnastama, et  “meile näib, et omame asju, mida me tegelikult ei kontrolli, ja me oleme õnnelikud” .  Kas see tekitab sulle sooja või häguse tunde?

Toimetaja Märkus: Maailm on struktuurselt loodud selliselt, et kõik riigid on juriidilised fiktsioonid – Aktsiaseltsid, osaühingud, ühingud, mittetulundusühingud, tulundusühingud, jne. Juriidilised isikud pole elusinimesed vaid on nimi paberil ja see nimi ilma elusa kehata teeb teiste sarnaste juriidiliste isikutega tehinguid – nendeks on siis teised OÜ, AS, MTÜ, FIED, jne (näiteks sulle kuuluv ettevõte). Kui inimene sünnib, siis antakse talle ID, mis tähendab elektroonilist isikut millegi süsteemis, et selle isikuga(Märkus: isik pole inimene ja vastupidi) teha tehinguid(pandeemiale allutada, pangatehinguid teha, äri teha kui täidad seaduseid, jne). See fiktsioonide süsteem ehk võrgustik on loodud sellepärast, et teha äri ja äri jaoks on tehtud miljoneid seadusi, korraldusi, reegleid, jne. Need fiktsioonid pole inimesed ja sellepärast on fiktsioonid seotud pettusega, sest keegi ei vastuta. Ainult sina, “vaene” ettevõtja oma AS või OÜ ga oled võtnud oma ausa suhtumisega vastutuse ja rügad ausalt äri teha, et seda suurpetist Riiki üleval pidada. Kuidas Riik on petis? Sest, sinu ID, sinu auto, sinu maja, sinu ettevõte, sinu maa(põllumaa kus toitu kasvatad, loomi karjatad, päikest võtad, kala püüad, jne), sinu hobune, sinu kariloomad, sinu jalgratas, jne on kirjas Riigile kuuluvates registrites ja need registripidajad on samuti juriidilised isikud ja need kuuluva Riigile. Lühidalt: Kõik registrid kuuluvad (tütarettevõtetena) emaettevõttele Riik (AS Eesti Vabariik USA äriregistris) ja kõik rigistrites olevad asjad on Riigi omad ja sina oled ainult kasutaja – sellest aga keegi sulle kunagi ei räägi, peale minu(V.H.) ja keegi teadmainimese (A ja E, näiteks). Kui vaatad seaduseid, siis on tehtud need juriidilisi isikuid silmas pidades. Kui nüüd lõpetad isikuna tegutsemise ja hakkan inimesena tegutsema, siis pole sul vaja juriidilist keha ja neid seadusi, vaid tegutsed inimesena teiste inimestega tehinguid tehes ja jätad välja kõik parasiidid (maksuamet, riik, pangad, jne). Inimeste vahelises suhtluses ja tehingutes on ainul üks moraal: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad, et sinule tehakse.”

“Kokkuvõtteks: Riik annab võimaluse elada “miljardäri elustiili” aga sulle ei kuulu midagi peale sinu keha, hinge ja vaimu.” – Veiko Huuse

Artiklis kasutatud allikas: Autoriks Charles Hugh Smith OfTwoMindsi ajaveebi kaudu,

Loe lisaks:

Põhiseadus on kirjutatud selleks, et Riigi valitsejaid kontrolli all hoida. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi rahvas valitsust ei kontrolli ja valitsusliikmed rahvast ei teeni. Vastupidi, Eesti Riigi valitsusjuhid ilma põhiseadusliku vastutuseta saavad teha rahvaga täpselt seda, mida nad tahavad. Loomulikult kui inimene laseb endaga käituda nii nagu valitsusjuhid tahavad.

Valitsus ei peaks rahvast kontrollima. Rahvas peaks valitsust kontrollima.

Veiko Huuse vahemärkus: “Eesti Vabariigi Põhiseadus on vastu võetud Konstantin Pätsi poolt 1938a.,kes oli Eesti riigireetur ja vabamüürlane. Algne, rahva poolt heaks kiidetud Põhiseadus visati prügikasti ja Päts oma meeskonnaga tegi salaja muudatused ja võeti rahvast pettes vastu muudetud põhiseadus, ilma rahvahääletuseta. Üks oluline punkt, mis muudeti oli: Algne, rahva poolt kinnitatud “Rahval on kõrgeim otsustusõigus” ja see muudeti Pätsi poolt selliseks – “Rahvas on kõrgeima võimu kandja”. Päts võttis ära rahvalt otsustusõiguse.

Miks Pätsile on avatud hiiglaslik monument Tallinnas, Estonia teatri taha, Tammsaare pargi kõrvale?

Tuleb ära tunda veel paar põhipunkti:

• Kõik volitused, mis ei ole põhiseaduses konkreetselt valitsusele antud, need on reserveeritud inimestele või kohalikule omavalitsusele.
• Põhiseadus sätestab kolm võrdset valitsusharu ja nende loetletud volitused(seadusandlik haru, kohtuvõim, täidesaatev haru). Põhiseaduses sätestatud kontroll ja tasakaal on selleks, et vältida ühegi haru liiga võimsaks muutumist. See on võimude lahususe doktriin. Kui üks oks eksib, on teiste okste ülesanne see oks oma kohale tagasi panna.

Kui täitevorgan rikub võimude lahususe doktriini ja võtab vastu määruse, mis on vastuolus seaduse ja põhiseadusega, sellisel juhul peavad riigiametnikud läbi viima põhiseadusevastase määruse kontrolli.

Kui üks valitsusharu anastab teise(te) haru(de) võimu, tegemist on türanniat praktiseeriva
valitsusharuga. Tegemist on võimu anastamisega. Tuntud ka kui võimude lahususe rikkumine. Mõned nimetavad seda valitsuse liialdamiseks. Ükskõik millist silti te kasutate, see viib meid samasse kohta: põhiseadus on rünnaku all. Seetõttu peavad sellistes olukordades advokaadid esitama kohtuasjad täitevvõimude vastu.

See mudel ei ole aga jätkusuutlik. See tähendab, et me ei saa lihtsalt jätkata kohtuasjade esitamist. Kohtuasjad võtavad aega. Nad võtavad raha. Nad võtavad ressursse. Nad nõuavad, et advokaadid, kes on valmis vastuollu minema, võitleksid. Kohtuasjad ei ole kerged. Juristid on teinud oma tööd ka pro bono, mis tähendab, et teevad seda tasuta. Kuid ka see pole jätkusuutlik.

Riigiteenistujad peaksid ametisse astudes andma vande põhiseaduse järgimise eest. Küsige endalt: „Kas riigiteenistujad (avalikud teenistujad) järgivad põhiseadust? Või rikuvad nad minu õigusi ja vabadusi ning muudavad mu elu raskemaks ja vähem meeldivaks?”

Kuna algusest peale on olnud selge, et COVID-19 torkimine, vaktsiinipassid, isolatsioon, vangistus, maskid, autoritaarsus ja despotism ei peata millise tahes haiguse levikut, pole loogilist ega teaduslikku põhjust kehtestada biomeditsiiniline režiim, mis põhjustas ühiskonnas mõõtmatul hulgal lõhenemist ja kahju.

Kõigi inimeste hüvanguks on praegusel valitsusel aeg oma despootilistest kalduvustest lahti lasta. Sellest on peaaegu kolm aastat möödas. See on olnud kõigi jaoks kohutav kolm aastat. Kõik
kannatasid. Kõigilt võeti ära kõige elementaarsemad vabadused, kuni selleni, kuidas nad hingasid. Erandiks inimeste elude ülemaailmsest kontrollist ja mikrojuhtimisest olid poliitikud, kes tundsid, et nende endi diktaat neile ei kehti ja miljardärid, kes olid piisavalt rikkad ja võimsad, et kehtestada oma reegleid.

“On aeg lasta elanikkonnal taasühineda pärast seda, kui see on lõhestava ja vaenu tekitava retoorika ja hirmupropaganda tõttu lõhki rebitud. 2024 aastal peaks olema aeg, mil Eestimaa juhtimise võtab üle Eestimaa põlisrahvas – Rahva Võim.”

Artikli autorid Revo Jaansoo ja Veiko Huuse

Riikidel on ka tegevjuht (Peaminister, kui registrikaardil pole märgitud teisiti) ja Juhataja (See pole alati president vaid juhataja on see mees sellest riigist kuhu Riik on registreeritud – CEO). Riikidel on pankades(pank on ka juriidiline keha-fiktsioon) pangakontod mitte kellegi eraisiku nimel vaid AS Riik nimel ehk siis Eestimaal toimetab AS Eesti Vabariik (fiktsioon Riik).

Mis on fiktsioon? See on midagi, mis pole elus ega pole olemas – väljamõeldis pettuste tegemiseks! Proovi kutsuda AS Eesti Vabariik kohtumisele ja vaata kes või mis või kas tuleb:) Kohtumisele tuleb pigem inimene oma ees ja perekonnanimega. Vahest on ka inimesel valenimi pettuse läbiviimiseks. Tihti inimesed kasutavad valenime elektroonilisel teel (vahest ka avalikult esinedes) suhtlemisel: agendid(luure ja salaorganisatsioonide), ametnikud (politseiametnik, maksuametnik, jne), ajakirjanikud, jpt., et pettust läbi viia.

Nii nagu elu sai kusagilt alguse – elu algallikast – said ka juriidilised kehad – Riigid – kusagilt alguse. KÕIGI riikide algus on Vatikan! Kuid nii nagu juriidilises maailmas ikka, on “skeemitamine” ja “juriidika väänamine-tõlgendamine” mängude (pettuste korraldamine) põhiosa. Vatikani tegelased on loonud skeemid, kuidas inimest petta nii, et ta ise veel süüdi jääb kõiges.

AS Eesti Vabariik on registreeritud USA äriregistrisse ehk AS Eesti Vabariik otsene omanik ja kasusaaja on USA administratsioon. Siit ka põhjus, miks Eesti valitsuseliikmed USA korraldusi täidavad ja täidavad seda seni, kuniks AS Eesti Vabariik pole juriidilise kehana likvideeritud(pankrot). AS Eesti Vabariigi saab likvideerida ainult Eesti rahvas!

Edasi. USA on registreeritud Kanada registrisse ja sellepärast Kanada ja USA teevad igasuguseid tegevusi koos nagu “püksid ja perse”. Kanada kuulub Inglismaa ehk Ühendkuningriigi registrisse ja Kanada kuningas on Charles III, kes on ka Inglismaa kuningas täna!

Charles III, kes on Uue maailmakorra idee üks autoritest koos Kabali ehk WEF grupeeringuga(CEO on Klaus Schwab), juhib nii Kanadat ja kui ka UK d. Läheb põnevaks:)) UK ehk Inglismaa on registreeritud Vatikani(Vatican City). Teate Vatikanist kindlasti Vatikan Paavsti Franciscus (Ta on ka Rooma Paavst) järgi, ja seal nad käivad teatud sündmustel (rituaalidel) punaste kingadega, punaste sallide ja vahest punaste rüüdega nagu Vabamüürlastel ja Illuminaatidel on see reegliks:)

Jõudsime siia, kus (kui) saate aru, miks Vatikani Paavst on olulisem (aga mitte veel Kõige olulisem) mees selles juriidilises fiktsioonide (pettuse) maailmas. Paavst on kõigi riikide Väike Boss:)). AS Eesti Vabariik kuulub juriidiliste skeemide pidi Vatikani alla ehk Paavsti korralduste alla. Kõik need riigid, kes on sõlminud rahvusvahelised lepingud, kuuluvad lepingute järgi Vatikani juristiktsiooni alla ehk kui Vatican City administratsioon teeb otsuse, et Vatican Citys on asjad nüüd nii ja naa, siis see tähendab, et nii ja naa on ka nendes riikides, mis on alguse saanud Vatican Cityst. Vatikani Paavsti üks tähtsaim dokument on MOTU PROPRIO ja seda mainitakse paljudes rahvusvahelistes lepingutes nagu näiteks kahes väga olulises:

1. Rooma Statuut Rahvusvaheline Kriminaalkohtu AKT (avati allakirjutamiseks 1998a.), jõustus 1. juuli 2002. Viide: https://asp.icc-cpi.int/RomeStatute

• 137 riiki allkirjastanud
• AS Eesti Vabariik on kinnitanud selle AKTi 29. dets.1999a.
• Viide: https://asp.icc-cpi.int/states-parties/eastern-european-states/estonia
• Statuudi koopia nähtav: https://treaties.un.org/doc/Treaties/1998/07/19980717%2006-33%20PM/Ch_XVIII_10p.pdf
• Selles AKTis on viide Vatikani Paavsti MOTU PROPRIO le.

2. Rahvusvaheline terrorismi rahastamise tõkestamise konventsioon

• Allkirjastanud 188 riiki, AS Eesti Vabariik seal hulgas, kinnitatud 09. detsember 1999 a
• Eesti on selle kinnitanud. Viide: https://www.un.org/law/cod/finterr.htm
• Artikkel 2. „Sõja, terroristide, relvade, genotsiidi, … toetamiseks raha maksmine või maksude kogumine on kriminaalkuritegu…“ Selle eest on vanglakaristus kuni 30 aastat kogu vara konfiskeerimisega….

• Artiklid 15-19 täpsem selgitus
• Eesti valitsused on allkirjastanud sadu lepinguid. Saate tutvuda sellel lingil: https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Treaties_of_Estonia
• Allakirjutanud riikide nimekiri: https://en.wikipedia.org/wiki/Terrorist_Financing_Convention

Kus on pettus?

Vastavalt eelpool nimetatud (ainult) kahele lepingule, kus on viide ka Paavsti MOTU PROPRIO le, tegelevad AS Eesti Vabariik ja selle tütarettevõtted (maksu ja tolliamet, politseiamet, kõik ametkonnad, ministeeriumid, kõik juriidilised ettevõtted, kes on mingi registreerimise või ettevõtluse numbriga kantud AS Eesti Vabariigi ettevõtluse või äriregistrisse) nende rahvusvaheliste lepingute rikkumisega ja nad on kõik kriminaalkorras karistatavad! Kuidas nii?

AS Eesti Vabariik kogub makse ja täna näeme, et makse mõeldakse aina rohkem välja ehk koormatakse ühiskonda uute maksudega. Maksuŕaha(tulumaks, käibemaks, sotsmaks, automaks, maamaks, trahvid, riigilõivud, jne) liiguvad läbi juriidiliste fiktsioonide(KOV, ametkond, ministeerium, jne) pangakontode ühte patta kokku lõpuks ja Euroopa Liidu liikmesriigina, liigub see raha IMF i. Euroopa Liidu fiktsioonid saadavad AS Eesti Vabariiki raha tagasi (alates 2004 kui Eesti liitus EU-ga) erinevate teotuste ja laenude nimetuste all. Kuid see pole kõik. AS Eesti Vabariigi maksumaksjatelt kogutud raha läheb ka Ukraina sõja toetamiseks. AS Eesti Vabariik on olnud NATO liige(fiktsioon) ja NATO liikmete elanikkond on osalenud maksuaraha eest enam kui 20 suveräänse riigi sõjaliselt hävitamises ja AS Eesti Vabariigi maksumaksjate raha on liikunud ka nende riikide sõjalisse tegevusse. Sõjaga kaasnevad alati: genotsiid, vägivald, mõrv, terror, relvade ost, jne, – kõik need tegevused on eelpool nimetaut lepingutes keelatud ja kuuluvad Haagi kriminaalkohtu alla ja karistuseks on kuni 30 aastat vanglat või midagi veel karmimat.

Kõik maksumaksjad ja maksukogujad(maksuametnik, ja teised ametnikud) on kriminaalid ja kuuluvad Haagi kohtu alla! Lepingutes on selgelt niimoodi kirjas.

Paavsti MOTU PROPRIO ütleb aga selgelt, et iga maksukoguja (isik, mitte fiktsioon) vastutab isiklikult. See tähendab, et kui maksuametnik (nimi välja mõeldud) Väle Suslik töötab Maksu- ja Tolliametis ning kogub ja nõuab makse fiktsioonidelt ja Elus Inimestelt, siis tegeleb see Väle Suslik kriminaalse tegevusega ja teda saab anda kohtu alla. Kui aga ta tõendab, et AS Eesti Vabariik maksuraha ei lähe Ukraina sõja ega millegi muu sõja ja kriminaalse tegevuse toetamiseks, siis ta on “Puhas leht”.

Mis on lahendus?

Paljudes riikides on tekkinud Usaldus liikumised ja eraisikute Usaldusfondid. See tähendab, et sina ei maksa AS Eesti Vabariik “maksude ühsikassasse” ühtegi maksu ega lõivu ennem, kui AS Eesti Vabariik avab avatud konto, kus on näha, et maksuraha läheb ainult ja ainult Eestimaa elukeskkonna arendamisse ja ühiskonna väärtuse kasvatamisse. Mitte ühtegi senti ei lähe Eestimaalt välja sõdade toetamiseks ega relvade ostuks. Niisiis, edaspidi Iga maksumaksja avab omale Usaldus konto (Enamus pankasid kahjuks töötavad fiktsioonidena ja vahendavad maksuraha sõdade toetusteks) rahvsuvahelistest lepingutest kinni pidavas pangas (Swiss) või hoiab sularas. Aasta lõpus, kui AS Eesti Vabariik pole lõpetanud kuritegevust ja pettust, kuulub see aastaga kogutud maksuraha Usalduskontol sinu heaoluks. Uus aasta hakkab uue hooga. Selle tegevusega, ei saa AS Eesti Vabariik öelda, et sa pole tahtnud makse maksta. “Sa tahad väga maksta makse aga sa ei riku rahvsuvahelisi lepinguid ja ei taha kohtu alla minna.”

Lahendus on ka see, et tuled AS Eesti Vabariik loodud pettusvõrgustikest välja, osaled inimeste kogukondades, inimeselt inimesele väärtuste vahetamise ja vajaduspõhises elukeskkonnas. Kogukondlikult toimub ühiste projektide ja väärtuste loomine.

Lõpetuseks

Nagu ütlevad Eliidi põhitegelased: “Me näitame teile kõike ette kuidas me teeme ja teha tahame, sinul on alati kaks valikut: nõustuda või mitte nõustuda.” Kuid Eliit jätab ütlemata, et “Maja alati võidab!” Kui nõustud Eliidi plaanidega ja teed kaasa, oled pettuses osaleja/kaasaaitaja/kriminaal. Sa ei saa Eliiti kohtusse(Haagi) kaevata, sest oled ise osaleja olnud, saab ka sind karistada. “Surnud ring”.

“Maja(Eliit) ei võida, kui sa teed otsuse elada edaspidi oma keha, hinge, vaimuga ja kõiksusega harmoonias.” – Veiko Huuse

Kui sul on küsimusi, ettepanekuid ja tahad teha enda kaitseks vajalikud dokumendid(4 paberit A4) ametnikele esitamiseks kui tullakse nõudma tasumata makse, siis võta minuga ühendust.

Artikli autor Veiko Huuse. Artikkel sündis jälle isiklikust kogemusest Fiktsioon Eesti Maksu – ja Tolliameti ametnikuga suhtlemisest.

Loe ja kuula lisaks: