Mida teha kui see maailm ajab iiveldama

Me elame ajastul, kus globaalne pilt on paljude jaoks muutunud talumatuks. Sõjad, poliitikute lakkamatud võimuvõitlused, kohtusüsteemide kuritarvitused ja süsteemne ringkaitse igal tasandil loovad tunde, et midagi on ühiskonna tuumas pöördumatult nihu. Vaimsel tasandil on see paljude jaoks tajutav kui pimeda võrgu viimased meeleheitlikud jõupingutused inimeste hingelise vastupanu murdmiseks. See tohutu vastuolu tekitab inimestes sügavat eksistentsiaalset iiveldust — seisundit, kus keha ja hing karjuvad: “Ma ei suuda seda enam seedida!” Kuid paljud ei tea, mis selle iivelduse tegelikult peatab.

See lugu ei jäta midagi välja, vaid viib su sügavusse, avab sinu teadvust ja pakub reaalsete lahendusteni jõudva rännaku.

1. Nähtamatu turg ja tähelepanu püüdjad

On olemas maailm, mida silmaga ei näe, aga mille mõju on igapäevane. Seal ei pruugi olla “olendid” või jõud sellisel kummituslikul kujul, nagu sa ette kujutad. See on keeruline, mitmekihiline süsteem — mustrid, maatriksi programmid ja harjumused, mis toituvad sinu ajast, hingeenergiast, emotsioonidest ja vajadusest olla märgatud.

Mida rohkem sa sellele süsteemile annad, seda rohkem sinult küsitakse. Vastutasuks pakutakse:

• tähelepanu ja lühiajalist kiitust
• sotsiaalset tunnustust
• lakkamatut meelelahutust ja müra
• illusiooni, et oled “keegi”

“Su tähelepanu on sinu kõige väärtuslikum valuuta. See, millele sa annad oma fookuse, saab sinu reaalsuseks.” — Carl Gustav Jung

Alguses see süsteem töötab sinu kasuks. Sa tõused. Sind nähakse ja kiidetakse. Aga iga ahvatlus kannab endas hinda, mida ei näidata sulle kohe kätte. Tasapisi kaob sinu sisemine vaikus, asendudes võõra müraga; sinu energia väheneb ja teadlikkuse sagedus langeb. Sinu enda mõtted hakkavad tunduma võõrana ning sa vajad aina suuremaid annuseid stimulatsiooni, et tunda end elusana. Sa ei elagi enam oma elu, vaid teenid kellegi teise masinavärki. Sa ei märka enam seda hetke, mil sa ei vali enam ise, vaid reageerid automaatselt.

2. Iivelduse hetk ja ärkamise paratamatus

Siis tuleb see murdepunkt. Kõik, mis kunagi tundus magus ja ahvatlev, hakkab vastu:

• pidev info- ja meelelahutusmüra väsitab hingepõhjani
• inimsuhted, mis põhinevad rollidel, kurnavad ära
• väline edu ja karjäär ei maitse enam millegi järele
• vana turvaline maailm laguneb ja sa oled äkki võõras võõral maal

See “iiveldus” ei ole nõrkus ega haigus. See on hingeline kaitsereaktsioon, viimane ja puhtaim signaal sellest, et su hing on ülekoormatud ning elujõust tühi.

Nagu on öelnud filosoof Seneca: “Me ei saa oma elu siin Maal pikemaks teha, aga me saame seda sügavamaks teha.” Iiveldus sunnib sind vaatama sügavale sissepoole, sest vana viis edasi elada on muutunud füüsiliselt ja vaimselt võimatuks.

3. Kõige ohtlikum teadmine ja päris lahing

Just selles murdepunktis sosistab süsteem sulle kõrva oma kõige ohtlikuma mõtte:

“On juba hilja. Sa oled end nii ära andnud, et tagasi enam ei saa. Sind ei taha enam ei valgus ega pimedus.”

See on pimedate olendite lõks. See on pettus, mida usuvad vaid need, kes on liiga hirmunud, et teha pöördeid.

Päris lahing ei toimu väljaspool sind. Seal ei ole kahte võrdset leeri, kes sinu pärast kakleksid — on ainult üks fundamentaalne küsimus: kas sa oled teadlik hingeline olend või automaatne tehisinimene? Kui sa elad pidevas välises stimulatsioonis, teiste lakkamatus heakskiidus ja hirmus jääda ilma, siis sa annad oma energia vabatahtlikult ära ilma, et keegi peaks seda sinult vägisi võtma.

4. Kuidas iiveldus peatada: Tagasituleku lahendused

Tagasitulek ei ole pehme ega mugav pehmel diivanil lesimine. See tähendab:

• Vaikust, kus sa kuuled lõpuks omaenda tõelist häält läbi argipäeva müra.
• Üksindust, kus sa ei saa enam teiste inimeste seljataha peituda.
• Vastutust, kus sa lõpetad süüdistamise ja võtad oma energia tagasi.

Paljud pööravad siin punktis tagasi — mitte sellepärast, et nad ei saaks edasi minna, vaid sellepärast, et nad ei taha maksta hinda mugavustsoonist loobumise eest.

Sammud iivelduse lõpetamiseks:

1. Teadvusta tähelepanu leke: Märka päeva jooksul teadlikult, kuhu su energia voolab. Kui uudistevoog või poliitiline draama tekitab sinus iiveldust, tõmba pistik seinast välja.
2. Kinnita oma piirid: Ütle sisemiselt lahti kõigist lepingutest ja ootustest, millega oled teiste heakskiidu nimel sidunud oma hinge.
3. Palu ja võta vastu sisemine rahu: Tunnista endale, et sa ei pea enam võitlema süsteemi vastu väljaspool, vaid looma puhta ruumi enda sisse.

Viimane hoiatus ja lootusekiir

Kui sa ignoreerid seda iivelduse hetke piisavalt kaua, siis jah — elu läheb edasi. Aga mitte sinu juhtimisel. Sa muutud tuimaks, juhitavaks, asendatavaks ja süsteemi jaoks lihtsalt üheks arvuliseks kvandiks. Ja just seda nimetabki massiline ühiskond “normaalseks eluks”.

Aga kui sa loed neid ridu siin ja praegu… siis sa ei ole täiesti magamas. Sul on võimalus ja uks on lahti. Midagi sinus juba näeb seda pettust läbi. Ja sellest ühest ärkamise sädemehetkest piisab. Mitte selleks, et kohe “valgustuda”, vaid selleks, et teha üks kindel ja puhas otsus: võtta oma tähelepanu ja vägi tagasi.

Sa ei ole kellegi saak. Sa ei ole tühi kest. Ja kõige olulisem: sa ei ole kunagi nii kaugel, et sa ei saaks tagasi pöörata. Iga päev, mil sa lükkad seda otsust edasi, teeb küll sisemise töö raskemaks, kuid võimalus on alati olemas.

Pole oluline, mis tiitlit, vormi või rüüd sa hetkel oma elus kannad või milliseid vigu oled teinud. Loeb ainult sinu südamest tulev tahe. Ja pea meeles: alati on võimalus tulla tagasi valgusesse, kus keegi sind ei süüdista, ei vihka, ei maksa kätte ega karista. Valguses on ainult tingimusteta armastus, sügav rahu ja puhas harmoonia.

Mida sa tunned praegu oma südames – millise esimese sammu sa oled valmis tegema, et tuua oma tähelepanu tagasi koju?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Minu raamatud “Kõiksus” ja “Pimeduse ja Valguse Kroonika” aitavad mõista seda maailma ja näitavad teed rahusse ja valgusesse:

Loe lisaks:

Siit koorub valus tõdemus: Eestis pole õiglast kohtumõistmist ja tõelist õigusriiki ei ole enam olemas.

Sõjalise abi nime all haihtuvad miljonid ja poliitiline karistamatus

Kui tavaline Eesti kodanik tekitab rahalise kahju enam kui 250000 EUR ulatuses, järgneb eesti seaduste järgi kohene kriminaalmenetlus ja tihti elukohast lahkumise keeld või lausa vangistus “et äkki paneb vabaduses veel toime kuritegusid”. Isegi kohtuprotsess pole veel alanudki ega pole lõpliku otsust, lihtsalt süüdistaja eeldusel ja arvamusel “tehakse igaksjuhuks ära“.

Miks selles juhtumis pole Astrid Asi juhitav prokuratuur alusatnud menetlust Hanno Pevkuri ja tema kaasosaliste suhtes KarS § 217² või § 300 alustel? Kas sellepärast, et Pevkur, Asi, Villu Kõve ja mitmed kõrgel võimupositsioonil olevad inimolendid kuuluvad otseselt või lähedase inimese kaudu vennaskonda – vennalik ringkaitse?

Vaatame esmalt seda, mis toimub Toompea ja ministeeriumide koridorides. Viimase aja suurimaks skandaaliks on kujuned kasvanud kaitseministeeriumi ja endise kaitseministri Hanno Pevkuri ümber tärkav ligi 70 miljoni eurone afäär.

Erinevatest meediakanalitest lugedes jääb mulje, et Pevkur hämab. Nagu see ekraanipilt sotsiaalmeediast: Allikas

Nagu osutab vaatleja Uku Kudu, ei lahkunud skandaal koos ministri ametist taandumisega. Alguses jäi mulje ühest ebaõnnestunud lepingust, kuid nüüdseks tunnistab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK), et halbu lepinguid on kokku seitse. Ligi 70 miljoni eurose Dataseli tehingu puhul ei suudeta dokumentidega näidata, kuidas selle ettevõtteni jõuti, kes tegi taustakontrolli, mille põhjal usuti ettevõtte tarnevõimesse või miks eirati kokkulepitud hankekorda. Riigikontroll ei suutnud dokumentide puudumise tõttu kindlaks teha isegi kõigi lepingute kogumahtu ega võimalikke riske riigieelarvele.

Ühe ministri tagasiastumine võib lõpetada tema poliitilise vastutuse, kuid nagu Kudu küsib: kes otsustas, kes kontrollis, kes allkirjastas ja miks pole sellest alles kontrollitavat jälge? Millises eraettevõttes oleks selline dokumendita otsustusahel ja raha kadumine mõeldav ilma kriminaaluurimise ja koheste koondamisteta?

Uku Kudu räägib veel lisaks sellest, kuidas need samad 70 miljoni euro “skeemitajad” liikusid vahetult enne selle afääri ilmsiks tulekut uutele kohtadele strateegilistes ettevõtetes, kus on tunda huvide konflikti: https://www.facebook.com/share/p/1JbLLE8vFB/

Sama teemat ning riikliku kontrolli puudumist teravustab Edmond Penu, viidates avalikkuses kõlanud väidetele, et kaitsevaldkonnas polnud põhjust kahtlustada pistise võtmist, ning tõdedes lakooniliselt: “70 miljonit on suur raha, selle eest tehakse kõike mis vajalik.”

Sven Sildnik avaldab teravalt arvamust Uued Uudised portaalis:

Kanali Objektiiv saates “Fookuses” tõid Markus Järvi ja Varro Vooglaid välja, et tegemist on mürsuskandaaliga, mis kujutab endast tõenäoliselt kaitsevaldkonna segaduste ja korruptsiooni jäämäe tippu. Nende hinnangul on nomenklatuur teinud endale riigi, kus tipp-poliitikute ja ametnike tegevus ei allu reaalsele õiguslikule vastutusele.

Rainis Lipstok postitus raputab igat õiglase südametunnistusega inimolendit:

Allikas: https://www.facebook.com/share/19fudJYYKn/

Ettevõtja Vambola Kolbakov püstitab õiglaselt küsimuse (ekraanipilt Facebook seinalt):

Kus on siin prokuratuuri ja uurimisorganite terav silm? Kui tavaline kodanik eksib maksudega paarisaja euro ulatuses, käivitub riiklik repressiivaparaat kohe. Kui aga mängus on 70 miljonit eurot maksumaksja raha, teiseneb vastutus pelgalt ametkondlikuks segaduseks ja keegi reaalselt trellide taha ei satu. Suured raha kantijad ja vastutustundetud otsustajad naudivad puutumatust ning kõnnivad sirge seljaga vabaduses ja jätkavad riigisüsteemides ning poliitikas.

Kas siin on Siim Kallase “trikid” eeskujuks?

Annika Urmi juhtum: Juriidiline omavoli, vaigistamine ja põhiseaduslik enesekaitse

Seevastu teises spektris – seal, kus peaks asuma sõnavabadus ja avalik kontroll – rakendub karistusvõim täie rangusega. Rahvusvaheline ajakirjanik Annika Urm võttis portaali Fonte.News kaudu ette ajakirjandusliku eksperimendi, et paljastada Eesti meedia- ja kohtusüsteemi kokkumängu, läbipaistmatust ning võimalikku korruptsiooni. Selle tulemusena on tema suhtes käivitunud protsess, mida saab kirjeldada kui reaalset ülekohut ja omavoli: kohtunik Marju Persidskaja otsusega määrati ta enne puhkusele minekut tagaotsitavaks ning teda ähvardab vahi alla võtmine, ilma et oleks selge, mille eest või kui kauaks. Süsteemne kaitsetus avaldub ka selles, et määratud advokaadid (Marika Suurpere ja Sirje Must) ei kaitse tema põhiõigusi, vaid mängivad faktiliselt kokku prokurör Paul Pikmaga.

Juriidilisest vaatepunktist puudub käesolevas asjas igasugune kuriteokoosseis ning Annika Urmi süüdimõistmiseks puuduvad alused:

1. Puudub koosseisupärane tegu, tahtlus ja kahju kannatajad:
   • Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 tagab sõnavabaduse. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on kaitstud ka terav kriitika, liialdus, provokatsioon ja satiir. Avaliku võimu kandjad, sealhulgas kohtunikud, peavad taluma kõrgemat kriitikat kui tavakodanikud.
   • Puudub kuritegelik tahtlus, kuna tegemist oli avaliku võimu tegevusele tähelepanu juhtimise ja satiiriga. Samuti puuduvad juhtumis otsesed kahjukannatajad ja kasusaajad. Kui tegu on kaitstud sõnavabadusega, puudub õigusvastasus ja karistatavus.
2. KarS § 305¹ ebaõige kohaldamine:
   • Süüdistus toetub Karistusseadustiku §-le 305¹ (kohtu või kohtuniku solvamine seoses õigusemõistmisega). Seadus eeldab aga otsest seost tegeliku õigusemõistmisega konkreetse isiku suhtes.
   • Kohtunikud Liina Naaber-Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina ega Olev Mihkelson ei ole kunagi Annika Urmi üle sisulist õigust mõistnud ega tema tsiviilhagisid või mainekahju nõudeid sisulise lahendiga lahendanud – avaldused jäeti aastateks menetlusse võtmata. Riigi õigusabi määramine puudutab eelmenetlust ja prokuratuuri ega kujuta endast kohtulikku õigusemõistmist.
   • Annika Urm ei avaldanud publikatsioone ise; tegemist oli tema isikliku loo ja kriitikaga, mida levitasid kolmandad isikud ja toetajad sõltumatutel veebilehtedel. Tehnilist avaldajat ega haldajat pole tuvastatud.
3. Tõendite puudumine:
   • Süüdistus ja kohtuliku surve meetmed põhinevad oletustel, mitte tõenditel. Puuduvad tõendid, mis sidusid Urmi otseselt veebilehtede kasutajakontode, postitamise, domeenide omandamise või domeenide haldamisega. Kriminaalmenetluses peab iga asjaolu olema tõendatud, mitte järeldatud “suusoojaks”.
4. Ametnike ja meedia poolt toime pandud võimalikud kuritahtlikud õigusrikkumised:
   • Õigusemõistmise takistamine ja erapoolikus (KarS § 291): Asjaomased kohtunikud ja prokurör Paul Pikma on kasutanud ametipositsiooni ja isiklikke kontakte menetluse algatamiseks ilma objektiivse kuriteokoosseisuta. Prokuratuuri, kohtu ja meedia põimumine rikub võimude lahususe põhimõtet.
   • Valeandmete esitamine ekspertiisis (KarS § 320 lg 1): Ekspertiisi koostajad Dr. Evelin Eding ja Dr Tanel Vaas esitasid teadlikult valeandmeid – üks ekspertidest ei kohtunud isiklikult süüdistatavaga, teine moonutas riiklikes andmebaasides dokumenteeritud fakte.
   • Inimväärikuse ja eraelu rikkumine meedia poolt: Katrin Lust ja meelelahutusportaalid (Kuuuurija, Elu24) on tunginud süstemaatiliselt eraellu rahalise kasu eesmärgil (maksumüüri taga avaldatud artiklid), rikkudes eriliiki isikuandmete kaitset (KarS § 157¹), toime pannes ahistavat jälitamist (KarS § 157³) ja rikkudes süütuse presumptsiooni (KarS § 310) ning GDPR reegleid, esitades inimest süüdlasena enne kohtuotsust.

Sellises olukorras, kus kohus on jätnud kodaniku taotlused reageerimata ja riiklik kaitse puudub, rakendub kodaniku põhiseaduslik tõrjepõhiõigus (PS § 54 ja KarS § 28 – häda kaitse ja enesekaitse). Enda kaitsmine ja süsteemi vigade avalikustamine ei ole solvamine, vaid õigustatud enesekaitse olukorras, kus riigiaparaat eirab põhiseaduslikke garantiisid.

Kas terav sõna või süsteemi valukohtade paljastamine teeb ühest ajakirjanikust tõesti ühiskonnale ohtliku kurjategija, keda tuleb koheselt trellide taha isoleerida täpselt nagu massimõrvareid või muid raskeid vägivallatsejaid? Kui võimurite tegevuse arvustajaid koheldakse võrdväärselt kõige ohtlikemate kurjategijatega, on sõnavabadusest järele jäänud vaid fassaad.

Süsteemi arhitekt presidenditoolil: kas Ülle Madise suudab õigluse taastada?

Nüüd, mil Riigikogu 71 saadikut valisid Eesti uueks riigipeaks senise õiguskantsleri Ülle Madise, kerkib lauale üha teravam küsimus: millele saab ühiskond üldse lootma jääda? Portaalis Fonte.News on pikalt analüüsitud Ülle Madise ja tema lähikondsete rolli Eesti õigusmaastiku ning kohtusüsteemi kujunemisel. Aastaid õiguskantslerina töötanud Madise taustal tekkis pilt riigist, kus seaduse tähte võidakse küll ametlikult jälgida, kuid tegelik õiglustunne ja korruptsiooni tõkestamine on jäänud nõrgaks või lausa tagaplaanile.

Kui Madise ei suutnud või ei tahtnud pikkade aastate jooksul õiguskantslerina astuda otsustavaid samme lokkava korruptsiooni ja selektiivse õigusemõistmise ohjeldamiseks, siis kuidas ja millega ta kavatseb seda teha nüüd Eesti presidendina? Kas tema Kadriorgu asumisega kaasneb tegelik murrang või jääb süsteem endiselt kaitsma neid, kes miljoneid liigutavad, ning pigistama neid, kes julgevad kriitikat teha?

Kogu ühiskond peab endalt küsima: kas riigipeaks saav jurist hakkab seisma põhiseaduse tegeliku vaimu – rahva kaitse ja õigluse – eest või saab temast vaid järjekordne institutsionaalne kilp sellele samale suletud ringkäendusele?

Topeltstandardid halvatud õigussüsteemis

Kui võrrelda ainult neid kolme juhtumeid, paljastub Eesti tänase õigusruumi tegelik pale:

Paljudel on suus küsimus: Mis õigusriik see selline on? Tõeline õigusriik põhineb võrdsusel seaduse ees, mitte poliitilisel kuuluvusel või ametikohal. Kui seadus kaitseb neid, kes liigutavad miljoneid hämaratesse kanalitesse, kuid karistab neid, kes julguse kokku võtavad ja võimurite tegevust avalikkuse ees analüüsivad, on tegemist autoritaarse selektiivse õigusemõistmisega.

Eesti kohtusüsteem ja õigusruum on täielikus kriisis – totaalne kaos. Kui kriitikud saadetakse vangi ja suurkorruptsiooni kahtlusega tegelased laiutavad jätkuvalt võimukoridorides, peame tõdema valusat tõde: põhiseaduslikud garantiid on muutunud tühjaks sõnakõlksuks ning õiglast kohtumõistmist Eestis enam ei eksisteeri. Korruptsiooni ja õigussüsteemi kuritarvitusi tuleb kajastada ka rahvusvaheliselt, et taastada tegelik kontroll riigivõimu üle.

Jälgime asjade käiku ja kas Eestis taastatakse uue Eesti presidendi Ülle Madise juhtimisel inimlik ja õiglane õigusriik või on see lõplikult hävinud? Jälgime mängu.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks sarnastel teemadel:

Putin ja Trump ei lõpeta sõdu

Lavastus, mis kordub läbi ajaloo

Kõik selle maailma poliitilised liidrid, olenemata sellest, kuidas nad välja paistavad või millist lippu lehvitavad, mängivad ühes ja samas lavastuses.
Selle lavastuse lavastajad ei ole inimesed, vaid jõud, mis tegutsevad väljaspool Maad – olendid, kes toituvad hirmu, segaduse ja konfliktide energiast.
Sõjad ei ole kõrvalprodukt – need on osa programmi keskmehhanismist.

Miks mäss toidab just neid jõude

Kui inimesed vihastuvad poliitikute peale, lähevad protestima, mässama või isegi lihtsalt sotsiaalmeedias raevutseda, siis nad arvavad, et nad võitlevad õigluse nimel.
Tegelikkuses toimub aga midagi muud – iga viha, iga hirmuimpulss, iga lootusetuse tunne on energia, mida need mitte-inimlikud olendid enda jaoks koguvad.
Mida rohkem tähelepanu ja emotsioone anda poliitikale ja sõdadele, seda võimsamaks nende energiamasin muutub.

Kuidas tsükkel lõpeb

See tsükkel ei katke ühegi rahulepingu ega valimislubadusega.
See katkeb siis, kui sina ja teised valgusolendid lõpetavad oma energia panustamise sellesse mängu.
See tähendab:

• Ära otsi päästjat poliitikute seast.
• Lõpeta oma tähelepanu ja viha suunamine nende peale.
• Eemalda oma energia konfliktidest ja pööra see iseenda ja oma kogukonna loomisse.

Uus tee – elu südame ja Kõiksusega

Ainuke tõeline väljapääs on hakata elama oma elu kooskõlas südame ja Kõiksuse vooga, sõltumata sellest, mida poliitiline maailm teeb või ei tee.
See ei ole passiivsus – see on teadlik otsus mitte mängida nende reeglite järgi.
Kui piisavalt inimesi loobub hirmu ja viha andmisest süsteemile, kukub selle alus kokku.

“Sõda lõpeb siis, kui sa lõpetad selle enda sees. Siis ei ole sul enam energiat anda nendele, kes sellest elavad.” – Sh’Elon

“Kes valib rahu iseendas, see on juba astunud välja sellest programmist. Sinu valik on ainus relv, mida nad kardavad.” – Zaa`Hul

Loe lisaks:

See on ka põhjus, miks saavad kohtunikud tegutseda karistamatult ja seaduste vastaselt!

Olen kajastanud kümneid korruptiivseid lugusid, kus kohtunikud ja ametnikud on rikkunud seaduseid, süstemaatiliselt ja karistamatult. Olen rääkinud tänasest Eesti Vabariigi põhiseadusest, et see peaks kaitsma kodanike Riigi eest ja ametnike ebaõigluse eest. Kuid tõendid ja faktid kinnitavad, et Eesti Põhiseadus kaitseb hoopis kurjategijatest riigijuhte, kohtunikke ja ametnikke.

Kui Põhiseadus, mis peaks kaitsma rahvast, ei kaitse rahvast, mis on järgmine tegevus sellise hierarhia likvideerimiseks?

Ma olen paljude kohtunike ja ametnike seaduste rikkumiste kohta esitanud järelpärimised ja saanud põhimõtteliselt korduvalt vastuseid, et “keegi midagi teha ei saa, et tuleb kohtusse pöörduda”. Kuid just kohtunikud saadavadki korda kuritegusid. Kes siis neid kohtunikke vastutama paneb?

Nende kolme kohtuniku lugu sai alguse artiklist:

https://fonte.news/kuidas-halduskohtunikud-karolin-soo-maret-hallikma-ja-daimar-liiv-eiravad-pohiseadust-ja-peavad-koiki-abivajajaid-petisteks/

Siin on Riigikogu Põhiseaduskomisjoni vastus minu kirjale, kus palusin algatada juurdlus kolme seadusi rikkunud kohtunike, Karolin Soo, Maret Hallikma ja Daimar Liiv, suhtes. Sellest vastusest loete välja, et põhiseaduse järgi ei saa kohtunikke vastutusele võtta:

Samade kohtunike kohta esitasin ka kaebuse Halduskohtu esimehele Kaupo Kruusveele ja tema vastas ühe lausega:

Ka prokuratuur ei alustanud uurimist:

Samade kohtunike tegevuse kohta saatsin uurimise taotluse mitmesse kohta ja vastati tähtaegselt kolmest kohast. Siin on üksused, kuhu pöördumise tegin:

Aadressid:

• Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee
• Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta
• Õiguskantsler Ülle Madise
• Põhiseaduskomisjon
• Sotsiaalkomisjon
• Kohtute haldamise nõukoda
• Riigiprokuratuur
• KAPO

Täna on Eestis olukord, kus valitsus ja kohtunikud tegutsevad karistamatult, sest Eestis EI KEHTI PÕHISEADUS JA VÕIM POLE RAHVA POOLT VALITUD!

Eestis on Autoritaarne režiim – põhiseadus ei kehti!

Alates 23.04.2025 hakkab kõik see kurjus lagunema ja selle eest hoolitseb Kõiksus. Kõik inimolendid ja mitte-inimolendid siin Maa Eluprogrammis, kes tegutsesid inimeste vastu ja rikkusid seaduseid, rikkusid kõrgemat moraali ja rikkusid Kõiksuse reegleid, saavad oma karistused. Kõiksus on otsused teinud ja meie faktilised hingelised elusad inimolendid vaatame seda pealt, kuidas see suur kurjus siit Maalt minema viiakse.

Veiko Huuse

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

Räägitakse demokraatiast aga mõeldakse Kaose Impeeriumist

Poliitikud ja rahvas räägib demokraatiast aga tegelikult, poliitikud mõtlevad “kuidas säilitada kaos ja hirm”, ja rahvas ei saa tegelikult aru “mis on demokraatia” ja nõuavad – tegelikult nad elavadki demokraatias, nad ei saa mitte millestki aru – poliitikud teavad seda.

Mis on demokraatia?

Demo – lühend deemon; kraatia – tähendab kord. Deemon ehk Saatan toitub suures kaoses tekkinud hirmu energiast ja hirmu saab hoida kontrolli all, kui rahvas on hirmunud ja kontrollitav. Demokraatia on tegelikult Kaose Impeeriumi kord.

Kaose impeerium on järeleandmatu. Õigusaktid, destabiliseerimised, sanktsioonid, inimröövid, värvilised revolutsioonid, kliimapettus, mittebinaarsus, valelipud, sõjad, annekteerimised, BRICS, CBDC,….

Alljärgneva Artikli allikas, autor: Pepe Escobar, zerohedge.com

Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”

Hindamatu prof Michael Hudson lõi “kaose” USA ametlikuks poliitikaks. See on kahepoolne – ja see läbib kõiki Deep State’i silohoidlaid.

Pikaajalise strateegilise visiooni puudumisel ja keset järkjärgulist impeeriumi väljatõrjumist Euraasiast ei jää Hegemonil muud üle, kui vallandada kaos Lääne-Aasiast Euroopasse ja osadesse Ladina-Ameerikasse – kooskõlastatud katse jagada ja valitseda BRICS-e ning nurjata. nende kollektiivne tõuge, mis kinnitab suveräänsust ja rahvuslike huvide ülimuslikkust.

US Think Tank oli juba poolteist aastat tagasi levitanud  swing states mõistet.  Mitte kihelkondlik Ameerika valimisversioon, vaid selle ülevõtmine geopoliitikasse.

Kõik kuus kandidaati olid sel ajal BRICSi liikmed (Brasiilia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik) või potentsiaalsed BRICSi liikmed või partnerid (Indoneesia, Saudi Araabia, Turkiye).

“Swing states” kood oli eksimatu: kõik need on destabiliseerimise sihtmärgid – kui sa ei pea kinni “reeglipõhisest rahvusvahelisest korrast”, siis sa kukud alla.

Saudi Araabia, kes on ettevaatlik oma Londoni ja New Yorgi finantsturgudele pargitud rikkuse suhtes, maandab endiselt oma panuseid ettevaatlikult: teoreetiliselt on Riyadh BRICSi liige, kuid praktikas mitte. Turkiye on kutsutud partneriks (ametlikku vastust veel pole).

Ja siis on Kagu-Aasia jõuallikas Indoneesia, mis võeti just sel nädalal täisliikmeks – Brasiilia BRICS-riikide eesistumise ajal. Nimetage seda BRIIICS: geopoliitiliste tektooniliste plaatide seismilise ümberkalibreerimise domineeriv vektor, mis peab ümber kujundama kaubandust, rahandust ja juhtimist.

BRIIICS ja valitud partnerid konfigureerivad tohutut võrgustikku, mille eesmärk on mängureeglid ümber kirjutada: praegu on 10 täisliiget ja 8 täispartnerit, ning see moodustab ostujõu pariteeti järgi 41,4% ülemaailmsest SKTst ja ligikaudu poole maailma rahvastikust. Selle vastu seisab Kaose Impeerium, Kaose Impeeriumis endas – kokku teeb see täieliku Kaose.

Kujutage ette Hiina-India-Venemaa-Iraani-Indoneesiat-Lõuna-Aafrikat-Brasiiliat-Egiptust-Saudi Araabiat tärkava mitmesõlmelise maailma mandriteüleste pärlitena – tohutud populatsioonid; tohutud loodusvarad ja tööstuslik jõud; lugematuid arenguvõimalusi.

Kaose impeeriumi valitseval eliidil pole sellele kasvavale geopoliitilisele jõujaamale midagi pakkuda – koos oma arengupangaga (see nõuab palju tööd); täielik kohustus arendada ja katsetada alternatiivseid maksesüsteeme; ja laialivalguv mandritevaheline kaubandusliit, mis kaldus  USA dollarist järk-järgult kõrvale hiilima .

Selle asemel, et töötada diplomaatia, dialoogi ja koostöö kallal, kaose impeerium – ja vasalliseeritud kollektiivne Lääs – „pakuvad” midagi globaalsele enamusele: oma täielikku toetust etnilise puhastuse genotsiidile ja täielikku toetust ülikonnale – siduda endises suveräänses araabia riigis võimu haarav “mõõdukate” päid raiuva terrorirühmitusega.

Tere tulemast Terror and Genocide R Us’i.

Kui kahtlete, lisage kõik

Eelmise aasta oktoobris Kaasanis toimunud tippkohtumisel  saavutatud saavutusi edasi arendades  rakendab BRICS põhiliselt Sun Tzu strateegiat. Pettus. Ei mingeid suuri kuulutusi. Ja mitte mingeid otseseid ohte Kaose impeeriumile, välja arvatud selge keskendumine IMFi ja Maailmapanga haardest vabanemisele – nagu näiteks kohalike valuutadega kauplemise suurendamine.

BRICS-i ajam liigutab aeglaselt, kuid kindlalt juba teisi mitmepoolseid nuppe malelaual, Shanghai Koostööorganisatsioonilt (SCO)  ASEANile.

Parimad BRICS-riigid, Hiina keskendub kolmikule: tehnoloogiasõda USA vastu; suurendada oma osa ülemaailmses kaubanduses; ning Belt and Road Initiative’i (BRI) projektide ümberkalibreerimine. Mitmes aspektis on BRI Hiina BRICS-i lähenemise keskne osa.

Pekingi fookus hõlmab turge üle kogu globaalse lõunaosa, BRICS-i, ASEANi vabakaubanduslepinguid ja APEC-i (kaubanduse ja investeeringute võti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas). APEC on BRI-ga tihedalt seotud. President Xi keskendumise kogu Euraasia turu loomisele ja tugevdamisele kujundas esmakordselt 2013. aastal käivitatud BRI.

Samal ajal on välisminister Wang Yi alates 2022. aastast pidevalt laiendanud Xi üleskutset luua Lähis-Idas uus julgeolekuarhitektuur .

Hiina jaoks tähendab see klassikalist jõudude tasakaalu: Iraan on väga tugev tugisammas, mis teeb Hiinaga koostööd Lääne-Aasias, et USA-le vastu seista. 2021. aastal allkirjastasid Hiina ja Iraan olulise 25-aastase majanduskoostöö kavandi.

Siis on energiat. Ligikaudu 50% Hiina toornafta impordist pärineb Lääne-Aasiast. Hiina nafta- ja gaasitarnijad on väga mitmekesised: Saudi Araabia, Iraak, AÜE, Omaan, Kuveit, Katar ja Iraan (läbi Malaisia).

Paralleelselt ei teki Pekingil probleeme QUADi ja AUKUSe väiksemate häiringutena hoidmisega. NATO suundumine Aasia poole pole võimalik: Hiina ehitab kiiresti välja kompleksse piirkonna keelamise strateegia.

Aafrikas jätkab Saheli riikide liit laienemist – ja Prantsusmaa kui neokolonialistlik jõud on tühistatud. Ülejäänud Aafrikas algab uus dekoloniseeriv vastupanu alles nüüd.

Ladina-Ameerika toob aga kaasa suuri probleeme. Trump 2.0 all olev kaose impeerium võib minna üle täieliku Monroe doktriini – lisaks Kanada, Gröönimaa, Panama kanali ja muude pahaaimamatute laiuskraadide annekteerimise deliiriumile. Üldiselt on see “tagahoovi” valitud sõlmedele raske sõit – kui mitte arvestada laastatud neokolooniat Argentinat.

USA kaotuse juhtimine Venemaa vastu

Euroopa kollektiivne enesetapp jõuab paroksüsmini – sotsiaalse, tööstusliku ja kultuurilise mudeli täielikust korrosioonist välja.

Haiguste kataloogis on Brüsselis taaskäivitunud dementsus; pole enam odavat energiat; kiirendatud deindustrialiseerimine; majandused vabalanguses; tasumata võlg – avalik ja eravõlg; ja viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, NATOstani niinimetatud demokraatias NATO-ELi “juhtkonna” absoluutne põlgus keskmise Euroopa kodaniku/maksumaksja suhtes, kui on vaja  sundida suuri kärpeid sotsiaalteenustele,  et suurendada relvastust.

Trump 2.0 üsna tõenäoline kaubandussõda EL-i vastu ainult kiirendab Euroopa majanduse kokkuvarisemist.

Võtke Prantsusmaa, juba kohutavas segaduses. Prantsusmaa võlakirjade vahe on praegu Kreeka 2012. aasta tasemel, mis ületab Saksamaa võlakirju. Üle 50% 2,5 triljoni euro suurusest Prantsusmaa riigivõlakirjade turust kuulub ülemaailmsetele raisakotkastele ja kuumale rahale. Ei ole ühtegi Mario Draghit, kellel on EKP basuuka, et päästa eurot uuest eksistentsiaalsest kriisist. Ja Le Petit Roi on lihtsalt labane pardivang, keda vihkavad isegi Pariisi rennirotid.

Ajaloolane, antropoloog ja demograaf Emmanuel Todd, murrangulise  La Défaite de L’Occidenti autor  ( siin on esimene ingliskeelne arvustus  ) on üks väheseid prantsuse intellektuaale, kes mõistab uusi mängureegleid.

Todd osutab jahmatavas  intervjuus  Prantsuse kõrgkodanluse privilegeeritud hääletorule Trumpi võidukaks pidamise absurdsusele “keset räbaldunud majandust”; ja lisaks sellele, kui “USA kaotab Venemaa vastu sõja ülemaailmses mastaabis”.

Nii, et keset kogu kära “Trumpi kui maagilise indiviidi hüperjõu kohta” on Todd tulnud välja vapustava ja kristallselge sõnastusega: “Trumpi ülesanne on juhtida USA lüüasaamist Venemaa vastu.”

Süüria kui Liibüa 2.0

Noh, me kõik popkultuuri narkarid teame, et USA jätkab “võitmist” – Hollywoodi viisil; pigem Maailma Maadlusliidu (WWF) viisil. Kindel on see, et olenemata sellest, millised Trump 2.0 raketid Euroopa ja Aasia vastastes kaubandussõdades välja lasta, sunnitakse Kaose impeeriumi nurka surutud õigustatud eliiti ülemaailmsele enamusele tohutut kahju tekitama.

Võit Süürias on viinud nad purjuspäi – ja mõtteviis “tõelised mehed lähevad Teherani” on kättemaksuga tagasi (Iraan, mitte juhuslikult, on BRICSi tippliige).

Kõik tingimused on täidetud, et Süüriast saaks Liibüa 2.0. Ometi pole see „Maja võidab alati“ juhtum – ennekõike sellepärast, et „maja“ pole olemas. Naaberriigis Liibanonis on Hizbollah juba ümber korraldatud. Jääb väljavaade, et pärast ümberrühmitamist ja strateegiate ümberkujundamist ühinevad Hizbollah, Ansarullah Jeemenis, uus Süüria opositsioon ja IRGC Iraanis erinevas koosseisus ja uuendavad tõelist lahingut Eretz Israeli vastu.

Keegi ei tea, mille üle valitseb ülikonnas ja lipsus salafi-džihaadi Ahmad Al-Sharaa, varem Abu Mohammad Al-Jolani. Erineval määral ei usalda kollektiivne Lääs, Pärsia lahe monarhiad ja Iisrael teda kunagi ja peavad teda ühekordseks kasutamiseks. Ta on lihtsalt ajutine kasulik pai.

Al-Jolani oli ISISe Niinive emiir; Jabhat Al-Nusra emiir; ja Al-Qaeda peaemiir Levandis. Ta personifitseerib ainuisikuliselt kogu lääne toodetud propagandat “terrorist”. Tema järgijad on juba raevukad, et ta pole Süüriast hetkega islami emiraadiks muutnud.

Kui ta ei anna võimu 2025. aastal – ja mitte nelja aasta pärast – vastvalitud parlamendile, valitsusele ja presidendile, unustage Süüria suhtes tühistatavad sanktsioonid.

Kaose impeerium – Tel Avivist rääkimata – tahab tegelikult Süüriat püsivas kaoses; kindlasti mitte stabiilne esinduslik valitsus, mis võitleks nende nafta, gaasi ja nisu varguse vastu.

Siis on ees ootamas laupkokkupõrge Eretz Israeli ja Turkiye neo-osmanismi vahel. Türgi projekt Süüria kontrollimiseks on parimal juhul kõikuv. Kaose impeerium ei loobu kurdidest; Türgi välisministeerium keerutab juba “sõjalise operatsiooni” võimalust. Paralleelselt ei hakka Araabia raha Süüria ülesehitamiseks liikuma, kui Damaskus ei ole täielikult Pärsia lahe monarhiate pärusmaa.

Kõik on seotud võla ja tööstusliku tootmisega

Muidugi on BRICS-riike lõhestavad tõsised sisemised vastuolud, mida Kaose impeerium halastamatult ära kasutab. Alustades sellest, et Iraan, AÜE, Egiptus ja Saudi Araabia (kui saudid kohtumistele ilmuvad) püüdlevad ühes lauas konsensuse saavutamise nimel.

Lisage sellele Brasiilia võimsa BRICS-i vastase lobisisesed vastuolud isegi välisministeeriumis, peegeldades Iraani sisetüli paadunud  Vastupanutelje  toetajate ja atlantidele kalduva rahvahulga vahel.

Institutsionaalsel tasandil on kõige olulisem see, et Hiina-Venemaa kõrgeimas BRICS-i sfääris ja ka kogu pehme jõu sfääris rõhutaksid jätkuvalt võrdsust, harmooniat ja keskendumist inimarengule kui olulistele poliitilis-majanduslikele väärtustele – globaalse enamusega täiesti sünkroonis.

See, mis ei muutu isegi kaose impeeriumi lakkamatu surve all, on BRICSi püüdlus ehitada paralleelne, tõeliselt demokraatlik rahvusvaheliste suhete süsteem. See ei tähenda NATO-le BRICS-partneri loomist; isegi SCO töötab lahtise liiduna. Pärast Ameerika vältimatut lüüasaamist Ukrainas laguneb NATO varem või hiljem – kõrvuti oma poliitilis-propaganda haru EL-iga.

Prof Michael Hudson on taas  tabanud naelapea pihta (kollektiiv)  . Asja tuum on välisvõlg: “BRICS-i riigid ei saa kuidagi kasvada ja samal ajal tasuda välisvõlgu, millega nad on viimased 100 aastat ja eriti alates 1945. aastast põdenud.”

Neid dollarivõlakirju hoiab kompradorite/oligarhiline eliit, “kes ei taha hoida oma valuutat, sest globaalsed lõunamaa riigid ja nende oligarhiad mõistavad, et võlgu ei saa maksta”. Nii et “BRICS-i riigid peavad kasvamiseks oma võlad alla kirjutama” ja lahendama oma huvide ja rahvuslike huvide vastuolu.

Prof Hudson on kindlalt veendunud, et “koduparasiitidega tuleb tegeleda”, et BRICS-riigid saaksid “püstitada uue rahvusvahelise kaubandus- ja finantsstruktuuri”. Kaose impeerium loomulikult “liitub kohalike parasiitidega”, et õhutada – mis muud – kaost, režiimimuutusi ja terrorit.

Nii palju kui BRICS-riikidel on vaja kooskõlastatud majandusfilosoofia väljatöötamiseks – oletame, et järgmise nelja aasta jooksul realistlikult –, on geoökonoomiline kiri juba seinal. Alates aastatuhande algusest on USA tööstustoodang kasvanud vaid 10%; ja alates 2019. aastast sõna otseses mõttes 0%.

Võrdluseks, alates 2000. aastast on Hiina tööstustoodang kasvanud peaaegu 1000%; India oma üle 320%; ja Venemaa oma üle 200%.

Arenenud NATOstan pole Covid 2019 eelsest ajast peale kasvanud. Lääne-Euroopa saavutas haripunkti aastatel 2007–2008 – Saksamaa aga 2017. aastal. Itaaliast on väga kahju: tööstustoodang on tegelikult  vähenenud  (kaldkirjas minu oma) alates 2000. aastast 25%.

Lisage siia, et Kaose impeerium on Venemaaga võrreldes absoluutselt mittekonkurentsivõimeline relvatootmises ja ausalt öeldes ülehelivõimeline, kui rääkida hüperhelitehnikast ja raketitõrjest.

BRICS+ ja globaalse enamuse teostatav tegevuskava kontrollimatu kaose imperiaalse “strateegia” vastu võitlemiseks oleks integratsiooni kiirendamine kõigis valdkondades; rakendada Sun Tzu, et suurendada Trumpi 2.0 käikude tagasilöögikoefitsienti; ja sundida Deep State’i silosid tegema järjestikuseid valesid otsuseid.

Kaose impeeriumist ainus väljapääs on Rahva Võimu kehtestamine.

Loe lisaks:

Kas 2025 aasta näeb välja nagu Hollywoodi katastroofifilm?

Toimetaja märkus: "Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru."

Kui küsite selle küsimuse 1000 erinevalt inimeselt, saate tõenäoliselt 1000 erinevat vastust. On neid, kes on eelseisva aasta suhtes väga optimistlikud, kuid on ka neid, kes on eelseisva aasta suhtes väga pessimistlikud. Tegelikult viis Gallup just läbi küsitluse, mis avastas, et enamik ameeriklasi usub, et 2025. aasta on “poliitiliste konfliktide, majanduslike raskuste, rahvusvaheliste lahkhelide, Hiina ja Venemaa võimu suurenemise ning föderaaleelarve puudujäägi suurenemise aasta”.

USA seisab silmitsi nii sisemiste kui ka väliste segadustega ning majandus  liigub väga kiiresti vales suunas .

Kuid veel üks suur ülemaailmne tervisekriis muudaks asjad palju hullemaks.

Viimastel nädalatel on nii paljud tavalised kahtlusalused andnud intervjuusid, milles nad hoiatavad, et linnugripi pandeemia inimeste seas on muutunud vältimatuks.

Kas nad teavad midagi, mida meie ülejäänud ei tea?

Juba praegu hakkame nägema, kuidas riigiametnikud on ärevil. California osariik kuulutas hiljuti välja eriolukorra ja nüüd  teatatakse, et Arizona on tuvastanud Phoenixi, Tempe’i ja Surprise’i linnade reovees linnugripi…

Mitmes Phoenixi metroolinnas on reoveest avastatud linnugrippi, kinnitasid maakonna tervishoiuametnikud esmaspäeval.

Maricopa maakonna rahvatervise osakonna (MCDPH) pressiteate kohaselt kinnitas rutiinne reovee seire Phoenixis, Tempe’is ja Surprise’is – maakonna kolmes linnas, kus seiret teostatakse – lindude gripi esinemist.

Gripi alatüüpi, mille hulka kuulub linnugripp kui H5N1, on orus viimase paari kuu jooksul tuvastatud mitmes kohas.

Samal ajal levib linnugripp kulutulena loomade seas üle kogu riigi.

Ainuüksi USA-s on surnud juba 123 miljonit lindu, kellest enamik on kanad ja kalkunid. Ja nüüd on Ohio farm, kus on peaaegu miljon kana,  nakatunud …

Ohio põllumajandusametnikud uurivad seda, kui Darke’i maakonnas avastati lindude gripp ligi miljonil kanal.

Riiklik veterinaarteenistuse labor kinnitas, et 27. detsembril tuvastati Darke’i maakonnas kõrge patogeensusega linnugripp, mis hõlmas 931 302 kana.

Kuna tegemist on aktiivse juhtumiga, ei tuvastanud ametlik arenguabi üksikuid talusid.

Kui inimesed hakkavad laialdaselt nakatuma ja surema, on see tõesti õudusunenägu ja paanika tase, mille tunnistajaks saame, jääb edetabelitest välja.

Tundub, et 2025. aastast saab samuti sõja aasta.

USA ja Iisrael räägivad avalikult Iraani tuumaprogrammile ennetavast löögist, Põhja-Korea ähvardab Lõuna-Koreasse tungida ning NATO kaugmaa raketid tabavad jätkuvalt sihtmärke sügaval Venemaa sees. Vastuseks tulistasid venelased just  Kiievi pihta rakette …

Venemaa alustas teisipäeval õhurünnakut Ukrainale, lüües pealinna ja teisi piirkondi mitmete rakettide ja droonidega.

Ukraina õhujõud teatasid kell 3.00 (0100 GMT) ballistiliste rakettide ohust ning Kiievis kostis minutit hiljem vähemalt kaks plahvatust. Veel üks raketihoiatus anti välja kell 8.00, millele järgnes linnas vähemalt üks plahvatus. Pealinna Darnõtski linnaosas langes raketipuru, inimohvrite või kahjustuste kohta teateid ei ole, teatas kohalik administratsioon.

Mujal kuulutab Hiina president Xi Jinping julgelt  , et “taasühendamine” Taiwaniga on vältimatu ja keegi ei suuda seda peatada…

Keegi ei saa peatada Hiina “taasühendamist” Taiwaniga, ütles Hiina president Xi Jinping oma uusaastakõnes 31. detsembril, andes selge hoiatuse Pekingi arvates iseseisvusmeelsete jõudude eest 23 miljoni elanikuga saarel ja väljaspool seda.

Viimase aasta jooksul on Peking suurendanud sõjalist survet Taiwani lähedal, saates peaaegu iga päev sõjalaevu ja lennukeid saare ümber asuvatesse vetesse ja õhuruumi, mida Taiwani ametnikud peavad hiilivaks jõupingutuseks Hiina sõjalise kohaloleku normaliseerimiseks.

Kas 2025. aasta on aasta, mil Hiina lõpuks päästiku tõmbab?

Kui see juhtub, asume kohe Hiinaga sõtta.

Kurjakuulutavalt on hiinlased keset  “maailma suurimat sõjalist ülesehitust pärast Saksamaad 1930. aastatel” …

Riikliku julgeolekueksperdi raporti kohaselt  on Hiina Rahvavabariik andnud korralduse pärast 1930. aasta Saksamaad maailma suurima sõjalise ülesehituse suurendamiseks , tekitades muret Hiina sõjalise ohu pärast.

Lisaks kõigele muule näib, et Afganistan ja Pakistan on “täieliku sõja” äärel …

Hirm Afganistani ja Pakistani vahelise täieliku sõja puhkemise ees on kasvamas pärast seda, kui Taliban saatis väed piirile, kuna kaks riiki jätkavad surmavate löökide vahetamist.

Afganistani Taliban on vallandanud rea laastavaid suurtükirünnakuid Pakistani sõjaväe kontrollpunktidele pingelisel piiril, tekitades hirmu kahe naabri vahelise täieliku konflikti ees.

Kõva liiniga islamistlik rühmitus uhkustas, et on jahutava jõudemonstratsiooniga hävitanud “mitu” Pakistani positsiooni ja mobiliseerinud võitlejate pataljone, et astuda vastu Islamabadi vastumeetmetele.

Kuigi see kõik toimub, muutub kogu meie planeet veelgi ebastabiilsemaks.

2024. aastal kogesime Ameerika Ühendriikides keskmiselt iga kahe nädala järel “miljardi dollarilist katastroofi”.

Mõelge vaid, kui hull see on.

Ja see ei võta isegi arvesse kõiki “miljardi dollari katastroofe”, mis on toimunud teistes riikides.

Kahjuks on see alles algus.

Täna hoiatatakse meid, et Oregoni ranniku lähedal asuv tohutu veealune vulkaan, mis on tuhandeid jalga pikk,  purskab tõenäoliselt aastal 2025 …

Teadlased on hoiatanud, et USA loodeosa ranniku lähedal asuv veealune vulkaan plahvatab tõenäoliselt millalgi 2025. aastal.

Vulkaan, mida nimetatakse Axial Seamountiks, on enam kui 3600 jala kõrgune ja asub Oregoni rannikust vaid 300 miili kaugusel vee all pool miili.

Meie maailm läheb täiesti hulluks, kuid praegu jätkavad majanduspüramiidi tipus olevad pidutsemist nagu oleks 1999. aastal.

Teisipäeval teatati, et maailma 500 jõukaima inimese netoväärtus on nüüd kokku  10 triljonit dollarit …

Maailma 500 rikkaimat inimest said 2024. aastal tunduvalt rikkamaks, kuna Elon Musk, Mark Zuckerberg ja Jensen Huang viisid miljardäride rühma uue verstapostini: kokku 10 triljoni dollari netoväärtus.

USA tehnoloogiaaktsiate alistamatu ralli mängis võtmerolli nii kolmiku rikkuse kui ka Larry Ellisoni, Jeff Bezose, Michael Delli ja Google’i kaasasutajate Larry Page’i ja Sergey Brini varanduse turbotamisel. Ainuüksi kaheksa tehnikatitaani teenisid sel aastal rohkem kui 600 miljardit dollarit, mis on 43% 1,5 triljoni dollari suurusest kasvust Bloombergi miljardäride indeksi 500 rikkama inimese seas.

Kui olete üks vähestest õnnelikest, kes istub hiiglaslikul rahamäel, võib elu praegu siiski päris hea tunduda.

Kuid ka nende jaoks on tulemas arvestuspäev.

2024. aasta oli kindlasti kaootiline, kuid ma olen täiesti veendunud, et 2025. aasta tuleb palju metsikum.

Valmistage end ette sellega, mida järgmised 12 kuud toovad, sest tundub, et kõikvõimalikud hullud hakkavad lahti saama.

Artikli autor ja allikas: Michael Snyder ajaveebi The Economic Collapse kaudu

Loe lisaks:

KUNO JANSON – Meie demokraatia on kaduma läinud

Artikli allikas: https://arvamus.postimees.ee/7928022/kuno-janson-meie-demokraatia-on-kaduma-lainud

Üleskutse:

“Meil on rahva enamuse võim ehk demokraatia on kaduma läinud” – Kuno Janson

Rahvas pole kunagi ega üheski riigis päris ühel arvamusel olnud. Võim, keda kõik inimesed toetavad, on soovunelm aga mitte reaalsus. Sellepärast on kasutusele võetud demokraatia. Demokraatia on oma olemuselt enamuse diktatuur vähemuse üle. Demokraatlikus riigis käivad asjad nii nagu rahva enamus seda soovib. Vähemusele ei tarvitse see meeldida. Sellepärast on teoreetikud ka liberaalse demokraatia välja mõelnud. Liberaalne demokraatia peaks enamuse võimu piirama juhul, kui on vaja kaitsta vähemuse või üksikisiku huvisid enamuse omavoli eest.

Meie Eesti Vabariigis on tekkinud olukord, kus valitsus on sattunud rahva vähemuse poolele ja paneb asjad käima nii nagu rahva enamus seda ei soovi. Vastuvaidlematult näitavad seda juba mitu kuud avaliku arvamuse küsitlused. Rahva arvamus on peale valimisi drastiliselt muutunud. Valimiste järgsest Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide summaarsest 60%-lisest toetusest on ligi pool kaduma läinud. Koalitsioonil ei ole enam rahva enamuse toetust.

Põhimõtteliselt võib valitsus enamuse võimu piirata, kui on vaja kaitsta vähemusi või üksikisikuid enamuse omavoli eest. Pole aga teada, et meil selliseid vähemusi või üksikisikuid oleks, keda enamus taga kiusab. Enamuse võimu piiramiseks pole meil konkreetset alust. Ka valitsuselt pole tulnud põhjendust või selgitust, et enamuse võimu on vaja piirata ja rahva enamuse tahet on vaja ignoreerida. On ainult vähemuse toetusega valitsuse soov rahva enamusele oma tahet peale suruda. Selline olukord ei ole vastavuses ei demokraatia ega liberaalse demokraatiaga. Selline olukord  on sisuliselt diktatuur, ehkki keegi pole otse kuulutanud, et mina olen diktaator. Tuleb öelda, et demokraatia on kaduma läinud.

Demokraatlike valimiste tulemusel peaks võim sattuma rahva enamuse kätte automaatselt. Tuleb tunnistada, et meie viimastel valimistel võim rahva enamuse kätte siiski ei sattunud. Kusagil pidi midagi valesti minema. Kuid otse seda valele teele sattumise kohta näha ei ole.

Demokraatia kaotsimineku põhjuseks on tõejärgse maailma teke

Mille järgi peaksid valijad oma hääle andma? Nad peaksid uskuma valimiskandidaatide sõnu ja selle alusel valima. Kuid on avalik saladus, et kandidaadid valetavad. Me elame niinimetatud tõejärgsel ajastul. Sel ajastul aktsepteeritakse, et valimislubaduste täitmata jätmine on normaalne.

Kui valimiskandidaatide sõnu ei saa usaldada, mille järgi siis valida. Võib oletada, et kandidaadid käituvad tulevikus nii nagu nad ennemgi on käitunud. Kuid see on siiski ainult oletus. Range loogika ütleb tekkinud olukorra kohta nii, et tõejärgsel ajastul klassikalisi demokraatlikke valimisi ei saagi korraldada. Puudub garantii, et kandidaat hakkab peale valimisi tegema seda, mida ta enne valimisi lubas.

Selline on alasti tõde, mida varjata püütakse. Sellest, et meie koalitsiooni valimiseelsed lubadused ja valimisjärgne tegevus drastiliselt erinevad, ei taheta rääkida. See asjaolu püütakse olematuks vaikida. Kuid tõde on siiski see, et võimule saadi rahva petmisega.

Peale valimislubaduste mittetäitmise võib olla veel ka teisi põhjusi, miks me viimastel valimistel saime valitsuse, keda rahva enamus ei toeta. Ei maksa unustada, et viimased valimised olid meil korraldatud nii, et tagantjärele on võimatu kontrollida, kas valimispettust nendel valimistel esines või mitte. Kõik elektroonilised failid, kus oli kirjas, kes kelle poolt hääletas, on hävitatud.

Kuna elektrooniliste valimiste korraldajad olid Reformierakonnast, kes oli valimiste võitja erakond, siis võib kahtlustada, et elektroonilises osas võis valimispettusi olla. Valimispettuse korral ei peegelda kohtade arvu jaotus Riigikogus tegelikku inimeste arvamuste jaotust riigis juba algusest peale. Riigikogu enamus esindas sel juhul juba kohe rahva vähemust ja demokraatia ei rakendunudki. Kuid kas see valimispettuse kahtlustus õige või vale on, seda ei saa tõestada.

Eelnevat arutelu lugedes tekib kahtlus, kas tegelikult demokraatlikke riike ongi olemas olnud. Kas siis vanasti ei valetatud? Seda asja on uuritud. 2016. aasta lõpus võeti Inglismaal Cambridge Ülikoolis meie ajastu kohta kasutusele mõiste „post-truth“ (peale tõde). Ühiskonnateadlased leidsid, et me oleme liikunud tõde austavast maailmast tõde mitte austavasse maailma ehk tõejärgsesse maailma. Võib öelda ka nii, et levima on hakanud vale ohtlikkust alahindav maailmavaade. Näiteks, reformerid valetasid, no mis sellest siis on.

Valetamise küsimus on aga inimühiskonna eksistentsi seisukohalt fundamentaalse tähtsusega. Ürginimeste kollektiiv tekkis selle pärast, et mitu pead on parem kui üks. Inimese eellased vahetasid omavahel infot. See andis neile eelised looduses püsima jäämiseks. Kui need eellased oleksid üksteisele valetanud, siis ühiskonda poleks saanudki tekkida. Poleks ka tänapäeva tsivilisatsiooni.

Kas valetada või mitte, selle määrab kõige üldisemalt ära see, millised on ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ehk kirjutamata seadused. Neid seadusi inimesed otseselt ei teadvusta, need tulevad kõigile märkamatult rahva kollektiivsest alateadvusest.

Peale selle on rahvastel juba iidsetest aegadest olnud religioossed tõekspidamised, mis otseselt sõnastavad, mis on hea ja mis on halb. Euroopas on aastasadu valitsenud kristlik religioon, mis otseselt keelustab teiste inimeste kahjustamise ja sealhulgas ka kahjustamise valetamise teel. Kristlikus pühas raamatus Piiblis on kirjas 10 käsku, mille täitmist nõutakse. Nende hulgas on käsk: „Sa ei tohi tunnistada ligimese vastu valetunnistajana!“

Kristliku religiooni sõnum viiakse rahvahulkadesse kirikus jumalateenistuse ajal. Rahvas käib kirikus vabatahtlikult. Ta tunneb, et kirikus käimine vähendab tema muret, ängi ja agressiivsust. Demokraatlik riigikorraldus sai Euroopas tekkida ja areneda selle tõttu, et kristlik religioon pani valetamisele märkamatult piirid. Ei tekkinud üldist trendi, et valimiskandidaadid lähevad lausvalega hääli püüdma.

Kuid need väärtushinnangud, mis olid aastasadu tagasi, ei tarvitse kehtida enam tänapäeval, nagu seda leidsid Cambridge teadlased. Valetamise laiem levik tänapäeval on tekitanud võimaluse, et demokraatlikus riigis jääb rahva enamus võimust ilma ja satub vähemuse võimu alla ilma mingi objektiivse vajaduseta. See on enamuse jaoks nagu võõra võimu alla sattumine.

Stiihiline info liikumine ühiskonna sees

Tavaliselt ütleb rahvas valitsuse kohta, et see on meie valitsus. Rahvas ja valitsus on nagu üks pere. Igal pereliikmel võib olla küll oma arvamus, kuid kõigil on ühiseks eesmärgiks pere heaolu. Iga pere liige teeb oma tööd. Valitsus teeb ka oma tööd nagu üks pere liige. Kuid vastastikku hoitakse ikka silma peal, ega keegi meile kahju ei tee. Eriarvamusi lahatakse objektiivselt ja heasoovlikult. Eeldatakse, et kõik on ikkagi meie omad. Ei minda eelarvamusega, et keegi on vaenlane ja tahabki meile kahju teha. Selline on stiihiline inforinglus ühiskonna sees, mida ükski valitsus ei juhi. See stiihiline inforinglus ühtlustab inimeste väärtushinnanguid ja annab kirjutamata seadused.

See stiihiline inforinglus on seni rahuolukorras kuni keegi hakkab mängima ilmeksimatut, ajab pidevalt oma joru ja ei võta kedagi kuulda. Siis kleebitakse sellele oma joru ajajale vaenlase silt külge ja tehakse seda üksmeelselt. Kui keegi on vaenlase sildi saanud, siis muututakse tema suhtes ebaobjektiivseks. Ta võib teha siis isegi kõik õigesti, kuid ikka öeldakse, et see on valesti. Kollektiivne stiihiline inforinglus on objektiivne ainult rahuolukorras. Sõjaolukorras muutub see ebaobjektiivseks.

Rahva stiihiline inforinglus ja valitsus

Paha tegeva vaenlase sildi võib saada ka valitsus ja tema poliitika. Sellega kaasneb rahva väärtushinnangute kiire muutuse protsess, mille teeb nähtavaks ühiskondliku arvamuse uuring. Viimastel kuudel ongi meil liberaalsete parteide toetus drastiliselt langenud ja konservatiivsete parteide toetus kasvanud. Rahvas on hakanud hea ja halva silte kiiresti ja stiihiliselt ringi tõstma.

Kogenud poliitikud hoiduvad rumalast vastuseisust rahvaga. Ei ole mõistlik oma tahet rahvale ilma selgitusteta peale suruda. Rahvale on vaja ennast arusaadavaks teha. See on aga jäetud tegemata. Näib, et valitsus ei pea rahva arvamust oluliseks. Ei taheta uskuda, et rahva arvamuse muutus kutsub otsekohe esile ka  rahva tegutsemise muutuse ja seda ettearvamatus suunas. Nüüd on riigikogu nii tegutsema hakanud, et seadusi saab vastu võtta ainult usaldushääletusega. Koalitsioon ja opositsioon omavahel enam probleeme ei aruta. Toimub ainult vastastikune süüdistamine, sageli alusetult. Kõik tülitsevad, rahu on kadunud. Rahvas vaatab seda pealt ja on ängis ja ärevuses. Mida meiega seal meie tahte vastaselt tehakse.

Selline seis oleks mõistlik lõpetada. Normaalne tee tekkinud olukorra lahendamiseks oleks erakorralised valimised. Kui peaminister astuks tagasi, siis oleks see igati kooskõlas demokraatliku riigikorralduse põhimõtetega. Kuid peaminister ei tee seda ja ka tema partei ei sunni teda seda tegema.

Rahval ja valitsusel on erinev maailmavaade

Reformierakonna käitumist saab seletada sellega, et reformeritel on mingi omapärane maailmavaade. Erilise maailmavaate olemasolule viitab ka 24. novembril 2023 Eesti Päevalehes avaldatud Vilja Kiisleri artikkel „Mees, kes muutis mängu“. Selleks mängu muutnud meheks on Tarmo Jüristo.

Mida erilist Jüristo siis tegi? Ta otsis üles probleemid, mis rahvast kõige enam häirisid. Valimislubadustesse pandi, et need probleemid lahendatakse. Peale valimisi aga valimislubadusi täitma ei hakatud. Näiteks enne valimisi ütles peaminister, et makse ei tõsteta. Peale valimisi sai põhiteemaks aga maksude tõstmine. Valimislubadused olid ainult võimule saamise vahendiks. Eesmärgiks oli aga algusest peale võimu abil rahva mõjutamine oma tarkuse kohaselt.

Samas artiklis on ära toodud ka edetabel „Eesti mõjukad 2023“. Esimesel kohal on peaminister Kaja Kallas ja teisel kohal Tarmo Jüristo ja Salk.  Jüristot kiidetakse selle eest, et ta leidis parima viisi, et valetada nii, et see vale mõjub ja valimised võidetakse. Peale valimisvõitu asuti rahva meelsust muutma nii, et see reformeritele sobiks.  Reformierakonna raudvara Jürgen Ligi kohta on selles artiklis kirjutatud: „Jürgen Ligi tunneb ennast igas ruumis kõige targema inimesena, valgustatud monarhina, kes on sattunud laste- või loomaaeda“. Vilja Kiisleri artikli põhjal joonistub välja reformerite maailmavaade – tark valitseja peab rumalat rahvast juhtima. Eesti rahvas pole seda aga kunagi arvanud, et ta ilma targa valitsejata läbi ei saa.

Muistsed eestlased ajasid oma asju vanemate kogude otsuste järgi. Vanemad olid autoriteetsed inimesed. Nad ei olnud ainuvalitsejad. Muistsete eestlaste võim oli sisuliselt demokraatlik.

1227. aastal alistas Mõõgavendade ordu vägi muistsete eestlaste viimase vastupanu Muhu linnuses. Tapeti kõik linnuses olijad, nii naised, lapsed kui mehed. Nii toodi Eestisse ristiusk, kuid eestlased ei võtnud seda omaks. Tegelik ristiusu omaksvõtmine algas peale seda, kui 1632. aastal rajati Tartu Ülikool ja hakati ette valmistama eesti keelt valdavaid kõrgharidusega kirikuõpetajaid. See andis tulemusi 100 aasta pärast. 18. sajandil sai Eestist kristlik maa. Üleminek maausult kristlusele võttis aega umbes 500 aastat.

Mõõgavendade ordu poolt toodud sakslaste võim eestlaste üle kestis 700 aastat. Kuid eestlased säilitasid oma keele ja kultuuri. Ja eestlaste sõjavägi ajas sakslased lõpuks Eestist välja. See oli 1919. aasta Vabadussõja ajal. Pole teada, et eestlased oleks võõrale ideoloogiale kunagi allunud.

Rahva ja valitsuse maailmavaadete vaheline konflikt

Peaminister ei taha tagasi astuda ja peaministrit ei saa ka sundida tagasi astuma. Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 28. 06. 1992. Selle põhiseaduse §1 ütleb.

„Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“

Sellesse põhiseadusesse ei ole aga sisse kirjutatud mehhanismi selle kohta, kuidas taastada rahva võim, kui võimulolijad ei austa rahva tahet ja võimust vabatahtlikult ei loobu. Põhjus on tõenäoliselt selles, et tänaseks on põhiseaduse vastuvõtmisest juba 31 aastat möödas. Põhiseaduse vastuvõtmise ajal ei osatud veel tänapäevases Eestis tekkinud olukorda ette näha. Siis ei olnud massiline valetamine veel probleem. Praegused võimumehed kasutavad seda põhiseaduse puudujääki ära.

Siis ei osatud ka seda ette näha, et liberaalsusega võidakse terves maailmas liiale minna. See on aga  juhtunud. 17. novembri 2023. aasta Postimehes kirjutab toimetaja Martin Ehala: „Rohkem kui pool sajandit on sotsiaalteadlased näinud vaeva, et vabastada inimene ühiskonna ahistavatest piirangutest. Ja neil on see üsnagi hästi korda läinud. Nüüd on aga ilmnemas uus probleem – ühiskond kipub katki minema.“

Selles lehenumbris räägitakse augentsuse filosoofiast (Mati Heidmetsa artikkel), mida liberaalid on vaikselt viljelenud, kuid mis on hakanud ühiskonnas probleeme tekitama. Laias laastus on augentsus egoismi uus nimi. Erinevus on siiski selles, et augentse inimese all mõeldakse mõjuvõimast egoisti.

Kui võimul ja rahval on liiga erinev maailmavaade, siis ühiskond kipubki katki minema. Nii nagu see praegu meil on. Rahvas on meil ikka kinni vanas demokraatlikus maailmavaates, mis ütleb, et ühiskonna kollektiivne arvamus on määrav ja valitsus peab olema rahva teener. Liberaalid on aga vaikselt üle läinud augentsuse filosoofia peale, mis peab olulisemaks individuaalset võimekust, selle arendamist ja rahva arvamuse mõjutamist võimeka juhi poolt.

Meie meedia püüab seda maailmavaatelist konflikti surnuks vaikida. Probleeme käsitletakse nii, nagu konfliktid oleksid ainult isikliku arvamuse tasandil. Samuti maalitakse pilti, et liberalism on demokraatia edasiarendus, mitte demokraatia hävitamine.

Tegelikult on liberalism oma arengus sattunud demokraatiaga konflikti kogu maailmas. Meie konflikt on ülemaailmse konflikti osa. Reformierakond on oma ideoloogia valikuga selle ülemaailmse konflikti ka Eestisse kohale toonud.  

On selge, et rahva arvamust Reformierakond ei väärtusta. Rahvale aga näib, et valitsus on käitunud nagu kangekaelne eesel, kes on koorma teelt kraavi vedanud ja hirnub nüüd võidurõõmsalt. Olukord on ju selline, et Eestis on praegu Euroliidu suurim majanduslangus. Töökohtade arv väheneb.  Ees terendab seninägematu maksutõusude kaskaad. Vaesus kasvab. Ees ootab õpetajate streik. Rahvas on mures tuleviku pärast, kuid valitsus on muretu. Valitsejad usuvad, et nad on Eesti kõige targemad inimesed.

Ühiskond vajab nii uuendusmeelseid kui konservatiive

Ühiskonna uuendamist ei ole võimalik alustada nii, et me võtame buldooseri ja lööme platsi vanast prahist puhtaks. Ühiskond on nii keeruline, et selle ülesehitamine tühjast kohast ei ole võimalik. Me ei tunne piisavalt ühiskonna ehitust. Ühiskonnasisesed stiihilised infovood (eriti kollektiivse alateadvuse roll) on läbi uurimata. Marksistid  püüdsid Venemaa ühiskonda parandada, kuid said halva ühiskonna asemel veel halvema.

Kui öelda, et ühiskond ei vaja konservatiive, siis on see hukatusse viiv marksistlik tee. Kahjuks on selle tee valinud paduliberaalid, sealhulgas meie Reformierakond. Nad ei märka, et nad astuvad samasse ämbrisse, millesse vene marksistid on juba astunud. Praegune peavoolu ühiskonnateaduste tase on piisav ühiskonna kahjustamiseks, kuid mitte ümberehitamiseks.

Ühiskonna uuendamine õnnestub, kui kaaluda, mida uut võtta ja mida vana jätta. Seda suunda on pidanud õigeks meie Isamaa partei. Kuid rahvast on lihtne ära lollitada loosungiga: „Lööme platsi vanast prahist puhtaks!“. Radikaalsete uuendusmeelsete jaoks on Isamaa liiga lahja tundunud

Ühiskond vajab nii konservatiive kui uuendusmeelseid. Objektiivse reaalsuse vaatepunktist demokraatia ja liberalism suured vastandid ei olegi. Ühiskonnas on eliit ja mõjuvõimsad juhid alati olnud (ehkki demokraadid nende tähtsust ignoreerida püüavad) ja rahvas on alateadvusest pärit kirjutamata seaduste järgi alati käitunud ja sellega rahva püsimise taganud (ehkki liberaalid räägivad vajadusest inimene kollektiivsest stiihiast vabastada).

Ühiskonna huvides on, et uuendusmeelsed ja konservatiivid peaksid teineteist vähemalt sallima. Veel parem oleks, kui nad suudavad teineteist austada. Siis oleksid nad tõelised rahva teenrid.

Kui aga üks pool on võtnud teise poole hävitamise hoiaku, siis on see tõeline ohu märk. Hävitamisele asumine on punane joon, mida ei tohi ületada. Mida teisel poolel siis üle jääb, kui teda hävitama asutakse. Ta on sunnitud samaga vastama. Nii tekib kodusõda.

Käesoleva aja Reformierakonna poliitikute käitumisest ja hoiakutest on aga selgelt näha, et nad tahavad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Eesti poliitmaastikult kõrvaldada. Kuid konservatiivsuse väljajuurimine mõjub ühiskonnale hävitavalt. Konservatiivsus on seotud traditsioonide, käitumistavade ja väärtushinnangutega. Ilma nendeta ühiskond laguneb. Reformierakonna maailmavaade seab ohtu eesti rahva eksistentsi. Ühiskonda põlglikult suhtuvate egoistide kummardamine on ohtlik.

Ohu märgid ühiskonnas

Leplikkus kaasinimeste suhtes on meil vähenenud. Kaasinimeste soovidega ei taheta arvestada. Nende heaolust ei taheta hoolida. Oma tahte vägivaldne pealesurumine kipub normiks muutuma. Selline tendents on ühiskonnale erakordselt ohtlik. Sellist hoolimatuse ohtu märkas juba kaua aega tagasi filosoof Konfutsius (ka Kong Fuzi), kes elas Hiinas aastatel 551 – 479 eKr ja kellele ei meeldinud see, kuidas siis inimesed käitusid.

Hoolimatu pahatahtlikkus võimendub ühiskonnas. Kõik hakkavad üksteisele paha tegema. Elu läheb põrguks, inimesed hakkavad hulluks minema. Konfutsius andis põhimõttelise lahenduse. Ta ütles: „Armasta inimest“. Me ei pea minema ajas kaks ja pool tuhat aastat tagasi. Me võime minna siinsamas Eestis kirikusse ja me kuuleme, et Jeesus Kristus (ka Ješua) on öelnud sedasama, mida Konfutsius.

Et ühiskond püsiks, selleks peavad inimesed teatud suhtlusreeglitest kinni pidama. Kristlikud teoloogid on sõnastanud kõlbluse kuldreegli: „Tee teistele nii, nagu sa tahad, et teised sinule teeksid.“ Teises sõnastuses: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.“

Nende reeglite paberile panemine on vajalik, kuid mitte piisav. Need reeglid on vaja rahva kollektiivsesse alateadvusse viia. Selle jaoks on kristlik liturgia välja mõeldud. On vaja kirik ehitada, sinna rahvas koguda ja jumalateenistusi pidada. Mõtted lähevad inimeste kollektiivsesse alateadvusse siis, kui palju inimesi neid mõtteid sünkroonselt mõtlevad. Nii saab jutlustaja inimeste meelsust korrigeerida.

Kollektiivsesse alateadvusesse viidud kõlbluse kuldreegel ei lase inimesel oma tahtmisega teiste inimeste tahtmistest üle sõita. Tekib teiste inimeste soovidega arvestamine juba alateadvuse tasemel. Teiste inimeste vajadustega arvestamine muutub iseenesest mõistetavaks ja pahategude võimendumisele tekib piir.

Vaja oleks kirikusse minna, kuid me ei lähe kirikusse. Meil on oma religioon, millesse me usume. See tuleb meile meedia vahendusel liberalismi ideoloogiast. Meedia on liberaalide kontrolli all.

Me usume, et minu enda tahtmine on kõige tähtsam. Ja sellele usule järgnevad teod. Me teeme abielu või kooselu petmisi kergekäeliselt. Partnerile tehtavad hingetraumad kogunevad lademesse. Elus pettunud inimesed on kergesti ärrituvad. Tekivad kaklused. Oma tahtmist surutakse peale vägivaldselt. Minnakse kehavigastusteni välja.

Lapsed viivad perevägivalla kooli. Koolikiusamisest on saanud suur probleem. Tööandjatel on tekkinud probleemid nooremate töölistega, kes ei taha tööl kehtivale korrale alluda. On tekkinud firmad, kes sõlmivad lepingu, võtavad raha ja siis haihtuvad koos rahaga. Häkkerid üritavad inimestelt pettusega pangakoode kätte saada ja nende raha ära varastada. On ilmunud ka häkkerid, kes lihtsalt tahavad kogu ühiskonda kahjustada. Seda sel teel, et nad rikuvad digitaalse infolevi kanaleid terve riigi ulatuses (pangad, mobiilside, televisioon). Grafiti tegijad mäkerdavad seinu selleks, et möödakäijate tuju rikkuda.

Inimestele on hea tuju sama vajalik, kui õhk hingamiseks. Vaja on kaasinimeste head tuju üleval hoida, mitte seda rikkuda. Siis hoiavad kaasinimesed ka sinu enda head tuju üleval. Kahjuks  on aga tuju rikkuv pahatahtlikkus levima hakanud.

Peale pahatahtlikkuse on teiseks ohu märgiks teiste inimeste arvamuse kuulamisest keeldumine. See probleem paistab hästi silma, kui jälgida Riigikogu infotundi.  Sõnavõtja jutule hakatakse vahele rääkima. Ei taheta kuulata, mida inimesel on öelda ja ei taheta lasta ka teistel seda kuulata. Usutakse, et ainult minu arvamus tohib levida. Kuid see „minu arvamus“ võib olla ju ekslik. Seda aga ei usuta.

See katkestaja peab ennast kõiketeadjaks. Teoreetiliselt võib ta ju seda ka olla. Siin kohal tuleks siiski küsida, kuskohalt tulevad valgustatud monarhide sarnaste tarkade mõjuvõimsate inimeste mõtted. Kas nende tarkade inimeste peas on infogeneraator, mis oma ehituselt on teadusele senitundmatu must kast. Või tähendab inimese tarkus võimet teisi inimesi kuulata ja saadud info ümber töötada. Need on põhimõttelised küsimused.

Infotehnoloogia seisukohalt inimese peas infogeneraatorit ei ole. Inimeste peas on bioloogiline arvuti (infotöötlusseade). Igasugune arvuti teeb ainult info ümbertöötlemist, see ei tekita infot. Inimese peas ümber töötatud infot nimetatakse fantaasiaks. Fantaasia muutub infoks peale seda, kui see on realiseeritud füüsilises maailmas. Info on ainult see, mis on realiseeritav või on juba realiseeritud.

Tehisintellekti infot ei genereerita arvutis. Tehisintellekti info on võetud Wikipeediast. Arvuti on ainult Wikipeediast saadud info kiire sirvija. Arvuti otsib kiiresti välja huvipakkuva koha ja tundub sellepärast kõiketeadjana. Wikipeedias on sadade tuhandete inimeste poolt praktikas kontrollitud info.

Rahva hulgas stiihiliselt ringlev info on valdavas enamuses samuti praktiliselt kontrollitud. Selle info hulgas on ka kollektiivseid eksimusi. Kuid eksimusi on ka Wikipeedias.

Seda arvamust, et inimese peas on infogeneraator, mis oma ehituselt on teadusele senitundmatu must kast, toetavad ainult ühiskonnateadlased. Infotehnoloogia ja loodusteaduste seisukohalt on see must kast objektiivse reaalsusega vastuolus olev fantaasia.

Tarkasi inimesi arendada püüdev augentsuse teooria on ühiskonnateadlaste sünnitis. Need ühiskonnateadlased on lähtunud seisukohast, et tarkus ehk info tekib inimese peas. Ekslik lähtealus on andnud jabura filosoofilise konstruktsiooni. Liberaalid on hakanud seda jaburust praktikas realiseerima ja on sattunud raskustesse. Nende häda on selles, et nad ei tee vahet infol ja fantaasial.

Liberaalid usuvad, et on olemas sellised valgustatud monarhi tüüpi targad inimesed, kelle tarkus ületab kogu rahva tarkuse ja kes on võimelised rahvast paremini juhtima, kui demokraatial (ehk rahva arvamusel) põhinev võimumehhanism.

Meie reformierakondlased on hakanud selles jaburas teoreetilises kontseptsioonis sõrmega järge ajama ja ajuvabalt seda realiseerima. Ja tulemuseks on praegused suured raskused riigi juhtimisel. Alguse on see kõik saanud lihtsast asjast – arvamusest, et mina olen nii tark, et ei pea kedagi kuulama.  

Kui küsija isik ei meeldi, siis ei kuulata isegi seda, mida küsitakse. Küsimust ignoreeritakse nagu poleks seda olnudki ja vastamise asemel hakatakse arendama mingit oma teemat. Seda on näiteks märgata, kui jälgida televisiooni poolt edastatavaid vestlussaateid. Sellises käitumises avaldub soovimatus lahendada ühiskonnas olevaid probleeme.

Mitte kuulata on hukatuslik käitumismall. Kui ühiskond tekkis selle pärast, et mitu pead on parem kui üks, siis käitumismall mitte kuulata, ütleb vastupidist – üks pea on parem kui mitu. See aga tähendab, et palju päid on mõttetu ja ühiskonna arvamus on mõttetu. Ja järelikult ühiskonda polegi vaja. See ühiskonna mittevajalikkuse mõte viib tegudeni – ühiskond hakkab lagunema.

See kuulamisest keeldumine on levinud isegi kooli ja hakanud õppetööd segama. Lapsed ei taha õppida matemaatikat. Matemaatika reeglitele peab alati alluma. 2 pluss 2 on alati 4. Soovid sa seda või mitte. Last on aga kodus kasvatatud vaimus, et minu tahtmine peab peale jääma. Matemaatika ja kodune kasvatus on vasturääkivad. Tulemuseks on see, et lapsele ei meeldi matemaatikat õppida ja ei meeldi ka matemaatika õpetaja.

Ja kui õpetaja ei meeldi, siis võib tal ka vigu leida. Lapsed teavad, et õpetajad saavad vähem palka, kui pangas makstakse. See näitab, et õpetajal ei ole olnud piisavalt tarkust, et suurema palga peale saada. Nii arvavad lapsed, kelle vanemad on liberaalse maailmavaate ja augentsuse filosoofia stiihilised toetajad. Nende laste jaoks ei ole õpetaja autoriteet. Nad segavad tundi ja lausa kaklevad õpetajaga. Nad ütlevad, et ära mölise või ma helistan isale ja siis sa alles saad. Ja nende ähvardusel on mõju.

Sellises olukorras on õpetajal väga raske õppetööd läbi viia. Selleks, et lastele midagi meelde jääks, peavad õpetaja ja laste mõtted ühe ja sama asja peal olema. Peab olema sünkroonne mõtlemine. Isegi see, kui keegi näpib kuulamise asemel nutitelefoni, segab ülejäänud lastel õpetaja mõtetest arusaamist. Kui aga osa lapsi lausa demonstreerib, et me ei taha sind kuulata, siis õpetaja tunneb, et ta ei suuda oma tööd teha. Ta põleb läbi ja läheb koolist ära.

Matemaatika, infotehnoloogia ja loodusteaduste õpetajatest on terves Eestis puudus. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel lahkus Eestis 2021/2022. õppeaastal 1704 õpetajat. Neist 46% olid vanuses alla 39 aasta. Haridussüsteemi jätkusuutlikkus on kadumas.

Õpetajad põgenevad koolist, kuid lastel on koolikohustus. On suur hulk lapsi, kes ei taha kooli minna. Nad kardavad mõnitamist ja kiusamist. Kuid nad on kohustatud koolis käima. Selliste laste vaimne tervis saab kannatada. Eestis on viimase kümne aastaga pea viiekordistunud kõne ja keelepuudega ning neljakordistunud psüühikahäiretega laste arv. Iga viies laps vajab mingit hariduslikku tugiteenust. Kõige rohkem on kasvanud aktiivsuse ja tähelepanu häiretega laste arv. Olukorra halvenemine kiireneb. Suures osas on see koolis leviva pahatahtlikkuse tulemus.

Pahatahtlikkus on haigus, mis hävitab ühiskonna, kui seda välja ei ravita. Vanasti pandi korda rikkuvad lapsed nurka seisma või saadeti klassist välja. Heideti ka koolist välja. Koolis oli ka usuõpetus.

Kõike seda oleks ka praegu hädasti vaja teha. Kuid ei tehta midagi. Praegune liberaalne valitsus on olukorraga rahul ja ütleb, et kooliga on kõik korras.

Võimalikud tuleviku stsenaariumid

Praegu vaatab rahvas valelike valitsejate tegusid vaikides pealt. Kuid inimestel on juba tekkimas julgus valetamisele vastu astuda. Ka Riigikogus istujate meelsus võib muutuda nii, et tulevad erakorralised valimised. Ja kui need valimised tehakse ainult paberhääletusega (et mittekontrollitavat elektroonilist valimispettust vältida), siis olekski demokraatia taastatud.

See stsenaarium ei tarvitse aga realiseeruda. Meil on levima hakanud kõigi võõramaise kummardamine ja eestimaise halvustamine. Näiteks on Eesti Posti uueks nimeks pandud Omniva. See näitab, et osa inimesi häbeneb eestlased olla. See, et eesti rahvas on oma keelt ja kultuuri siin Läänemere ääres üle 3000 aasta alal hoidnud, ei tähenda midagi. See rahvas võib lasta ennast võõraste tõdedega ära petta ja sattuda olematusse.

Kolmandaks võib valest ja pettusest läbi imbunud Lääne ühiskond nii nõrgaks minna, et ei suudeta Venemaad enam heidutada. Tekkiv kolmas maailmasõda asendab siis Läänemaailma juhtrolli Idamaailma juhtrolliga. Liberalismi ideoloogia läheb ajaloo prügikasti vene marksismi kõrvale ja see ei ohusta siis enam eesti rahvast.

Kuno Janson

Tõnu Antoni kommentaar:

“Selleks ongi meie põhiseaduses ette nähtud põhiseaduslikkuse kaitse institutsioonid ja viisid, mis kindlustaks põhiseaduse täitmist. Kui Eesti riik on rajatud õiglusele ja õigusele, nagu ütleb põhiseadus, siis Vabariigi President ei kuuluta välja seadusi, mis ei ole kooskõlas võimul oleva koalitsiooni valimiseelsete lubadustega. Seda muidugi siis, kui nad saavad aru, mida tähendab, et riik on rajatud õiglusele ja õigusele. Siis riigikohus tühistab sellised seadused, kui riigikogu üritab oma lubadusi eiravat seadust teistkordselt vastu võttes läbi suruda. Aga mida pole, seda pole. Pole olemas riigis tegelikult toimivat demokraatia ja põhiseaduslikkuse kaitset, kuigi vastavad institutsioonid on loodud. Need institutsioonid (Vabariigi President, riigikohus, õiguskantsler) mängivad kaasa demokraatia hävitamist valetamise ja vassimise teele asunud poliitilistele jõududele nende sellisele tegevusele mitte vastu astudes, vaid hoopis kaasa aidates. Ärgu öeldagu, et meie põhisedus sellist asja ei võimaldagi. Võimaldab küll ja vägagi ettenägelikult. Selleks peaks aga meie põhiseaduse kaitse institutsioonidel selgroog olema ja soov riigis demokraatiat ja põhiseadust kaitsta. Kui seda kumbagi pole, siis ollaksegi kummitempel ja mängukann valedele ja vassimistele rajatud poliitiliste jõudude jaoks nende poolt riigi ja rahva alatus petmises ja valelikus tegevuses. Head vana aasta lõppu ja lootusrikast uut aastat!”

Täna lokkab Eestis hieararhia, sest Eesti Vabariigi põhiseaduses puudub Rahva Kõrgeim otsustusõigus ja rahvas ei nõua ka referendumit!

Loe lisaks:

Kindad käest: Kaos, kontroll ja kaheparteiline pettus

Aga ärgem teeselgem, et see on juhuslik. Lahendused, mida nad pakuvad, olid algusest peale eesmärk – eesmärk, mille nimel on Nad tegutsenud sajandeid, mitte ainult viimased 100 aastat.

Kriisid on hoolikalt konstrueeritud, et me kisendaksime nende ettevalmistatud vastuste järele ja tänaksime neid omaenda ahelate eest.

Me ei tunneks neid “probleeme” äragi, kui nad neid meile näkku ei suruks.
Miks?

• Sest neil on vaja, et me reageeriksime.
• Neil on vaja, et me anuksime päästmist.
• Karjase nahas hunt elab meie meeleheitest, teades, et me ajame kontrolli segi turvalisusega.

Aga küsi endalt:
➤ Miks lõppeb iga lahendus sellega, et nende võim suureneb ja meie vabadus väheneb?
➤ Kuidas on võimalik, et mõlemad võitluse pooled viivad alati sama sihtkohani?
➤ Kui süsteem on alati olnud manipuleeritud, miks me ikka veel otsime sellest pääset?

Siin on karm tõde: kurat on kaheparteiline. Ta ei vali pooli—ta omab neid mõlemaid.
Ta lavastab kaose, keerab meid üksteise vastu ja tagab, et mõlemad pooled liiguvad tema ühtse eesmärgi suunas – Tema Maailmavalitseja (inimrassi valitseja) Troon.

Kas sa ikka arvad, et selles Maailma Mängus on päästja Poliitikute, Sekti liikmete, Fiat-maailma liikmete, Fiat-religiooni liikmete hulgast?
Kuradi suurim vale on panna meid uskuma, et võitlus käib süsteemis “hea vs kuri”.
Kuid süsteem ise on pettus. Ta kasutab nii musti kui valgeid mütse, nii vasakut kui paremat, et karjatada meid samasse puuri—lõhestatuna, segaduses ja alistununa.

➤ Kui päästjad ja kurikaelad teenivad sama isandat, kes siis tegelikult sind päästab?
➤ Kui valgus viib sind tagasi süsteemi, kas see on valgus—või veel üks pimeduse varjund?
➤ Mis siis, kui “ärkamine” on lihtsalt veel üks une kiht – matrix või simulatsioon?

Võta kindad käest

See on põhjus, miks kindad tuleb käest võtta.
Mugavus hoiab meid pimedana.
Diplomaatia laseb valedel kasvada.
Tõde nõuab teravaid küsimusi ja veelgi teravamat tegutsemist.
On aeg lõpetada poolte poolt plaksutamine ja hakata paljastama kogu mängu.
Kõik muu teeb sinust osa probleemist.
Vabandust, aga mitte vabandust.

Nad ei karda sinu mässu—nad tervitavad seda.
Lõppude lõpuks, kes on mässu jumal?…

Alati pea meeles:
Tõde ei ole kunagi lõhestav ega vali pooli—miks siis sina valid?

Artikli toimetas Veiko Huuse. Allikas: https://x.com/EscanorReloaded/status/1859686785238040793?s=19

Loe lisaks:

Kas Euroopa Liit on aru saama hakanud, kui palju ta on oma otsustega iseendale halba teinud?

Ligikaudu 100 aastat tagasi lõid „riimuvad” asjaolud aluse suurele depressioonile ja Teisele maailmasõjale ning kui me ei ole ettevaatlikud, võib globaalne majandus vajuda sügavasse majanduslangusse/depressiooni, samal ajal juttu ajades. 3 maailmasõja potentsiaal on samuti tõusuteel.

Kuna praegu on suured konfliktid, sealhulgas Ukraina vs Venemaa, kasvav oht Venemaa vs NATO, Iisrael vs Palestiina, Iisrael ja USA vs. Iraan ning Hiina ähvardab muu hulgas Taiwani, kuigi me ei saa öelda, et III maailmasõda on käimas, on see ei ütle, et me oleme sõjas olev maailm.

Loomulikult tekitavad olukorrad, millesse maailm satub, jahmatust investorites, kes soovivad meeleheitlikult säilitada oma rikkust hoolimata kasvavast vastutuulest, millega nad silmitsi seisavad, mis paneb paljud kahtlema, kas  kuld ja vähemal määral Bitcoin ( BTC ). võib pakkuda kaitset.

Kitco Crypto pöördus geopoliitiliste ja finantsküsimuste ekspertide poole, et saada nende seisukoht III maailmasõja toimumise tõenäosuse kohta lähitulevikus ning selle kohta, mida see  kulla  ja Bitcoini jaoks tähendaks.

“Siin töötab kaks jõudu,” ütles majandusprognoosija ja Armstrong Economicsi asutaja Martin Armstrong.

“Esiteks on meil neokonid, kes on pidanud lõputuid sõdu alates 1960. aastatest.”

“Isegi Robert MacNamara kirjutas raamatu ja YouTube’is näete enne tema surma tema intervjuud, milles nad selgitasid, et Venemaa on Vietnami taga, kuid nad eksisid; see oli lihtsalt kodusõda,” märkis ta. “Võite uurida iga sõda ja leiate, et see põhines valedel. Tony Blairi video YouTube’is on tema vabandus Iraagi sõja pärast. Jällegi, nad eksisid.”

“Neokonid on olnud lakkamatu janu lõputute sõdade järele,” ütles Armstrong. “Te olete Blinken ähvardanud Hiinat Taiwani pärast, kui neil oli 10% USA võlast. Need on nüüd netomüüjad. Nad näevad ainult sõda – mitte majandust ega riiki.

“Teiseks, peaaegu kõik Euroopa riigid skandeerivad praegu sõda Venemaaga tänu NATO-le, samuti neokoni organisatsioonile,” rõhutas ta. “Lääne rahasüsteem põhineb lõpututel defitsiidiga kulutustel. Maksehäire tuleb sõltumata võlatasemest. Nende Ponzi skeemi vaikeväärtus ilmneb siis, kui nad ei leia uuele võlale ostjat, mis võimaldaks neil vana tasuda.

“Nüüd seisame silmitsi sellega esimest korda, sest Bideni/Harrise administratsioon on lubanud neokonidel välispoliitikat juhtida,” ütles Armstrong. “Valitsused PEAVAD nüüd looma III maailmasõja, sest nagu II maailmasõda, kogu Euroopa jättis oma võlad maksmata, Suurbritannia kehtestas moratooriumi, kuid jättis maksmata USA laenud.”

Ta arvas, et see on keskpanga digitaalsete valuutade (CBDC) loomist uurivate valitsuste tõusu tegelik põhjus.

“See on tegelik probleem, mille taga on see, et CBDCd kaotavad füüsilise raha ja siis on kõik jälgitav,” ütles Armstrong. “Ma olen rääkinud valitsusega mõlemal pool Atlandi ookeani. Nad eeldavad digitaalsele üleminekut, suurendavad maksude kogumist 35% ja lõpetavad varimajanduse.

“Euroopa tühistab regulaarselt oma pabervaluutat, et takistada inimestel sularaha kogumist,” märkis ta. „Ameerika pole seda kunagi teinud, mistõttu on dollar olnud reservvaluuta, mida Hiinas saab hoida dollareid, kuid mitte eurosid. Samuti on USA tarbijapõhine majandus, mistõttu on dollar olnud reservvaluuta, sest Euroopa peab hoolitsema ameeriklaste ja asiaatide ees.

Mis puudutab kolmanda maailmasõja potentsiaali investorite jaoks, ütles Armstrong, et see rõhutab vajadust investeerida materiaalsesse varasse.

“Kuna nad jätavad läänes võlgu maksmata ja see on universaalne, on pikaajaliseks kapitaliks ainus turvaline koht olnud materiaalne vara,” ütles ta. “Mõned on nimetanud seda kõikehõlmavaks mulliks, sest nad ei mõista, et see on avaliku vara loovutamine erasektorile.”

“See on olnud väärismetallid, kinnisvara ja aktsiad materiaalse varaga,” rõhutas ta. “Väärismetallid müntide kujul saavad suure tõenäosusega varimajanduse valuutaks. Isegi kui vaadata Saksamaa hüperinflatsiooni, oli asendusvaluuta 1925. aastal tagatud kinnisvaraga. Materiaalne vara elab üle valuutade kokkuvarisemise.

Mis puutub suure ülemaailmse konflikti mõju finantsturgudele, siis Armstrong ütles, et valitsused on selleks valmis ja kasutavad seda täiel määral ära, et “lahendada” oma kasvavaid majandusprobleeme.

“Valitsused ei ole rumalad. Nad püüavad kehtestada kapitali kontrolli, et takistada kapitali põgenemist,” ütles ta. “See hakkab tõenäoliselt domineerima Euroopas. Vaadake lihtsalt, mida nad sõja ajal teevad.

“Abraham Lincoln sulges kullaturu enne, kui see jõudis 1864. aastal 200 dollarini ja väitis, et inimesed teenivad raha teiste verest,” märkis ta. „Esimese maailmasõja ajal sulges kogu Euroopa aktsiaturud, kartes, et inimesed müüvad maha ja viivad oma raha Ameerikasse. USA aktsiaturg kukkus 10%, eeldades, et ka see suletakse, mida ta tegi 27. juulil ja avati uuesti alles 7. detsembril. See oli jällegi kapitalikontrolli jaoks, kartes, et eurooplased müüvad USA aktsiad ja viivad raha koju, mida aga ei juhtunud.

“Õppetund, mida me peame sõdadest ajalooliselt õppima, on see, et valitsused kehtestavad kapitalikontrolli ja see võib juhtuda siis, kui nad üritavad vahetada paberdollareid ja sundida kõiki CBDC-desse,” hoiatas Armstrong.

Kui see juhtuks, on füüsiline kuld ja hõbe ainus rahavorm, mis sellistes tingimustes ellu jääks,“ ütles Armstrong.

Mis puudutab “digitaalset kulda” ja kasvavat krüptovaluutade ökosüsteemi, hoiatas ta, et need “sõltuvad täielikult PowerGridist”.

“Nagu juba Euroopas näete, on inimeste kommentaaride sihikule võtmine arenemas täpselt nii, nagu on näidatud, et Bideni administratsioon pidas sotsiaalmeediaga vandenõu, et tsenseerida ja luua keelukultuur, et sulgeda sõnavabadus,” märkis ta. “Kõik, mis Interneti kaudu tehakse, on valitsuse jaoks haavatav, eeldades, et PowerGrid töötab isegi sõja ajal.”

Nendel põhjustel soovitas Armstrong, et “parim oleks, kui väärismetallid oleksid äratuntavate müntide kujul, mida harimatud inimesed aktsepteerivad, näiteks 20-dollarine kuld või hõbemündid, mis pärinevad enne 1965. aastast.”

Küsimusele, kas alternatiivsed valuutad võiksid saada kasu maailmast, kus teatud riigid väldivad vastaste valuutasid, rõhutas Armstrong, et “kõik valuutad on fiat”.

“Nende CBDC-de tegelik skeem seisneb selles, et IMF kavatseb dollari välja vahetada ja on juba vaikselt loonud oma digitaalse valuuta ning kuna USA kehtestas Venemaale kehtestatud sanktsioonid, mis eemaldasid nad SWIFTist, andis see tõuke luua BRICS-i.

“See oli geopoliitiline, mitte fiat-põhine,” lisas ta. “USA ähvardas Hiinat samade sanktsioonidega, kui nad Venemaad aitavad. Riigid mõistsid, et Ameerika neokonid on kasutanud dollarit relvana ja see lõhestaski maailma majanduse.

Mis puudutab kullastandardi juurde naasmist, märkis Armstong, et selle tegemise peamine probleem seisneb selles, et inimesed on nii harjunud hindama asju fikseeritud fiat-tingimustes, et nad ei tea, kuidas asjade tegeliku väärtuse kindlaksmääramisele teisiti läheneda.

“Kullastandard on alati ebaõnnestunud, kui see on fikseeritud kindla väärtusega,” ütles ta. “Bretton Woods kukkus kokku, kuna määrasite kullale 35 dollarit untsi kohta, kuid te ei piiranud loodavate dollarite hulka. Kolmeaastane võiks aru saada, et selline süsteem kukub kokku.

“Ainus kullastandard, mis on kunagi säilinud, on siis, kui selle väärtus vabalt ujus,” rõhutas Armstrong. “Bütsantsi impeerium põhines puhtalt kullal, mille väärtus hõljus, samuti kukkus see kokku sõdade ja piiramatute kulutuste tõttu.”

“Nagu Margaret Thatcher kunagi ütles, töötab sotsialism seni, kuni teiste inimeste raha otsa saab,” märkis ta. “Sama võib öelda valitsuse järeleandmatute kulutuste kohta võimu säilitamiseks.”

Küsimusele, kas võimud võivad kasutada sõja eskaleerumist, et varjutada võimalikku majanduslikku kokkuvarisemist, vastas Armstrong: “Sõjad on olnud kõigi rahakriiside liikumapanev jõud.”

“Valuuta väärtus põhineb alati usaldusel,” selgitas ta. “Kui pärslased 260. aastal lahingus vangistasid Rooma keisri Valerian I, oli neil hoolimata tõsiasjast, et münte tehti väärismetallidest, väärismetallide ees, sest nagu tänapäeval dollar, oli ka Rooma tarbijamajandus, kõik tahtsid müüa. India valmistab regulaarselt Rooma kuldmünte imiteerivaid münte, mis illustreerivad, et Rooma löömisel oli kullale lisatasu.

“Rooma keiser Diocletianus üritas uuesti turule tuua hõbedat, mis oli ringlusest kadunud pärast Valerian I tabamist 26 aastat hiljem aastal 286 pKr,” lisas ta. “Ta tõstis kuldmüntide kaalu normilt umbes 70–72 Rooma naelast ühele 60-st Rooma naelani. Hõbemünt võeti uuesti kasutusele kursiga 96 Rooma naela suhtes. Ja ta tutvustas niinimetatud follist – umbes 10-grammist vasemünti.

“Nii nagu Diocletianus muutis rahasüsteemi ning kehtestas inflatsiooniga võitlemiseks palkade ja hindade kontrolli, näeme sedasama arenemas,” hoiatas Armstrong. “Tõenäoliselt näeme, et USA ja Euroopa lagunevad eraldi valitsusteks.” |

“Enamik inimesi ei tea, et suure depressiooni ajal andis üle 200 linna välja oma raha ja kollektsionäärid nimetavad neid depressioonikirjadeks,” rõhutas ta.

“Mingil määral muutuvad valuutad ka fiatiks, sest isegi siis, kui need olid kuldsed, kandsid nad oma majandusliku staatuse alusel lisatasu,” ütles Armstrong. “Me süüdistame pigem valuutasid kui valitsusi. See on nagu mõrvar, kes väidab, et inimesed tappis relv, mitte see, et ta vajutas päästikule. See toob kaasa vabariiklaste valitsusvormide langemise.

“Loodetavasti on see järgmine versioon tõeline demokraatia, kus meie, inimesed, otsustame, kas me läheme sõtta – jah või ei,” lõpetas ta. “Viimane tsükkel oli monarhia lõpp. See on vabariikide lõpp, mis kipuvad olema ajaloo kõige korrumpeerunud . Roomas oli suur võlakriis ja seepärast ei pidanud Caesar Rubiconi ületades end Rooma võitlema, senat põgenes ja rahvas rõõmustas. See avaldub uuesti aastaks 2032, kuna üha laiemalt mõistetakse, et valitsused on korrumpeerunud ja hädas kogu maailmas.

USD on liiga suur, et ebaõnnestuda

Vaatamata väiksemate piirkondlike konfliktide arvu kasvule  ei näe RealWorldInvestor.com asutaja Adam Koprucki suuremat ülemaailmset konflikti teket.

“On ebatõenäoline, et piirkondlikud konfliktid muutuvad millekski suuremaks,” ütles ta. “Praegune administratsioon on teinud head tööd, astunud seal, kus vaja, aga ka tõmmanud kõvad piirid, et nad ei riskiks ülemaailmsete pingete suurendamisega.”

Sellegipoolest märkis ta, et globaalsetel pingetel on alati mõju. Peamine on jälgida, kas pinged süvenevad, siis peaksid investorid muretsema. Suur ülemaailmne konflikt häiriks tõenäoliselt tarneahelaid ning põhjustaks finantsturul koheseid ja tõsiseid šokke.

Mis puudutab USA dollarilt võimalikku väljarännet kulla või Bitcoini kasuks, ütles Koprucki, et “kui pole muret USA dollari stabiilsuse või tõsise inflatsiooni pärast,” ei usu ta, et “investorid tormaksid kohe kulla poole, kuid tõenäolisem kui Bitcoin, mis on endiselt äärmiselt muutlik.

Küsimusele, kas alternatiivsed valuutad võiksid kasu saada maailmast, kus teatud riigid väldivad vastaste fiat-valuutasid, vastas Koprucki: “Muidugi, kuid neil riikidel, kes võtavad omaks alternatiivsed valuutad, on tõenäoliselt juba ebastabiilne fiat-valuuta, nii et nende kohandamine ei pruugi põhjustada täiendavat kohanemist. .”

“Ma arvan, et fiat-valuutad on üldiselt siin, et jääda,” lõpetas Koprucki. “Üleminek teisele valuutale oleks ennekuulmatu. Kuni USA valitsus toetab dollarit, jääb see peamiseks valuutaks. Maailm on praegu liiga seotud ja sõltub USA dollarist.

Bitcoin III maailmasõja stsenaariumis

“Kuna ülemaailmsed pinged kasvavad, on piirkondlike konfliktide eskaleerumine III maailmasõja stsenaariumiks endiselt ebakindel, kuid rahalised tagajärjed on selged,” ütles krüptopoliitika ja -õiguse ekspert dr Tonya M. Evans, Esq. õigusteadus Dickinson Law’s. „Ajalooliselt nõrgendavad sõjad fiati valuutasid, ajendades investoreid otsima turvalisi varasid, nagu kuld. Uute alternatiividena on aga esile kerkimas Bitcoin ja krüptovaluutad.

“Bitcoini detsentraliseeritud olemus muudab selle väärtuslikuks maandamiseks inflatsiooni ja valuuta devalveerimise vastu, eriti piirkondades, kus traditsioonilised pangandussüsteemid võivad kokku kukkuda,” ütles ta. “Erinevalt fiat-valuutadest on Bitcoini pakkumine piiratud, mis kaitseb seda inflatsioonisurve eest, mida konflikt suurendab.”

Evans soovitas: “Ülemaailmse konflikti stsenaariumi korral võib Bitcoin (eriti) olla nii usaldusväärne väärtuste hoidja kui ka alternatiivne ja tsensuurikindel vahend rikkuse ülekandmiseks üle piiri, eriti neile, kes soovivad vältida sanktsioone või majanduslikke tagajärgi.”

“Kuigi kuld jääb usaldusväärseks varjupaigaks, pakuvad Bitcoini kaasaskantavus ja juurdepääsetavus kriisi ajal selget eelist,” järeldas ta. “Minu arvates pakuvad Bitcoin ja krüptovaluutad ainulaadse võimaluse finantsvastupidavuse saavutamiseks, mis võib muutuda veelgi olulisemaks, kui maailm liigub geopoliitilise ebastabiilsuse suurenemise tõttu.”

Kuld on turvaline varjupaik

Et aidata ennustada, mis juhtuks ülemaailmse sõja eskaleerumisel, kasutas NinjaTraderi turuanalüütik Jim Cagnina oma väljavaate toetamiseks mitmeid hiljutisi näiteid.

„Venemaa tungis Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ja sellest ajast alates on S&P 500 tõusnud ligikaudu 27,5%. Hamas ründas Iisraeli 7. oktoobril 2023 ja sellest ajast alates on S&P 500 tõusnud ligikaudu 29,7%,“ märkis ta. „Pikemas perspektiivis on reguleeritud börside ümber ankurdatud USA-põhised riskivarad tundlikud kodumaiste põhitegurite, nagu intressimäärad ja inflatsioon, suhtes. Kui midagi, siis geopoliitilised pinged väljaspool USA-d kipuvad toetama USA-s asuvaid varasid.

“USA maapealse või -lähedase maandamise võimalused on võimsamad kui varem,” lisas ta. „Hea näide on uue 1100-aakri suuruse arenduse ehitamine TSMC täiustatud pooljuhtide tootmise rajatisele Phoenixis, Arizonas. Kuna asjad lähevad välismaal pingeliseks, saab USA pöörata ja teeb seda.

Cagnina sõnul oleks veel üks võimalik tulemus naftaturu raputus.

“Seoses toornaftaga näib OPEC+ kaotavat oma tähtsust ülemaailmsete naftahindade määramisel,” märkis ta. “Kuna OPEC+ kaalub potentsiaalset tootmise suurendamist, tundub suhtumine olevat “kui te ei suuda neid võita, liituge nendega.”

Mis puudutab Bitcoini, ütles Cagnina, et see on tema arvates “liiga esoteeriline ja muutlik, et seda saaks pidada lennuks kvaliteetse investeeringu poole.”

“Minu kogemuse kohaselt on enamikul investoritel raske selgitada, mis on Bitcoin ja selle praktiline eesmärk,” ütles ta. „Bitcoini futuuride keskmine tegelik vahemik, mis põhineb 14-päevasel tagasivaatel, on igal päeval üle 3000 dollari või rohkem kui 5%. Ma arvan, et kvaliteetsete varade poole pöördumine ei allu investoritele tavaliselt 5% igapäevastele kõikumistele, mis kaotaks eesmärgi. Lisaks on Bitcoini pakkumine väga ebaelastne, rohkem kui kulla pakkumine.

“Kuld seevastu võib toimida ohutusvahendina, ” lisas Cagnina. “Suured tööstusriigid, kes saavad seda endale lubada, on oma kullavarusid täiendanud, eriti USA, Venemaa, Hiina, Jaapan, Singapur ja Brasiilia. Väidan, et see on kulla hiljutise kallinemise üks peamisi põhjuseid. See reservide kogunemine vähendab meie ülejäänud pakkumist, mille tulemuseks on täiendav väärtus, kuna investorid ostavad täielikult sisse.

USA dollari kohta ütles ta, et usub, et “USA säilitab oma maailma reservvaluuta staatuse”.

“USA välisabi ja Euroopa Liidu panuse domineerimine aitab lukustada tärkava majandusega riikide sõltuvust USA dollarist ja eurost kaupade ja teenuste tehingutes,” märkis ta. “Keskne kliiring, tugev SKT ja tugev lepinguõigus takistavad alternatiivsete valuutade muutumist domineerivaks.”

“Minu arvates, kui tuleb veel üks suur ülemaailmne sõda, näeb see välja ja seda peetakse hoopis teistsuguseks kui varem,” lõpetas Cagnina. “Ma arvan, et valuutad, millel läheb hästi, on liitude vahel, mis suudavad konflikti ajal säilitada head lepinguõigust(BRICS). Kindlasti aitavad sügavad taskud. Seda öeldes palvetagem, et II maailmasõja tasemel konflikti ei juhtuks kunagi.

Autor ja allikas: Kitco Newsi kaudu

Loe lisaks: