See artikkel ilmus esmakordselt Fonte.News kanalis juunis 2025a. Kordame seda uuesti, kuna Ülle Madise võib olla järgmine Eesti poliitiline president(mitte rahva poolt valitud). Õiguskantsler Ülle Madise elukaaslase, Lauri Madise, kohta on väga vähe infot. Uurisime avalikust inforuumist nii palju kui võimalik. Selle info põhjal jäi minule mulje, et Lauri ja Ülle Madise on olnud mõlemad väga aktiivsed Eesti õigusruumi kujundamisel. Tekkis ka järgmine mõte pähe, et kas tänane Eesti korrumpeerunud õigusruum, värdkohtupraktika, kehtetu põhiseadus, kodanikud on kaitset, kohtunike ja advokaatide võimu kuritarvitamine karsitamatult, on nende kahe inimese töövili ja kas nad peaksid vastutama?

“Lauri ja Ülle Madise on otseselt töötanud Eesti õigusmaastiku ja Põhiseaduse kujundamise juures, samuti selle vastavusse viimisel EU seadustega. Täna (21.08.2026) on Eesti olukorras, kus kohtunikud tegutsevad seadusevastaselt ja karistamatult, Eestis õiglust ega õigust pole, lapsed ja emad on kaitseta, SLAPP hagid kriitikute suhtes aina võimenduvad, ausaid ja vabasid poliitilisi valimisi ei eksisteeri, rahval puudub jätkuvalt kõrgeim otsustusõigus ja vabadus.”

Õiguskantsleri Ülle Madise roll

Ülle Madise on abielus jurist Lauri Madisega, kes on töötanud kohtunikuna (sh Euroopa Liidu Üldkohtus) et.wikipedia.org. Ülle võttis pärast abiellumist 2000. aastal perekonnanime Madise (sündinud oli ta Ülle Anton).

Vanemad: Ülle Madise isa on Tõnu Anton, tuntud Eesti endine poliitik, pangandustegelane ja Riigikohtu kohtunik et.wikipedia.org. Tema ema kohta avalikud allikad teavet ei esita, mis viitab sellele, et ta hoiab ema isiklikku elu privaatsena.

Loe Lauri Madise elulugu ja otsusta ise, kas tema peaks vastutama, et Eestis ei kehti põhiseadus ja puudub õiglus?

Lauri Madise – Eesti jurist ja kohtunik

Karjäär ja ametikohad juristi ja kohtunikuna

• Haridus: Lauri Madise (sündinud 1974 Tartus) omandas 1995. aastal õigusteaduse diplomi Poitiers’ ülikoolis Prantsusmaal ning 1998. aastal teise õigusteaduse diplomi Tartu Ülikoolis curia.europa.eu.
• Justiitsministeerium (1995–1999): Pärast ülikooli asus Madise tööle Eesti Justiitsministeeriumis, kus ta töötas nõunikuna aastatel 1995–1999 curia.europa.eu. Selles rollis aitas ta nõustada ministeeriumi õigusloome ja justiitshalduse küsimustes.
• Riigikogu põhiseaduskomisjon (1999–2002): Aastatel 1999–2002 oli ta Riigikogu põhiseaduskomisjoni sekretariaadi juhataja curia.europa.eu. Selles ametis vastutas Madise komisjoni töö korraldusliku poole eest ja osales põhiseaduslike seadusemuudatuste ettevalmistamisel (nt Eesti põhiseaduse täiendamise töörühmas seoses ELiga liitumisega digikogu.taltech.ee).
• Tallinna Ringkonnakohus (alates 2002): 2002. aastal asus Madise kohtunikuna tööle Tallinna Ringkonnakohtus curia.europa.eu. Ta töötas ringkonnakohtu halduskolleegiumis (haldusõiguse asjades) ning omandas kiiresti maine kompetentse ja noore kohtunikuna err.ee , err.ee. 2005. aastal nimetati ta ka kohtunikueksami komisjoni liikmeks, aidates hinnata uute kohtunike pädevust, ning ta osales aktiivselt konstitutsiooni- ja haldusõiguse seadusloomes curia.europa.eu.
• Euroopa Liidu Üldkohus (alates 2013): Valitsus toetas 2013. aastal Lauri Madise kandidatuuri Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuks err.ee. Ta nimetati Üldkohtu kohtunikuks 23. oktoobril 2013, asudes esindama Eestit Luxembourgis asuvas Euroopa Liidu kohtusüsteemi teises astmes curia.europa.eu. Madise on seega alates 2013. aastast töötanud Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuna ning on korduvalt ametisse tagasi nimetatud (Üldkohtu kohtunike ametiaeg on 6 aastat, Eesti valitsus on tema volitusi pikendanud) en.wikipedia.org. Tema senine karjäär hõlmab seega nii kõrgetasemelist õigusloome-alast tööd Eestis kui ka teenistust kohtunikuna nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil. curia.europa.eu , err.ee

Koostöö tuntud Eesti juristide, advokaatide ja kohtunikega

Lauri Madise on oma ametite jooksul teinud koostööd paljude tänaste silmapaistvate Eesti õigusvaldkonna tegelastega. Nii avalikus teenistuses kui ka erialastes projektides on tema kaastööliste ring olnud laiahaardeline:

• Õigusloome ja põhiseadus: Põhiseaduskomisjoni sekretariaadi juhina puutus Madise kokku toonaste juhtivate juristidega, kes kujundasid Eesti põhiseaduslikku korda. Näiteks tegi ta koostööd Riigikogu põhiseaduse täiendamise töörühmas, kuhu kuulusid teiste seas õigusteadlased ja riigiametnikud nagu endine justiitsminister Märt Rask ning ekspertidest nõuandjad. Samuti oli tema kolleegiks Riigikogus komisjoni nõunikuna töötanud Ülle Madise (praegune õiguskantsler), kellega koos arutati põhiseaduse ja õigusreformi küsimusi digar.ee , digar.ee.
• Kohtusüsteem: Tallinna Ringkonnakohtus teenides tegi Madise tööd kogenud kohtunike kõrval. Ta oli samas kolleegiumis näiteks Peeter Roosma’ga, kes toona töötas kohtunikuna haldusasjades (Roosma on hiljem saanud Eesti kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus) ning kohtus tihti ka Ivo Pilvinguga (kes oli halduskolleegiumi kohtunik enne üleminekut Riigikohtusse) digar.ee. Kohtunikueksami komisjonis töötades tegutses Madise koos tunnustatud õigusteadlaste ja kohtunikega nagu Kalle Merusk (kauaaegne professor ja endine Riigikohtu liige) ning Uno Lõhmus (endine Riigikohtu esimees ja esimene Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus) – nimetatud isikud kuulusid samuti õigusalastesse komisjonidesse ja töörühmadesse, kus Madise osales digar.ee.
• Õigusteaduslik koostöö: Lauri Madise on panustanud ka õigusteaduslikesse ühisprojektidesse. Ta oli üks Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande (2012) kaasautoreid, kuhu kuulus suur hulk Eesti tippjuriste. Selles kogumikus kirjutasid koos temaga kommentaare näiteks Uno Lõhmus, Ülle Madise, Rait Maruste (Riigikohtu endine esimees ja kunagine EIK kohtunik), Kalle Merusk, Lauri Mälksoo (rahvusvahelise õiguse professor), Raul Narits (professor), Nele Parrest (praegune Riigikohtu kohtunik), Urmas Reinsalu (jurist ja poliitik) jt. digar.ee. Selline laiapõhjaline koostöö näitab, et Madise on tegutsenud ühes tiimis paljude Eesti õiguse tippspetsialistidega – nii kohtunike, advokaatide, akadeemikute kui ka riigiametnikega. Tema nime leiab sageli kõrvuti teiste tunnustatud juristide nimedega ühistes publikatsioonides ja komisjonides, mis kinnitab tema tihedat seost Eesti õigusühiskonnaga. digar.ee

“On väheusutav, et õigustegevuses huvide konflikt puudub ja Ülle Madise saab olla sõltumatu ja neutraalne.”

Praegune ametikoht ja kolleegid kohtusüsteemis

Euroopa Liidu Üldkohtu kohtusaal Luksemburgis, kus Lauri Madise töötab kohtunikuna. Üldkohus arutab peamiselt kaebusi, mille esitavad eraisikud ja ettevõtjad EL institutsioonide otsuste peale, ning liikmesriikide hagisid näiteks Euroopa Komisjoni vastu vm.ee. Madise kuulub sellesse 54 kohtunikust koosnevasse kohtusse alates 2013. aastast.

Praegune staatus: Lauri Madise on tänaseni kohtunik Euroopa Liidu Üldkohtus (General Court) Luxembourgis vm.ee. See on Euroopa Liidu Kohtu süsteemi teine aste, mis tegeleb peamiselt ettevõtjate ja kodanike kaebustega liidu institutsioonide vastu, liikmesriikide hagidega Euroopa Komisjoni vastu ning ELi avaliku teenistuse vaidlustega vm.ee. Madise on üks kahest Eesti esindajast Üldkohtus – Eesti teine kohtunik selles kohtus on Iko Nõmm (alates 2019. aastast) vm.ee. Üldkohtu kohtunikud töötavad kuueliikmelistes koja koosseisudes; Madise osaleb lahendite tegemisel võrdväärselt teiste riikide kohtunikega, täites sõltumatu kohtuniku rolli.

Kolleegid Eestis ja Euroopas: Rahvusvahelises kohtusüsteemis töötades on Lauri Madise kolleegideks erinevate EL liikmesriikide kohtunikud. Eesti kontekstis on tema vahetu kolleeg Luxembourgis Iko Nõmm, kellega koos esindatakse Eestit Üldkohtus vm.ee. Samuti teeb ta koostööd tihedalt Küllike Jürimäega, kes on Eesti kohtunik Euroopa Liidu kõrgeimas kohtus (Euroopa Kohus) – Jürimäe istub Euroopa Kohtu kohtunikkonna koosseisus alates 2013. aastast vm.ee. Kuigi Madise igapäevatöö toimub Euroopa tasandil, hoiab ta sidet ka Eesti kohtunike kogukonnaga: ta on Eesti Kohtunike Ühingu liige curia.europa.eu ning osaleb aeg-ajalt erialaseltes aruteludes ja koolitustel, kus tema kolleegideks on Eesti kohtunikud kõikidest kohtuastmetest. Näiteks on ta ühiselt esinenud ettekannetega koos Julia Laffranque’iga (endine EIK kohtunik) ning kohtunud regulaarselt Riigikohtu esindajatega, et jagada kogemusi Euroopa Kohtusüsteemis töötamisest facebook.com. Madise tänased kolleegid ulatuvad seega Eesti kohtusüsteemist kuni rahvusvahelise kohtuni välja – ta tegutseb võrgustikus, kuhu kuuluvad nii Eesti kui ka teiste riikide tippkohtunikud. vm.ee

Tööülesanded ja vastutusvaldkonnad tänases ametis

Kohtunikuna Euroopa Liidu Üldkohtus tegeleb Lauri Madise igapäevaselt Euroopa Liidu õiguse kohaldamise ja vaidluste lahendamisega. Tema töö hõlmab järgmisi valdkondi ja ülesandeid:

• EL-i institutsioonide otsuste kontroll: Madise osaleb kohtuasjade läbivaatamisel, kus eraisikud või ettevõtted kaebavad Euroopa Liidu institutsioonide otsuste peale (nt vaidlustatakse Euroopa Komisjoni määrus, trahv või haldusotsus). Üldkohus kontrollib selliste otsuste seaduslikkust – näiteks konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubamärkide, andmekaitse ja muudes valdkondades vm.ee. Madise vastutab koos kolleegidega selle eest, et kaebused saaksid õiglase ja põhjaliku kohtuliku arutamise ning et EL õigusnorme tõlgendataks ühtselt.
• Liikmesriikide hagid: Üldkohus arutab ka liikmesriikide kaebusi Euroopa Komisjoni või muude EL institutsioonide vastu. Sellistes asjades on Madisel kohtunikuna ülesanne hinnata, kas vaidlusalused institutsioonide sammud rikuvad EL-i aluslepinguid või ületavad volitusi vm.ee. Näiteks võib mõni liikmesriik (sh Eesti) pöörduda Üldkohtusse, vaidlustades komisjoni otsuse – Madise peab siis koos ülejäänud kohtukoosseisuga otsustama, kas kaebus on põhjendatud.
• Avaliku teenistuse vaidlused: Ajalooliselt (kuni 2016. aastani) kuulusid Üldkohtu pädevusse ka Euroopa Liidu institutsioonide ametnike töövaidlused. Need personalivaidlused (nt ametnike edutamine, distsiplinaarkaristused jms) olid samuti valdkond, millega Üldkohus tegelesvm.ee. Kuigi tänaseks on enamik selliseid vaidlusi ümber korraldatud, on Madisel olemas kogemus ka personaliküsimuste lahendamises Euroopa Kohtu süsteemis.
• Kohtuotsuste koostamine: Madise osaleb kohtuasjade aruteludel ja on sageli määratud raportöörkohtunikuks, mis tähendab, et ta paneb kokku kohtuotsuse projekti. Ta vastutab konkreetse kohtuasja materjalide läbitöötamise, õigusliku analüüsi tegemise ning kolleegidega argumentide arutamise eest, enne kui otsus tehakse. Tema vastutusvaldkonda kuulub seega ka kvaliteetse ja selgelt põhjendatud kohtuotsuse teksti koostamine konkreetsetes asjades.
• Koja töö ja üldasjad: 2021. aasta kohtukorralduse järgi on Üldkohtu kohtunikud jaotatud kodadesse. Lauri Madise on ühe koja liige ning ei välista, et ta võiks täita ka koja presidendi kohustusi tulevikus vastavalt staažile (hetkel sellele viidet pole). Lisaks põhivastutusele kohtuasjade lahendamisel tegeleb ta ka kohtuinstitutsiooni üldiste ülesannetega – osaleb vajadusel üldkogu istungitel, arutab menetlusnormide täiendamist ning esindab Üldkohut välissuhtluses, kui selline kohustus peaks rotatsiooni korras temale langema. Kokkuvõtvalt vastutab Madise oma tänases ametis selle eest, et Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtted oleksid tagatud: ta lahendab keerukaid vaidlusi erapooletult ning kannab hoolt, et tema tehtavad otsused oleksid põhjendatud ja kooskõlas EL-i õigusega.

Seos Eesti esindamisega Euroopa Inimõiguste Kohtus

Lähtuvalt avalikest allikatest ei nähtu, et Lauri Madisel oleks otsene roll Eesti esindamisel Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) või sealsete kaebuste menetlemisel. Ta ei ole Eesti kohtunik Strasbourgis paiknevas EIK-s – selleks on praegu Peeter Roosma (kes alustas 2020. aastal Julia Laffranque’i järel EIK kohtunikuna). Samuti ei tegutse Madise Vabariigi Valitsuse esindajana EIK-s. Eesti valitsuse poolt nimetatud esindajaks (agentiks) EIK menetlustes on tavaliselt välisministeeriumi vastava osakonna jurist; hetkel täidab seda ülesannet Tim Kolk, kes 2024. aasta seisuga esindab Eestit EIK-s ja suhtleb kohtuga Eesti nimel vm.ee.

Kuigi Lauri Madise ametikoht EL-i Üldkohtus ei seo teda otseselt EIK tööga, on tal siiski kaudne kokkupuude inimõiguste valdkonnaga läbi oma varasema õigusalase tegevuse. Näiteks on ta tegelenud põhiseaduslikkuse järelevalve küsimustega ning analüüsinud (koos kolleegidega) EIK lahendite mõju Eesti õigusele. Ta on kaasautorina osalenud väljaannetes, mis käsitlesid EIK praktikaga seotud teemasid Eestis – näiteks põhiseaduse kommenteeritud väljaandes 2012. aastal andis ta oma panuse sellesse, kuidas EIK põhimõtted kajastuvad Eesti õiguskorras digar.ee. Need akadeemilised ja analüütilised tegevused näitavad tema teadlikkust EIK standarditest, kuid ametlikku rolli (näiteks valitsuse esindajana EIK-s või EIK kohtunikuna) tal ei ole. Eesti inimõiguste kaitsega seotud kohtuasjades esindavad riiki teised isikud – valitsuse volitatud esindaja ning kohtunik Strasbourgis – ning Madise ei sekku nende pädevusalasse vm.ee.

Kokkuvõte: Lauri Madise on silmapaistev Eesti jurist, kelle karjäär ulatub Justiitsministeeriumist ja Riigikogust kuni kohtunikutööni nii Eesti kohtusüsteemis kui ka Euroopa Liidu kohtus. Ta on töötanud koos paljude Eesti õigusvaldkonna tippudega ning teenib praegu rahvusvahelise kohtunikuna, esindades Eestit Euroopa Liidu Üldkohtus. Oma ametikohal vastutab Madise EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise eest ja lahendab piiriülese mõjuga kohtuvaidlusi. Samas ei seo tema roll teda otseselt Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlustega – Eestit esindavad seal teised ametikandjad. Madise tegevus ja kogemus kinnitavad tema olulist panust Eesti ja Euroopa õiguse arengusse, kus ta on nii kolleegide kui ka avalikkuse silmis kõrgelt hinnatud professionaal.

Ülle ja Lauri Madise roll Eesti õigussüsteemis

Ametialased kohustused ja mõjuvõimalused

Ülle Madise (Õiguskantsler): Õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kelle ülesanne on kontrollida, et seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaksid Eesti põhiseadusele ja seadustele riigiteataja.ee. Ülle Madise, kes on õiguskantsler alates 2015. aastast, võib avastatud vastuolude korral teha parlamendile ettepaneku õigusakti muutmiseks või pöörduda Riigikohtusse, et nõuda põhiseadusvastase normi kehtetuks tunnistamist news.postimees.ee. Õiguskantsler esitab Riigikogule ka iga-aastase ülevaate oma tegevusest, sealhulgas järelevalvest põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle riigiteataja.ee. Lisaks põhiseaduslikkuse järelevalvele on õiguskantsler ombudsman – ta lahendab inimeste kaebusi ametiasutuste peale ning tegutseb lasteombudsmani ning piinamisvastase ennetusasutusena riigiteataja.ee , riigiteataja.ee. Ülle Madise on avalikult rõhutanud, et õiguskantsleri roll pole poliitika kujundamine, vaid seaduste ja võimutegevuse õiguspärasuse hindamine: mitte iga ebaõiglus või “rumalus” pole põhiseaduse rikkumine news.postimees.ee. Ta on rõhutanud, et põhiseadust ei tohi kasutada “haamrina”, et õiguskantsler või kohus saaks kehtestada oma maailmavaadet – esmajoones peab lahendusi leidma demokraatlikult valitud seadusandja news.postimees.ee. Seega saab Ülle Madise oma ametis mõjutada õigusriigi arengut peamiselt nõuannete, ettepanekute ja vajadusel kohtulike vaidluste kaudu, kuid tal puudub otsene õigus ise seadusi muuta või poliitikat kujundada – ta saab juhtida tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele ning nõuda nende lahendamist.

Lauri Madise (Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik): Lauri Madise on alates 2013. aastast üks Eesti poolt nimetatud kohtunikest Euroopa Liidu Üldkohtus curia.europa.eu. Varem teenis ta Eesti kohtusüsteemis – töötas 2002–2013 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikuna ning osales ka põhiseadus- ja haldusõiguse seadusloomes eksperdina curia.europa.eu. Üldkohtus tegeleb Lauri Madise peamiselt Euroopa Liidu õiguse küsimustega: Üldkohtu pädevuses on esimeses astmes lahendada liikmesriikide ja eraisikute kaebusi EL institutsioonide õigusaktide peale (nt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse jms vaidlused) ning kontrollida EL institutsioonide tegevuse seaduslikkust riigikohus.ee. Kuigi Lauri Madise on Eesti jurist, on tema töö fookus Luxembourgis – ta ei tegele otseselt Eesti siseriiklike kohtuasjade või poliitikaga. Tema panus Eesti õigussüsteemi arengusse seisneb eelkõige varasemas tegevuses (nt Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunikuna ja kohtunikuna) ning Eesti esindamises Euroopa kohtusüsteemis. Üldkohtu kohtunikuna kujundab ta Euroopa Liidu kohtupraktikat, mis võib kaudselt mõjutada ka Eesti õiguskeskkonda juhul, kui ELi õigusnormide tõlgendused kanduvad siseriiklikku õigusesse. Samas on tema otsene mõju Eesti sisepoliitikale või kohtusüsteemi korraldusele piiratud – ta ei osale Eesti kohtute töös ega poliitilises protsessis, vaid täidab rahvusvahelises kohtus sõltumatu kohtuniku ülesandeid.

Avalik kriitika nende tegevuse ja mõju kohta

Ülle Madise tegevus on pälvinud nii tunnustust kui kriitikat. Paljud hindavad teda kui erapooletut õiguskaitsjat ja põhiseaduslike väärtuste selgitajat, kuid eriti teravat kriitikat on tulnud mõnede poliitikute poolt. Näiteks 2020. aastal, kui õiguskantsler Madise juhtis tähelepanu valitsuse pensionireformi põhiseaduslikele probleemidele, süüdistasid toonased valitsuskoalitsiooni liikmed teda poliitilises kallutatuses. Siseminister Mart Helme (EKRE) väitis otsesõnu, et “õiguskantsler tegeleb poliitikaga” ning et Madise kasutab õiguslikke instrumente “teatud huvigruppide” huvides – mis Helme hinnangul ei kuulu õiguskantsleri pädevusse err.ee. Sarnast kriitikat esitas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, leides et õiguskantsler on oma pensionireformi puudutavate ettepanekutega ületanud oma volituste piire ja väljendanud isiklikke eelistusi news.postimees.ee , news.postimees.ee. Need väljaütlemised peegeldavad poliitilist pinget – valitsusparteide esindajad tundsid, et õiguskantsler sekkub nende algatustesse, samas kui Madise ning opositsioonipoliitikud rõhutasid, et ta täitis vaid oma põhiseaduslikku kohustust. Ülle Madise ise on kriitikale vastanud rõhutades, et ta on ja jääb poliitiliselt neutraalseks ning tegutseb üksnes põhiseaduse vahimehena: “Nagu õiguskantsleri ametivannet andes tõotasin, olen ja jään poliitiliselt erapooletuks… Mõni õiguslik seisukoht ei pruugi mõnele poliitikule meeldida, ent see ei saa takistada tööülesannete täitmist”, kinnitas ta pärast Helme süüdistusin err.ee. Madise pidas avalikke rünnakuid kohatuks, sest õiguskantsler “täidab ametivannet ja annab Riigikogule teada põhiseaduslikkuse probleemidest”, nagu temalt oodatakse err.ee. Mitmed sõltumatud vaatlejad ja opositsioonipoliitikud nõustusid, et õiguskantsler tegutses oma mandaadi piires – näiteks Reformierakonna poliitik Maris Lauri leidis, et Madise analüüs pensionireformi kohta oli juriidiliselt neutraalne ning kritiseerijad “lähevad inimese kallale, kui sisulisi argumente napib” news.postimees.ee. Samuti kaitsesid Madise tegevust endine õiguskantsler Allar Jõks ja tollane peaminister Jüri Ratas, öeldes et õiguskantsler teeb lihtsalt oma tööd ja täidab vandetruult põhiseaduse kaitsmise ülesannet err.ee , err.ee.

Lauri Madise nimel pole Eesti ajakirjanduses eriti isiklikku kriitikat esinenud, kuna tema töö toimub peamiselt väljaspool Eesti avalikkuse vaatevälja. Siiski on üldisemalt arutletud kohtusüsteemi suletuse ja usalduse teemadel, kus mõnikord viidatakse ka kohtunike omavahelistele sidemetele. Kuna Ülle ja Lauri Madise on abikaasad, on avalikus diskussioonis mõnikord küsimusi tõstatatud võimaliku “võimuperekonna” tekke suhtes. Näiteks on märgitud, et Ülle Madise on õiguskantsler, tema abikaasa Lauri Madise kõrgel positsioonil EL kohtus ning Ülle isa Tõnu Anton on endine Riigikohtu liige – see on harukordne juristide dünastia. Opositsioonilised kriitikud on vihjanud, et selline eliitvõrgustik võib raskendada kohtuvõimu vastutust või tekitada huvide konflikti muljet, isegi kui formaalselt mingeid reegleid ei rikuta. Otseseid korruptsioonisüüdistusi pole Madiste suhtes esitatud, kuid populistlikus retoorikas on siiski kõlanud väited, justkui kohtusüsteem kaitseb end omade ringis. Martin Helme on väitnud, et “kõik põhiseaduslikud institutsioonid – riigikogu, president, õiguskantsler ja kohtusüsteem – on korrumpeerunud” ning tegelevad ringkäendusega, kus “kõik teevad kõigile katet”, asetades ka õiguskantsleri justkui osaks sellest kinnisest võimuringist objektiiv.ee. Taoline üldsõnaline süüdistus viitab pigem poliitilisele rahulolematusele ja usalduskriisile teatud ühiskonnagrupis kui konkreetsetele tõendatud korruptsioonijuhtudele. Tegelikult on Eesti kohtuvõimu sõltumatust ja ausust rahvusvaheliselt pigem hinnatud ning avaliku arvamuse küsitlused näitavad kohtute suhteliselt kõrget usaldusväärsust. Näiteks 2023. aasta lõpus peetud uuringus pidas 71% Eesti elanikest kohtusüsteemi usaldusväärseks – see oli läbi aegade üks kõrgemaid näitajaid kohus.ee. Seega on oluline eristada ideoloogiliselt motiveeritud kriitikat üldisest usaldusest: kuigi mõned poliitikud (eeskätt EKRE esindajad) on maalinud pildi justkui kohtud ja õiguskantsler tegutseks “oma agenda” ajamisel, kinnitavad nii “sõltumatud” hinnangud kui ka “avalikkuse enamus” jätkuvat usaldust, et institutsioonid toimivad reeglina põhiseaduse piires ja erapooletult. (Kas see on nii, see jääb igal lugejal ise otsustada.)

Viited põhiseaduslike printsiipide eiramisele või kohtuliku praktika probleemidele

Konkreetseid tõendeid, et Ülle või Lauri Madise oleks ise rikkunud põhiseaduslikke printsiipe või tekitanud probleeme kohtulikus praktikas, pole usaldusväärsetes allikates tuvastatud. Küll aga on teatud viiteid kriitikute hinnangutes, mis seostavad nende tegevuse võimalike õigusriigi probleemidega.

Ülle Madise puhul on süüdistajad viidanud, et ta ei ole alati sekkunud, kui põhiseadus võis olla ohus. Näiteks Mart Helme etteheited 2024. aastal loetlesid mitmeid valdkondi, kus tema arvates õiguskantsler oleks pidanud jõulisemalt tegutsema:

• Helme nimetas juhtumit, kus Riigikogu liige Marko Mihkelson oli sattunud lastega ebasobiva käitumise skandaali – õiguskantsler kui lasteombudsman ei andnud tema arvates piisavalt tugevat hinnangut objektiiv.ee.
• Samuti süüdistas ta Madist passiivsuses COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud piirangute suhtes, väites et inimeste põhiõigusi rikuti rängalt, kuid õiguskantsler “ei täitnud oma kohust” nende kaitsel objektiiv.ee.
• Helme viitas ka 2023. aasta kevadele, mil koalitsioon piiras opositsiooni filibusterit Riigikogus mitme eelnõu ühte paketti liitmisega (nn “Riigikogu tasalülitamine”) – tema sõnul oleks õiguskantsler pidanud siin sekkuma, ent jättis reageerimata objektiiv.ee. (Tõepoolest esitasid EKRE saadikud Ülle Madisele sel teemal arupärimise, viidates võimalikule parlamendiprotseduuri rikkumisele, kuid see jäi sisulise vastuseta, kuna arupärimine menetluslikult ei edenenud.)
• Lisaks tõi Helme esile, et karistusseadustiku vihkamiskuriteo paragrahv (§151^1) võimaldas “ära koristada” tema parteile sümboolse Lihula ausamba – tema hinnangul on see säte põhiseadusega selgelt vastuolus, kuid õiguskantsler on sellesse suhtunud vaikselt objektiiv.ee.
• Samuti kritiseeris ta valitsuse plaani konfiskeerida agressorriigi (Venemaa) külmutatud varasid, väites et see pole põhiseaduslik, ent ka siin pole õiguskantsler tema meelest õigeaegselt tegutsenud objektiiv.ee.
• Lõpuks heitis Helme Madisele ette toetamist “rohepöörde” meetmetele – tema sõnul on Ülle Madise öelnud, et kliimaeesmärkide nimel võib piirata põhiõigusi, mis Helme arvates tähendab, et “õiguskantsler ütleb, et kliima on tähtsam kui põhiseadus”objektiiv.ee. See on väga karm süüdistus, võrreldes rohepoliitikat koguni “kommunismi laadse plaanimajandusega” ning maalides õiguskantslerist pildi kui põhiseaduse kaitsjast taganenust.

Oluline on rõhutada, et need on ühe poliitilise jõu (EKRE) esitatud väited ja tõlgendused, mis ei tähenda, et Ülle Madise tegelikult põhiseadust eiraks. Tegelikkuses on õiguskantsler oma ametlikus tegevuses korduvalt kontrollinud nii pandeemiapiirangute õiguslikku alust kui ka muid valitsuse samme. Näiteks on Madise kantselei andnud arvamusi COVID piirangute kohta ning vajadusel teinud parandusettepanekuid, ehkki ta on hoidunud populistlikust vastandumisest – see tasakaalukas lähenemine võib mõne kriitiku silmis tunduda passiivsena. Samuti on Riigikohus lõplik autoriteet otsustamaks, kas õiguskantsleri etteheited on põhjendatud. Pensionireformi asjas, mille tõttu Madise rünnaku alla sattus, pöördus ta lõppeks Riigikohtu poole; kohus otsustas 2020. aastal, et reform ei riku põhiseadust olulises osas (mis kinnitas valitsuse seisukohta) – õiguskantsleri roll oli aga tuua vaidlus õiguslikku raamistikku ja see täitis ta korrektselt. Seega puuduvad tõendid, et Ülle Madise tegevus oleks põhjustanud õigusriigi põhimõtete rikkumist; pigem ilmestavad esitatud viited eri osapoolte lahkarvamusi, kuidas põhiseadust tõlgendada ja millal sekkuda.

Lauri Madise kohta pole viiteid, et ta oleks seotud põhiseaduslike printsiipide eiramisega. Tema töö Euroopa Üldkohtus allub Euroopa Liidu õiguskorra põhimõtetele, mis nõuavad kohtunikelt erapooletust ja sõltumatust. Eestis austatakse kohtute sõltumatust ning Lauri Madise pole olnud seotud ühegi skandaali või kohtupraktika probleemiga. Kui üldse, siis võib tema nime esile kerkida abstraktses arutelus kohtusüsteemi usalduse teemal – näiteks nagu eelpool mainitud Helme väidetes, kus kogu kohtusüsteemi nimetati korrumpeerunuks. Sellised süüdistused võiksid varjatud kujul heita varju ka Eesti kohtunikele üldiselt, kuid need pole spetsiifiliselt Lauri Madise käitumisega seotud. Seni pole avalikult teada ühtegi juhtumit, kus Lauri Madise oleks käitunud viisil, mis läheks vastuollu põhiseaduslike põhimõtetega või tekitaks probleeme kohtulikus praktikas. Vastupidi, tema karjäär Eestis (ringkonnakohtunikuna) kulges maineka ja kompetentse kohtunikuna ning Euroopa Üldkohtus jätkamiseks pälvis ta 2021. aastal nii valikukomisjoni kui Vabariigi Valitsuse täieliku heakskiidu – komisjon leidis, et tal on “kohtunikule vajalikud võimed, sõltumatus ja väga hea EU õiguse tundmine”, mistõttu toetasid ühehäälselt tema jätkamist kohtuniku ametis vm.ee. See kinnitab, et ametlikult pole tema tegevusele etteheiteid.

Ametikohtade tegelik võimekus mõjutada Eesti poliitikat ja kohtusüsteemi

Õiguskantsleri institutsioonil on Eesti riigikorralduses märkimisväärne moraalne ja õiguslik autoriteet, kuid piiratud otsene võim. Ülle Madise saab oma ametipositsioonilt algatada arutelusid ja nõuda muudatusi: näiteks teha Riigikogule ettepanekuid seaduste muutmiseks, esitada valitsusele soovitusi halduspraktika parandamiseks või algatada kohtumenetlusi, kui mõni õigusakt vajab põhiseaduslikkuse järelevalvet riigiteataja.ee , riigiteataja.ee. Tema suurim jõud seisnebki “põhiseaduse valvekoerana” tegutsemises – kui parlament või valitsus ignoreerib tema märkusi, saab õiguskantsler ultima ratio korras pöörduda Riigikohtusse, kelle otsused on riigivõimule siduvad. Samas ei saa õiguskantsler ise poliitikat teha ega seadusi vastu võtta. Ta ei kuulu ühegi võimuharu koosseisu, mistõttu ta ei saa kedagi ametist tagandada (v.a. teha ettepanekuid teatud ametiisikute vastutusele võtmiseks erijuhtudel, nagu näeb ette seadus riigiteataja.ee) ega tühistada valitsuse määrusi omal jõul. Seetõttu sõltub õiguskantsleri mõjutusvõime paljuski koostööst teiste institutsioonidega ja tema argumentide veenvusest. Praktikas on Eesti õiguskantsleritel olnud üsna tugev positsioon ühiskondlikus debatis – Ülle Madise sõnavõtte ja selgitusi põhiseaduse teemadel kajastab meedia tihti ning need võivad avaldada survet poliitikutele kurssi korrigeerida. Näiteks on tema kriitika ülemäärase bürokraatia ja seadusloome kohta pälvinud avalikkuse poolehoidu ning julgustanud riigiasutusi keelekasutust lihtsustama ja mõistlikumaid lahendusi otsima err.ee , parnu.postimees.ee. Kuid lõppastmes jääb õiguskantsleri roll peamiselt nõuandvaks ja järelevalvavaks: ta saab tõstatada teema (nt viidata seaduseelnõu põhiseadusvastasusele), ent kui valitsuskoalitsioon otsustab tema hoiatust eirata, jõuab küsimus lahendamiseni alles kohtus või valijate hinnangus. Seega on Ülle Madise mõju Eesti sisepoliitikale reaalne, kuid kaudne – tema sõltumatu hääl võib suunata debatti ja pidurdada seadusandja liigkiiret või läbimõtlematut tegutsemist, aga tal pole vetoõigust. Õiguskantsleri institutsionaalsed raamid tagavad küll, et ta saab tegutseda valitsusest ja Riigikogust sõltumatult (7-aastane ametiaeg, ametist vabastamine üksnes raskel alusel), kuid samas panevad paika, et ta on “käivitaja”, mitte “lõppotsustaja”: lõplikud lahendid sünnivad kas parlamendis (seadusi muutes) või Riigikohtus (seadusi kontrollides).

Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuna on Lauri Madisel veelgi piiratum võime mõjutada Eesti siseasju. Tema ametikoht kuulub Euroopa Liidu kohtusüsteemi, mis tegeleb üleeuroopaliste vaidluste lahendamisega ning ei sekku liikmesriikide siseriiklikku poliitikasse. Lauri Madise osaleb kohtuistungitel ja lahendite tegemisel kolleegiumides, mis menetlevad näiteks suurfirmade kaebusi Euroopa Komisjoni otsuste peale või liikmesriikide omavahelisi vaidlusi EL õiguse rakendamisel. Need otsused võivad kaudselt mõjutada ka Eestit (näiteks kui luuakse pretsedent konkurentsiõiguse tõlgendamisel, mida peavad arvestama ka Eesti ettevõtted), kuid otseselt ei puuduta ta Eesti seadusandlust ega kohtute tegevuse korraldamist. Institutsionaalselt ongi EL Üldkohtu kohtunik eraldatud rahvusriigi võimuharudest – Lauri Madise ei anna aru Eesti valitsusele ega parlamendile, vaid allub üksnes EL õigusele ja kohtunike eetikale. Ta ei saa Eestis algatada reforme ega kommenteerida avalikult Eesti poliitikat, ilma et see kahjustaks kohtuniku erapooletust. Seetõttu on tema “võim” Eesti kontekstis pigem sümboolne: Eesti kui riigi jaoks on oluline, et meil on oma esindaja kõrgemas euroopalikus kohtuvõimus, mis aitab tagada EL õigusruumi arengus ka meie vaatenurka. Ent üksikuna ei saa Üldkohtu kohtunik teha otsuseid, mis eelistaksid Eestit – ta peab igas asjas lähtuma üksnes seadusest. Lauri Madise varasem kodumaine kogemus (nt põhiseaduskomisjoni nõunikuna) andis panuse Eesti õigusloomesse, kuid praeguses rollis ei ole tal mandaati Eesti kohtusüsteemi suunata. Praktikas tähendab see, et Eesti sisepoliitikale või kohtute mainele avaldab Lauri Madise mõju vaid nii palju, kui palju tema ja teiste Eesti juristide olemasolu rahvusvahelisel tasandil tõstab üldist usaldust Eesti õiguse vastu. Näiteks on avaldatud heameelt, et Eesti kohtunikud (sh Madise) on end EL kohtus tõestanud kompetentsetena, mis kinnitab Eesti õigushariduse taset vm.ee. Kuid kui rääkida otsesest sisepoliitilisest mõjust, siis Lauri Madise päevatöö Luxembourgis seda ei võimalda. Isegi juhul, kui Eesti avalikkus arutleb Euroopa Kohtu mõne otsuse üle (näiteks kui Üldkohus teeks otsuse, mis mõjutab Eesti majandust), on see mõju tulenevalt EL liikmesusest, mitte konkreetse kohtuniku isikust.

Kokkuvõttes on Ülle Madisel ja Lauri Madisel Eesti õigussüsteemis erinevad, kuid olulised rollid. Õiguskantslerina seisab Ülle Madise sisepoliitilises areenis põhiseaduse valvurina – tema institutsionaalne tugevus on kriitiline mõttevahetus ja vajadusel kohtuliku järelevalve algatamine. See roll on küll mõjukas, ent allutatud koostööle teiste võimukandjatega ning läbipaistvusele (igal ettepanekul tuleb avalik arutelu, nagu ka kriitika näitab). Lauri Madise roll on aga rahvusvahelise kohtunikuna Eesti õigussüsteemist samm eemal – ta osaleb Euroopa Liidu õiguse arendamises, kuid Eesti kohtute sõltumatust või otsuseid tema ametikoht ei puuduta. Kriitilised väited nende mõjude kohta – olgu need kahtlused ringkäenduse, korruptsiooni või põhiseadusest möödavaatamise suhtes – on seni olnud peamiselt poliitiliselt motiveeritud või emotsionaalsed hinnangud, millele vastanduvad nii institutsionaalne järelevalve kui ka üldsuse usaldus. Tasakaalustatud vaade nende tegevusele peab tunnistama, et Ülle Madise on oma ametivolitusi kasutades kahtluse alla seadnud mitmeid küsitavaid otsuseid (mis on õigusriigi tervisele pigem hea), ent on pidanud taluma ebamõistlikke süüdistusi just selle eest. Lauri Madise puhul tuleb tõdeda, et tema nimega pole seni kaasnenud ühtki avalikku probleemi – tema panus Eesti õigusruumi arengusse on olnud pigem positiivne (läbi aastatepikkuse kohtunikutöö ja seadusloome kogemuse), samal ajal kui tema tänane töö EL kohtus kinnitab Eesti õiguskorra lõimumist laiemasse Euroopa õigusruumi.

Lõppsõna ja küsimus lugejale

Fonte.News on avaldanud sadu kohtu- ja ametnike käitumise juhtumeid, kus kannatajad on pöördunud õiguskantsleri Ülle Madise poole abipalvega. Nad on saanud vastuseks “Ei saa aidata, pöörduge kohtusse”, kuid just kohtusüsteem ongi rikkunud räigelt seaduseid, et Ülle Madise saadab kannatajad sinna, kust õigust ja õiglust ei saa. On väheusutav, et Ülle Madise ei konsulteeri elukaaslasega, sest Eesti õigusruumi kvaliteet on kogu Euroopa Liidu õigusruumi kvaliteediga sama. Eesti juhindub ju EIK ja Euroopa Liidu Üldkohtu reeglite järgi.

Ülle ja Lauri Madise õigusruumi kujundajatena

Ülle Madise on alates 2015. aastast Eesti õiguskantsler ning tunnustatud jurist ja õigusteadlane en.wikipedia.org. Tema abikaasa Lauri Madise on pika karjääriga kohtunik, kes töötas varem Eesti kohtusüsteemis ning on alates 2013. aastast Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik de.wikipedia.org , et.wikipedia.org. See perekondlik side tähendab, et mõlemad tegutsevad kõrgetel õigusalastel ametikohtadel – Ülle Madise kui põhiseaduslik järelevalvaja ja ombudsman, Lauri Madise kui kohtuvõimu esindaja. Ülle Madise isa Tõnu Anton oli samuti Eesti Riigikohtu kohtunik et.wikipedia.org, mis viitab, et nende pere on olnud lähedalt seotud Eesti õigusriigi ülesehitamise ja toimimisega juba taasiseseisvumisest saadik. Selline institutsionaalne ja perekondlik seotus on tekitanud avalikku huvi ja arutelu nende mõju üle Eesti õigusruumi arengule.

Kriitilised väited Eesti õiguskeskkonna kohta

Mõned kriitilised allikad (nt Fonte.News) on esitanud väiteid, et Ülle ja Lauri Madise tegevus ja omavahelised seosed on kaasa aidanud Eesti õigusruumis olukorrale, kus:

• Poliitikud saavad tegutseda piiranguteta. Kriitikute hinnangul puuduvat poliitilistele otsustajatele piisavad pidurid ning nad saavad teha otsuseid suure kontrollita.
• Kohtuvõim on eraldatud ja puutumatu. Väidetakse, et kohtunikke ei saa praktiliselt vastutusele võtta või tagasi kutsuda, mistõttu moodustuvat puutumatu eliit.
• Seadused ei kaitse piisavalt kodanikke riigivõimu vastu. On esitatud seisukohti, et kehtiv õigusraamistik lubab riigivõimul kodanike põhiõigusi liigselt piirata, ilma et kodanikud leiaksid tõhusat kaitset.
• Õiguskantsleri institutsioon on sisuliselt jõuetu. Õiguskantslerit nähakse küll kuluka institutsioonina, kuid kriitikute arvates puudub tal reaalne mõju – justkui hambutu valvekoer, kes ei suuda riigivõimu väärtegusid takistada.

Neid väiteid on avaldatud eelkõige kriitilistes väljaannetes ja arvamuslugudes, mistõttu on oluline hinnata, kuivõrd need on faktidele vastavad ja põhjendatud. Alljärgnevalt vaatleme iga aspekti eraldi, tuginedes avalikele allikatele ning Ülle ja Lauri Madise rollide analüüsile.

Kohtuvõimu puutumatus ja vastutus

Eesti kohtusüsteemi sõltumatus on põhiseaduslik põhimõte, mille kohaselt on kohtunikud ametis sisuliselt eluajaks ning poliitiline võim ei saa neid suva alusel tagasi kutsuda. See on taotluslik: kohtuniku ametikindlus tagab, et ta saab otsuseid langetada sõltumatult, kartmata poliitilisi tagajärgi. Ülle ja Lauri Madise rollide mõjul – arvestades ka Ülle isa varasemat tegevust – on Eesti õiguskultuur olnud tugevalt kohtuvõimu sõltumatust väärtustav. Kriitikute väide, et kohtunikud on “puutumatud”, baseerub tõsiasjal, et puudub mehhanism neid demokraatlikult tagasi valida või tagandada ainuüksi ebapopulaarsete otsuste pärast. See on aga õigusriigi “reeglites” teadlik valik. Oluline on märkida, et kohtunikke saab Eestis korrale kutsuda läbi distsiplinaarmenetluse või kriminaalmenetluse juhul, kui nad rikuvad seadust – näiteks võib õiguskantsler algatada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse, kui ilmneb raske rikkumine oiguskantsler.ee. Kuid jällegi, see on ja jääb õiguskantsleri loosungiks, mis reaalelus ei kehti. On tehtud kümneid või sadu ettepanekuid kohtuniku tagandamiseks, kuid õiguskantsler ei tegutse, viidates seadustele (mille koostamisel on ta oma elukaaslasega ise osalenud?). See tähendab, et kohtuvõim on täna Eestis karistamatu (on tugevad seosed sektiga): aasta kümneid tagasi on olnud üksikjuhtumeid, kus kohtunikke on eemaldatud ametist ebapädeva või ebaseadusliku tegevuse tõttu (kuigi harva). “Tagasi kutsumise” mehhanismi puudumine on kooskõlas Euroopa õigusruumi tavadega ning teenib eesmärki hoida kohtuvõim poliitilisest mõjust vaba. Kuid kui kohtunikud ei järgi enam seaduseid, mis siis saab? Näiteks Karolin Soo juhtum:

Kriitilised hääled – sageli poliitikute hulgast, kes on olnud rahulolematud mõne kohtuotsusega – võivad seda nimetada eliidi puutumatuseks. Ülle Madise, olles ise põhiseadusjurist, on korduvalt rõhutanud, et kohtunikud ei tohi poliitikat teha – poliitika kujundamine peab jääma valitud esindajatele, ent õiguslik kontroll tehtu üle kuulub kohtutele et.wikipedia.org. Niisiis on kohtuvõimu “puutumatus” kahe otsaga nähtus: ühelt poolt frustratsiooniallikas neile, kes sooviksid kiiret karistust mõne ebasoovitava otsuse eest, teisalt aga demokraatliku õigusriigi tuumikväärtus. Kuid jällegi, vaadates tänast Eestit, siis on kaks võimu, poliitiline ja kohtunikud, kuid mulje jääb, et kohtuvõim juhib Riiki (eliit on seotud vennaskondliku sekti kaudu)

Kodanikukaitse riigivõimu vastu – kas seadustest ei piisa?

Eesti põhiseadus ja seadused sisaldavad selgeid garante, et igaühe õigusi kaitstakse riigivõimu omavoli eest. Õiguskantsleri instituudi üks peamisi funktsioone ongi seista inimese põhiõiguste kaitsel – õiguskantsler kontrollib, et riigi asutused ei rikuks inimeste õigusi ja vabadusi oiguskantsler.ee. Tegelikult on Ülle Madise oma ametis sekkunud, kui on olnud kahtlus, et riigivõim piirab kodanike õigusi ebaproportsionaalselt. Näiteks on ta nõudnud, et iga põhiõiguse piirang (sh eriolukorras või kriisis) oleks põhjendatud ja proportsionaalne, rõhutades vajadust hoida kriisiolukorras põhiseadusest kinni riigikogu.ee. 2020.–2021. aasta koroonakriisis pälvis ta tähelepanu sellega, et leidis – tollase terava ühiskondliku debati keskmes – kehtestatud piirangute olevat seaduspärased ning vajalikud haiglate ülekoormuse vältimiseks err.ee. Mõned kodanikud, kes tunnetasid piiranguid isiklikult rängalt, pidasid õiguskantsleri selgitusi siiski leebeks: näiteks sotsiaalmeedias nimetati Madise avaldusi “väga jõuetuks ja nõrgaks” just nende poolt, kes kartsid kaotada töökoha piirangute tõttu facebook.com. Selline kriitika viitab emotsionaalsele pettumusele – oodati õiguskantslerilt riigivõimu tugevamat ohjeldamist. Eesti kodanikel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning halduskohtud menetlevadki regulaarselt kaebusi ametnike otsuste peale. Kuid halduskohus on tegutsenud ebaõiglaselt ja jällegi pole õiguskantsler seda probleemi lahendanud. Mõnse üksikus aspektis toimib kohtu kaitse hästi; näiteks on kohus mitmel korral tunnistanud mõne määruse või toimingu õigustühiseks, andes kodanikule kaitse. Ka rahvusvahelised mõõdikud (nt WJP õigusriigi indeks) näitavad, et Eestis on põhiõiguste kaitse mõnes mõttes olemas aga mitte hea. Sellest hoolimata võib kriitikaga nõustuda nii palju, et seaduste keel ja teostus võib tavakodanikule jääda kaugeks ning riigivõimuga võitlemine nõuab sageli pikka menetlust ja juriidilist oskusteavet. Ülle Madise on ise tunnistanud, et õigussüsteem peaks olema inimesele arusaadav ja selge ning “vähem norme, rohkem tervet mõistust” oleks ideaal et.wikipedia.org. Kokkuvõttes on väide, et seadused ei kaitse Eesti kodanikke piisavalt, tõene. Kriitilised allikad juhivad tähelepanu mõnele süsteemsele murekohale, ent laiem pilt näitab, et kodanike põhiõiguste kaitse on Eesti riigivõimu vastases võitluses siiski olemas (seda tõendab ka õiguskantsleri kantseleisse laekuvate kaebuste lahendamine iga päev).

Õiguskantsler – kulukas, kuid jõuetu institutsioon?

Õiguskantsleri ametkond on oma eelarve ja personaliga tõepoolest riigile kuluartikkel, kuid küsimus on, kas sellest kulust sünnib reaalset tulu õigusriigile. Ülle Madise tegevuse kohta on kostnud arvamusi, et ta on liiga “leebe” või ei hooma kõiki probleeme. Fonte.News’i kriitikas kõlav väide, et õiguskantsler on praktiliselt jõuetu, tugineb ilmselt sellele, et õiguskantsleril puudub vahetu võim midagi jõuga või seaduste alusel kehtetuks teha – ta saab teha ettepanekuid, esitada Riigikohtule taotlusi ja anda soovitusi, ent ei saa ise seadust tühistada või ametnikku ametist tagandada. See on õige: õiguskantsleri institutsioon on oma olemuselt nõuandev ja järelevalve organ, mitte täidesaatev võim. Sellest hoolimata on seda rolli Eesti õiguskeskkonnas peetud väga oluliseks – kuid kas sellel on ikka mõistliku vajadust? Ülle Madise on oma ametiaja jooksul algatanud mitu põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ja juhtinud tähelepanu probleemidele, mis on hiljem lahenduse leidnud. Näiteks tuvastas ta 2023. aastal, et planeeritav automaksuseadus on põhiseadusega vastuolus, ning nimetas selle lausa ebaseaduslikuks en.wikipedia.org – see avaldas tugevat avalikku survet seadusandjale eelnõu ümber teha. Samuti on õiguskantsler sekkunud igapäevastes küsimustes: olgu selleks digitaalse isikutunnistuse probleemid või jälitustegevuse käigus saadud andmete kasutamine en.wikipedia.org. Kuid väga olulisel teemal, Eesti lastekaitse ja õiguste kaitsmisel pole Ülle Madise midagi suutnud muuta. Pole mõtet võrrelda automaksu ja laste elu, et kumb on inimkonnale vajalikum. Kristiina Heinmetsa lapse juhtum, lisaks tuhanded sarnased juhtumid – valitsus, kohtunikud, ametnikud ja õiguskantsler pole olukorda parandanud. Samuti sotsiaal ja toimetuleku toetuste määramisel on sadu seadusevastaseid tegevusi ametnike ja kohtunike poolt aga õiguskantsler laitab õlgu ja ütleb, et “ta ei saa midagi teha”. Tänane Eesti kohtusüsteem, prokuratuur ja advokatuur kubiseb igas kohtuasjas huvite konfliktidest ja rikutakse seaduseid aga õiguskantsler midagi ette ei võta. Seega, on Madised ise loonud sellised seadused ja lisanud põhiseaduse kommenteeritud väljaandesse sellised tõlgendused, et ametnikud, kohtunikud ja poliitikud saavad karistamatult seadusi rikkuda?

Väidete põhjendatus ja mõju õigusriiklusele

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kriitilised väited Ülle ja Lauri Madise panuse kohta Eesti õigusruumi on suures osas arusaadavad. Jah, Madiste perekond kuulub Eesti õiguseliiti ning õigussüsteem on üles ehitatud nii, et poliitikute suva on piiratud pigem õiguslike vahenditega kui päevapoliitilise kontrolliga. Kuid see on tavakodanike suhtes ikkagi negatiivne – pole saavutatud kodanikke ja nend epõhiseaduslikke õigusi kaitsvat õigusriiki.

Fonte.News ja teised sarnased kriitilised uudiste allikad täidavad vajalikku rolli, tuues esile valupunkte ja ergutades ühiskondlikku arutelu.

Mõju Eesti õigusriiklusele on sellistel väidetel kahtlemata olemas: need hoiavad institutsioonid tähelepanu all ja sunnivad põhjendama oma tegevust avalikkusele. Konstruktiivne kriitika aitab õigusriiki tugevdada, kui sellest õppust võetakse.

Kui seaduseloojad, põhiseaduse koostajad ja täiendajad (Madised ja teised), põhiseaduse täitmise jälgijad (Ülle Madise) oleks teinud või teeksid oma tööd õiglaselt, kodanike huve ja õigusi arvestades, siis poleks Eesti kohtud üle koormatud hagidest, poleks nii suurt kriitikat ja rahulolematust kohtusüsteemi vastu ja inimesed oleksid riigi türannia eest kaitstud. Seega, kas Ülle Madise ja tema elukaaslane Lauri Madise on teinud eeltööd piisavalt hästi ja rahva õigusi arvestades?

TÄIENDUS 25.08.2026 – RINGKAITSE

RINGKAITSE (ühe aktiivse inimese fb seinalt. Allikas)

Saage tuttavaks, Arne Koitmäe ja Oliver Kase kursuskaaslane Tartu Ülikoolist ja Ülle Madise endine kolleeg Justiitsministeeriumist, tänane Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving (vasakul), riigikohtu kohtunik Heiki Loot (paremal), kolleeg, kellega Ülle Madise koos oma abikaasa Lauriga justiitsministeeriumis aastatel 1998 kuni 2002 haldusõiguse reformi tegi ja mille kulminatsioon oli e-hääletuse seadustamine 2002 aastal, riigikohtu esimees Villu Kõve (keskel). Nemad lahendavad valimiskaebusi. 

Taustainfo. Villu Kõve oli Justiitsministeeriumis eraõiguse valdkonnas 1993 –1999 ja 2002. aastal muutus äkki ta karjäär täielikult, ta nimetati ta Riigikohtu liikmeks tsiviilkolleegiumi põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. 2014. aastal sai temast Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees. 

22. jaanuaril 1998 esitas Heiki Loot haldusõiguse reformi kava justiitsminister Paul Varulile (Ülle Madise isa Tõnu Antoni kursuse ja parteikaaslane, kes Ülle tööle võttis) ja jäi selle reformiga seotuks pärast justiitsministeeriumist lahkumist.

Reformi juht oli Ülle Anton (hiljem Ülle Madise), kes 1998. aasta teisel poolel sai Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja kohusetäitjaks ja hiljem osakonna juhatajaks. 1999. aasta märtsis, vahetult enne seda, kui reformi töögrupid oma aktiivsema tööga jätkasid, tuli justiitsministriks Märt Rask, e-hääletuse fanaatik.

Vabariigi valimisteenistuse nõunik on Mihkel Pilving.

Haldusõiguse üldosa reformi töögrupid olid järgmised.

Halduse organisatsiooni töögruppi juhtis Lauri Madise. 

Liikmed olid Oliver Kask, Paavo Paal, Tarvo Kungla, Vallo Olle, Heiki Loot ja Anneli Antsman. Ekspertidena osalesid Tammo Esta ja Taavi Annus, kelle ülesandeks oli muu hulgas Vabariigi Valitsuse seaduse analüüs.

Haldusmenetluse töögruppi juhtis Maret Altnurme. 

Liikmed olid Anno Aedmaa, Ivo Pilving, Paavo Paal, Lasse Lehis ja Kalle Merusk (Ülle ja Lauri Madise magistritöö ja Ivo Pilvingu doktoritöö juhendaja). Ekspertidena osalesid Toomas Pikamäe, kes tegeles halduslepingu küsimustega, ning Tammo Esta.

Haldustäitemenetluse töögruppi juhtis Ülle Anton. 

Selle liikmed olid Anno Aedmaa, Kaire Orion, Lasse Lehis ja Jaanus Ots. Eksperdina osales Indrek Koolmeister, kelle ülesanne oli kehtiva haldussunniõiguse analüüs.

Halduskohtumenetluse töögruppi juhtis Ivo Pilving. 

Sellesse kuulusid Kalle Merusk, Kaire Orion, Ülle Anton ja Peeter Roosma. Eksperdina osales Jüri Põld. Töögrupi ülesannete hulgas oli muu hulgas Saksa ekspertide Schwemeri ja Ramsaueri kava võrdlemine uue halduskohtumenetluse seadustikuga ning vajalike paranduste väljatöötamine.

Korrakaitse töögruppi juhtis Oliver Kask. 

Liikmed olid Anno Aedmaa, Mihkel Allik, Maret Altnurme, Mihkel Hirvoja, Heiki Loot ja Vallo Olle.

Lisaks neile töögruppidele oli alaline komisjon, kuhu kuulusid Jüri Põld, Raul Narits, Madis Ernits, Taavi Annus, Lauri Madise, Maret Altnurme, Ivo Pilving, Oliver Kask, Ülle Anton, Jaanus Ots, Heiki Loot ja Aare Kasemets, kes pidi liituma hilisemas faasis. 

Reformi juhtkomisjoni kuulusid Juhan Parts, Tiiu Jervan, Heiki Loot, Kalle Merusk, Madis Ernits, Ülle Anton ja Taavi Veskimägi.

Ekraanipildid fb postitusest:

(toimetuse märkus: paljud nimed on ka rahva loodud korruptsiooni nimekirjas ja mitmed nimed on Fonte.News uudistest läbi käinud just ebaõigluse ja seaduste vastase tegevusega)

Küsimus lugejale:

Kas Lauri ja Ülle Madise peaksid vastutama täna Eesti õigusruumi puudumise pärast ja kas nad on ikka õiged inimesed Eestimaa õigus- ja juhtimissüsteemides?

Allikad: Allpool viidatud materjalid kinnitavad käsitletud asjaolusid ning on pärit ametlikest teadmusallikatest (Riigikogu ülevaated, ERR uudised, õiguskantsleri kantselei info, Wikipedia kokkuvõtted jmt). Rahvusvahelise võrdlusena on kasutatud World Justice Project’i õigusriigi indeksit Eesti kohta, mis on usaldusväärne mõõdik Eesti õigusruumi toimimise hindamisel worldjusticeproject.org , worldjusticeproject.org. Fonte.News’i ja teiste kriitiliste allikate väited on analüüsitud kõrvuti nende faktidega, et hinnata nende paikapidavust. Kokkuvõttes ilmneb, et kuigi kriitikas on teri, tuleb neid näha laiemas pildis – Eesti õigusriigi tugevused ja nõrkused avalduvad mitmetes nüanssides, mitte üksnes mõne isiku mõju kaudu.

Allikad: Ülle Madise ametikirjeldus ja õiguskantsleri volitused riigiteataja.ee , news.postimees.ee; Lauri Madise karjäär Eesti kohtunikuna ja nimetamine Üldkohtusse curia.europa.eu , err.ee; avalik kriitika (Helme, Seeder) õiguskantsleri tegevuse aadressil err.ee , news.postimees.ee; õiguskantsleri enda seisukohad ja vastulause kriitikale err.ee , err.ee; Martin Helme kõne Riigikogus (Objektiiv) – süüdistused institutsioonide “korrumpeerumises” ja näited sekkumisest hoidumise kohta objektiiv.ee , objektiiv.ee; kohtusüsteemi usaldusväärsuse statistika kohus.ee; Vabariigi Valitsuse otsus Lauri Madise jätkamiseks Üldkohtu kohtunikuna vm.ee.

Allikad: Avalikud allikad ja dokumendid, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu ametlik biograafia curia.europa.eu , curia.europa.eu, ERR uudised err.ee, Välisministeeriumi infolehed vm.ee ning õigusalased kogumikud digar.ee, on kasutatud käesoleva analüüsi koostamisel. Kõik viidatud materjalid on kontrollitud ning kajastavad usaldusväärset ja avalikku teavet Lauri Madise karjääri ja tegevuse kohta.

Loe lisaks: