<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>kroonilised haigused &#8211; Fonte.News</title>
	<atom:link href="https://fonte.news/tag/kroonilised-haigused/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://fonte.news</link>
	<description>The Voice of New Society</description>
	<lastBuildDate>Sat, 05 Sep 2026 15:09:28 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/05/cropped-favicon-32x32.png</url>
	<title>kroonilised haigused &#8211; Fonte.News</title>
	<link>https://fonte.news</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Arstide, Terviseameti, TAI, WHO soovituste tulemus &#8211; rannas ei näe enam saledaid ja terveid inimesi</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/rannas-ei-nae-enam-saledaid-ja-terveid-inimesi</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 08 Jul 2026 07:29:56 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Inspireerija]]></category>
		<category><![CDATA[Kultuur]]></category>
		<category><![CDATA[KUUM LUGU]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[NÕUANNE]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[ÜLESKUTSE]]></category>
		<category><![CDATA[Vana Maa uudis]]></category>
		<category><![CDATA[1950ndate toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[Annika Urm]]></category>
		<category><![CDATA[dopamiinisõltuvus]]></category>
		<category><![CDATA[elustiilimuutus]]></category>
		<category><![CDATA[endokriinsüsteemi häired]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte News]]></category>
		<category><![CDATA[kaine mõistus]]></category>
		<category><![CDATA[kehamassiindeks]]></category>
		<category><![CDATA[keskkonnatoksid]]></category>
		<category><![CDATA[Keto]]></category>
		<category><![CDATA[kmi]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[lihasmass]]></category>
		<category><![CDATA[Low Carb]]></category>
		<category><![CDATA[metaboolne düsfunktsioon]]></category>
		<category><![CDATA[puhas toit]]></category>
		<category><![CDATA[rapsiõli]]></category>
		<category><![CDATA[rasvumine]]></category>
		<category><![CDATA[seemneõlid]]></category>
		<category><![CDATA[suhkrusõltuvus]]></category>
		<category><![CDATA[TAI]]></category>
		<category><![CDATA[Tervise Arengu Instituut]]></category>
		<category><![CDATA[tervise teejuht]]></category>
		<category><![CDATA[Terviseamet]]></category>
		<category><![CDATA[toitumissoovitused]]></category>
		<category><![CDATA[ülekaal]]></category>
		<category><![CDATA[ülemaailmne pandeemia]]></category>
		<category><![CDATA[ultra töödeldud toit]]></category>
		<category><![CDATA[veiko huus]]></category>
		<category><![CDATA[vistseraalne rasv]]></category>
		<category><![CDATA[who soovitused]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=40464</guid>

					<description><![CDATA[Kui 2026 aastal rannas ei näe enam saledaid inimesi, siis arstide, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi (TAI), ministrite, „teadlaste“ ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused ning meetmed on 100% valed ja ekslikud.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Avalik hoiatus: Kas kaine ja terve mõistus on lõplikult kadunud? Rannas on täna enamik inimesi paksud ja ülekaalus. Kuhu on kadunud saledad inimesed? Saledus on hinnang ja kellega võrreldes on keegi saledam kui teine ja kes ütleb, milline inimene on sale? Vaatleme selles artiklis seda saleduse teemat ja paljude valgustunud hingelistest teadmainimeste arvates on tänase maailma inimkond haige, ülerasvunud ja mõistus &#8220;kadunud&#8221;. </p>



<h2 id="arstide-terviseameti-tai-who-soovituste-tulemus-rannas-ei-nae-enam-saledaid-ja-terveid-inimesi" class="wp-block-heading">Arstide, Terviseameti, TAI, WHO soovituste tulemus &#8211; rannas ei näe enam saledaid ja terveid inimesi</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Rannas on naised, kellel ei ole mitte ainult rinnad volüümikad, vaid nende all veel 2–3 kihti. Naise keha on saanud eestpoolt 2–3 vagu ja tagapool on suur pepu. Pole ime, et enam ei müüda poodides ilusaid riideid, sest neil pole enam tarbijaid – vaja on ainult venivaid hürpe.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Meestel on kõhud suuremad kui 9. kuud rasedatel naistel. Teismelistel poistel on rinnad suured nagu päris pehmed naiste rinnad. Kuidas see üldse on võimalik?</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img  fetchpriority="high"  decoding="async"  width="1536"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud.jpg"  alt="Kui rannas ei näe enam saledaid inimesi, siis arstide, Terviseameti, TAI, ministrite, teadlaste, WHO soovitused ja meetmed on  100% valed ja ekslikud"  class="wp-image-40465"  style="aspect-ratio:1.5000172336538793;width:540px;height:auto"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-550x367.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-800x533.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-1160x773.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-400x267.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-760x507.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-1100x733.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Kui-rannas-ei-nae-enam-saledaid-inimesi-siis-arstide-Terviseameti-TAI-ministrite-teadlaste-WHO-soovitused-ja-meetmed-on-100-valed-ja-ekslikud-1200x800.jpg 1200w"  sizes="(max-width: 1536px) 100vw, 1536px" ><figcaption class="wp-element-caption">Kui rannas ei näe enam saledaid inimesi, siis arstide, Terviseameti, TAI, ministrite, teadlaste, WHO soovitused ja meetmed on 100% valed ja ekslikud</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Sellest ei räägita, nagu oleks häbi. Peabki olema. Kahjuks on enamus pere toidulaua bossidest naised ja siin on naistel suur vastutus. Kui neile midagi öelda, siis nad solvuvad. Aga haigeks ja paksuks söödavad oma lapsed nende vanemad – enamasti just emad.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Tean ühte ütlust, et kui mees ja naine sirgelt püsti seistes, vaadates alla, enda suguelundit ei näe, siis on tal aeg toidumenüü ja elustiil korda teha. Teine ütlus on, et kui püsti olles ette kummardades kingapaelu ei saa kinni siduda, siis on vaja elustiili muuta.&#8221; &#8211; Veiko Huuse</em></p>
</blockquote>



<figure class="wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex">
<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="1672"  height="941"  data-id="40981"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-40981"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-.jpg 1672w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-768x432-1.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1536x864-1.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-110x61-1.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-200x112-1.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-380x213-1.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-255x143-1.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-300x168-1.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-550x309-1.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-379x213-1.jpg 379w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1160x652-1.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-599x337-1.jpg 599w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-220x123-1.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-400x225-1.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-760x427-1.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-510x287-1.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-600x337-1.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1100x619-1.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-759x427-1.jpg 759w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1199x675-1.jpg 1199w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksud-inimesed-ei-saa-paljude-asjadega-hakkama-Fonte.News-1535x864-1.jpg 1535w"  sizes="(max-width: 1672px) 100vw, 1672px" ></figure>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  decoding="async"  width="1408"  height="768"  data-id="40980"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-.jpg"  alt=""  class="wp-image-40980"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-.jpg 1408w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-766x418-1.jpg 766w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-110x59-1.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-200x109-1.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-380x207-2.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-255x139-1.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-300x163-1.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-550x300-1.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-1160x632-1.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-600x327-2.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-220x119-1.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-400x218-1.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-760x414-1.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-510x278-1.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-1100x600-1.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-759x414-1.jpg 759w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/Paksudel-pole-midagi-naha-ja-midagi-pistmist-seksuaalsusega-Fonte.News-1199x654-1.jpg 1199w"  sizes="(max-width: 1408px) 100vw, 1408px" ></figure>
</figure>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>„Me elame epohhil, kus kroonilised ainevahetushaigused ei ole enam erand, vaid reegel. Ülekaal ja metaboolne sündroom ei ole pelgalt esteetiline mure, vaid süsteemne bioloogiline kriis, mida sageli süvendavad aegunud toitumissoovitused ja süsivesikute üleküllus.“</strong></em> <em>(Üldine meditsiiniline tähelepanek ainevahetuse düsfunktsiooni kohta)</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Ülekaalus ja suure vööümbermõõduga inimesed on juba haiged. Neil on metaboolne düsfunktsioon, rääkimata koormusest liigestele, südame- ja veresoonkonnahaigustest, diabeedist, insuliiniresistentsusest, hormoonide tasakaalutusest jne. Kõik need inimesed on järginud <strong>Terviseameti, TAI ehk Tervise Arengu Instituudi, arstide, ministrite, teadlaste ja riiklike institutsioonide soovitusi.</strong> Samuti on täidetud WHO soovitusi ja vaktsineerimisplaane ning tarbitud kõiki võimalikke ravimeid, mille kõrvaltoimete nimekiri on lõputult pikk.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="BBDYgteYFG"><a href="https://fonte.news/rafineeritud-susivesikute-ohud-teie-igapaeva-toidumenuus/">Rafineeritud süsivesikute ohud teie igapäeva toidumenüüs</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Rafineeritud süsivesikute ohud teie igapäeva toidumenüüs” — Fonte.News" src="https://fonte.news/rafineeritud-susivesikute-ohud-teie-igapaeva-toidumenuus/embed/#?secret=gUQFUzfdy7#?secret=BBDYgteYFG" data-secret="BBDYgteYFG" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Määritakse peale kemikaale täis päikesekreemi ja küpsetatakse see naha sisse vähiks. See on lõputu õudus ja haiguste laviin. Kantakse päikeseprille ja süüakse rapsiõli – kõik, mida on siiani soovitatud, on tegelikult tagurpidi. Soovitus: ükskõik mida soovitatakse, tee vastupidi.</p>



<h2 id="teaduse-silmis-normaalse-inimese-naidud" class="wp-block-heading">Teaduse silmis &#8220;normaalse&#8221; inimese näidud</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Et mõista, kui paigast ära on tänapäeva ühiskonna pilt, tasub vaadata, mida peab traditsiooniline teadus bioloogiliselt normaalseks ja terveks kehaks:</p>



<ul class="wp-block-list">
<li><strong>Kehamassiindeks (KMI):</strong> Nii meestel kui naistel peaks see jääma vahemikku <strong>18,5 kuni 24,9</strong>. Kõik, mis on üle selle, on ülekaal või rasvumine.</li>



<li><strong>NAINE (pikkus 170 cm):</strong>
<ul class="wp-block-list">
<li><em>Normaalne kaaluvahemik:</em> ca 53,5 – 72,2 kg.</li>



<li><em>Välimine (subkutaanne) rasvaprotsent:</em> 21% – 32% kehamassist.</li>



<li><em>Sisemine (vistseraalne) rasva tase:</em> Näit vahemikus 1–6 (madal kuni optimaalne).</li>



<li><em>Lihasmassi näit (skeletilihased):</em> ca 24% – 30% (ehk umbes 15–20 kg).</li>



<li><em>Vööümbermõõt:</em> Kindlasti alla 80 cm.</li>
</ul>
</li>



<li><strong>MEES (pikkus 175 cm):</strong>
<ul class="wp-block-list">
<li><em>Normaalne kaaluvahemik:</em> ca 56,7 – 76,6 kg.</li>



<li><em>Välimine (subkutaanne) rasvaprotsent:</em> 10% – 20% kehamassist.</li>



<li><em>Sisemine (vistseraalne) rasva tase:</em> Näit vahemikus 1–9 (madal kuni optimaalne).</li>



<li><em>Lihasmassi näit (skeletilihased):</em> ca 33% – 40% (ehk umbes 23–28 kg).</li>



<li><em>Vööümbermõõt:</em> Kindlasti alla 94 cm.</li>
</ul>
</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kui sinu näidud sellest raamist välja langevad, on kehas juba alanud kroonilised põletikuprotsessid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See sama teadus on määranud mõistlikud näitajad terve ja saleda inimese kohta. Kuid teadus on toidu ja meditsiini süsteemi muutnud vastupidiseks &#8211; mis ei toeta nende näitude saavutamist.</p>



<h2 id="meid-umbritsev-murkide-armee" class="wp-block-heading">Meid ümbritsev mürkide armee</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kemikaalid, mida sa paned oma nahale, toksiinid sinu kehas ja keskkonnas, sealhulgas taevast alla langevad saasteained, raskmetallid, lõhnaained, pesticides (pestitsiidid) – inimene puutub nendega kokku iga päev. Plastik vees, seemneõlid, endokriinsüsteemi häired – vaata ringi, mis toimub sinu kehas ja sinu ümber. Inimesed mürgitavad iga päeva iseennast ja keskkonda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Inimesed ostavad poest mürgiseid šampoone, pesevad nendega juukseid, siis ostavad pesupesemisvahendeid ja hingavad seda iga päev voodis sisse. Samuti on riietes see keemia, mis läheb naha peale pesupulbrist. Nõudepesuvahendi jääke sööd sa sisse taldrikutelt, sest jäljed jäävad alati peale. Kõiki neid mürke reklaamitakse teile TV-reklaamides ja sotsiaalmeedias „ausalt“ maha.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>„Me puutume igapäevaselt kokku sadade sünteetiliste kemikaalidega, mis toimivad endokriinsüsteemi kahjustajatena (EDC). Need ained jäljendavad või blokeerivad meie keha loomulikke hormoone, põhjustades otseselt rasvumist, viljatust ning metaboolseid kriise.“</em>  <em>(Toksikoloogiline konsensus keskkonnamürkide mõjust)</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Inimesed siin sellel 3D Maal on ajaga muutunud kõige rumalamaks ja jõhkramaks inimolendiks.  Nad mürgitavad oma toidu elavate putukate eest ja siis söövad seda tapvat mürki ise ning arvavad, et see neid ei tapa. Täna ei saa inimesed tänu sellele toidu mürgitamisele (&#8220;kaitsmisele putukate eest&#8221;) lapsi. Lisaks on loodud ökomärgid (rohepettus), et osta mürgivaba kaupa kallimalt. See maasikas pole mürgivaba, kui selle kõrval põllumaal käib mürgitamine. Kui palju rumalamaks saab veel minna? Ausõna, kus on <em>common sense</em> ehk kaine mõistus?</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="xKGVdWfDHw"><a href="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/">Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad” — Fonte.News" src="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/embed/#?secret=MvzNeFNWGV#?secret=xKGVdWfDHw" data-secret="xKGVdWfDHw" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="1940-1950-aastatel-oli-inimkond-tervem-ja-saledam-kuidas-see-voimalik-oli" class="wp-block-heading">1940–1950 aastatel oli inimkond tervem ja saledam. Kuidas see võimalik oli?</h2>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1614"  height="904"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News-.jpg"  alt="1940–1950 aastatel oli inimkond tervem ja saledam"  class="wp-image-40466"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News-.jpg 1614w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--768x430.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1536x860.jpg 1536w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--110x62.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--200x112.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--380x213.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--255x143.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--300x168.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--550x308.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--800x448.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1160x650.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--600x336.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--220x123.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--400x224.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--760x426.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--510x286.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1100x616.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1600x896.jpg 1600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2026/07/1940-1950-olid-inimesed-terved-ja-saledad-Fonte.News--1200x672.jpg 1200w"  sizes="auto, (max-width: 1614px) 100vw, 1614px" ><figcaption class="wp-element-caption">1940–1950 aastatel oli inimkond tervem ja saledam</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kui vaadata tagasi 1940. ja 1950. aastate ühiskonnale, siis rannapiltidel ega tänavapildis ei eksisteerinud sellist massilist rasvumist nagu täna. Ametlik teadus- ja statistikaandmestik kinnitab, et näiteks 1960. aastate alguses oli rasvunute osakaal ühiskonnas vaid ca 10% (täna on see üle viie korra kõrgem, lähenedes 70%-le). Kuidas sai põlvkond, kes ei teadnud midagi spordisaalidest, pulsikelladest ega spetsiaalsetest dieetidest, olla bioloogiliselt nii palju puhtam, tervem ja saledam?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vastus on lihtne: sel ajal oli „süsteemi“ soovitajaid (nagu WHO, Terviseamet, TAI, arstid, jne) olematu arv või puudus neil igasugune võim inimeste igapäevase toidulaua üle. Riiklikud asutused ei dikteerinud agressiivselt, mida süüa, ning toidupüramiide, mis käskisid inimestel end süsivesikutest ja teraviljadest paksuks paisutada, polnud veel leiutatud või aktiivselt propageeritud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) eelkäijaid ei olnud olemas, et rahvale poest ostetud madala rasvasisaldusega ja suhkrut täis topitud keemiat sisse sööta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tolle ajastu inimesed toitusid kaine mõistuse järgi ja sügavast, ehedast armastusest iseenda ning oma pere vastu. Toit valmistati päris toorainest: ise kasvatatud juurviljad, puhas või, searasv ja päris liha. Keegi ei tundnud selliseid mõisteid nagu „ultra-töödeldud toit“ või „seemneõlid“. Rapsi-, soja- ja päevalilleõlide (tööstuslikud rääsunud mürgid) asemel kasutati naturaalseid loomseid rasvu, mis hoidsid hormoonid tasakaalus ja ainevahetuse kiirena. Toit ei olnud täis süstitud hormoone, pestitsiide, säilitusaineid ega GMO.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Toidu ostmine ja söömine oli püha rituaal, mitte emotsioonitu dopamiini lahmimine ja suhkru neelamine keset tormamist.<sup></sup> Inimesed olid teadlikumad oma keha tegelikest vajadustest, sest nad kuulasid oma bioloogilist sisetunnet, mitte teleri- või sotsiaalmeediareklaame. See oli aeg, mil toit oli ravim ja elujõu allikas, mitte äriühingute poolt disainitud sõltuvust tekitav massihävitusrelv.<sup></sup></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="GIxMFVNgQU"><a href="https://fonte.news/toidu-elamus-ja-raku-elamus-veiko-huuse/">Toidu elamus ja raku elamus</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Toidu elamus ja raku elamus” — Fonte.News" src="https://fonte.news/toidu-elamus-ja-raku-elamus-veiko-huuse/embed/#?secret=gtYdmvOrCg#?secret=GIxMFVNgQU" data-secret="GIxMFVNgQU" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<h2 id="kas-seda-enam-on-voimalik-uldse-paasta" class="wp-block-heading">Kas seda enam on võimalik üldse päästa?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Sest seis on ikka nii hull, et tegu on ülemaailmse pandeemiaga ja toidupoe uksed tuleks lukku panna. Isegi puhas vee paast aitaks stabiliseerida olukorda. Enamus on kahjuks hukule määratud, sest ega päästmine ei aita – tihti on nad ikkagi eluaegsed haiged inimesed ja see ei vii inimkonda edasi. Kui need samad haiged süstivad juurde vaktsiine, lülitub keha täielikult &#8220;ellujäämise&#8221; reziimile ehk loob olukorra &#8220;hoida see keha kuidagi moodi toimivana&#8221;. Isetervenemise funktsioonid on välja lülitunud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loomulikult võtab kogu muutumine aega, isegi aastaid, kuna kogu meie keskkond, haridus, poed, ravimid, toidusoovitused, mürgitatud toit ja õhk, vaktsiinid, ravimid jne moodustavad ühe pika teekonna, millele on vaja päris tervise <strong>teejuhti</strong>. Kust need teadmised tulevad? Ise tuleb õppida ja mõelda oma peaga.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Fonte.News, <a href="https://veikohuuse.com" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Veiko Huuse</a>, <a href="https://annikaurm.com" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Annika Urm</a></strong> ja paljud teised käivad tervislikku ja valgustunud teed kooskõlas <a href="https://youtu.be/LYG1QGpUCVI" target="_blank" rel="noreferrer noopener">hinge ja elu loojaga</a>. Kui sul on alustamisel raskusi ja vajad &#8220;pisikest tarka tõuget&#8221;, siis otsi üles endale sobiv inimene, kellega energiad klapivad, ja muutu sammhaaval.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>NB!</strong> Iga inimene on sellel teekonnal erineval kaugusel ja igaühel on see tee erinev. Tegelikult peab iga inimene leidma ise oma tee. Samas on vaja, et keegi näitaks ette, mida tema teeb. Fonte.News kanalis saadki lugeda just nendest teemadest. Vali kategooria &#8220;<strong>Toit</strong>&#8220;, &#8220;<strong>Tervis</strong>&#8220;, &#8220;<strong>Eneseareng</strong>&#8221; või loe <strong>Veiko Huuse</strong> <strong><a href="https://fonte.news/veiko-huuse-blogi/">blogisid</a></strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Peale seda artiklit võib mõni inimene solvuda, et &#8220;kuidas sa võid pakse solvata&#8221;. Muide, kui inimene on haige, siis ta ongi paks ja vahest tuleb ka kaasa tunda ja olla empaatiavõimeline, kuna ta ongi haige inimene – suhkru narkomaan, dopamiini sõltlane, iseenda austuse ja armastuse puudumine, süüdistab kõiges teisi jne.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kõigil on ja jääb vaba tahe</strong>. Nii, et solvumisel pole põhjust, tee edasi täpselt nii nagu sina tahad. Selle artikli autor ja toimetaja ei solvu lugeja otsuste peale.</p>



<h2 id="kui-aga-see-ja-teised-fonte-news-artiklid-sulle-meeldivad-ja-pead-oluliseks-selle-kanali-tood-siis-palun-toeta" class="wp-block-heading">Kui aga see ja teised Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:</h2>



<div class="wp-block-buttons is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex">
<div class="wp-block-button"><a class="wp-block-button__link wp-element-button" href="https://buy.stripe.com/4gMdR92t9eZMd122ni8AE00" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-red-color">TOETUS</mark></strong></a></div>
</div>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli autor Annika Urm. Toimetas Veiko Huuse</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="9cuyj02cpI"><a href="https://fonte.news/kuidas-plastpakendis-olev-kunstlik-ostrogeen-rikub-sinu-hormoonid-ja-aju-annika-urm/">Kuidas plastpakendis olev kunstlik östrogeen rikub sinu hormoonid ja aju</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kuidas plastpakendis olev kunstlik östrogeen rikub sinu hormoonid ja aju” — Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-plastpakendis-olev-kunstlik-ostrogeen-rikub-sinu-hormoonid-ja-aju-annika-urm/embed/#?secret=gkN7MO6hHj#?secret=9cuyj02cpI" data-secret="9cuyj02cpI" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="xVyZAqrKlI"><a href="https://fonte.news/rafineeritud-rapsioli-on-keemiliselt-toodeldud-voorkeha-valdi-seda-nagu-katku/">Rafineeritud rapsiõli on keemiliselt töödeldud võõrkeha &#8211; väldi seda nagu katku</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Rafineeritud rapsiõli on keemiliselt töödeldud võõrkeha – väldi seda nagu katku” — Fonte.News" src="https://fonte.news/rafineeritud-rapsioli-on-keemiliselt-toodeldud-voorkeha-valdi-seda-nagu-katku/embed/#?secret=sqlJkp6hcN#?secret=xVyZAqrKlI" data-secret="xVyZAqrKlI" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Annika Urm kirjutatud artiklid samal teemal:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="xKGVdWfDHw"><a href="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/">Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Keskkond ei luba muutuda, isegi kui sa väga tahad” — Fonte.News" src="https://fonte.news/keskkond-ei-luba-muutuda-low-carb-keto-annika-urm/embed/#?secret=MvzNeFNWGV#?secret=xKGVdWfDHw" data-secret="xKGVdWfDHw" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="nsevJpV9Go"><a href="https://fonte.news/kuidas-alustada-suhkruvaba-elu-samm-sammult-annika-urmi-meetod/">Kuidas alustada suhkruvaba elu samm sammult &#8211; Annika Urmi meetod</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kuidas alustada suhkruvaba elu samm sammult – Annika Urmi meetod” — Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-alustada-suhkruvaba-elu-samm-sammult-annika-urmi-meetod/embed/#?secret=AKNGvmVZe2#?secret=nsevJpV9Go" data-secret="nsevJpV9Go" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="BbTisNJmV3"><a href="https://fonte.news/ostradiooli-langus-aju-energiakriis-ja-ketoonid-praktiline-toitumisjuhis-40-naisele/">Östradiooli langus, aju energiakriis ja ketoonid: praktiline toitumisjuhis 40 + naisele</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Östradiooli langus, aju energiakriis ja ketoonid: praktiline toitumisjuhis 40 + naisele” — Fonte.News" src="https://fonte.news/ostradiooli-langus-aju-energiakriis-ja-ketoonid-praktiline-toitumisjuhis-40-naisele/embed/#?secret=eH4zwOWjV9#?secret=BbTisNJmV3" data-secret="BbTisNJmV3" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="trwrrHTFoE"><a href="https://fonte.news/igal-aastal-voite-sisse-hingata-ja-suua-ligi-70-000-plastosakest-mida-see-teie-tervisele-tahendab/">Igal aastal võite sisse hingata ja süüa ligi 70 000 plastosakest – mida see teie tervisele tähendab</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Igal aastal võite sisse hingata ja süüa ligi 70 000 plastosakest – mida see teie tervisele tähendab” — Fonte.News" src="https://fonte.news/igal-aastal-voite-sisse-hingata-ja-suua-ligi-70-000-plastosakest-mida-see-teie-tervisele-tahendab/embed/#?secret=tkiNAy8y1z#?secret=trwrrHTFoE" data-secret="trwrrHTFoE" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="cGtT2NKZ6o"><a href="https://fonte.news/naturaalne-terve-inimene-tervis-algab-rakust-veiko-huuse/">Naturaalne terve inimene – tervis algab rakust</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Naturaalne terve inimene – tervis algab rakust” — Fonte.News" src="https://fonte.news/naturaalne-terve-inimene-tervis-algab-rakust-veiko-huuse/embed/#?secret=CqcV2E7F64#?secret=cGtT2NKZ6o" data-secret="cGtT2NKZ6o" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ObK1UsS0wA"><a href="https://fonte.news/kuidas-toimib-keha-tegelikult-tode-susivesikute-insuliini-rasvade-ja-rakuenergia-kohta-annika-urm/">Kuidas toimib keha tegelikult: tõde süsivesikute, insuliini, rasvade ja rakuenergia kohta</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="“Kuidas toimib keha tegelikult: tõde süsivesikute, insuliini, rasvade ja rakuenergia kohta” — Fonte.News" src="https://fonte.news/kuidas-toimib-keha-tegelikult-tode-susivesikute-insuliini-rasvade-ja-rakuenergia-kohta-annika-urm/embed/#?secret=ljX96i4iBK#?secret=ObK1UsS0wA" data-secret="ObK1UsS0wA" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Suhkru vähendamine esimese 1000 elupäeva jooksul vähendab hilise täiskasvanuea haiguste riski</title>
		<link>https://fonte.news/teadus/suhkru-vahendamine-esimese-1000-elupaeva-jooksul-vahendab-hilise-taiskasvanuea-haiguste-riski</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 07 Nov 2024 06:24:59 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Fonte.News Tellijale]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uuriv ajakirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[diabeet]]></category>
		<category><![CDATA[golden stevia]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[loote tervis]]></category>
		<category><![CDATA[magusa isu vähendamine]]></category>
		<category><![CDATA[Monk fruit]]></category>
		<category><![CDATA[Strevia]]></category>
		<category><![CDATA[suhkru vähendamine]]></category>
		<category><![CDATA[suhkruasendajad]]></category>
		<category><![CDATA[suhkruvaba elu]]></category>
		<category><![CDATA[suhkur]]></category>
		<category><![CDATA[suhkur on mürk]]></category>
		<category><![CDATA[tervislik dieet]]></category>
		<category><![CDATA[tervislik magus elu]]></category>
		<category><![CDATA[uuring]]></category>
		<category><![CDATA[vähendab haiguseid]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=31421</guid>

					<description><![CDATA[Me kõik tahame parandada oma tervist ja anda oma lastele parim elu algus ning lisatud suhkru varajane vähendamine on võimas samm selles suunas. Suhkur on mürk.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div style="max-width: 600px;margin: 0 auto;padding: 32px;border: 1px solid #ccc;font-family: sans-serif;text-align: center">
<h2 id="fonte-news-uudiste-lugemise-kuupakett" style="color: #7a838b;font-weight: 600;font-size: 20px;margin-bottom: 0">Fonte.News uudiste lugemise kuupakett</h2>
<p style="color: #7a838b;font-size: 18px;margin-top: 4px">10€</p>
<p style="text-align: left;margin-top: 24px">
    Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.<br />
    See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!
  </p>
<ul style="text-align: left;margin: 16px 0">
<li>Kõik artiklid avatud</li>
<li>Väärt info otse allikast</li>
<li>Toetad Uue Maa loomist</li>
<li>Aitad lahustada hirme ja kurjust</li>
</ul>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin-top: 30px">
<tr>
<td>
      <a href="https://fonte.news/register" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LIITU</a>
    </td>
<td style="width: 32px"></td>
<td>
      <a href="https://fonte.news/login" style="background-color: #b8a98b;color: white;padding: 12px 24px;font-size: 16px;font-weight: bold;text-decoration: none;border-radius: 6px">LOGI SISSE</a>
    </td>
</tr>
</table>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>See tegevus on tervisele kahjulikum kui igapäevane suitsetamine</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/see-tegevus-on-tervisele-kahjulikum-kui-igapaevane-suitsetamine</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 15 Feb 2024 07:30:36 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Haridus]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Inspireerija]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Uus ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Vaba Eesti uudised]]></category>
		<category><![CDATA[Vaimsus]]></category>
		<category><![CDATA[diabeet]]></category>
		<category><![CDATA[istumine]]></category>
		<category><![CDATA[kõndimine]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[õige istumine]]></category>
		<category><![CDATA[õige kehahoiak]]></category>
		<category><![CDATA[seismine]]></category>
		<category><![CDATA[stress]]></category>
		<category><![CDATA[suitsetamise kahjulikkus]]></category>
		<category><![CDATA[tark treening]]></category>
		<category><![CDATA[unetus]]></category>
		<category><![CDATA[võimlemine]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=25930</guid>

					<description><![CDATA[&#8220;Ma mäletan keskkoolis õppimise ajast, et mõned õpetajad palusid tunni ajal püsti tõusta ja teha teatud harjutusi. Igal&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Ma mäletan keskkoolis õppimise ajast, et mõned õpetajad palusid tunni ajal püsti tõusta ja teha teatud harjutusi. Igal tunni vaheajal pidid õpilased jalutama jalutussaalis ringiratast ja kusagil niisama seismine ja istumine polnud väga lubatud. Noorena ma ei mõistnud, et miks sellist &#8220;totrust&#8221; peab tegema aga vanemaks ja kogenumaks saades saame aru nende &#8220;totruste&#8221; vajalikkusest. Oleme tänulikud ja mõistlik on alati uurida erinevatest allikatest, miks mingi tegevus on vajalik ja kas see on tervisele kasulik.&#8221; &#8211; Veiko Huuse</em></p>



<h2 id="pikaajaline-istumine-on-tervisele-kahjulikum-kui-igapaevane-suitsetamine" class="wp-block-heading">Pikaajaline istumine on tervisele kahjulikum kui igapäevane suitsetamine</h2>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-bitchute wp-block-embed-bitchute"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="The Dangers of Prolonged Sitting- Interview with Dr. James A. Levine" width="459" height="344" src="https://www.bitchute.com/embed/lcHE9Sd6GYQo/?feature=oembed#?secret=Qf73DPY78Q" data-secret="Qf73DPY78Q" frameborder="0"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Pikaajaline istumine soodustab kümneid kroonilisi haigusi, sealhulgas rasvumist ja II tüüpi diabeeti, isegi kui olete väga heas vormis ja treenite regulaarselt. See on ka iseseisev enneaegse surma riskitegur, isegi kui elate muidu tervislikku eluviisi. Tegelikult on kroonilise istumise suremus sarnane suitsetamisega. <sup>1</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Põllumajanduskeskkondade elu vaatlevad uuringud näitavad, et agraarkülades istuvad inimesed umbes kolm tundi päevas. Samal ajal võib keskmine Ameerika kontoritöötaja istuda 13–15 tundi päevas ja uuringud näitavad, et jõuline treening ei suuda selle pikaajalise istumise kahjulikke mõjusid neutraliseerida.</p>



<h3 id="nomaadi-elustiilist-loobumine-muutis-mehe-luud-vahem-tihedaks" class="wp-block-heading">Nomaadi elustiilist loobumine muutis mehe luud vähem tihedaks</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Audio: <a href="https://www.npr.org/sections/health-shots/2014/12/22/372441550/when-humans-quit-hunting-and-gathering-their-bones-got-wimpy" target="_blank" rel="noopener">https://www.npr.org/sections/health-shots/2014/12/22/372441550/when-humans-quit-hunting-and-gathering-their-bones-got-wimpy</a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Huvitaval kombel ulatuvad tõendid liikumise puudumisega seotud bioloogiliste mõjude kohta kaugemale, kui arvate – otse inimese fossiilsete dokumentide hulka, nagu teatas NPR 2014. aastal (heli ülal &#8211; Audio link).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Smithsoniani riikliku loodusloomuuseumi bioloogiliste antropoloogide sõnul viitavad fossiilide andmed sellele, et kui varajased inimesed vahetasid oma rändava küttide-korilaste elustiili kindlama eluviisi vastu, muutus luustruktuur vähem tihedaks. Nagu teatas NPR: <sup>2</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Kergekaalulised luud ilmuvad alles umbes 12 000 aastat tagasi.&nbsp;Just siis, kui inimesed muutusid füüsiliselt vähem aktiivseks, sest nad jätsid oma rändküttide-korilaste elu maha ja asusid elama, et tegeleda põllumajandusega.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Aruanne töö kohta ilmus &#8230; ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences&nbsp;3&nbsp;koos teise uurimisrühma uuringuga, mis jõudis peaaegu samale järeldusele.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Need uurijad vaatlesid ligi 1000 aastat tagasi talukülades elanud inimeste luid uuemas ajaloos ja võrdlesid neid varem lähedal elanud inimeste luudega.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Me näeme sarnast nihet ja omistame selle liikuvuse puudumisele ja istuvamale elanikkonnale,&#8221; ütleb Penn State&#8217;i ülikooli antropoloogia dotsent Timothy Ryan. &#8220;Kindlasti on füüsiline aktiivsus ja liikuvus tugevate luude ehitamisel kriitilise tähtsusega.&#8221;</em></p>



<h2 id="pikaajaline-istumine-nouab-palju-isegi-siis-kui-treenite" class="wp-block-heading">Pikaajaline istumine nõuab palju isegi siis, kui treenite</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Mõju tervisele ulatub aga palju kaugemale kui luutiheduse vähenemine. Olen täiesti veendunud, et liigne istumine on enamiku krooniliste terviseprobleemide ja enneaegse surma aluseks ning uuringud toetavad seda arusaama. Näiteks nagu on märgitud 2010. aasta artiklis Exercise and Sport Sciences Reviews: <sup>4</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Isegi kui täiskasvanud järgivad kehalise aktiivsuse soovitusi, võib pikaajaline istumine kahjustada ainevahetust.&nbsp;Televisiooniaeg (TV) ja objektiivsed mõõtmisuuringud näitavad kahjulikke seoseid ning istuva aja katkestamine on kasulik.&nbsp;Istumisaeg, telerivaatamine ja autos istumine suurendavad enneaegse suremuse riski &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Füsioloogiliselt on oletatud, et istumisest põhjustatud lokaalse kontraktiilse stimulatsiooni kadumine põhjustab nii skeletilihaste lipoproteiini lipaasi (LPL) aktiivsuse pärssimist (mis on vajalik triglütseriidide omastamiseks ja kõrge tihedusega lipoproteiini (HDL) kolesterooli tootmiseks) kui ka väheneb. glükoosi omastamine&#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>[Meie pakutud vaatenurk on see, et liiga palju istumist erineb liiga vähesest treeningust &#8230; Esialgseid leide pikema telerivaatamisaja metaboolse korrelatsiooni kohta on hiljem kinnitanud hiljutised objektiivsed mõõtmisuuringud, mis näitavad ka, et istuva aja katkestamine võib olla kasulik &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Oluline on see, et täiskasvanud suudavad täita rahvatervise nõudeid kehalise aktiivsuse kohta, kuid kui nad istuvad pikka aega, on nende metaboolne tervis ohus &#8230; [S] on &#8230; suure istumisaja ja kehalise aktiivsuse potentsiaal koos eksisteerida &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Näitena võiks tuua kontoritöötaja, kes jookseb või rattaga tööle ja tagasi, kuid istub siis terve päeva laua taga ja veedab õhtul mitu tundi telekat vaadates.“</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Lühidalt, kui istumine on selgelt istuv käitumine, siis seismine mitte.&nbsp;Autorid tsiteerivad mitmeid uuringuid,&nbsp;<sup>5</sup>&nbsp;mis näitavad, et pikaajaline istumine soodustab just neid haigusi, millega tänapäeva ühiskond võitleb, samas kui seismine kaitseb nende eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks, mida rohkem aega veedate telerit vaadates, seda suurem on teie risk glükoosi metabolismi ja metaboolse sündroomi tekkeks. Isegi kui teete igal nädalal vähemalt 150 minutit mõõdukat kuni jõulist treeningut, on telerile kuluv aeg annuse ja vastuse vahel seotud vööümbermõõdu, süstoolse vererõhu ja glükoositasemega – seda nähtust nimetatakse &#8220;aktiivse diivanikartuli sündroomiks&#8221;.</p>



<h2 id="treening-ei-saa-tagasi-votta-pikaajalise-istumise-kahjustusi" class="wp-block-heading">Treening ei saa tagasi võtta pikaajalise istumise kahjustusi</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kodune sõnum on see, et isegi igapäevane treenimine ei saa tühistada tundide kaupa istumisega tekitatud kahju.&nbsp;Võti on seista püsti ja hoida oma keha iga päev võimalikult palju kerges liikumises.&nbsp;Ainult sel juhul aitab regulaarne treening sünergiliselt parandada teie tervist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näide: 2015. aastal avaldatud uuring&nbsp;<sup>6</sup>&nbsp;näitas, et võrreldes nendega, kes treenisid sageli ja käitusid vähe istuva käitumisega, oli neil, kes treenisid harva ja veetsid mitu tundi istudes, peaaegu kaheksa korda suurem risk enneaegseks surra.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seega on harjutuste ja kroonilise kehalise liikumise (nt seistes asendi muutmine) kombinatsioon see, mis toob suurimat kasu tervisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teine süstemaatiline ülevaade&nbsp;<sup>7</sup>&nbsp;, milles vaadeldi 47 istuva käitumise uuringut, kinnitas, et aeg, mille inimene iga päev istudes veedab, avaldab tõepoolest kahjulikku mõju, mis kaalub üles treeningust saadava kasu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Leiti, et istumine suurendab teie surmariski peaaegu kõigist terviseprobleemidest alates II tüüpi diabeedist ja südame-veresoonkonna haigustest kuni vähi ja kõigist põhjustest tingitud suremuseni.&nbsp;Näiteks rohkem kui kaheksa tundi päevas istumist seostati 91% suurema riskiga II tüüpi diabeedi tekkeks ja 22% suurema riskiga surra mis tahes põhjusel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teised uuringud&nbsp;<sup>8</sup>&nbsp;on näidanud, et neil, kes istuvad kõige rohkem, on suhteline risk diabeedi tekkeks 112% suurem ja kardiovaskulaarsete sündmuste suhteline risk 147% suurem võrreldes nendega, kes istuvad kõige vähem.&nbsp;Selles uuringus suureneb ka igasugune suremus 50%.&nbsp;Pikaajalise istumise kahjulike mõjude vastu võitlemiseks soovitavad teadlased:&nbsp;<sup>9</sup></p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Jälgige, kui palju te iga päev istute, ja püüdke seda iga nädal vähehaaval vähendada</li>



<li>Kasutage tööl seisulauda</li>



<li>Telekat vaadates tõuske püsti ja/või kõndige reklaamipauside ajal ringi</li>
</ul>



<h2 id="liigne-istumine-on-naiste-jaoks-koige-ohtlikum" class="wp-block-heading">Liigne istumine on naiste jaoks kõige ohtlikum</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Teises Mayo Clinic Proceedingsis avaldatud uuringus, <sup>10</sup> milles uuriti seoseid seismisaja, rasvumise ja metaboolse sündroomi vahel – kõrvuti treeninguga ja sellest sõltumatult – leiti, et meeste puhul oli seismine vähe mõjutanud keha rasvasisaldust, kuid mitte metaboolne sündroomi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Naistel oli pool päeva seismine aga seotud mitte ainult madalama rasvumisriskiga, vaid ka metaboolse sündroomi riski vähenemisega 41%.&nbsp;Naised, kes seisid vähemalt kolmveerand ajast, vähendasid metaboolse sündroomi tõenäosust 53%.&nbsp;Teised uuringud on samuti leidnud, et istumine on naistel mingil põhjusel riskantsem.&nbsp;<sup>11</sup></p>



<h2 id="miks-istumine-nii-palju-kahju-teeb" class="wp-block-heading">Miks istumine nii palju kahju teeb?</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu eespool viidatud artiklis märgitud, on põhjus, miks pikaajaline istumine kahjustab tervist ja soodustab haigusi, seotud seismisel tekkivate molekulaarsete kaskaadidega.</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Lihas- ja rakusüsteemid, mis töötlevad veresuhkrut, triglütseriide ja kolesterooli, aktiveeritakse lihtsalt teie keharaskuse jalgadele kandmisega.&#8221;</p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu raamatus &#8220;Tõuse üles!&#8221;&nbsp;90 sekundi jooksul pärast istumisest püsti tõusmist aktiveeruvad lihas- ja rakusüsteemid, mis töötlevad veresuhkrut, triglütseriide ja kolesterooli – mida vahendab insuliin.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik need molekulaarsed efektid aktiveeritakse lihtsalt teie keharaskuse jalgadele kandmisega. Need rakulised mehhanismid vastutavad ka kütuse surumise eest teie rakkudesse ja kui seda regulaarselt teha, vähendavad need radikaalselt teie diabeedi ja rasvumise riski.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lühidalt, molekulaarsel tasandil oli inimkeha loodud olema aktiivne ja liikuma terve päeva. Lõpetage liikumine pikemaks ajaks ja see on nagu ütlemine oma kehale, et on aeg välja lülitada ja valmistuda surmaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi ilmselgelt peame aeg-ajalt puhkama, peaks see puhkus tegevuse katkestama, mitte vastupidi.&nbsp;Istumine ei pea olema elustiil.&nbsp;Toolil istumine on väga ebaloomulik poos, mis on halb mitte ainult seljale, vaid ka ainevahetusele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Õnneks on abinõu lihtne: vältige istumist ja saage oma ellu rohkem liikumist.&nbsp;Kui teil on kontoritöö, kaaluge püstise töölaua hankimist.&nbsp;Üldise alustamisjuhisena soovitab Levine iga tund vähemalt 10 minutit seista.&nbsp;Kui olete terve tunni istunud, olete istunud liiga kaua.&nbsp;Usun, et 10 minutit on absoluutne miinimum ja ideaalis võiksite piirata istumist kolme tunniga või vähemaga.</p>



<h2 id="liigne-istumine-viib-tootajate-kurnamiseni" class="wp-block-heading">Liigne istumine viib töötajate kurnamiseni</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Kas tunnete end kontoritööst kurnatuna?&nbsp;Ka see võib olla seotud liigse istumisega.&nbsp;Nagu teatati 2017. aasta uuringus ajakirjas Journal of Lifestyle Medicine, milles küsiti 447 kontoritöötajalt:&nbsp;<sup>12</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>„Vastavalt 8-tunnisest töövahetusest veetsid vastajad istuvas asendis keskmiselt 6,29 tundi.&nbsp;Tulemused näitasid, et 48,8% osalejatest ei tundnud end oma töökohaga mugavalt ja 73,6% tundis end tööpäeva jooksul kurnatuna.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Lisaks kannatas 6,3% hüpertensiooni all ja 11,2% neist teatas hüperlipideemiast.&nbsp;NMQ [Nordic Musculoskeletal Questionnaire] tulemused näitasid, et kaela (53,5%), alaselja (53,2%) ja õla (51,6%) sümptomid olid kontoritöötajate seas kõige levinumad probleemid &#8230;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Meie tulemused näitasid, et pikad istumisajad olid seotud tööpäeva kurnatuse, tööga rahulolu vähenemise, hüpertensiooni ja luu- ja lihaskonna häirete sümptomitega kontoritöötajate õlgadel, alaseljal, reitel ja põlvedel.“</em></p>



<h2 id="mooduka-kehalise-aktiivsusega-ei-saa-ule-pingutada" class="wp-block-heading">Mõõduka kehalise aktiivsusega ei saa üle pingutada</h2>



<p class="wp-block-paragraph">2023. aasta novembris intervjueerisin&nbsp;Kansas Citys asuva St Louis&#8217;i haigla Kesk-Ameerika südameinstituudi kardioloogi&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/nailing-the-sweet-spots-for-exercise-volume" target="_blank" rel="noreferrer noopener">dr James O&#8217;Keefe&#8217;iga treeningu doseerimise teemal.&nbsp;</a>Ta lõpetas kardioloogiakoolituse Mayo kliinikus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tema ja veel kolm kaasautorit avaldasid Missouri osariigi meditsiiniliidu ajakirja Missouri Medicine 2023. aasta märtsi-aprilli numbris 13 metaanalüüsi, millel on sügav mõju. Pean seda uuringut maamärgiks, mis muutis radikaalselt minu vaateid treeningule. Sellest uuringust tuli välja kolm peamist näpunäidet:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>1.Liiga palju jõulist treeningut annab tagasilöögi –</strong>&nbsp;kui olete istuv ja hakkate treenima, väheneb teie suremus, diabeet, depressioon, kõrge vererõhk, koronaarhaigus, osteoporoos, sarkopeenia, kukkumised ja palju muud.&nbsp;Kuid pärast 75 minutit nädalas hakkate neid hüvesid kaotama.&nbsp;Üle nelja tunni nädalas ei saa te mitte ainult kasu tervisele, vaid suurendate oluliselt ka südameprobleemide riski.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>2.Mõõduka treeninguga ei saa liialdada –</strong>&nbsp;Mõõduka treeningu puhul aga – lõdvalt defineeritud kui treenimist punktini, kus oled veidi tuisutatud, kuid suudad vestlust jätkata – on väga selge, et rohkem ON parem ja sellega ei saa üle pingutada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võib-olla veelgi üllatavam, mõõdukas treening parandab ka kõigi põhjuste ellujäämist paremini kui jõuline treening &#8211; umbes kaks korda paremini.&nbsp;Mõõduka kehalise aktiivsuse näideteks on aiatöö, majapidamistööd, jooga ja kõndimine, kui nimetada vaid mõnda.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>3.Jõutreeningutega liialdamine on hullem kui mitte midagi tegemata –</strong>&nbsp;jõutreeningu eelised ulatuvad maksimaalselt 40–60 minutini nädalas.&nbsp;Peale selle kaotate kasu ja kui jõuate nädalas 130–140 minutini jõutreeningusse, on teil pikaajaline ellujäämine HALVEM kui inimestel, kes ei tee jõutreeningut!</p>



<p class="wp-block-paragraph">Niisiis, 20 minutit kaks korda nädalas mittejärjestikustel päevadel või 40 minutit kord nädalas on magus koht.&nbsp;Samuti ei taha te, et teie treeningrežiim keskenduks jõutreeningule.&nbsp;See peaks olema lisand, kuna saate palju rohkem kasu lihtsalt kõndimisest või mõnest muust mõõdukast treeningust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Praktikas tähendab see seda, et pole vaja teha intensiivseid ja raskeid treeninguid üle 75 minuti nädalas ega jõutreeningut üle 40 minuti nädalas.&nbsp;See võib olla väga kahjulik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Selle asemel keskenduge kergetele kuni mõõdukatele füüsilistele tegevustele, mis hoiavad teie keha liikumises, ilma et see avaldaks sellele suurt koormust või stressi.&nbsp;Kõndimine on võib-olla parim tegevus, mida saate teha.&nbsp;See on umbes 2000 sammu miili kohta ja iga 1000 keskmiselt päevas tehtud sammu vähendab teie suremust 10–15%.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja jällegi, kuigi kasu hakkab tõusma umbes 12 000 sammuga, see ei vähene ja muutub vastupidiseks, nagu see, mis juhtub siis, kui teete liiga palju kõrge intensiivsusega treeninguid.</p>



<h2 id="tervislikuma-elu-tagamiseks-loobuge-oma-toolist" class="wp-block-heading">Tervislikuma elu tagamiseks loobuge oma toolist</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Praegu on tõendeid selle kohta, et pikaajaline istumine lühendab teie eluiga, soodustades kroonilisi haigusi.&nbsp;Vältige minimaalselt istumist rohkem kui 50 minutit igas tunnis.&nbsp;Ideaalis võiksite istumist piirata nii palju kui võimalik.&nbsp;Nagu varem mainitud, istuvad agraarkogukondades elavad inimesed keskmiselt vaid kolm tundi päevas, mis oleks imetlusväärne eesmärk.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti soovitan esitada endale väljakutse iga päev võimalikult palju kõndida. Kui teil on valida, kas minna jõusaali treenima või lihtsalt rohkem kõndida, võib kõndimine olla parem valik. See tähendab, et kui soovite tõesti maksimaalset kasu saada, lisage nädalas 75 minutit kõrge intensiivsusega treeningut ja 40 minutit jõutreeningut. Väga palju aitab igahommikune 10-15 min võimlemine &#8211; lihastele hommikuste käskluste kätteandmine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: mercola.com</p>



<p class="wp-block-paragraph">Loe lisaks:</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="1SGwT16TcV"><a href="https://fonte.news/tervis/tervisele-kasulikud-treeningajad-kui-soovid-tervena-kauem-elada/">Tervisele kasulikud treeningajad, kui soovid tervena kauem elada</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Tervisele kasulikud treeningajad, kui soovid tervena kauem elada&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/tervisele-kasulikud-treeningajad-kui-soovid-tervena-kauem-elada/embed/#?secret=rcvRlFylcR#?secret=1SGwT16TcV" data-secret="1SGwT16TcV" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="TXAK54YG2O"><a href="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/">Mis on tervislik keha toitmine</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis on tervislik keha toitmine&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/embed/#?secret=LIiEzo4DAR#?secret=TXAK54YG2O" data-secret="TXAK54YG2O" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Veiko Huuse hommikuvõimlemine. Teen hommikuvõimlemist 5 korda nädalas, viimased 10 aastat." width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/kgpDhSYh36k?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikad ja viited:</p>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2">
<li><sup>1</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22890825/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Diabetologia november 2012;55(11):2895-905</a></li>



<li><sup>2</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.npr.org/blogs/health/2014/12/22/372441550/when-humans-quit-hunting-and-gathering-their-bones-got-wimpy" rel="noreferrer noopener">&nbsp;NPR 22. detsember 2014</a></li>



<li><sup>3</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.pnas.org/content/early/2014/12/17/1411696112.abstract?sid=da9780dc-3c3a-40a5-87e8-21d1553a5886" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Proceedings of the National Academy of Sciences, 22. detsember, 112(2): 366-371</a></li>



<li><sup>4</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://journals.lww.com/acsm-essr/fulltext/2010/07000/too_much_sitting__the_population_health_science_of.3.aspx" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Treeningu ja sporditeaduste ülevaated juuli 2010;&nbsp;38(3): 105-113</a></li>



<li><sup>5,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>11</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://journals.lww.com/acsm-essr/fulltext/2010/07000/too_much_sitting__the_population_health_science_of.3.aspx" rel="noreferrer noopener">&nbsp;harjutuste ja sporditeaduste ülevaated juuli 2010;&nbsp;38(3): 105-113, jaotis Liiga palju istumise metaboolsed tagajärjed tervisele</a></li>



<li><sup>6</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4358950/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;PLoS One 2015;10(3): e0119591</a></li>



<li><sup>7,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>9</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://annals.org/article.aspx?articleid=2091327" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Annals of Internal Medicine 2015;162(2):123-132</a></li>



<li><sup>8</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://blogs.bmj.com/bjsm/2015/01/21/sitting-ducks-sedentary-behaviour-and-its-health-risks-part-one-of-a-two-part-series/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;BMJ 21. jaanuar 2015</a></li>



<li><sup>10</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.mayoclinicproceedings.org/article/S0025-6196(15)00628-X/fulltext#sec1.2.2" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Mayo Clinic Proceedings november 2015: 90(11);&nbsp;1524-1532</a></li>



<li><sup>12</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5618737/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Journal of Lifestyle Medicine juuli 2017;&nbsp;7 (2): 69–75</a></li>



<li><sup>13.</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC10121111/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Missouri meditsiin märts-aprill 2023;&nbsp;120(2): 155–162</a></li>
</ul>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Uus uuring kinnitab: Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/uus-uuring-kinnitab-seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 26 Jan 2023 08:55:21 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Eneseareng]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Lapsed]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[Cris Knobbe]]></category>
		<category><![CDATA[DNA mutatsioonid]]></category>
		<category><![CDATA[haigused]]></category>
		<category><![CDATA[insuliiniresistentsus]]></category>
		<category><![CDATA[kahjulikud seemneõlid]]></category>
		<category><![CDATA[kasulikud õlid]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[LDL]]></category>
		<category><![CDATA[õli]]></category>
		<category><![CDATA[PUFA]]></category>
		<category><![CDATA[tervislik toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[toiduõli]]></category>
		<category><![CDATA[toit]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=17186</guid>

					<description><![CDATA[Toidutööstus on kasumi nimel valmis riskima inimeste tervise ja eluga ning inimestele müüakse toitu, mis pole inimesele mõeldud.&#8230;]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Toidutööstus on kasumi nimel valmis riskima inimeste tervise ja eluga ning inimestele müüakse toitu, mis pole inimesele mõeldud. Kõik pole ikka &#8220;kuld&#8221; tervisele, mis loodusest leidub. Mõni toit on mõeldud loomadele ja teistele liikidele, mitte inimesele.</p>



<h2 id="seemneolid-pohjustavad-enamik-inimeste-haigused" class="wp-block-heading">Seemneõlid põhjustavad enamik inimeste haigused</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Mis on ühist südamehaigustel, vähil, kõrgel vererõhul, insuldil, diabeedil, rasvumisel, metaboolsel sündroomil, Alzheimeri tõvel, kollatähni degeneratsioonil ja muudel kaasaegse ühiskonna kroonilistel tervisehäiretel? Need kõik on viimastel aastakümnetel šokeerivalt suurenenud. Ja need kõik on seotud seemneõlide tarbimisega.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Oftalmoloog dr Chris Knobbe ütleb, et enamik kroonilisi haigusi, nagu südamehaigused, vähk, kõrge vererõhk, insult, diabeet, rasvumine, metaboolne sündroom, Alzheimeri tõbi ja kollatähni degeneratsioon, on seotud töödeldud seemneõlide tarbimisega.</li>



<li>Knobbe ütleb, et oomega-6 seemneõli laialdane tarbimine igapäevases lääne dieedis on nii ohtlik, et see on &#8220;ülemaailmne inimkatse &#8230; ilma teadliku nõusolekuta&#8221;.</li>



<li>Polüküllastumata rasvhapped, mida nimetatakse ka PUFA-deks ja mida leidub taimeõlides, toiduõlides, seemneõlides, transrasvades ja taimeõlides, võlgnevad oma olemasolu &#8220;rullveski tehnoloogiale&#8221;, mis asendas kiviveski tehnoloogia ja eemaldas nende toitained</li>



<li>Paljud inimesed tarbivad praegu 80 grammi PUFA-sid päevas, mis moodustab 720 kalorit ja kolmandiku nende kaloritarbimisest</li>



<li>Hõimurahvaste ja loomadega tehtud uuringute tulemused on näidanud PUFAde kahjulikku mõju toidus</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Mis on ühist südamehaigustel, vähil, kõrgel vererõhul, insuldil, diabeedil, rasvumisel, metaboolsel sündroomil, Alzheimeri tõvel, kollatähni degeneratsioonil ja muudel kaasaegse ühiskonna kroonilistel tervisehäiretel?&nbsp;Need kõik on viimastel aastakümnetel šokeerivalt suurenenud.&nbsp;Ja need kõik on seotud seemneõlide tarbimisega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hiljutises Sheraton Denveri kesklinna hotellis peetud kõnes pealkirjaga &#8220;Tsivilisatsiooni haigused: kas seemneõli ületab ühendava mehhanismi?&#8221; paljastab dr Chris Knobbe hämmastavaid tõendeid selle kohta, et seemneõlid, mis on tänapäevastes dieetides nii levinud, on põhjuseks enamikule tänapäeva kroonilised haigused.&nbsp;<sup>1</sup></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Dr. Chris Knobbe - &#039;Diseases of Civilization: Are Seed Oil Excesses the Unifying Mechanism?&#039;" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/7kGnfXXIKZM?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Silmaarst Knobbe on mittetulundusühingu Cure AMD Foundation asutaja, mis on pühendunud vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD) nägemiskaotuse ennetamisele.&nbsp;<sup>2</sup>&nbsp;Ta on endine Texase ülikooli Southwesterni meditsiinikeskuse emeriitdotsent.&nbsp;<sup>3</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Tema uuringud näitavad, et oomega-6 seemneõli suur tarbimine igapäevases toidus on tänapäeva tsivilisatsiooni krooniliste degeneratiivsete haiguste peamine ühendav tõukejõud.&nbsp;Ta nimetab lääne dieetide üleujutamist kahjulike seemneõlidega &#8220;ülemaailmseks inimkatseks &#8230; ilma teadliku nõusolekuta&#8221;.</p>



<h2 id="polukullastumata-rasvhapete-pufa-tous" class="wp-block-heading">Polüküllastumata rasvhapete (PUFA) tõus</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Transrasvad ja polüküllastumata rasvhapped, mida nimetatakse ka PUFA-deks, mida leidub taimeõlides, toiduõlides, seemneõlides ja taimeõlides, on üsna hiljutine leiutis ning nende hulka kuuluvad puuvillaseemned, rapsiseemned, päevalilleseemned, safloor, riisikliid,&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/soybean-oil-side-effects" target="_blank" rel="noreferrer noopener">sojaoad</a>&nbsp;, mais ja muud populaarsed õlid. .&nbsp;PUFA-d võlgnevad oma olemasolu &#8220;rullveski tehnoloogiale&#8221;, mis umbes 1880. aastal asendas kiviveski tehnoloogia, mida kasutati nisu jahuks jahvatamiseks.&nbsp;<sup>4</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rullveski tehnoloogia hõlbustas kogu kliide ja tera idu eemaldamist, jättes alles ainult endospermi, rafineeritud toote, millest on eemaldatud toitained.&nbsp;<sup>5</sup>&nbsp;Knobbe sõnul kirjutas Cure AMD Foundationi veebisaidil:&nbsp;<sup>6</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Esimene neist [PUFA-dest] oli puuvillaseemneõli. Sellele järgnes peagi puuvillaseemneõli hüdrogeenimine ja osaline hüdrogeenimine, mille tulemusel tekkis esimene kunstlikult loodud transrasv. Viimase tutvustas Proctor &amp; Gamble 1911. aastal nime all &#8221; Crisco, mida turustati kui &#8220;tervislikumat alternatiivi searasvale &#8230; ja säästlikumalt kui või&#8221;.</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Criscot, kaubanduslikult toodetud PUFA-de ehk transrasvade vanaisa, müüakse laialdaselt ka tänapäeval.&nbsp;Taimeõlitootjate plaan oli Knobbe sõnul loomseid rasvu alla müüa ja seetõttu välja vahetada.&nbsp;<sup>7</sup>&nbsp;Plaan õnnestus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">PUFA-d muutusid nii populaarseks, et moodustavad nüüd 63% Ameerika toidust, on USDA toidusoovituste aluseks ja neid leidub 600 000 USA-s praegu müüdavas töödeldud toidus.&nbsp;<sup>8</sup>&nbsp;Knobbe sõnul sõid ameeriklased 1909. aastal 2 grammi taimeõli päevas ja 2010. aastaks sõid nad päevas hämmastavalt 80 grammi taimeõli.&nbsp;<sup>9</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">PUFA-d on kahjulikud mitmel põhjusel, ütleb Knobbe.&nbsp;Erinevalt loomsetest rasvadest puuduvad neil A-, D- ja K-vitamiinid, mistõttu on neil toitainete puudus.&nbsp;Nad aitavad kaasa enamikule kaasaegse tsivilisatsiooniga seotud kroonilistele haigustele.&nbsp;Ja PUFA-d aitavad kaasa ka rasvumise epideemiale.&nbsp;Knobbe ütleb, et 80 grammi PUFA-sid päevas, mida ameeriklased praegu tarbivad, on 720 kalorit, mis tähendab, et kolmandik enamiku inimeste kaloritest &#8220;tuleb tehastest välja&#8221;.&nbsp;<sup>10</sup></p>



<h2 id="kroonilised-haigused-tousid-pufa-dega" class="wp-block-heading">Kroonilised haigused tõusid PUFA-dega</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud inimesed teavad, et diabeet, rasvumine, vähk, südamehaigused, metaboolne sündroom ja muud haigused olid 20. sajandi esimesel poolel vähem levinud kui tänapäeval.&nbsp;Kuid nende seisundite esinemissageduse kasv on dramaatilisem, kui paljud mõistavad.&nbsp;Knobbe sõnul:&nbsp;<sup>11</sup></p>



<ul class="wp-block-list">
<li>1900. aastal suri 12,5% USA elanikkonnast südamehaigustesse;&nbsp;2010. aastal oli see näitaja 32%.</li>



<li>1811. aastal suri vähki 1 inimene 118-st;&nbsp;2010. aastal suri iga kolmas vähki</li>



<li>80 aastaga on II tüüpi diabeedi esinemissagedus kasvanud 25 korda</li>



<li>19. sajandil oli 1,2% ameeriklastest rasvunud;&nbsp;2015. aastal oli 39,8% rasvunud</li>



<li>1930. aastal ei olnud kollatähni degeneratsiooni juhtumeid rohkem kui 50;&nbsp;2020. aastal on juhtumeid 196 miljonit</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kas nende krooniliste haigusseisundite tõus on korrelatsioonis PUFA-de toidutarbimise suurenemisega?&nbsp;Absoluutselt, ütleb Knobbe oma loengus.&nbsp;Ta annab järgmise selgituse:&nbsp;<sup>12</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Nendel häiretel südamehaigustest ateroskleroosist 2. tüüpi diabeedini makuladegeneratsiooni ja vähini on kõik samad. Neil kõigil on mitokondriaalne düsfunktsioon &#8230; Kõige esimene asi, mis juhtub, kui elektronide transpordiahel ebaõnnestub&#8230; hakkab välja tulistama reaktiivseid hapniku liike &#8211; need on hüdroksüülradikaalid ja superoksiid &#8230;</em></p>
</blockquote>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>Need vabad radikaalid põhjustavad tuuma mitokondriaalseid DNA mutatsioone &#8230; mis soodustavad südamepuudulikkust &#8230; kollatähni degeneratsiooni, Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe &#8230; katastroofiline lipiidide peroksüdatsioonikaskaadi, [mis] viib mürgiste aldehüüdideni.</em>&#8220;</p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Seemneõlide poolt tekitatud kahjulike biokeemiliste reaktsioonide aluseks on linoolhape, ütleb Knobbe, mis on 18 süsinikusisaldusega oomega-6 rasv.&nbsp;Linoolhape on PUFA-des leiduv esmane rasvhape ja see moodustab umbes 80% kogu taimeõlidest.&nbsp;Omega-6 rasvad peavad olema tasakaalus oomega-3 rasvadega, et need ei oleks kahjulikud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Enamik sellest linoolhappest, kui see oksüdeerub, arendab see lipiidide hüdroperoksiide ja seejärel lagunevad need kiiresti &#8230; oksüdeeritud linoolhappe metaboliitideks,&#8221; ütleb Knobbe.&nbsp;<sup>13</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">Oksüdeeritud linoolhappe metaboliidid on täiuslik torm.&nbsp;Need on tsütotoksilised, genotoksilised, mutageensed, kantserogeensed, aterogeensed ja trombogeensed, ütleb Knobbe.&nbsp;Nende ateroskleroos ja trombogeensed toimed on eriti murettekitavad, kuna need võivad tekitada insulte ja trombe.</p>



<h2 id="pufa-d-loovad-insuliiniresistentsuse" class="wp-block-heading">PUFA-d loovad insuliiniresistentsuse</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Diabeet,&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/insulin-resistance-the-real-pandemic" target="_blank" rel="noreferrer noopener">insuliiniresistentsus</a>&nbsp;ja metaboolne sündroom on muutunud epideemiaks, kuna USA dieet on põhinenud PUFA-del.&nbsp;Hinnanguliselt on peaaegu 70% ameeriklastest praegu&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/what-caused-obesity-epidemic" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ülekaalulised</a>&nbsp;või rasvunud ning suur osa inimestest on metaboolselt ebatervislikud.&nbsp;<sup>14</sup></p>



<p class="wp-block-paragraph">See seab inimesi ohtu II tüüpi diabeedi ja paljude insuliiniresistentsusega seotud krooniliste haiguste tekkeks, alates vähist kuni Alzheimeri tõveni.&nbsp;Oma loengus selgitab Knobbe, kuidas need seisundid arenevad:&nbsp;<sup>15</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Kui tarbite liigselt oomega-6&#8230; see ühineb reaktiivsete hapnikuliikidega, nagu hüdroksüülradikaalid&#8230; nii algab katastroofiline lipiidide peroksüdatsioonikaskaad – need polüküllastumata rasvad kogunevad teie rakkudesse, kogunevad teie membraanidesse, kogunevad teie mitokondrid ja need põhjustavad peroksüdatsioonireaktsiooni.&#8221;</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna seal on nii palju reaktiivseid hapniku liike, põhjustab see rakutasandil insuliiniresistentsuse teket ja lipiidide tilkade tootmist maksas, jätkab Knobbe:</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;&#8230; mis loob katastroofilise lipiidiosa või toidab tagasi lipiidide peroksüdatsiooni&#8230; nii et nüüd ei põleta te rasva kütuseks korralikult, nii et kaalus juurde võtnud ja sellega seoses haigestunud inimene on nüüd sõltuv süsivesikutest – tema glükolüüs töötab, kuid &#8230; [nad] hakkavad rasva talletama &#8230; nii et see viib rasvumiseni.&#8221;</em></p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Linoolhape on selles kahjulikus protsessis iseäranis süüdlane, nõustub taskuhäälingus arstist ajakirjanik dr Paul Saladino.&nbsp;Linoolhape &#8220;lõhkub teie rasvarakkude tundlikkuse insuliini suhtes&#8221; – see muudab need insuliinitundlikumaks – ja kuna teie rasvarakud kontrollivad teie ülejäänud keha insuliinitundlikkust, vabastades vabu rasvhappeid, tekib teil insuliiniresistentsus.</p>



<h2 id="rotiuuringud-ja-polisrahvad-naitavad-pufa-kahju" class="wp-block-heading">Rotiuuringud ja põlisrahvad näitavad PUFA kahju</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Loomkatsed on dramaatiliselt näidanud PUFA-de kahjulikku mõju.&nbsp;Ühes uuringus, mida Knobbe tsiteerib, pandi kaks rottide rühma identsele dieedile, välja arvatud see, et üks rühm sai 5% puuvillaseemneõli ja teine ​​​​1,5% võirasva.&nbsp;<sup>16</sup>&nbsp;Uuringu tulemus oli järgmine:&nbsp;<sup>17</sup></p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;&#8230; puuvillaseemneõlis olevad rotid kasvavad kuuskümmend protsenti normaalsest suurusest ja elavad [d] keskmiselt 555 päeva; nad on nõrgad, haprad, haiged väikesed rotid. Võirasva peal olevad rotid on terved; nad kasvavad normaalse suurusega ja nad elavad 1020 päeva, nii et nad kasvavad peaaegu kaks korda suuremaks [puuvillaseemneõliga toidetud rottidest], elavad kaks korda kauem ja on lõpmatult tervemad.</em>&#8220;</p>
</blockquote>



<p class="wp-block-paragraph">Kuigi on oletatud, et American Heart Association ja teised meditsiinirühmad võivad selliseid uuringuid alla jätta, nimetades neid potentsiaalselt paradoksaalseteks, on ka näiteid küllastunud ja loomsete rasvade positiivsest mõjust inimeste tervisele, ütleb Knobbe.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks Tokelau inimesed, kes elavad Vaikse ookeani lõunaosas Hawaii ja Austraalia vahel asuvatel saartel, söövad peaaegu eranditult kookospähklit, kala, tärkliserikkaid mugulaid ja puuvilju.&nbsp;<sup>18</sup>&nbsp;Knobbe märgib, et 54–62% nende kaloritest pärineb kookosõlist, mis sisaldab küllastunud rasvu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellegipoolest leiti Tokelau 40–69-aastaste meeste uuringus, et neil ei olnud südameinfarkti, ülekaalulisust ega diabeeti.&nbsp;<sup>19</sup>&nbsp;Nad olid &#8220;fantastiliselt terved&#8221;, ütleb Knobbe.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ükskõik, kas me räägime loomkatsetest või mitteläänestunud inimeste uuringutest, on lääneriikides vähemalt 80% ülekaalulisusest ja kroonilistest haigustest tingitud töödeldud toidust, järeldab Knobbe.&nbsp;&#8220;Seda juhivad taimeõlid ja transrasvad&#8230; peaaegu kõik kiirtoidurestoranid valmistavad süüa sojaõlis ja rapsiõlis.&#8221;</p>



<h2 id="teised-eksperdid-noustuvad-knobbeiga" class="wp-block-heading">Teised eksperdid nõustuvad Knobbe&#8217;iga</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Eelmises ülalmainitud Saldino taskuhäälingusaadet sisaldavas uudiskirjas arutasin, kuidas Saladino ja ajakirjanik Nina Teicholz taunivad&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/saturated-fat-myth" target="_blank" rel="noreferrer noopener">PUFA-de populaarsust ja laialdast levikut tänapäevases toidusüsteemis</a>&nbsp;ning usuvad küllastunud rasvade tervislikku kasu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Podcastis annavad Saladino ja Teicholz ülevaate küllastunud rasvade ja kolesterooli demoniseerimise ajaloost, mis sai nende sõnul alguse ekslikust hüpoteesist aastatel 1960–1961, et küllastunud rasv põhjustab südamehaigusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda hüpoteesi toetasid esimesed 1980. aastal kasutusele võetud ameeriklaste toitumisjuhised, mis käskisid inimestel piirata küllastunud rasvade ja kolesterooli tarbimist, vabastades samal ajal süsivesikuid, mida valmistati üha enam PUFA-dega.&nbsp;Pole üllatav, et hüpotees ja toitumisjuhised olid seotud rasvumise ja krooniliste haiguste, näiteks südamehaiguste kiire kasvuga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Podcastis arutavad Saladino ja Teicholz põhjuseid, miks sellel müütil on lastud püsida, hoolimata selle vastu esitatud teaduslikest tõenditest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui küllastunud loomseid rasvu tunnistataks tervislikuks ning&nbsp;<a href="https://takecontrol.substack.com/p/effects-of-vegetable-oil-on-our-health" target="_blank" rel="noreferrer noopener">töödeldud tööstuslikke taimeõlisid</a>&nbsp;ja teravilja paljastataks ebatervislikeks, hävitaks see suuremad töödeldud toidu- ja kiirtoidutööstused, mis toetuvad taimeõlidele ja teradele.&nbsp;Lisaks kannataks statiinide müük ja muud Big Pharma kasumivaldkonnad.&nbsp;Big Foodil ja Big Pharmal on rahalised motiivid, et hoida varjatud tõelise toidu kasulikkust tervisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu Knobbe, on eksperdid veendunud, et linoolhappe tarbimise tohutu kasv, mis tuleneb selle laialdasest leidmisest tööstuslikes taimeõlides ja töödeldud toiduainetes, on ülekaalulisuse, südamehaiguste, vähi ja muude krooniliste haiguste peamine ainevahetuse tõukejõud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nad rõhutavad, et arvamus, et kõrge madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) &#8211; niinimetatud &#8220;halb&#8221; kolesterool &#8211; on südamehaiguste riskitegur ja et LDL-i alandamine vähendab südameinfarkti riski, on vale.&nbsp;Teadus lihtsalt ei talu seda, ütlevad nad.&nbsp;Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik LDL-osakesed ei ole ühesugused.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Saladino selgitab, et punase liha ja küllastunud rasvade tarbimise vähendamine ja rohkem taimeõli söömine võib põhjustada LDL-i tõusu, kuid need LDL-d ei oksüdeeru.&nbsp;See on LDL-i oksüdatsiooni mõju, mis käivitab insuliiniresistentsuse ja sellega seotud probleemid, sealhulgas südamehaigused &#8211; midagi, mida LDL-testid ei tuvasta.&nbsp;Küllastunud rasvade söömine võib seevastu tõsta teie LDL-i, kuid need LDL-osakesed on suured ja kohevad ega põhjusta arterite kahjustusi, ütleb Saladino.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nii arstide Knobbe kui ka Saladino sõnum on see, et seemneõlid põhjustavad enamikku tänapäevastest haigustest ja parim, mida saate oma tervise heaks teha, on neist lahtiütlemine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikli allikas: Dr. Joseph Mercola</p>



<h3 id="millist-oli-voib-toiduks-kasutada" class="wp-block-heading">Millist õli võib toiduks kasutada?</h3>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="yVsqTVAtRR"><a href="https://fonte.news/tervis/hullem-kui-suhkur-enamik-doseerib-sellega-25-korda-ule/">Hullem kui suhkur, enamik doseerib sellega 25 korda üle</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Hullem kui suhkur, enamik doseerib sellega 25 korda üle&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/hullem-kui-suhkur-enamik-doseerib-sellega-25-korda-ule/embed/#?secret=wKDzKDxUtU#?secret=yVsqTVAtRR" data-secret="yVsqTVAtRR" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="4DMJJGDDPi"><a href="https://fonte.news/toit/ultratoodeldud-toit-halvim-valik-elukeskkonna-ja-inimese-tervise-jaoks/">Ultratöödeldud toit – halvim valik elukeskkonna ja inimese tervise jaoks. Mis toit on kasulik?</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Ultratöödeldud toit – halvim valik elukeskkonna ja inimese tervise jaoks. Mis toit on kasulik?&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/ultratoodeldud-toit-halvim-valik-elukeskkonna-ja-inimese-tervise-jaoks/embed/#?secret=lsn4NGy9x5#?secret=4DMJJGDDPi" data-secret="4DMJJGDDPi" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="wuSZ6ynqJb"><a href="https://fonte.news/tervis/sojaoli-on-seotud-geneetiliste-ja-neuroloogiliste-kahjustustega/">Sojaõli on seotud geneetiliste ja neuroloogiliste kahjustustega</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Sojaõli on seotud geneetiliste ja neuroloogiliste kahjustustega&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/sojaoli-on-seotud-geneetiliste-ja-neuroloogiliste-kahjustustega/embed/#?secret=VOshhg0XRm#?secret=wuSZ6ynqJb" data-secret="wuSZ6ynqJb" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="C6UqtXwjHe"><a href="https://fonte.news/toit/rapsioli-on-ohtlik-loe-miks/">Rapsiõli on ohtlik, loe miks</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Rapsiõli on ohtlik, loe miks&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/toit/rapsioli-on-ohtlik-loe-miks/embed/#?secret=mpaXuUsEI2#?secret=C6UqtXwjHe" data-secret="C6UqtXwjHe" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="pzuIoG7tyC"><a href="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/">Mis on tervislik keha toitmine</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Mis on tervislik keha toitmine&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/mis-on-tervislik-keha-toitmine/embed/#?secret=LO0v0AjlVu#?secret=pzuIoG7tyC" data-secret="pzuIoG7tyC" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Allikad ja viited</p>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2">
<li><sup>1,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>2,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>3,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>8,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>9,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>10,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>11,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>12,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>13,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>15,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>16,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>17,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>18,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>19</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=7kGnfXXIKZM&amp;feature=youtu.be" rel="noreferrer noopener">&nbsp;YouTube 13. juuni 2020</a></li>



<li><sup>4,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>5,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>6,&nbsp;</sup>&nbsp;<sup>7</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.cureamd.org/introduction-is-age-related-macular-degeneration-amd-preventable-and-treatable-with-diet/" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Cure AMD Foundation 2020</a></li>



<li><sup>14</sup>&nbsp;<a target="_blank" href="https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/met.2018.0105" rel="noreferrer noopener">&nbsp;Metaboolne sündroom ja sellega seotud häired Vol.&nbsp;17, nr 1</a></li>
</ul>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sinu DNA on rikutud peale esimest mRNA vaktsiini</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/sinu-dna-on-rikutud-peale-esimest-mrna-vaktsiini</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 23 Nov 2022 07:21:06 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Hoiatus]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Tehnoloogia]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[ajupõletik]]></category>
		<category><![CDATA[Alzheimer]]></category>
		<category><![CDATA[autoimmuunhaigused]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid süst]]></category>
		<category><![CDATA[covid vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Creeutzfeldt-Jakobi tõbi]]></category>
		<category><![CDATA[DNA]]></category>
		<category><![CDATA[DNA häkkimine]]></category>
		<category><![CDATA[guaniin]]></category>
		<category><![CDATA[immunoglobuliin]]></category>
		<category><![CDATA[immuunsüsteem]]></category>
		<category><![CDATA[interferoon]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[lihastepõletik]]></category>
		<category><![CDATA[maksapõletik]]></category>
		<category><![CDATA[mikroRNA]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA]]></category>
		<category><![CDATA[mRNA vakstiin]]></category>
		<category><![CDATA[müokardiit]]></category>
		<category><![CDATA[müosiit]]></category>
		<category><![CDATA[neerupõletik]]></category>
		<category><![CDATA[oga-valk]]></category>
		<category><![CDATA[ogavalk]]></category>
		<category><![CDATA[prioonhaigus]]></category>
		<category><![CDATA[prioonvalk]]></category>
		<category><![CDATA[rikutud DNA]]></category>
		<category><![CDATA[RNA]]></category>
		<category><![CDATA[spike protein]]></category>
		<category><![CDATA[Stephanie Seneff]]></category>
		<category><![CDATA[südamehaigused]]></category>
		<category><![CDATA[suri ootamatult]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiini kõrvalmõjud]]></category>
		<category><![CDATA[vaktsiinikahjustused]]></category>
		<category><![CDATA[veresoonkonnahaigused]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=15361</guid>

					<description><![CDATA[Uuring tekitas enne avaldamist esmakordsel postitamisel suurt segadust. Käivitati kampaania selle tagasivõtmiseks eeldusel, et see heidutab inimesi neid elupäästvaid võtteid tegema – olenemata sellest, kas kirjeldatud mehhanismid vastavad tõele või mitte.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Tõendid näitavad, et praegu haigestuvad inimesed COVID-i süstide tagajärjel muudesse haigustesse ja nendest tulenevate surmade arv kasvab. Selgitame, kuidas kaks spetsiifilist mikroRNA-d (mitte sama, mis mRNA), mis on leitud nendelt, kes said Covid süsti, häirivad immuunsüsteemi olulist osa. Avaldame väga keelatud filmi &#8220;SURI OOTAMATULT&#8221;.</p>



<h2 id="kui-1-tuupi-interferoon-on-alla-surutud-muutute-vastuvotlikumaks-infektsioonidele-ja-kroonilistele-haigustele" class="wp-block-heading">Kui 1. tüüpi interferoon on alla surutud, muutute vastuvõtlikumaks infektsioonidele ja kroonilistele haigustele</h2>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-bitchute wp-block-embed-bitchute"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="The COVID Jabs’ Mechanisms of Injury- Interview with Stephanie Seneff, Ph.D." width="459" height="344" src="https://www.bitchute.com/embed/C50MgCxW6hzZ/?feature=oembed#?secret=J85U2RInKw" data-secret="J85U2RInKw" frameborder="0"></iframe></div>
</div><figcaption class="wp-element-caption">Dr. Mercola intervjuu &#8220;COVID süstide vigastuste mehhanismid&#8221;</figcaption></figure>



<ul class="wp-block-list">
<li>Intervjuus &#8220;COVID süstide vigastuste mehhanismid&#8221; selgitavad Stephanie Seneff, Ph.D., Drs. Peter McCullough, Greg Nigh ja Anthony Kyriakopoulos &#8220;Kaasasündinud immuunsupressioonist SARS-CoV-2 mRNA vaktsineerimisega: G-kvadruplekside, eksosoomide ja mikroRNA-de rollist&#8221;, kuidas COVID-süstid pärsivad teie kaasasündinud immuunfunktsiooni ja kuidas need võivad põhjustada neuroloogilisi haigusi</li>



<li>Nende tähelepanuväärne väljaanne tekitas suuri vaidlusi, kuna silmapaistev ajakiri, milles see avaldati, sai palju negatiivset tagasisidet ja ajakirja toimetaja oli sunnitud ametist lahkuma.</li>



<li>G4-d on transkriptsiooniregulatsiooni genoomi hõlmavad sihtmärgid. &#8220;G&#8221; tähistab guaniini. G4 on neljast guaniinist koosnev DNA järjestus, mis mängib olulist rolli selliste haiguste puhul nagu vähk ja neuroloogilised häired. COVID süsti oga-valk toodab palju rohkem G-kvadruplekse (G4) kui viirus. G4 põhjustab prioonvalgu valesti voltimist, mis võib põhjustada prioonhaigusi, nagu Creutzfeldt-Jakobi tõbi ja Alzheimeri tõbi.</li>



<li>Inimestel, kes said Covid süste, on leitud kaks spetsiifilist mikroRNA-d ja need mikroRNA-d häirivad I tüüpi interferooni vastust, mis on teie immuunsüsteemi võtmeosa. Kui 1. tüüpi interferoon on alla surutud, muutute vastuvõtlikumaks infektsioonidele ja kroonilistele haigustele</li>



<li>COVID süst toodab kõrgel tasemel immunoglobuliini (IgG) antikehi, mida seostatakse autoimmuunhaigustega. See ei tooda limaskesta antikehi</li>



<li>Oga-valgu vastased antikehad võivad põhjustada juhtumeid, kus patsientidel tekkis pärast teist torkimist väga agressiivne prioonhaigus</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Selles intervjuus arutleb vastukülaline Stephanie Seneff, Ph.D., MIT-i vanemteadur(1) üle viie aastakümne,(1) oma artiklit(2) „Kaasasündinud immuunsupressioon SARS-CoV-2 mRNA vaktsineerimisega: G-kvadruplekside roll, eksosoomid ja mikroRNA-d”, avaldati ajakirja Food and Chemical Toxicology 2022. aasta juuni numbris.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Referaat kirjutati koos Dr. Peter McCullough, Greg Nigh ja Anthony Kyriakopoulos. 2021. aasta mais avaldasid Nigh ja Seneff artikli(3), milles kirjeldatakse üksikasjalikult oga-valgu ja COVID-i oga-valgu erinevusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Dokumendis „Kaasasündinud immuunsupressioon” süvenevad nad ja nende teised kaasautorid sügavale COVID-süstide mehhanismidesse, näidates, kuidas need pärsivad teie kaasasündinud immuunsüsteemi.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Uuring tekitas enne avaldamist esmakordsel postitamisel suurt segadust. Käivitati kampaania selle tagasivõtmiseks eeldusel, et see heidutab inimesi neid elupäästvaid võtteid tegema – olenemata sellest, kas kirjeldatud mehhanismid vastavad tõele või mitte.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõppkokkuvõttes viis vaidlus ajakirja toimetaja tagasiastumiseni. Paljud on püüdnud ka Seneffi diskrediteerida ja sellest ajast alates on McCullough&#8217;lt arstitunnistused ära võetud.(4)</p>



<h2 id="sinu-dna-on-rikutud-peale-esimest-mrna-vaktsiini" class="wp-block-heading">Sinu DNA on rikutud peale esimest mRNA vaktsiini</h2>



<h3 id="g-kvadrupleksi-moistmine" class="wp-block-heading">G-kvadrupleksi mõistmine</h3>



<p class="wp-block-paragraph">G-kvadrupleksid (G4) on transkriptsiooniregulatsiooni genoomilised sihtmärgid ja sellisena uudsed sihtmärgid ravimite kujundamisel. G4 tähistab guaniini, seega on G4 nelja guaniini DNA järjestus. <strong>See on üks neljast nukleotiidist – põhikood – DNA-s</strong> ja sellel on teadaolevalt oluline roll selliste haiguste puhul nagu vähk ja neuroloogilised häired.(5)</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu Seneff selgitas, moodustavad prioonid valesti kokkuvoldituna beeta-lehti ja sadestuvad tsütoplasmast välja, põhjustades naastude moodustumist. See naast on tunnuseks mitmetele loomade ja inimeste neurodegeneratiivsetele haigustele, nagu hullu lehma tõbi, Creutzfeldt-Jakobi tõbi, skreipi (mis mõjutab lambaid) ja hirvede krooniline kurnatushaigus.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Niisiis on kõik need kurnavad neurodegeneratiivsed haigused, mis väljuvad prioonvalgust ja prioonvalk seostub tegelikult oma G4-dega, mis on tema enda RNA-s,&#8221; selgitab Seneff. &#8220;Seda tehes soodustab see [prioonvalgu] valesti voltimist valesse vormi … [mis] põhjustab prioonhaigust.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>[COVID-i torked] toodavad sõnumitooja RNA (mRNA) versiooni, mis kodeerib oga-valku. Nende versioon on rikastatud guaniinidega &#8211; see toodab palju rohkem G4-sid kui algne mRNA, mida viirus toodab &#8211; <strong>seega on see teistsugune vorm.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Ja [COVID-torkes] on palju mRNA-d</strong>. <strong>See on suur annus seda mRNA-d, mis on rikastatud G4-dega</strong> … mis siis … paneb raku tootma prioonvalku. Seega toodab rakk prioonvalku olukorras, kus vaktsiini mRNA-st on palju G4-sid. <strong>See on tõesti ohtlik olukord</strong>, mis põhjustab prioonvalgu valesti voltimist ja põhjustab prioonhaigust.&#8221;</em></p>



<h3 id="kuidas-covid-sust-voib-esile-kutsuda-autoimmuunhaigusi" class="wp-block-heading">Kuidas COVID süst võib esile kutsuda autoimmuunhaigusi</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu Seneff selgitas, viiakse süstis olev mRNA teie lümfisüsteemi ja põrna, idukeskustesse, kus toodetakse antikehi, ja antikehade tootmiseks vabastavad need germinaalsed keskused eksosoome. See võib aidata seletada &#8220;kaotamise&#8221; nähtust, kuid see aitab selgitada ka immuunkahjustust, mida me näeme. <strong>Seneff selgitab:</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Eksosoomid on osa protsessist, mille käigus rakud suhtlevad, et indutseerida antikehade tootmist, mis on [COVID-i torkimise] eesmärk. <strong>[Covid süst] teeb &#8220;suurepärast&#8221; tööd IgG [immunoglobuliini] antikehade kõrge taseme tootmisel, mida seostatakse autoimmuunhaigustega.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>See ei tooda limaskesta antikehi</strong>. <strong>See tekitab IgG-d, mis on tegelikult palju ohtlikum</strong>, kui antikehi on liiga palju. Nad võivad molekulaarse mimikri kaudu põhjustada autoimmuunhaigusi ja see on veel üks aspekt, mis minu arvates toimub.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See on põhjus, miks teil tekib trombotsüütide probleem, kus trombotsüütide arv langeb nullini, kuna te saate trombotsüütidele antikehad molekulaarse matkimise teel või isegi seetõttu, et oga-valk seondub trombotsüütidega. Nad toovad kompleksi vastu antikehi ja te pühite vereliistakud välja.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Mõnedel inimestel tekib trombotsütopeenia ja VITT (vaktsiinist põhjustatud immuuntrombootiline trombotsütopeenia) – seisundid, mis võivad olla eluohtlikud. Ja seal on suur signaal tromboosi kohta. Uuringus on juttu tromboosist. Meil on… seitse tabelit vaktsiini sümptomite erinevate aspektide kohta.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Seal on tabel maksa kohta, seal on tabel tromboosi kohta, seal on tabel vähi kohta, seal on tabel vaguse närvi kohta ja kõik <strong>närvipõletikud, sest need eksosoomid liiguvad mööda vagusnärvi üles ja jõuavad südamesse, ajju ja maksa.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Need põhjustavad haigusi kõigis neis elundites ja näete seda erinevates andmebaasides väga selgelt – 98%, 99% 2021. aastal nende seisundite [kõrvalnähtude] aruannetest pärinesid [COVID-süstidest] ja 1% kõik teised vaktsiinid kombineerituna.</em>&#8220;</p>



<h3 id="toimemehhanism" class="wp-block-heading">Toimemehhanism</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Šveitsi teadlased teatasid hiljuti, et avastasid kõrgenenud troponiinitaseme 100% COVID-i põdevatel inimestel, mis näitab, et kõigil on teatud määral südamekahjustus, isegi kui nad on asümptomaatilised</strong>.(6,7) Seneff selgitab mehhanismi, mille abil COVID-süst teie südant kahjustab:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Ma arvan, et kogu probleem seisneb oga-valkudes, mida vabastavad immuunrakud idukeskustes &#8211; lümfisüsteem ja põrn, mis vabastavad need eksosoomid, mis seejärel liiguvad mööda oma kiude ja jõuavad kõigi nende kriitiliste elunditeni.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Põrnal on närvisüsteemi kaudu väga hea ühendus maksa, südame, aju ja soolestikuga, alustades splanchnilisest närvist ja seejärel haakides vagusnärvi… Nii et need eksosoomid rändavad mööda vagusnärvi ja jõuavad nendesse elunditesse ja saavad seal omastada rakud. <strong>Ja kõikjal, kus nad lähevad, põhjustavad nad põletikku.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Oga-valk on väga hea põletiku tekitaja.</strong> Seda on näidanud mitmed uuringud… See põhjustab immuunrakkude migreerumist südamesse ja <strong>nii tekibki teil müokardiit, see südamepõletik.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>Samuti tekib põletik lihastes</strong>. Vaatasin <strong>müosiiti, mis on lihaspõletik</strong>, ja see on teine ​​probleem. Olen suhelnud mitme inimesega, kes kannatasid oga-valgu tõttu raskeid lihaskahjustusi, isegi kuni lihaste [põletiku] tõttu nõrgenenud tasemeni.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Seega on väga halvasti mõjutatud mitte ainult süda, vaid ka skeletilihased(sagedased lihastekrambid). <strong>Ajupõletik põhjustab ka neuronite kahjustamist ja see põhjustab kognitiivseid häireid.</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Niisiis, ma arvan, et pika COVID-i põhjustab ajju jõudev oga-valk. Paljudes uuringutes on räägitud pikast COVID-ist ja nad arvavad, et see on oga-valk, mitte viirus, vaid oga-valk ise [põhjustab terviseprobleeme].</em>&#8220;</p>



<blockquote class="wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow">
<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Paljud rahvusvahelised uuringud kinnitavad üksmeelselt, et Covid süstist tekkiv oga-valk põhjustab inimeste haigestumised ja surmad. Viirusega pole midagi ühist, viirust pole olemas! Covid on tehnoloogiline parasiit ja Covid süstidega häkitakse ja lõhutakse ära inimese enda viiruse/parasiitide tõrjeprogramm, muudetakse inimese DNA-d. See on Eliidi eesmärk!&#8221;- Veiko Huuse</em></p>
</blockquote>



<h3 id="mikrorna-de-roll" class="wp-block-heading">MikroRNA-de roll</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Teine pusletükk on seotud mikroRNA-de rolliga, mis on põimitud kudedesse liikuvatesse eksosoomidesse. <strong>MikroRNA-sid ei tohiks segi ajada mRNA-ga. Need on kaks erinevat asja. </strong>MikroRNA-d on lühikesed RNA tükid, umbes 22 nukleotiidi pikkused. Erinevalt mRNA-st ei kodeeri mikroRNA valku.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Süstides olev mRNA on progranmeeritud olema äärmiselt vastupidav. Tavaliselt kestab mRNA paar tundi, kuid Covid süstides olev mRNA jääb rakkudesse valku tootma mitmeks kuuks, vähemalt nukleotiidi uridiini asendamise tõttu pseudouridiiniga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuna mRNA on nii vastupidav, peavad põrnarakud püüdma toime tulla kogu oga-valguga, mille protsessi nad ei saa lõpetada, ja üks viis, kuidas nad seda teevad, on oga-valk eksosoomide kujul välja suruda. Need eksosoomid sisaldavad ka mikroRNA-sid. India teadlased leidsid torke saanud inimestelt kaks spetsiifilist mikroRNA-d ja need mikroRNA-d häirivad I tüüpi interferooni vastust.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;See on meie uuringus suur teema, &#8221; ütleb Seneff. &#8220;Me räägime kaasasündinud immuunsupressioonist … nende mikroRNA-de mõju tõttu, mis on pakitud oga-valguga.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kõikjal, kuhu [eksosoomid] lähevad, tarnivad nad neid mikroRNA-sid, mis häirivad immuunrakkude võimet reageerida I tüüpi interferoonile. Nendel mikroRNA-del on bioloogia regulatiivses protsessis tegelikult väga kõrgetasemeline kontrolliv roll. Nad kontrollivad, millised geenid ekspresseeruvad.&#8221;</em></p>



<h3 id="hupotees-torkimisjargse-akksurma-selgitamiseks" class="wp-block-heading">Hüpotees torkimisjärgse äkksurma selgitamiseks</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Edasi viitab Seneff 2005. aasta loomkatsetele, kus hiired puutusid kokku müokardiiti põhjustava viirusega. Nad tahtsid näha, mis juhtuks, kui hiired põeksid müokardiiti ja saaksid seejärel adrenaliinilaksu. Niisiis nakatusid hiired müokardiidi esilekutsuva viirusega ja seejärel, 120 päeva hiljem, süstisid nad neile adrenaliini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Manustatud annus tappis neist 70%. Samal ajal ei avaldanud kontrollhiired, kellel ei olnud müokardiiti, sama annuse adrenaliini süstimisel mingit halba mõju. <strong>Hiired, kes surid, surid südamepuudulikkusesse.</strong> Põhimõtteliselt olid nende südamed liiga kahjustatud, et adrenaliinilaksule vastu pidada. <strong>Tänapäeval näeme sarnast mõju sportlastel, kes pingutuse ajal surnult kukuvad.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Teisi uuringuid uurides leidis Seneff ühe, mis kirjeldas üksikasjalikult I tüüpi interferooni vastust kromafiinirakkudes, rakkudes, mis toodavad adrenaliini. I tüüpi interferoon pärsib ja vähendab nende adrenaliini tootmist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seneffi teooria on, et COVID-i süstid häirivad teie keha võimet reageerida I tüüpi interferoonile, võimaldades seeläbi vabaneda liiga paljust adrenaliinist. <strong>Kui teie süda on oga-valgu tõttu kahjustatud, võib tulemus olla surmav, nagu oleme näinud.</strong></p>



<h3 id="ma-arvan-et-see-voib-juhtuda-akksurmana-sest-me-kindlasti-naeme-et-paljud-noored-surevad-ootamatult-sudameprobleemide-tottu-utleb-ta" class="wp-block-heading"><em><strong>&#8220;Ma arvan, et see võib juhtuda äkksurmana, sest me kindlasti näeme, et paljud noored surevad ootamatult südameprobleemide tõttu,&#8221; ütleb ta.</strong></em></h3>



<p class="wp-block-paragraph">Samal ajal aktiveerib oga-valk mikrotrombid, millel võib olla surmav mõju, ning endoteelirakud (veresooni vooderdavad rakud) on samuti põletikulised. Niisiis, pole ainult ühte mehhanismi, mille abil süstid võivad teid tappa.</p>



<h3 id="oga-valk-tekitab-uskumatult-tugevaid-verehuubeid" class="wp-block-heading">Oga-valk tekitab uskumatult tugevaid verehüübeid</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Seneffi sõnul on verehüübed seotud ka prioonaspektiga. Paljud erinevad valgud on amüloidogeensed ja võivad valesti voltida, põhjustades nende väljasadenemist, sealhulgas teie veres olevad valgud. Verehüübed on raskesti lagunevad ja kui lisate neisse valku, muutuvad need veelgi tugevamaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seneff kahtlustab, et oga-valk seondub fibriiniga, põhjustades selle valesti voltimise viisil, mis muudab selle lagunemise suhtes väga vastupidavaks. Sama asi juhtub prioonvalkudega. Kui need valesti voltivad, loovad nad geeli, mis muutub aja jooksul tihedamaks, muutudes lõpuks veealusele täiesti kättesaamatuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><strong>&#8220;See asi ei sadestu välja, mis lihtsalt istub seal kogu ülejäänud elu,&#8221; ütleb Seneff. &#8220;Sellele ei saa midagi teha. Immuunrakud ei suuda seda lagundada. See lihtsalt jääb sinna. Seda ei saa kustutada.&#8221;</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>See on põhjus, miks ma soovitan võtta fibrinolüütilisi ensüüme,</strong> nagu lumbrokinaas (mis on kõige tõhusam), serrapeptaas ja nattokinaas, mitu korda päevas üks tund enne või kaks tundi pärast sööki, kui teil on pikaajaline COVID, kuna need aitavad lagundada fibriini. Parema tulemuse saamiseks peate neid võtma söögikordade vahel, tühja kõhuga, vastasel juhul toimivad nad lihtsalt seedeensüümina toidu lagundamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teine tehnika on kasutada infrapunasauna, mis aitab lahendada valkude valesti voltimist, soodustades autofagiat, teie keha loomulikku puhastusprotsessi.</p>



<h3 id="antikehade-roll-prioonhaiguste-korral" class="wp-block-heading">Antikehade roll prioonhaiguste korral</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Antikehad võivad mängida rolli ka COVID-i süsti laastavates kõrvalmõjudes. Teame, et prioonvalk on rakkudes, mis seda stressi all toodavad, ülesreguleeritud ja on näidatud, et COVID süsti oga-valk põhjustab rakkudes rohkem prioonvalgu tootmist. Üks võimalus on, et oga-valgu teatud osa vastased antikehad seonduvad molekulaarse mimikri kaudu prioonvalguga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu Seneff selgitas, on teadlased avastanud, et kui te toodate prioonvalgu C-otsa vastu antikehi, võib see põhjustada haigust, mis sarnaneb paljuski prioonhaigusega, kuid areneb palju kiiremini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu selgub, takistavad prioonvalgu C-otsa vastas olevad antikehad prioonvalgul sisenemast endoplasmaatilisesse retikulumi (ER), kuhu see peab oma töö tegemiseks minema. Selle asemel hoiavad antikehad priooni tsütoplasmas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seejärel rakk haigestub nende antikehade tõttu. Varalahkunud Luc Montagnier postitas juhtumiuuringu 26 inimesega, kellel tekkisid prioonhaiguse sümptomid esimese kuu jooksul pärast teist Covid vaktsiini. Kõik surid, paljud kolme kuu jooksul pärast diagnoosi saamist. Kõik surid aasta jooksul, mis oli põhimõtteliselt äärmiselt agressiivne Creutzfeldt-Jakobi tõbi (inimese hullu lehma tõve ekvivalent).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seneff usub, et süüdi on oga-valgu vastased antikehad, sest see ei juhtunud enne, kui nad said teise annuse. Antikehad tekkisid pärast esimest annust, mis rakke praimiks. Seejärel hakkasid rakud pärast teist annust uuesti tootma palju valku, millega antikehad seondusid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See eksosoomipakett rändas seejärel vaguse närvi mööda ajju, kust neuronid need üles võtsid. Seneff kahtlustab, et see seletab nende 26 patsiendi haigusprotsessi.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Seda seletatakse täielikult selle mudeliga, kus C-terminaalse domeeniga seonduvad naturaalvalgu antikehad ja takistavad prioonvalgu sattumist ER-i,&#8221; ütleb ta, &#8220;ja seejärel põhjustab see [prioonvalgu] lagunemise.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>See laguneb proteasoomi poolt ja kaob. Seega põhjustab see neuroni prioonvalgu funktsiooni kaotuse väga kiirelt, palju kiiremini kui see, mis toimub tavalise prioonhaiguse korral…</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Montagnier ja tema meeskond tuvastasid oga-valgu segmendi, millel on nende arvates iseloomulikud prioonitaolised omadused. Selles segmendis on tükk, millel on viis aminohapet, YQRGS.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Prioonvalgul on [sama] tükk … Välja arvatud keskmine, on ülejäänud neli [aminohapet] kõik selle tükiga identsed prioonvalgu C-terminaalse otsa lähedal. Niisiis, see on tõesti täiuslik. See on koht, kus kui saate selle vastu antikehi, on see põhimõtteliselt surmaotsus.&#8221;</em></p>



<h3 id="covid-sustid-kahjustavad-teie-immuunfunktsiooni" class="wp-block-heading">COVID-süstid kahjustavad teie immuunfunktsiooni</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kui minna tagasi sinna, kust me alustasime, siis näib, et põhjus, miks nii paljud torgitud isikud nakatuvad nüüd COVID-i ja muudesse nakkustesse ning surevad nendesse, on see, et I tüüpi interferoon on alla surutud. See pärsib teie immuunfunktsiooni, muutes teid nakkustele vastuvõtlikumaks.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Intervjuus annab Seneff ülevaate ka sellest, kuidas krooniline kokkupuude glüfosaadiga on COVID-19 halbade tulemuste eelsoodumus, kuna glüfosaat kahjustab immuunsüsteemi. Selle kohta lisateabe saamiseks kuulake intervjuud tervikuna. Samuti vaatame üle, kuidas glütsiini lisamine võib aidata teie kehas glüfosaati välja tõrjuda, piirates sellega selle kahjulikku mõju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Artikkel algselt avaldatud 20. novembril 2022 saidil Mercola.com</p>



<h3 class="wp-block-heading" id="heading"><span id="allikad-ja-viited">Allikad ja viited:</span></h3>



<ul class="wp-block-list" id="footnote-references2">
<li><sup>1</sup>&nbsp;<a href="https://people.csail.mit.edu/seneff/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">MIT Stephanie Seneff Bio</a></li>



<li><sup>2,</sup>&nbsp;<sup>9</sup>&nbsp;<a href="https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9012513/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Food and Chemical Toxicology June 2022; 164: 113008</a></li>



<li><sup>3</sup>&nbsp;<a href="https://dpbh.nv.gov/uploadedFiles/dpbhnvgov/content/Boards/BOH/Meetings/2021/SENEFF~1.PDF" target="_blank" rel="noreferrer noopener">IJVTPR May 10, 2021: 2(1)</a></li>



<li><sup>4</sup>&nbsp;<a href="https://rumble.com/v1qqin0-dr-peter-mccullough-has-been-stripped-of-his-medical-credentials.html" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Rumble October 31, 2022</a></li>



<li><sup>5</sup>&nbsp;<a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34459951/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Cell Mol Life Science October 2021; 78(19-20): 6557-6583</a></li>



<li><sup>6,</sup>&nbsp;<sup>7</sup>&nbsp;<a href="https://dailysceptic.org/2022/10/27/mrna-vaccines-injure-the-heart-of-all-vaccine-recipients-and-cause-myocarditis-in-up-to-1-in-27-study-finds/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Daily Skeptic October 27, 2022</a></li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Loe juurde värskeid teateid Covid süstide kohta:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://rumble.com/v1wac7i-world-premier-died-suddenly.html" target="_blank" rel="noopener">https://rumble.com/v1wac7i-world-premier-died-suddenly.html</a></p>



<h2 id="oluline-film-mida-keelustatakse-eliidi-poolt-maailma-esilinastus-suri-ootamatult" class="wp-block-heading">Oluline film, mida keelustatakse Eliidi poolt, Maailma esilinastus: <a href="https://www.redvoicemedia.com/video/2022/11/world-premier-died-suddenly/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>&#8220;Suri ootamatult&#8221;</strong></mark></a></h2>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Alkohol &#8211; maailma enim kuritarvitatud ja inimelusid hävitav jook</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/alkohol-maailma-enim-kuritarvitatud-ja-inimelusid-havitav-jook</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 08 Aug 2022 06:39:31 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Inimene]]></category>
		<category><![CDATA[Teadus]]></category>
		<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Ühiskond]]></category>
		<category><![CDATA[alkohol]]></category>
		<category><![CDATA[alkohoolik]]></category>
		<category><![CDATA[haigused]]></category>
		<category><![CDATA[hulgi haigused]]></category>
		<category><![CDATA[joodik]]></category>
		<category><![CDATA[kokteil]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[laps]]></category>
		<category><![CDATA[mürk]]></category>
		<category><![CDATA[NAC]]></category>
		<category><![CDATA[naps]]></category>
		<category><![CDATA[narkootikum]]></category>
		<category><![CDATA[õlu]]></category>
		<category><![CDATA[õnnetud suhted]]></category>
		<category><![CDATA[perevägivald]]></category>
		<category><![CDATA[purunenud abielud]]></category>
		<category><![CDATA[stress]]></category>
		<category><![CDATA[suhkur]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[vägivald]]></category>
		<category><![CDATA[vähk]]></category>
		<category><![CDATA[vein]]></category>
		<category><![CDATA[vesi]]></category>
		<category><![CDATA[viin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=12710</guid>

					<description><![CDATA[Alkohol invaliidistab ja tapab rohkem inimesi, kui kõik maailma sõjad kokku ja inimesed teevad seda iseendaga vabatahtlikult. See artikkel on alkoholist ja sellest, kuidas see tapab teie keha ja aju ning kuidas kahju tagasi pöörata.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Mulle on arusaamatu, miks inimesed ennast nii palju vabatahtlikult saboteerivad ja hävitavad. Näiteks, tahavad nad teenida rohkem raha, kuid kulutavad oma raha lollidele asjadele, mida nad ei vaja. Inimesed raiskavad aega õhtuti ja nädalavahetustel telerit vaadates, kui nad võiksid õppida ja rohkem raha teenida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Või nad ütlevad, et tahavad olla õnnelikus suhtes, kuid siiski seovad nad pidevalt mürgiste inimestega, kellel lubavad end halvasti kohelda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja sama, mis tervisega, inimesed ütlevad, et tahavad olla tervemad ja nad ei tee põhitõdesid – söö paremini, liiguta rohkem, maandada stressi ega tarvita olulisi toidulisandeid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seega on tänane teema alkoholist ja sellest, kuidas see tapab teie keha ja aju ning kuidas kahju tagasi pöörata.</p>



<h2 id="jah-alkohol-on-halb-narkootikum-ja-inimelu-havitaja" class="wp-block-heading">JAH, alkohol on halb narkootikum ja inimelu hävitaja</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Inimesed ütlevad, et tahavad rohkem energiat, paremini toimivaid ajusid, tahavad olla õnnelikumad, nooremad, omada paremaid hormoone, kaotada rasva, kasvatada lihasmassi, elada kauem, magada paremini ja nii edasi, ja ometi, need samad inimesed joovad alkoholi, mis põhjustab hävingut kõigele, mida just mainisin, ja palju muud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ükskõik, kuidas te seda vaatate, kuidas te seda põhjendate – alkohol on mürk, mis kiirendab kogu keha vananemisprotsessi ja hävitab tervise.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kindlasti leiate uuringu, mis ütleb, kuidas alkohol on teie tervisele kasulik või mõni muu jama… või kahe klaasi veini joomine päevas on teie südamele kasulik.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Jälle täielik jama.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui soovite näiteks punase veini eeliseid &#8211; minge sööge orgaanilisi punaseid viinamarju. Need on polüfenoolid, resveratrool ja sarnased ühendid, mida leidub õhukese koorega puuviljades, mis on teie kehale kasulikud. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Mitte punane vein, mis on põhimõtteliselt alkoholiga segatud viinamarjamahl.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Või võite juua orgaanilist ekstra neitsioliiviõli, mis on ülikõrge polüfenoolide sisaldusega, või isegi väga hea kvaliteediga kofeiinivaba kohvi või mis kõige parem, rohelist teed.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik on tõestatult tervisele kasulik.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Igatahes võin alkoholi negatiivsete külgedega jätkata. Mitte ainult lühiajaliselt, vaid kindlasti ka pikemas perspektiivis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Nii nagu valge suhkur on suhkur ja sõltuvust tekitav inimkeha hävitaja,  nii ka alkohol on ikkagi alkohol ja on inimkeha hävitaja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Iga neljas vähijuhtum on seotud alkoholi joomisega. Meestel on 75% vähijuhtumitest seotud alkoholiga. Alkohol hävitab kõige kiiremini maksa, söögitoru ja aju. Igal aastal on 750 000 vähijuhtumit seotud alkoholi tarbimisega. Alkohol põhjustab keha rasvumise ja stressi.</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" title="Alcohol is Linked to 750,000 Cancer Cases" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/31yMy3YMsvg?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe></div>
</div><figcaption>Dr Berg on maailmas tuntud teadmamees ja on aidanud miljoneid inimesi.</figcaption></figure>



<h2 id="alkohol-on-murk" class="wp-block-heading">Alkohol on mürk</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Maailma TOP 3 tervisehävitajat on: </p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>1. kohal on STRESS; 2. kohal on VIHA ja alles 3. kohal on valge suhkur, alkohol, suitsetamine, vaktsiinid, ravimid, ebatervislik toit ja &#8211; elustiil.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="743"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-1024x743.jpg"  alt=""  class="wp-image-12713"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-1024x743.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-768x557.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-110x80.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-200x145.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-380x276.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-255x185.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-300x218.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-550x399.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-800x580.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-1160x842.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-600x435.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-220x160.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-400x290.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-760x551.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-510x370.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022-1100x798.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-haigus-surm-uudis-Fonte.News-2022.jpg 1188w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption>Alkohol on mürk</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Põhimõtteliselt stressiga kaasneb 2. ja 3. koha tegevused, nii, et paras &#8220;pomm&#8221;. Püüdke vältida stressi, ärge vihastage millegi või kellegi peale ja loobuge mürkidest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Näiteks kurdavad mehed, et nad ei võta lihaseid juurde, kuid nad joovad alkoholi – õlut kõigist asjadest, mis on kõige hullem.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ma kuulen ja näen naisi, kes näevad vaeva rasva kaotamisega, ja näen neid joomas veini ja suhkrurikkaid kokteile.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kuulake, alkohol vähendab testosterooni, alandab kasvuhormooni ja halvab kilpnääret, suurendab insuliini, suurendab stressihormoonide taset ja tekitab hormonaalset tasakaalustamatust. Lisaks tekitab see negatiivseid muutusi dopamiini, serotoniini ja teiste ajukemikaalide sisalduses.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>See on kohutav ka teie soolestiku tervisele, mis kontrollib nii paljusid tervisetegureid kogu teie kehas.</strong> </p>



<p class="wp-block-paragraph">Maailmas räägivad parimad teadmamehed ja gurud, et inimene peab hoolitsema ja mürkidest puhtana hoidma kolm asja, et olla täiesti terve ja täiuslikud: 1. Seedesüsteem; 2. süda; 3. aju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rääkimata sellest, et alkohol rikub täielikult teie unemustrit, vähendab REM-i ja une kvaliteeti, mis põhjustab veelgi rohkem hormonaalset tasakaalustamatust.</p>



<h2 id="loobuge-alkoholist-loplikult" class="wp-block-heading">Loobuge alkoholist lõplikult</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Muidugi on parim lahendus lihtsalt alkoholi joomine lõpetada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuid ma tean, et kui ma seda ütlen, mõtlevad paljud inimesed, et &#8220;umm… okei, dr Huuse, sa oled hull, see ei juhtu kunagi.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olgu, ma saan aru.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kuid proovige seda nii palju kui võimalik vähendada.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="682"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-1024x682.jpg"  alt=""  class="wp-image-12716"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-1024x682.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-300x200.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-768x512.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-380x253.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-255x170.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-550x366.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-800x533.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-1160x773.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-220x147.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-400x266.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-760x506.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-510x340.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-600x400.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022-1100x733.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-seltskond-uudis-Fonte.News-2022.jpg 1192w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption>Alkohol lahutamatu osa seltskondlikel ja pereüritustel, ka laste silme all.</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Ära joo, sest sul on igav või üksildane. Ära joo, et olla seltskonnas lõbus ja lahe. Seks kaine peaga on sadu kordi parem kui alkoholi mõju all. Ärge petke end sellega, et teete veini juues midagi tervislikku.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võib-olla joote alkoholi lihtsalt sotsiaalsetel sündmustel ja nii vähe kui võimalik. Niisiis, see on esimene samm.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Järgmine asi, mida võiksite teha, on maksa detoksifitseerimine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seega, võtke enne jooma minekut 600–1200 mg N-atsetüültsüsteiini (NAC) koos umbes 500–1000 mg piimaohaka 80% ekstraktiga. Ja kui joote palju, võtke koju jõudes sama annus uuesti.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mida tugevam on teie maks, seda kiiremini eemaldab see alkoholi teie süsteemist ja vähendab kahjustusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Veenduge, et joote ka alkoholi juues sama palju või rohkem vett.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõpuks on oluline ka see, millist alkoholi tarbite.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Vältige õlut, see on üks hullemaid.</strong> See on teie testosterooni taseme jaoks kohutav ja suurendab östrogeeni. Samuti põhjustab see põletikku ja ärritab soolestikku rohkem kui teised.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vältige <a href="https://fonte.news/tervis/kuidas-saada-veresuhkur-kontrolli-alla/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><strong><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">suhkru</mark></strong></a>&#8211; ja puuviljajooke. Need maitsevad hästi, kuid sa EI vaja lisasuhkrut.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tean, et veinijoojaid on palju. Punane vein on parem kui valge, kuigi valges on vähem suhkrut. <strong>Pidage siiski meeles, et enamik veine EI SISALDA orgaanilisi viinamarju, nii et teil on palju pestitsiide, mis on teie tervisele, eriti teie sooltele kohutav mürk.</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="1024"  height="680"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-1024x680.jpg"  alt=""  class="wp-image-12719"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-1024x680.jpg 1024w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-300x199.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-768x510.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-110x73.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-200x133.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-380x252.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-255x169.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-550x365.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-800x532.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-1160x771.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-220x146.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-400x266.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-760x505.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-510x339.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-600x399.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022-1100x731.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/08/alkohol-kahjulik-tervisele-vein-uudis-Fonte.News-2022.jpg 1186w"  sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" ><figcaption>Suur osa veinidest on mürgised.</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Parim alkohol või halvast vähem halvem ja vähem kahjustav alkohol on ilmselt viin ja võib-olla tequila. Kuid ikkagi, alkohol on alkohol. </p>



<h2 id="loppkokkuvottes-on-see-ikkagi-sinu-tervis" class="wp-block-heading">Lõppkokkuvõttes on see ikkagi SINU tervis</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Ma tean paljusid kauaaegseid joodikuid, mitte alkohoolikuid. Kuid inimestel, kes on joonud juhuslikult ja sotsiaalselt aastaid ja aastaid ning nüüd, 40-, 50-aastastel ja vanematel, on alkoholiga seotud tõsised terviseprobleemid. Nooruses inimesed ei mõtle tagajärgedele aga kui vanus on 30+, hakkavad terviseprobleemid pihta, mõnel varem juba ja mõnel hiljem, kuid terviseprobleemid ei jää tulemata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sa ei saa loodust petta. Varem või hiljem maksate alati selle hinna.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Armasta ennast!</strong></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Teaduslikult tõestatud: COVID vaktsiinid mõjutavad nii meeste kui ka naiste viljakust</title>
		<link>https://fonte.news/tervis/teaduslikult-toestatud-covid-vaktsiinid-mojutavad-nii-meeste-kui-ka-naiste-viljakust</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 28 Jul 2022 07:36:28 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[AstraZeneca]]></category>
		<category><![CDATA[Covid]]></category>
		<category><![CDATA[Covid-19]]></category>
		<category><![CDATA[genotsiid]]></category>
		<category><![CDATA[invaliid]]></category>
		<category><![CDATA[invaliidistamine]]></category>
		<category><![CDATA[Janssen]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[laps]]></category>
		<category><![CDATA[lastetus]]></category>
		<category><![CDATA[Meditsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Moderna]]></category>
		<category><![CDATA[munarakk]]></category>
		<category><![CDATA[naftameditsiin]]></category>
		<category><![CDATA[nurisünd]]></category>
		<category><![CDATA[omicron]]></category>
		<category><![CDATA[Pfizer]]></category>
		<category><![CDATA[SARS]]></category>
		<category><![CDATA[seemnerakk]]></category>
		<category><![CDATA[spermatozoid]]></category>
		<category><![CDATA[Sputnik]]></category>
		<category><![CDATA[surm]]></category>
		<category><![CDATA[surnud sünd]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Vaktsineerimine]]></category>
		<category><![CDATA[vigane dna]]></category>
		<category><![CDATA[vigane geen]]></category>
		<category><![CDATA[vigane laps]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=12528</guid>

					<description><![CDATA[Esimesed COVID-vaktsiinid ilmusid 2020. aasta detsembris ning ei läinud kaua, kui arstid ja teadlased hakkasid hoiatama võimalike mõjude eest reproduktiivsusele. Paljude riikide valitsuste ametnikud ja tervisespetsialistid teatavad nüüd elussündimuse järsust langusest. Põhjalikud teadusuuringud annavad maailmale kurvad ja hoiatavad tõendid.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Ekspert hoiatab, et on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et COVID-vaktsiinid võivad ristreageerida süntsütiini ja sperma, munarakkude ja platsenta reproduktiivgeenidega viisil, mis võib kahjustada paljunemist. <strong>&#8220;Võime potentsiaalselt steriliseerida terve põlvkonna.&#8221;</strong></p>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-bitchute wp-block-embed-bitchute"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" title="Toxicologist Warns Against COVID Jabs- Interview with Janci C. Lindsay Ph.D.," width="459" height="344" src="https://www.bitchute.com/embed/mHIIEoh4vfNj/?feature=oembed#?secret=8SfL26mcME" data-secret="8SfL26mcME" frameborder="0"></iframe></div>
</div><figcaption>Ph.D. Janci C Lindsay räägib tõenditest ja vaktsiinide kahjulikkusest</figcaption></figure>



<h2 id="lugu-luhidalt" class="wp-block-heading">Lugu lühidalt</h2>



<ul class="wp-block-list"><li>Esimesed COVID-kaadrid ilmusid 2020. aasta detsembris ning ei läinud kaua, enne kui arstid ja teadlased hakkasid hoiatama võimalike mõjude eest reproduktiivsusele, kuna süst võib ristreageerida spermas, munarakkudes ja platsentas leiduvate süntsütiini ja reproduktiivgeenidega viisil, mis võib kahjustada paljunemist</li><li>Ühe hiljutise uuringu kohaselt ütles 42% regulaarse menstruaaltsükliga naistest, et nad veritsevad pärast vaktsineerimist tavalisest tugevamini; 39% naistest, kes said sugu kinnitavat hormoonravi, teatasid läbimurdeverejooksust, nagu ka 71% pikatoimelisi rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatest naistest ja 66% menopausijärgses eas naistest</li><li>Teised hiljutised uuringud on leidnud, et Pfizeri COVID-vaktsiin vähendab meeste sperma kontsentratsiooni ja liikuvust umbes kolmeks kuuks</li><li>Pärast COVID-vaktsiinide levikut on suurenenud ka nurisünnituste, loote surmade ja surnultsündide arv. 2021. aasta novembris tõi Briti Columbias (BC) Põhja-Vancouveris Lions Gate&#8217;i haigla ilmale 24-tunnise perioodi jooksul 13 surnult sündinud last ja kõik emad olid saanud COVID-vaktsiini</li><li>Paljud riigid, sealhulgas Saksamaa, Ühendkuningriik, Taiwan, Ungari ja Rootsi, teatavad praegu elussündimuse järsust langusest. Viies riigis, kus COVID-i levik on kõige suurem, sündimus on langenud keskmiselt 15,2%, samas kui viies kõige madalama COVID-i levikuga riigis on sündimus langenud keskmiselt vaid 4,66%.</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph">Esimesed COVID-vaktsiinid ilmusid 2020. aasta detsembris ning ei läinud kaua, kui arstid ja teadlased hakkasid hoiatama võimalike mõjude eest reproduktiivsusele.<br>Nende hulgas oli <a href="https://www.toxicologysupport.com/about-us/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Ph.D Janci Chunn Lindsay, Toxicology Support Services LLC</mark></a> toksikoloogia ja<br>molekulaarbioloogia direktor, kes 2021. aasta aprillis esitas USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse immuniseerimistavade nõuandekomiteele (ACIP) avaliku kommentaari 1 , mis toob esile suure võimaliku kahjuliku mõju viljakusele.<br>Intervjueerisin Lindsayt varem 2021. aastal. Seda artiklit ei värskendata uue teabega, kuid intervjuu (ülal) on hea aabits teabele, mida ta allpool jagab. Ta ennustas paljuski seda, mida me praegu jälgime.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta rõhutas, leidub usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et COVID-vaktsiinid võivad ristreageerida süntsütiini ja sperma, munarakkude ja platsenta reproduktiivgeenidega viisil, mis võib kahjustada reproduktiivtulemusi. „Võime potentsiaalselt steriliseerida terve põlvkonna,” hoiatas ta.<br>Lindsay juhtis tähelepanu ka sellele, et teated märkimisväärsetest menstruaaltsükli häiretest ja<br>tupeverejooksust naistel, kes on selleks ajaks süsti saanud, ulatusid juba tuhandetesse ja et ka see oli ohutussignaal, mida ei tohiks eirata.</p>



<h3 id="4-10-st-covid-i-haigestunud-naisest-teatavad-menstruaaltsukli-hairetest" class="wp-block-heading">4 10-st COVID-i haigestunud naisest teatavad menstruaaltsükli häiretest</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Nagu selgub, ei olnud varased teated menstruaaltsükli häiretest juhus. Hiljutised uuringud on<br>kinnitanud, et pärast süstimist kogevad paljud naised menstruaaltsükli häireid. Nagu NBC News 2022. aasta juuli keskel teatas: <em>„Reedel ajakirjas Science Advances avaldatud analüüsist 3 selgus, et 42% regulaarsete menstruaaltsüklitega inimestest ütles, et pärast vaktsineerimist veritsevad nad tavalisest tugevamini. Samal ajal ei teatanud 44% muutustest ja umbes 14% lühemast perioodist. Mittemenstruaalsete inimeste seas – menopausijärgsed või näiteks teatud pikaajalisi rasestumisvastaseid vahendeid kasutavate inimeste seas – viitab uuring paljudele kogetud läbimurdele või ootamatule verejooksule pärast COVID-i süstimist.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Teised ebanormaalsest läbimurdeverejooksust teatanud inimeste kategooriad hõlmasid 39% soopõhist hormoonravi saajaid, 71% pikatoimelisi rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatest naistest ja 66% menopausijärgses eas naistest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vanematel naistel, neil, kes kasutasid hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, olid varem<br>rasedad või kellel oli diagnoositud endometrioos, fibroidid või polütsüstiliste munasarjade sündroom, esines pärast süstimist tavapärasest tugevam verejooks.</p>



<h3 id="kas-menstruaaltsukli-haired-on-ebaolulised" class="wp-block-heading">Kas menstruaaltsükli häired on ebaolulised</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Väärib märkimist, et COVID-i uuringutes ei küsitud naissoost osalejatelt nende menstruatsiooni ega kogutud andmeid reproduktiivmõjude kohta. Kuid vaatamata andmete kogumise selgele puudumisele on ametlik narratiiv, et kõik on korras — kaadrid on ohutud ega mõjuta viljakust.<br>Kuidas nad teavad? Nad ei tea seda ja see teebki sellised väited nii jõhkraks. Asja teeb hullemaks see, et neid leide kajastav meedia väidab jätkuvalt, et süstimisjärgsed menstruaaltsükli häired on<br>“normaalsed” ega viita paljunemisvõime mõjutamisele. Näiteks Science kirjutab:<br>„Teema selgitamine on ülioluline. Oluline on sellest teada,” ütleb Londoni Imperial College&#8217;i<br>reproduktiivimmunoloog Victoria Male. „Oletame, et saite vaktsiini ja järgmisel päeval tundsite end tõesti kohutavalt, nagu mõned inimesed tunnevad.”<br>Kui teid poleks teavitatud võimalikust palavikust, lihasvaludest ja muudest kiiresti hajuvatest<br>tagajärgedest, oleksite väga mures, ütles ta. Menstruaaltsükli häirete võimaluse valgustamine ja<br>nende terviseriski puudumise kinnitamine aitab võidelda ka laialt levinud valeinformatsiooniga, et<br>COVID-19 vaktsiinid kahjustavad viljakust, ütlevad Male ja teised.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Jällegi, keegi ei tea, kas süstid mõjutavad viljakust või mitte, sest seda pole uuritud. Uuringu<br>puudumine tähendab andmete puudumist, mis tähendab teadmiste puudumist. Nii lihtne see ongi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõik vastupidised väited põhinevad puhtal oletusel ja oletamine ei ole teadus.<br>Ja kuigi naise menstruaaltsükkel võib kõikuda, ei ole äkilisi muutusi ajalooliselt peetud ebaolulisteks. Vastupidi, ootamatult ebanormaalset menstruatsiooni on loetletud kui võimalikku märki sellistest asjadest nagu:<br><strong>Emaka- ja/või emakakaelavähk<br>Verejooksu häired<br>Kilpnäärme talitlushäired ja/või hüpofüüsi häired, mis mõjutavad teie hormonaalset tasakaalu<br>Infektsioon ja/või haigus<br>Perimenopaus</strong></p>



<h3 id="mojutatud-on-ka-menstruaaltsukli-pikkus" class="wp-block-heading">Mõjutatud on ka menstruaaltsükli pikkus</h3>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34991109/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">Uuringus</mark></a>, mis avaldati 1. aprillil 2022 ajakirjas Obstetrics and Gynecology, leiti samuti seos<br>COVID-i süstimise ja menstruaaltsükli pikkuse muutuste vahel. Muutus oli väike – umbes üks päev lühem kui enne süstimist pärast teist annust – ja seda ei peetud eriti murettekitavaks. Sellegipoolest näitab muutus minu meelest, et midagi on toimumas. Küsimus on selles, mida?</p>



<h3 id="infektsioon-voib-parssida-munasarjade-funktsiooni" class="wp-block-heading">Infektsioon võib pärssida munasarjade funktsiooni</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Mõned uurijad on oletanud, et nii COVID-i naispatsientidel kui ka COVID-i põdevatel patsientidel<br>täheldatud menstruaaltsükli häireid võib seostada immuunvastusega oga-valgule.</p>



<p class="wp-block-paragraph">2021 aasta jaanuaris avaldati Hiina väljaandes Reproductive BioMedicine Online avaldatud uuring, mille kohaselt 28% vaktsineerimata reproduktiivses eas naistest, kellel diagnoositi COVID-19, oli tsükli kestus muutunud, 19% tsüklid pikenenud ja 25% muutused menstruaalvere mahus.<br>Teadlased oletasid, et „nende patsientide menstruatsiooni muutused võivad olla mööduvate<br>suguhormoonide muutuste tagajärg”, mis on põhjustatud munasarjade funktsiooni ajutisest<br>pärssimisest infektsiooni ajal.<br>Viljakuse spetsialist dr Natalie Crawford on väitnud, et COVID-19 naispatsientidel täheldatud<br>menstruaaltsükli häired võivad olla seotud rakulise immuunsusreaktsiooniga ja kuna COVID-süst<br>juhendab teie keha tootma SARS-CoV-2 piigivalku, millele teie immuunsüsteem seejärel reageerib, võib torkimise mõju sarnaneda loomuliku infektsiooniga. BMJ 2021. aasta juhtkirjas esitas eespool Science tsiteeritud Male sarnase seisukoha:<br><em>„Menstruaaltsükli muutustest on teatatud nii pärast mRNA kui ka adenoviiruse vektoriga COVID-19 vaktsiine, mis viitab sellele, et kui seos on olemas, see on tõenäoliselt pigem immuunvastuse tulemus vaktsineerimisele kui vaktsiini spetsiifilise komponendi tulemus. Vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse vastu (HPV) on seostatud ka menstruaaltsükli muutustega.<br>/…/ Bioloogiliselt usutavad mehhanismid, mis seovad immuunstimulatsiooni menstruaaltsükli<br>muutustega, hõlmavad immunoloogilisi mõjusid menstruaaltsüklit juhtivatele hormoonidele või<br>mõjusid, mida vahendavad emaka limaskesta immuunrakud, mis osalevad selle koe tsüklilises<br>kogunemises ja lagunemises. Uuringud, mis uurivad võimalikku seost COVID-19 vaktsiinide ja<br>menstruaaltsükli muutuste vahel, võivad samuti aidata mehhanismi mõista.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">See ei tähenda siiski, et menstruaaltsükli häired ei oma tagajärgi. Lõppude lõpuks näib, et meil on<br>tegemist inimtekkelise patogeeniga ja viaalis olev mRNA, mis programmeerib valgu tootmist on<br>lisaks sellele geneetiliselt muundatud.<br>Võib-olla sellepärast teatab suurem protsent naisi pärast COVID-i süsti menstruaaltsükli häiretest, võrreldes naiste protsendiga, kellel esineb häireid pärast loomulikku nakatumist?<br>Samuti tasub uurida paralleele teatatud verehüübimishäirete – nii mõnel COVID-19 juhtumil kui ka pärast COVID-19 süsti – ja Von Willebrandi tõve vahel, mis on krooniline haigus, takistades<br>normaalset vere hüübimist, põhjustades seega liigset raskekujulist perioodilist vere hüübimist.</p>



<h3 id="nurisunnitused-loote-surmad-ja-surnultsundimised-on-huppeliselt-kasvanud" class="wp-block-heading">Nurisünnitused, loote surmad ja surnultsündimised on hüppeliselt kasvanud</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Menstruaaltsükli häired ei ole ainus ohutussignaal. Pärast COVID-vaktsiinide levikut on suurenenud ka nurisünnituste, loote surmade ja surnultsündide arv. Novembris 2021 sündis Briti Columbias (BC) Põhja-Vancouveris Lions Gate&#8217;i haiglas 24-tunnise perioodi jooksul hämmastavalt surnult<br>sündinud last ja kõik emad olid saanud COVID-vaktsiini.<br>Tavalisel kuul võib haiglas olla üks surnult sündinud laps, mis teeb 13 surnult sündi 24 tunni jooksul väga ebatavaliseks. Šotimaal on ka imikute suremus ebatavaliselt kasvanud. 2021. aasta septembris suri vähemalt 21 alla 4 nädala vanust beebit – see on 4,9 juhtu 1000 sünni kohta. Ajalooliselt on Šotimaal vastsündinute keskmine suremus umbes 2 juhtu 1000 sünni kohta.<br>Vaatamata sellele, et pärast COVID-i vaktsiinide kasutuselevõttu on surnultsündide arv suurenenud – mitte varem – on siiski kasutatud uuringuid, mis seovad surnultsünde SARS-CoV-2 infektsiooniga, et julgustada rasedaid naisi süstima.<br>Põhimõtteliselt on avastatud, et infektsioon ise võib põhjustada surnultsündimist (ja me teame, et<br>viiruse piigivalk on see osa, mis põhjustab enamiku probleemidest), kuid nad tahavad, te usuksite, et piigivalk avaldab kuidagi kaitsvat mõju rasedusele.<br>See arutluskäik laguneb veelgi, kui arvestada, teadlased nüüd väidavad, et süstimisjärgsed<br>menstruaaltsükli häired on tõenäoliselt tingitud immuunvastusest, mis tekib vastusena nii viirusele kui ka süstile. Kui see on tõsi, siis miks ei võiks COVID-vaktsiin põhjustada surnultsündimist samal või suuremal määral kui patogeen?</p>



<h3 id="puuduvad-andmed-covid-vaktsiinide-kasulikkusest-rasedatele" class="wp-block-heading">Puuduvad andmed COVID vaktsiinide kasulikkusest rasedatele</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Tervishoiuametnikud on kindlad, et rasedad naised saavad COVID-19 vaktsiini, kuid andmed ei toeta selle ohutust. Ajakirjas The New England Journal of Medicine (NEJM) avaldatud CDC toetatud uuringut, mida laialdaselt kasutati Ameerika Ühendriikides soovituse toetamiseks rasedate naiste süstimisel, parandati 2021. aasta oktoobris ja parandus oli järgmine:<br><em>&#8220;„Tabeli allmärkustes oleks tulnud /…/ joonealusele märkusele lisada järgmine sisu:<br>„Spontaansete abortide riskihinnangu arvutamiseks ei olnud nimetajat saadaval, sest selle aruande koostamise ajal ei olnud 20 nädala jooksul veel järelkontrolli 905 jaoks 1224-st osalejast, keda vaktsineeriti 30 päeva jooksul enne viimase menstruatsiooni esimest päeva perioodil või esimesel trimestril. Lisaks tuleks igas riskihinnangus arvesse võtta rasedusnädalale omast spontaanse abordi riski.””</em></p>



<h3 id="covid-vaktsiinid-mojutavad-ka-meeste-viljakust" class="wp-block-heading">COVID vaktsiinid mõjutavad ka meeste viljakust</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Teised hiljutised uuringud ja on leidnud, et Pfizeri COVID-i vaktsiin „häirib ajutiselt sperma<br>kontsentratsiooni ja liikuvust” meestel. Nagu autorid märkisid:<br>„/…/ Tõstatatud [on] muret nende võimaliku kahjuliku mõju pärast meeste viljakusele /…/<br>Sellesse retrospektiivsesse pikisuunalisse mitmekeskuselisse kohortuuringusse kaasati kolmkümmend seitse SD [sperma doonorit] kolmest spermapangast, mis andsid 216 proovi. BNT162b2 vaktsineerimine hõlmas kahte annust ja vaktsineerimise lõpetamine oli kavandatud 7 päeva pärast teist annust.<br>Uuring hõlmas nelja faasi: T0 – vaktsineerimiseelne algtaseme kontroll, mis hõlmas 1–2 esialgset<br>proovi SD kohta; T1, T2 ja T3 – vastavalt lühi-, vahe- ja pikaajaline hindamine. Iga doonori kohta<br>sisaldas 1–3 spermaproovi, mis saadi vastavalt 15–45, 75–125 ja üle 145 päeva pärast<br>vaktsineerimise lõpetamist.<br>Korduvad mõõtmised näitasid spermatosoidide kontsentratsiooni vähenemist T2-l -15,4% (CI -25,5%-3,9%, p = 0,01), mis viis kogu liikuvuse vähenemiseni 22,1% (CI -35% -6,6%, p =0,007) võrreldes T0-ga.<br>Samamoodi põhjustas ainult esimese spermaproovi ja proovide keskmise doonori kohta analüüs T2 kontsentratsiooni ja kogumotiilse arvu (TMC) vähenemise võrreldes T0-ga – liikuva spermatosoidi keskmine langus vastavalt 12 miljonit/ml ja 31,2 miljonit /…/ proovide hindamine ja keskmine langus 9,5 × 10 6 ja 27,3 miljonit liikuvat spermatosoidi /…/ proovide keskmisel uurimisel. T3 hindamine näitas üldist /…/ taastumist. /…/See SD-le keskendunud pikisuunaline uuring näitab selektiivset ajutist sperma kontsentratsiooni ja TMC halvenemist 3 kuud pärast vaktsineerimist, millele järgneb hilisem taastumine, mida kinnitavad<br>mitmesugused statistilised analüüsid.”<br>Nagu naiste menstruaaltsükli probleemide puhul, süüdistavad autorid nende meeste kahjulike mõjude “süsteemset immuunvastust” COVID-i vaktsiinile. Kuigi nad väidavad, et meeste paljunemisvõime taastub umbes kolme kuuga, võib see siiski olla tohutu probleem.<br>Pidage meeles, et mRNA võtteid soovitatakse algse seeria jaoks teha kolmekuuliste intervallidega ja pärast seda soovitatakse nüüd erinevate intervallidega korduvaid. <strong>Kui hävitate mehe spermat kolm kuud iga kord, kui ta saab COVID-süsti, vähendate oluliselt tõenäosust, et ta saab suure osa mis tahes aastast last.</strong></p>



<h2 id="kaimas-on-massiline-rahvastiku-vahendamine" class="wp-block-heading">Käimas on massiline rahvastiku vähendamine</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Olenemata sellest, kas see on juhuslik või tahtlik, on tõsiasi, et praegu näeme elussündide arvu järsku langust koos täiskasvanute hulgas samaväärselt <a href="https://takecontrol.substack.com/p/excess-deaths-exploding-despite-mass" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">järsu liigsurmade kasvuga</mark></a>. Lõpptulemus on maailma rahvastiku vähenemine.<br>See tundub praegusel hetkel vältimatu ja nende suundumuste ajastus vastab nende eksperimentaalsete COVID-i geeniülekande süstide vabastamisele. Näiteks Saksamaa avaldas hiljuti andmed, mis näitavad sündimuse 10% langust 2022. aasta esimeses kvartalis.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="958"  height="630"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19.png"  alt=""  class="wp-image-12535"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19.png 958w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-300x197.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-768x505.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-110x72.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-200x132.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-380x250.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-255x168.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-550x362.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-800x526.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-220x145.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-400x263.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-760x500.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-510x335.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.19-600x395.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 958px) 100vw, 958px" ><figcaption>Saksa statistika</figcaption></figure>



<figure class="wp-block-image size-full"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="952"  height="558"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36.png"  alt=""  class="wp-image-12538"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36.png 952w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-300x176.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-768x450.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-110x64.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-200x117.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-380x223.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-255x149.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-550x322.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-800x469.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-220x129.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-400x234.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-760x445.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-510x299.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.54.36-600x352.png 600w"  sizes="auto, (max-width: 952px) 100vw, 952px" ><figcaption>Rootsi statistika</figcaption></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Üheksa kuud pärast COVID-i vastase massilise “vaktsineerimise” kampaania algust on ka teistes<br>riikides sündimus ootamatult vähenemas. Ajavahemikus 2022. aasta jaanuarist aprillini oli Šveitsi<br>sündimus 15% oodatust madalam, Ühendkuningriigis 10% ja Taiwanis 23%.</p>



<p class="wp-block-paragraph">5 juulil 2022 avaldas Mike Campbell artiklis Counter Signal Ungari parlamendiliikme Dúró Dóra<br>parlamendikõne ajal väljendatud muret:<br><em>„Tänavu jaanuaris juhtus midagi, mida pole juhtunud aastakümneid. Sündimus langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20%. Ja veelgi murettekitavam on see, et ka sündimus on langenud – midagi, mida pole nähtud alates 2011. aastast. /…/<br>[A] KRTK Majandusinstituudi teadur juhib tähelepanu, et see drastiline langus toimus vaid üheksa kuud pärast COVID-i massilise vaktsineerimise algust Ungaris.”</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Pärast edasist uurimist avastas Campbell, et viies riigis, kus COVID-i levik on kõige suurem,<br>sündimus on langenud keskmiselt 15,2%, samas kui viies kõige madalama COVID-i löögisagedusega riigis sündimus on vähenenud keskmiselt vaid 4,66%.<br>Ameerika Ühendriigid näitavad ka elussündide vähenemise märke. Põhja-Dakota osariigi esialgsed andmed näitavad 10% langust 2022. aasta veebruaris, 13% langust märtsis ja 11% langust aprillis võrreldes 2021. aasta vastavate kuudega. Allpool on Twitteri sünninäitaja diagramm, mis võrdleb elussündide andmeid 2021. ja 2022. aastal paljudes riikides.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="994"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-994x1024.png"  alt=""  class="wp-image-12541"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-994x1024.png 994w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-291x300.png 291w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-768x791.png 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-110x113.png 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-200x206.png 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-380x392.png 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-255x263.png 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-300x309.png 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-550x567.png 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-800x824.png 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-1160x1195.png 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-220x227.png 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-400x412.png 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-760x783.png 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-510x526.png 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-600x618.png 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-1100x1134.png 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15-582x600.png 582w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2022/07/Screen-Shot-2022-07-27-at-18.59.15.png 1182w"  sizes="auto, (max-width: 994px) 100vw, 994px" ></figure>



<h3 id="votke-vastutus-oma-tervise-eest" class="wp-block-heading">Võtke vastutus oma tervise eest</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Praegu ei hoiatata naisi raseduse katkemise, menstruaaltsükli häirete ja võimalike viljakusprobleemide ja surnultsündide riskide eest, kuigi kõik need ohutussignaalid on silmatorkavalt ilmsed. Nagu sünnitusarst-günekoloog <a href="https://totalityofevidence.com/dr-james-thorp/" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color">dr James Thorp</mark></a> 2022. aasta aprillis ajalehele The Epoch Times ütles: <em><strong>„Olen näinud palju, palju, palju tüsistusi rasedatel, emadel ja loodetel, lastel, järglastel, loote surma, raseduse katkemist, loote surma ema sees. /…/ See, mida ma olen viimase kahe aasta jooksul näinud, on enneolematu.”</strong></em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Traagiliselt on arstid ülemaailmse keelu all</strong>. Nad juhivad patsiendid COVID-süstist eemale, riskides oma arstilitsentsist ilma jääda. See paneb patsiendid uskumatult riskantsesse olukorda, kuna enamik usaldab oma arstidele tõe rääkimist. Vähesed ootavad, et arstid valetavad või varjavad nende eest elupäästvat teavet lihtsalt oma karjääri kaitsmiseks. Niisiis, me oleme mitmel viisil enneolematul ajal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See tähendab, et teil pole tegelikult muud valikut, kui teha ise uurimistööd ja hinnata riske nii hästi<br>kui võimalik. Seal on palju andmeid – andmeid, mida konventsionaalne meedia ei puuduta, ja kui nad seda teevad, väidavad nad endiselt, et kõrvaltoimed ei ole ohu märk. Sellistes olukordades tuleb lihtsalt mõttekork pähe panna ja see enda jaoks läbi mõelda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">15 juuli 2022 seisuga oli USA vaktsiini kõrvalnähtude teavitussüsteem (VAERS) pärast COVID-i<br>süstimisi registreerinud <strong>1 350 947 kõrvaltoimete teadet, sealhulgas 29 635 surmajuhtumit</strong>, ja on tõendeid selle kohta, et <strong>teateid kustutatakse süsteemist tuhandete kaupa</strong>. Lisateavet selle kohta leiate jaotisest <a href="https://takecontrol.substack.com/p/vaers-reports-deleted" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><mark style="background-color:rgba(0, 0, 0, 0)" class="has-inline-color has-vivid-cyan-blue-color"><strong>“VAERS-ist kustutatud tuhanded surmajuhtumid ja kõrvaltoimed”</strong></mark></a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">COVID-i vaktsiinidest tulevad ohutussignaalid ületavad kõike muud haigusloos. <strong>Ühtegi ravimit ega vaktsiini pole kunagi seostatud nii paljude vigastuste ja surmajuhtumitega, sealhulgas sündimata lapse kahjustamisega.</strong><br>Praegu tundub, et me vaatame teatud rahvastiku vähenemise sündmust. Küsimus on siis selles, <strong>kas olete valmis riskidega leppima? Kas olete valmis riskima oma viljakusega, isegi kui ajutiselt? Kas olete valmis oma lapse eluga riskima? Kas olete nõus endaga riskima? Kui ei, vastus on lihtne. Ärge laske vaktsineerida ja kui olete juba ühe või kaks (või kolm) võtnud, ärge kunagi võtke järgmist!</strong></p>



<h3 id="loe-lisaks" class="wp-block-heading">Loe lisaks:</h3>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="i4xWrCJ9Ju"><a href="https://fonte.news/oigus/saksamaa-foderaalsele-halduskohtule-esitati-korgetasemeline-eksperthinnang-covid-vaktsiinide-kahjulikkusest-tervisele-ja-vaktsineerimise-vastuolust-euroopa-liidu-inimoiguste-kaitse-konventsiooniga/">Saksamaa Föderaalsele Halduskohtule esitati kõrgetasemeline eksperthinnang COVID vaktsiinide kahjulikkusest tervisele ja vaktsineerimise vastuolust Euroopa Liidu inimõiguste kaitse konventsiooniga</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Saksamaa Föderaalsele Halduskohtule esitati kõrgetasemeline eksperthinnang COVID vaktsiinide kahjulikkusest tervisele ja vaktsineerimise vastuolust Euroopa Liidu inimõiguste kaitse konventsiooniga&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/oigus/saksamaa-foderaalsele-halduskohtule-esitati-korgetasemeline-eksperthinnang-covid-vaktsiinide-kahjulikkusest-tervisele-ja-vaktsineerimise-vastuolust-euroopa-liidu-inimoiguste-kaitse-konventsiooniga/embed/#?secret=OZRBwmOoyl#?secret=i4xWrCJ9Ju" data-secret="i4xWrCJ9Ju" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<figure class="wp-block-embed is-type-wp-embed is-provider-fonte-news wp-block-embed-fonte-news"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<div class="cs-embed cs-embed-responsive"><blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="T661jLaDX3"><a href="https://fonte.news/tervis/tegelikkus-selgumas-seoses-covid-surmadega/">Tõde on selgumas seoses COVID surmadega</a></blockquote><iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted"  title="&#8220;Tõde on selgumas seoses COVID surmadega&#8221; &#8212; Fonte.News" src="https://fonte.news/tervis/tegelikkus-selgumas-seoses-covid-surmadega/embed/#?secret=9gsIM75zdf#?secret=T661jLaDX3" data-secret="T661jLaDX3" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe></div>
</div></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Artikli põhisisu allikas</strong>: <a href="https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/07/25/covid-vaccine-fertility-issues.a-spx" target="_blank" rel="noopener">https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/07/25/covid-vaccine-fertility-issues.a-spx</a></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Eestimaa uhkus, aitäh Sulle!</title>
		<link>https://fonte.news/toit/eestimaa-uhkus-aitah-sulle</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Veiko Huuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 20 Feb 2021 05:07:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Toit]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Maaelu]]></category>
		<category><![CDATA[Tervis]]></category>
		<category><![CDATA[Avo Rosenvald]]></category>
		<category><![CDATA[elujõud]]></category>
		<category><![CDATA[heaolu]]></category>
		<category><![CDATA[intensiivpõllundus]]></category>
		<category><![CDATA[kroonilised haigused]]></category>
		<category><![CDATA[Maheaed]]></category>
		<category><![CDATA[maheköögivili]]></category>
		<category><![CDATA[mahepõllundus]]></category>
		<category><![CDATA[mahetootmine]]></category>
		<category><![CDATA[mikrotoitained]]></category>
		<category><![CDATA[mullaviljakus]]></category>
		<category><![CDATA[taimekaitsevahendid]]></category>
		<category><![CDATA[terviktoit]]></category>
		<category><![CDATA[tervislik toitumine]]></category>
		<category><![CDATA[väsimus]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://fonte.news/?p=5066</guid>

					<description><![CDATA[Maheköögivili on üks tähtsaimaid mikrotoitaineallikaid meie toidulaual. Just mikrotoitained on need, mis määravad ära meie elujõu ja heaolu. Ma olen sügavalt südamest tänulik, et on selliseid inimesi, nagu Avo, kes toetavad Eesti maa ja rahva tervise ja elujõulisuse taastamist.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph">Seda lugu kirjutades voolavad mu põskedel siirad tänupisarad. Kui ma eile hommikul Avo käest järgmisi kotitäisi porgandeid ja pastinaake tõin, ei teadnud ma veel, kellega tegemist. Õnneks on Avo Rosenvald avatud ja hea suhtleja. Ta rääkis mulle oma Maheaia lugu ja oma töö meediakajastusest. Tänugala &#8220;Eestimaa uhkuse&#8221; kangelase tiitli kohta ta eestlaslikust tagasihoidlikkusest siiski midagi ei öelnud. Lugesin sellest pärast lehest. Tänu Avole on Tartus vist isegi maailma suurim linnaaed, kus kivilinnaelanik saab teha peenraid ja kasvatada toitu mahepõhimõtetel.</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<div class="wp-block-media-text alignwide is-stacked-on-mobile"><figure class="wp-block-media-text__media"><img  loading="lazy"  decoding="async"  width="768"  height="1024"  src="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-768x1024.jpg"  alt=""  class="wp-image-5075 size-full"  srcset="https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-768x1024.jpg 768w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-225x300.jpg 225w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-1152x1536.jpg 1152w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-110x147.jpg 110w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-200x267.jpg 200w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-380x507.jpg 380w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-255x340.jpg 255w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-300x400.jpg 300w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-550x733.jpg 550w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-800x1067.jpg 800w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-1160x1547.jpg 1160w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-220x293.jpg 220w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-400x533.jpg 400w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-760x1013.jpg 760w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-510x680.jpg 510w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-600x800.jpg 600w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-1100x1467.jpg 1100w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1-450x600.jpg 450w, https://fonte.news/wp-content/uploads/2021/02/152089755_422555979011702_1449270550620133609_n-1.jpg 1440w"  sizes="auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px" ></figure><div class="wp-block-media-text__content">
<p class="has-large-font-size wp-block-paragraph"></p>
</div></div>



<p class="wp-block-paragraph">Avo Rosenvald Maheaias koos lapselapse ja hiigelpeediga<br><em>Maili Nurme foto</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph">Selgus ka asjaolu, et mina ostan tema toodangut kõige rohkem. Ikka kohe palju-palju rohkem kui teised. See ausalt öeldes hämmastas mind. Mahetoit on minu meelest ainus toit, mis aitab meil tervist tugevdada ja elu siinmail säilitada. Ning maheköögivili on üks tähtsaimaid mikrotoitaineallikaid meie toidulaual. Just mikrotoitained on need, mis määravad ära meie elujõu ja heaolu. Et selle mehe erakordsele tööle ja tulemustele tuult purjedesse anda, kirjutan Sulle mahetoidust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on mõne aasta eest prognoosinud, et meil jagub viljakat mulda veel kuni 60 aastaks. Päris kurb tulevik. Pärast seda väljaütlemist on üha rohkem räägitud vajadusest laiendada mahetootmist ja võtta mahetootmise praktikaid tavatoomissegi üle.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on kirjas, et nimetatud aastaks valitseb meil mahepõllundus. Seda siis juba üheksa aasta pärast. Tõeliselt kaunis unistus. Aga milline on meie reaalsus?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Dokumendi „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis“ (maaeluministeerium 2020) kohaselt kasvas 2019. aastal taimekaitsevahendite kasutus järjekordselt, jõudes viimase kümnendi teisele kohale. 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on meil arvukalt Avosid juurde vaja. Kogu maailm vajab palju temasuguseid. Sellised mehed viivad vaikselt ja arukalt tegutsedes elu edasi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Erinevalt suurtootmistest soovib õnneks üha enam inimesi toitu mahedalt kasvatada ja ligi aasta eest alanud kriis on seda soovi ainult suurendanud. Kuid me peame seda soovi realiseerima palju laiemas mastaabis. Enne kui on hilja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui ma paari aasta eest pärast pikka võõrsilolekut Eestisse tagasi kolisin, oli mu suurim mure see, kust saada mahetoitu. Võõrsil saabus see kord nädalas kastidega mu ukse taha ning ma olin selle hästi toimiva teenuse eest väga tänulik. Õnneks saan ka täna Eestis olla tänulik. Olen paari aastaga leidnud arvukalt mahetootjaid, kes on valmis mulle ja teistele soovijatele toitu kasvatama ning sortimenti laiendama.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Paar sõna sellest ka, miks ma tulin üldse tagasi. Nähes, kuhu on langemas rahva tervis, kuidas kroonilised haigused jõuavad juba verinoorte hulka, kuidas väsimus on tänase päeva normaalsus, kui palju beebisid sünnib terviseprobleemiga, ei saanud ma enam kauem käed rüpes istuda. Ma olin taastanud oma tervise pärast sügavasse musta auku langemist loomulikul teel. Mõistsin, et pean loobuma oma eluaegsest hästitasustatavast eurotööst ja tulema tagasi koju. Oma rahva juurde, jagama kõike seda, mida olin omal nahal õppinud. Seda, mida on 21. sajandil terve ja elujõulisena püsimiseks tarvis. Olen kirjutanud sellest <a href="https://www.apollo.ee/elujou-kasiraamat.html" target="_blank" rel="noopener">„Elujõu käsiraamatu“</a>. Hoopis teistmoodi tervisliku toitumise ja eluviisi raamatu, sest just midagi niisugust on meil siin ja praegu olukorra parandamiseks tarvis. Mahetoiduidee levitamine on minu töö üks väga tähtis eesmärk.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Toit on meie keha kütus ja tervise allikas. Paraku oleme toidu intensiivpõllunduse ja tööstusliku toiduvalmistamisega kahandanud toidulaadseks materjaliks. Ainult mahe ja puhas terviktoit pakub ehedat kütust. Sellest algab kõik. Ma olen sügavalt südamest tänulik, et on selliseid inimesi, nagu Avo, kes toetavad Eesti maa ja rahva tervise ja elujõulisuse taastamist.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Page Caching using Disk: Enhanced 
Database Caching 157/249 queries in 0.030 seconds using Redis

Served from: fonte.news @ 2026-10-07 19:47:46 by W3 Total Cache
-->