Kui kohtunikud Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets ei järgi seadusi, siis tekib õigustatud küsimus: kas Eestis kehtivad seadused kõigile või mitte? Kui kolme kohtuniku kolleegium langetab otsuse, mis on üheselt vastuolus seaduse sõnastuse ja mõttega, ei saa seda pidada juhuslikuks eksimuseks – see viitab süsteemsele probleemile.
TÄIENDATUD 17.03.2025. Vaatamata kohtunike (nagu rahvas) vastumeelele, Kohtute haldamise nõukoda (KHN) otsustas reedel, et Harju maakohtu esimeheks saab siiski praegune Viru maakohtu juht Liina Naaber-Kivisoo. Võitis poliitika.
Kui seaduste litsentsi ja rihma atribuutide vahel valitseb tasakaalustamatus, kui seadused muudavad valitsuse valitsemise liiga lihtsaks või võimatuks, võib demokraatia lõppeda türanniaga, kus kogu või liiga palju võimu koondub valitsusele kodanikuvabaduste arvelt; või selle vastand, anarhia, valitsuse funktsioonide täieliku kokkuvarisemisega.
Kelle huve kaitseb kohtunik Gea Lepik, et teeb põhiseaduse vastaseid otsuseid? Kas kohtusüsteem ongi muutunud pärandmeedia ja suurkorporatsioonide tööriistaks? Miks Villu Kõve ja Alar Karis ei korrasta kohtusüsteemi?
Kas Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald teavad Karma tagajärgedest? Kui sinu tegevus pole Kõiksusega kooskõlastatud, on tagajärjed väga halvad. Karma valib ise, kuidas karistada ja see on sinu tegude tulemustele võrdväärne. Suurte kuritegude puhul hakkab karma tegelema lähedastega, kuniks jõuab lõpuks põhisüüdlaseni.