Siit koorub valus tõdemus: Eestis pole õiglast kohtumõistmist ja tõelist õigusriiki ei ole enam olemas.

Sõjalise abi nime all haihtuvad miljonid ja poliitiline karistamatus

Kui tavaline Eesti kodanik tekitab rahalise kahju enam kui 250000 EUR ulatuses, järgneb eesti seaduste järgi kohene kriminaalmenetlus ja tihti elukohast lahkumise keeld või lausa vangistus “et äkki paneb vabaduses veel toime kuritegusid”. Isegi kohtuprotsess pole veel alanudki ega pole lõpliku otsust, lihtsalt süüdistaja eeldusel ja arvamusel “tehakse igaksjuhuks ära“.

Miks selles juhtumis pole Astrid Asi juhitav prokuratuur alusatnud menetlust Hanno Pevkuri ja tema kaasosaliste suhtes KarS § 217² või § 300 alustel? Kas sellepärast, et Pevkur, Asi, Villu Kõve ja mitmed kõrgel võimupositsioonil olevad inimolendid kuuluvad otseselt või lähedase inimese kaudu vennaskonda – vennalik ringkaitse?

Vaatame esmalt seda, mis toimub Toompea ja ministeeriumide koridorides. Viimase aja suurimaks skandaaliks on kujuned kasvanud kaitseministeeriumi ja endise kaitseministri Hanno Pevkuri ümber tärkav ligi 70 miljoni eurone afäär.

Erinevatest meediakanalitest lugedes jääb mulje, et Pevkur hämab. Nagu see ekraanipilt sotsiaalmeediast: Allikas

Nagu osutab vaatleja Uku Kudu, ei lahkunud skandaal koos ministri ametist taandumisega. Alguses jäi mulje ühest ebaõnnestunud lepingust, kuid nüüdseks tunnistab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK), et halbu lepinguid on kokku seitse. Ligi 70 miljoni eurose Dataseli tehingu puhul ei suudeta dokumentidega näidata, kuidas selle ettevõtteni jõuti, kes tegi taustakontrolli, mille põhjal usuti ettevõtte tarnevõimesse või miks eirati kokkulepitud hankekorda. Riigikontroll ei suutnud dokumentide puudumise tõttu kindlaks teha isegi kõigi lepingute kogumahtu ega võimalikke riske riigieelarvele.

Ühe ministri tagasiastumine võib lõpetada tema poliitilise vastutuse, kuid nagu Kudu küsib: kes otsustas, kes kontrollis, kes allkirjastas ja miks pole sellest alles kontrollitavat jälge? Millises eraettevõttes oleks selline dokumendita otsustusahel ja raha kadumine mõeldav ilma kriminaaluurimise ja koheste koondamisteta?

Uku Kudu räägib veel lisaks sellest, kuidas need samad 70 miljoni euro “skeemitajad” liikusid vahetult enne selle afääri ilmsiks tulekut uutele kohtadele strateegilistes ettevõtetes, kus on tunda huvide konflikti: https://www.facebook.com/share/p/1JbLLE8vFB/

Sama teemat ning riikliku kontrolli puudumist teravustab Edmond Penu, viidates avalikkuses kõlanud väidetele, et kaitsevaldkonnas polnud põhjust kahtlustada pistise võtmist, ning tõdedes lakooniliselt: “70 miljonit on suur raha, selle eest tehakse kõike mis vajalik.”

Sven Sildnik avaldab teravalt arvamust Uued Uudised portaalis:

Kanali Objektiiv saates “Fookuses” tõid Markus Järvi ja Varro Vooglaid välja, et tegemist on mürsuskandaaliga, mis kujutab endast tõenäoliselt kaitsevaldkonna segaduste ja korruptsiooni jäämäe tippu. Nende hinnangul on nomenklatuur teinud endale riigi, kus tipp-poliitikute ja ametnike tegevus ei allu reaalsele õiguslikule vastutusele.

Rainis Lipstok postitus raputab igat õiglase südametunnistusega inimolendit:

Allikas: https://www.facebook.com/share/19fudJYYKn/

Ettevõtja Vambola Kolbakov püstitab õiglaselt küsimuse (ekraanipilt Facebook seinalt):

Kus on siin prokuratuuri ja uurimisorganite terav silm? Kui tavaline kodanik eksib maksudega paarisaja euro ulatuses, käivitub riiklik repressiivaparaat kohe. Kui aga mängus on 70 miljonit eurot maksumaksja raha, teiseneb vastutus pelgalt ametkondlikuks segaduseks ja keegi reaalselt trellide taha ei satu. Suured raha kantijad ja vastutustundetud otsustajad naudivad puutumatust ning kõnnivad sirge seljaga vabaduses ja jätkavad riigisüsteemides ning poliitikas.

Kas siin on Siim Kallase “trikid” eeskujuks?

Annika Urmi juhtum: Juriidiline omavoli, vaigistamine ja põhiseaduslik enesekaitse

Seevastu teises spektris – seal, kus peaks asuma sõnavabadus ja avalik kontroll – rakendub karistusvõim täie rangusega. Rahvusvaheline ajakirjanik Annika Urm võttis portaali Fonte.News kaudu ette ajakirjandusliku eksperimendi, et paljastada Eesti meedia- ja kohtusüsteemi kokkumängu, läbipaistmatust ning võimalikku korruptsiooni. Selle tulemusena on tema suhtes käivitunud protsess, mida saab kirjeldada kui reaalset ülekohut ja omavoli: kohtunik Marju Persidskaja otsusega määrati ta enne puhkusele minekut tagaotsitavaks ning teda ähvardab vahi alla võtmine, ilma et oleks selge, mille eest või kui kauaks. Süsteemne kaitsetus avaldub ka selles, et määratud advokaadid (Marika Suurpere ja Sirje Must) ei kaitse tema põhiõigusi, vaid mängivad faktiliselt kokku prokurör Paul Pikmaga.

Juriidilisest vaatepunktist puudub käesolevas asjas igasugune kuriteokoosseis ning Annika Urmi süüdimõistmiseks puuduvad alused:

1. Puudub koosseisupärane tegu, tahtlus ja kahju kannatajad:
   • Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 tagab sõnavabaduse. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on kaitstud ka terav kriitika, liialdus, provokatsioon ja satiir. Avaliku võimu kandjad, sealhulgas kohtunikud, peavad taluma kõrgemat kriitikat kui tavakodanikud.
   • Puudub kuritegelik tahtlus, kuna tegemist oli avaliku võimu tegevusele tähelepanu juhtimise ja satiiriga. Samuti puuduvad juhtumis otsesed kahjukannatajad ja kasusaajad. Kui tegu on kaitstud sõnavabadusega, puudub õigusvastasus ja karistatavus.
2. KarS § 305¹ ebaõige kohaldamine:
   • Süüdistus toetub Karistusseadustiku §-le 305¹ (kohtu või kohtuniku solvamine seoses õigusemõistmisega). Seadus eeldab aga otsest seost tegeliku õigusemõistmisega konkreetse isiku suhtes.
   • Kohtunikud Liina Naaber-Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina ega Olev Mihkelson ei ole kunagi Annika Urmi üle sisulist õigust mõistnud ega tema tsiviilhagisid või mainekahju nõudeid sisulise lahendiga lahendanud – avaldused jäeti aastateks menetlusse võtmata. Riigi õigusabi määramine puudutab eelmenetlust ja prokuratuuri ega kujuta endast kohtulikku õigusemõistmist.
   • Annika Urm ei avaldanud publikatsioone ise; tegemist oli tema isikliku loo ja kriitikaga, mida levitasid kolmandad isikud ja toetajad sõltumatutel veebilehtedel. Tehnilist avaldajat ega haldajat pole tuvastatud.
3. Tõendite puudumine:
   • Süüdistus ja kohtuliku surve meetmed põhinevad oletustel, mitte tõenditel. Puuduvad tõendid, mis sidusid Urmi otseselt veebilehtede kasutajakontode, postitamise, domeenide omandamise või domeenide haldamisega. Kriminaalmenetluses peab iga asjaolu olema tõendatud, mitte järeldatud “suusoojaks”.
4. Ametnike ja meedia poolt toime pandud võimalikud kuritahtlikud õigusrikkumised:
   • Õigusemõistmise takistamine ja erapoolikus (KarS § 291): Asjaomased kohtunikud ja prokurör Paul Pikma on kasutanud ametipositsiooni ja isiklikke kontakte menetluse algatamiseks ilma objektiivse kuriteokoosseisuta. Prokuratuuri, kohtu ja meedia põimumine rikub võimude lahususe põhimõtet.
   • Valeandmete esitamine ekspertiisis (KarS § 320 lg 1): Ekspertiisi koostajad Dr. Evelin Eding ja Dr Tanel Vaas esitasid teadlikult valeandmeid – üks ekspertidest ei kohtunud isiklikult süüdistatavaga, teine moonutas riiklikes andmebaasides dokumenteeritud fakte.
   • Inimväärikuse ja eraelu rikkumine meedia poolt: Katrin Lust ja meelelahutusportaalid (Kuuuurija, Elu24) on tunginud süstemaatiliselt eraellu rahalise kasu eesmärgil (maksumüüri taga avaldatud artiklid), rikkudes eriliiki isikuandmete kaitset (KarS § 157¹), toime pannes ahistavat jälitamist (KarS § 157³) ja rikkudes süütuse presumptsiooni (KarS § 310) ning GDPR reegleid, esitades inimest süüdlasena enne kohtuotsust.

Sellises olukorras, kus kohus on jätnud kodaniku taotlused reageerimata ja riiklik kaitse puudub, rakendub kodaniku põhiseaduslik tõrjepõhiõigus (PS § 54 ja KarS § 28 – häda kaitse ja enesekaitse). Enda kaitsmine ja süsteemi vigade avalikustamine ei ole solvamine, vaid õigustatud enesekaitse olukorras, kus riigiaparaat eirab põhiseaduslikke garantiisid.

Kas terav sõna või süsteemi valukohtade paljastamine teeb ühest ajakirjanikust tõesti ühiskonnale ohtliku kurjategija, keda tuleb koheselt trellide taha isoleerida täpselt nagu massimõrvareid või muid raskeid vägivallatsejaid? Kui võimurite tegevuse arvustajaid koheldakse võrdväärselt kõige ohtlikemate kurjategijatega, on sõnavabadusest järele jäänud vaid fassaad.

Süsteemi arhitekt presidenditoolil: kas Ülle Madise suudab õigluse taastada?

Nüüd, mil Riigikogu 71 saadikut valisid Eesti uueks riigipeaks senise õiguskantsleri Ülle Madise, kerkib lauale üha teravam küsimus: millele saab ühiskond üldse lootma jääda? Portaalis Fonte.News on pikalt analüüsitud Ülle Madise ja tema lähikondsete rolli Eesti õigusmaastiku ning kohtusüsteemi kujunemisel. Aastaid õiguskantslerina töötanud Madise taustal tekkis pilt riigist, kus seaduse tähte võidakse küll ametlikult jälgida, kuid tegelik õiglustunne ja korruptsiooni tõkestamine on jäänud nõrgaks või lausa tagaplaanile.

Kui Madise ei suutnud või ei tahtnud pikkade aastate jooksul õiguskantslerina astuda otsustavaid samme lokkava korruptsiooni ja selektiivse õigusemõistmise ohjeldamiseks, siis kuidas ja millega ta kavatseb seda teha nüüd Eesti presidendina? Kas tema Kadriorgu asumisega kaasneb tegelik murrang või jääb süsteem endiselt kaitsma neid, kes miljoneid liigutavad, ning pigistama neid, kes julgevad kriitikat teha?

Kogu ühiskond peab endalt küsima: kas riigipeaks saav jurist hakkab seisma põhiseaduse tegeliku vaimu – rahva kaitse ja õigluse – eest või saab temast vaid järjekordne institutsionaalne kilp sellele samale suletud ringkäendusele?

Topeltstandardid halvatud õigussüsteemis

Kui võrrelda ainult neid kolme juhtumeid, paljastub Eesti tänase õigusruumi tegelik pale:

Paljudel on suus küsimus: Mis õigusriik see selline on? Tõeline õigusriik põhineb võrdsusel seaduse ees, mitte poliitilisel kuuluvusel või ametikohal. Kui seadus kaitseb neid, kes liigutavad miljoneid hämaratesse kanalitesse, kuid karistab neid, kes julguse kokku võtavad ja võimurite tegevust avalikkuse ees analüüsivad, on tegemist autoritaarse selektiivse õigusemõistmisega.

Eesti kohtusüsteem ja õigusruum on täielikus kriisis – totaalne kaos. Kui kriitikud saadetakse vangi ja suurkorruptsiooni kahtlusega tegelased laiutavad jätkuvalt võimukoridorides, peame tõdema valusat tõde: põhiseaduslikud garantiid on muutunud tühjaks sõnakõlksuks ning õiglast kohtumõistmist Eestis enam ei eksisteeri. Korruptsiooni ja õigussüsteemi kuritarvitusi tuleb kajastada ka rahvusvaheliselt, et taastada tegelik kontroll riigivõimu üle.

Jälgime asjade käiku ja kas Eestis taastatakse uue Eesti presidendi Ülle Madise juhtimisel inimlik ja õiglane õigusriik või on see lõplikult hävinud? Jälgime mängu.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks sarnastel teemadel:

Ühe geeni paraad Viljandis – õnnelik Ahti Kuuseväli

Artikli allikaks on Eesti Ekspress lugu: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120383035/olen-ebanormaalselt-onnelik-hooldusoigusvaidlusega-runnaku-alla-sattunud-kohtunik-laheb-alati-heameelega-toole

Mõistagi on tal õigus — ega mõistusega inimesed ei lähekski sellele ametikohale, kus tuleb perekondi pooleks saagida ja seejärel ennast tippsportlaseks pidada. Tippsport on ala, millel on üksainus reegel: ära lase end mõistusest segada.

Aga naljakaks läheb asi siis, kui avastad, et ta pole oma seisundis üksi. Viljandis kogunesid kõik need teised samasugused — geenikomplekti minimalistid, kohtunike gildi aastakoosolekule. Ja kui Ahti oma puuduolevast geenist rääkis, siis puhkes saalis aplaus. Mitte piinlik köhatus või piinlik vaikusehetk, vaid tormiline aplaus.

Kohtuniku amet olla „auasi“, ja kui ta suudab ühe päevaga kellegi lapse tuleviku ära otsustada, tunneb ta endale kuldmedali väärilisena. Siiralt — kui see poleks päris, arvaks, et tegemist on musta huumori festivaliga.

Kui mõni inimene mõtleks, et äkki oleks tark end selliste avaldustega tagasi hoida, siis kohtunike seltskonnas töötab see vastupidi: mida suurem jaburus, seda kõvem plaks. See oli justkui geenivaeguse paraad, kus medal antakse sellele, kes suudab kõige suurema lolluse võimalikult sirge näoga laval välja öelda.

Ja muidugi kuulutas Ahti „üks geen“ Kuuseväli uhkusega, et ta ei loe enda kohta kirjutatud postitusi. Loomulikult mitte — kui su peaga mahub korraga töötlema ainult toimikut ja jooksuraja asukohta, siis rohkemaks lihtsalt pole ressurssi. Aga see-eest teab ta, et igal otsusel on tema jaoks „kuldmedali kaal“. Muidugi on. Sest kui su mõistuse latt asub sääretaguses liivas, siis on iga suvaline otsus su enda jaoks juba maailmaime.

Ja see, et kolleegid sellist sooritust plaksutades vastu võtavad? See on ju omaette tase. Nagu oleks loomaaias šimpans lahti pääsenud ja keegi hõikab: vaata kui nutikas, suisa püsti tõusis!

Aga eks geenivaesed hoiavadki kokku. Neil on omavahel soe ja mõnus, sest keegi ei sega kaine mõistuse või eetiliste dilemmadega. Kui üks läheb lolliks, siis teised mitte ei keela, vaid ühinevad ja kiidavad takka. Nii sünnivadki Viljandis need suletud ukse taga peetavad kohtunike suurkogud, kust terve mõistuse juurdepääs on juba eos blokeeritud.

Ja kui stress kallale tikub? Pole hullu — jookseb lihtsalt eest ära! Mida pikemalt, seda parem. No mida muud ühe geeniga inimene ikka teha oskaks, kui joosta. Mõelda tal ju pole kuhugi, sest kes tahaks pärast tööpäeva veel meelde tuletada, kas ta lapsi peredest laiali rebides järjekordse medalikoha sai.

Nii et järgmine kord, kui keegi räägib sõltumatust kohtuvõimust, siis tead, mis see tähendab: sõltumatu igasugusest mõistlikkusest, empaatiast ja kaine mõistuse kontrollist. Ühe geeni vennaskond. Ja kui üks neist juhtub lavale eksima ning tunnistab avalikult, et ta on „ebanormaalselt õnnelik“ perede laiali kiskumise üle, siis ülejäänud plaksutavad. Sest see on nende tippsaavutus.

Ahti Kuuseväli on Eesti kohtusüsteemi elav tõend sellest, et kui evolutsioon vahel eksib, siis ta paneb sellele eksimusele ülikonna selga, haamri pihku ja annab talle õiguse lapse elu määrata. Ja siis saadab lavale, et ta saaks oma ainukese geeni nimel aplausi vastu võtta.

Ebanormaalselt õnnelik? Loomulikult. Sest normaalsus oleks siin loos viimane asi, mille olemasolu võiks üldse kahtlustada.

Eesti Vabariik 2025. Aplaus. Selle Eestimaa kohtusüsteemi loojad on kohtute esimees Villu Kõve, president Alar Karis, peaminister Kristen Michal ja justiitsminister Liisa Pakosta.

Kristiina Heinmetsa FB seinalt kommentaar selle Viljandi koosoleku teemal: https://www.facebook.com/share/p/1FRWutoQHJ/

“Kohtul on kohustus algatada kriminaalmenetlus ajakirjaniku ja väljaande suhtes kui avalikustatakse kinnise kohtumenetluse dokumente. 

Seda tegid korduvalt Eesti Ekspress ja Sulev Vedler. Kohus kinnitas, et ta on algatnud kriminaalmenetluse 6 kuud tagasi, aga ootan siiani kinnitust samalt kohtunikult, kui kaugel on menetlus? Kas Eesti Ekspress ning Sulev Vedler on vastutusele võetud? Neile on esitatud süüdistus? 

Täna loen ma hoopis PR lugu kohtunikust, kes on rikkunud seadusandlust, ignoreerinud ÜRO laste konventsiooni ja tema vägivallaga lõppenud ajutine kohtumäärus tunnistati täielikult õigustühiseks kõrgema astme kohtu poolt! Sama kohtunik on eksinud 2 korda ja kõrgema astme kohus on seda kinnitanud. 

Keegi ei küsi, kuidas tunnen ennast mina või minu tütar, meile tuldi kallale sama kohtuniku õigustühise määruse alusel ja kõik riigiametnikud andsid allkirja kohtutäituri paberile, et midagi ei toimunud! Seda videot on näinud paljud! 

Ma tegin midagi, mida pole keegi julgenud teha ja riskisin väga paljuga. Ma tõin avalikkuse ette vägivalla juhtumi ja see ei olnud minu soov saada “avalikult tuntuks” või teha PR kampaaniat endale. See oli surmahirmu tundnud ema avalik appikarje, palun aidake mind ja minu tütart! Need olid emotsionaalsed kirjavigadega sotsiaalmeedia postitused ja paistes näoga tehtud videokõnedena avalikud pöördumised, mitte Janek Mägi poolt peenhäälestatud avalikku arvamust kujundavad semiootiliselt korrektsed tekstid! 

Vägivalla eitamine või selle ignoreerimine on üks asi, aga avalikult jätkata vägivalla pisendamist ja vägivalda põhjustanud osapoolte avalikku “puhtaks pesemist” on kõikide samas olukorras emade ja isade jaoks julm lugemine. 

Kui kohtunik rikub seadusandlust ja kõrgema astme kohus kinnitab kohtuniku ebapädeva otsuse õigustühiseks ja kohtuotsuse seaduserikkumist kinnitab Õiguskantsler, kas “ohver” on kohtunik või ema ja laps, kelle peal kohus katsetas omaalgatuslikult õigustühist “innovatiivsust”? Miks ei küsi Eesti Ekspress seda kohtunikult?”

Loe lisaks:

Kuidas kõik algas

2018. aastal ilmus Eesti Ekspressis Krister Kivi artikkel „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Kristi Nilovist jõuka inimese“ – ründava alatooniga kirjutis, mis väitis muu hulgas, et Kristi Loigo (toona Nilov) oli “Kodutunde suurim abisaaja”, tema elamu juures Rae vallas oli “kahekorruseline koerakuut” ja et ta oli jätnud töötajatele töötasu maksmata.

Kohtuasjas tuvastas Harju Maakohus (kohtunik Kaie Almere) 28.05.2021 otsuses, asja nr. 2-19-2323, et vähemalt kaks viiest väitest olid faktiväidete kujul selgelt valed ja kahjulikud: koerakuudi jutt oli välja mõeldud ning töötasu maksmata jätmise süüdistus oli tõendamata ja kahjustav. Kolm ülejäänud väidet (sh “mürk, mis tapab kõik enda ümber”) kvalifitseeriti kui väärtushinnangud, kuid neid hinnati samuti kahju põhjustajatena.

Kristi Loigo sai esimeses astmes kohtuastmes täieliku õiguse. Talle määrati 2000 eurot mittevaralist kahjuhüvitist ning AS Ekspress Meedia (praegune Delfi Meedia) pidi avaldama parandused nii paberväljaandes kui veebis. Samuti määrati, et kulud jäävad 90% ulatuses kostja ehk meediaettevõtte kanda.

Õiglus tagurpidi ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus (kohtunikud Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin) pööras selle otsuse pea peale. Vaidluses keskenduti menetluskuludele – kas Delfi Meedia advokaadikulud olid põhjendatud, kui palju oli kulutatud ja kes maksab.

“Kas siin on seos vabamüürlaste Peeter Pällin ja Hans H. Luik vahel – vennalik aitamine, vahendeid valimata ja seadusi rikkudes?”

Kohtus toimus juriidiline manipulatsioon: kuna hagi sisaldas viite väidet, millest kaks olid faktiväited ja kolm hinnangud, otsustas ringkonnakohus, et kulud langevad Loigo kanda 79% ulatuses – mis siis, et Loigo mõisteti õigeks.

Tulemuseks oli absurdsus: Loigo, kes sai kohtus õiguse, pidi maksma 4692,34 eurot, millest tasaarvestuse järel jäi Delfile hüvitatavaks 2749,29 eurot.

Selline kohtupraktika, kus faktiväidete osas õigele poolele jääv hageja peab ikkagi maksma suurema osa kuludest, paneb õigussüsteemi aususe suure küsimärgi alla.

Õiguse tagurpidi tõlgendamine – kelle kasuks?

Ringkonnakohtu otsus põhines suurel määral formaaljuriidikal ja kohati isegi ebakorrektsetel arvutustel, nagu määruse selgitustes ka ise tunnistatakse. Samal ajal eirati sisulist õiglust ja koormati võidupooleks osutunud hageja märkimisväärse rahalise kohustusega.

Loigo advokaadid vaidlustasid, et meediat esindanud advokaadi (Mari Männiko) kulude põhjendused olid paisutatud ja arvestatud korduva töö eest topelt. Ent kohtunikud, keda seostatakse vabamüürlaste, meediagrupi või poliitilise eliidiga, asusid tugevalt meedia poolele.

Võit, mis võttis elu

Kristi Loigo oli selleks hetkeks juba kaotanud oma abikaasa Jan Loigo – samuti pika ja kurnava kohtumenetluse ohver. Kui Kristi ise suri 18. mai 2025, oli kohtuvõit tal justkui käes – ent vaimne, majanduslik ja moraalne kahju oli pöördumatu. Tema surm ei olnud lihtsalt elu lõpp – see oli süsteemi vägivaldne jõudemonstratsioon.

Loigod menetleti Eesti kohtusüsteemis sõna otseses mõttes surnuks.

Kes vastutab?

• Kohtunikud: Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar, Peeter Pällin
• Advokaadid: Mari Männiko (Delfi Meedia), Karmen Turk ja Maarja Pild (Triniti)
• Riigikohtu president: Villu Kõve
• Prokurörid: Astrid Asi, Õnne Neare-Vaarmann
• Õiguskantsler: Ülle Madise

See pole lihtsalt loetelu nimestest – see on nimekiri inimestest, kes tegid või võimaldasid kohtupraktikaid, mis seavad ohtu iga Eesti inimese õiglustunde. Kui meediaväljaanded saavad esitada ebaõigeid väiteid, kohtud neid ainult osaliselt ümber lükkavad ja kannataja peab maksma kulud, on ajakirjandusvabadus moondunud relvaks.

Miks see kõik oluline on?

Kristi Loigo juhtum on sümptom – mitte erand. Üha rohkem on viiteid sellele, kuidas Eestis kasutatakse kohtusüsteemi, et vaigistada, häbistada ja ruineerida inimesi, kes seisavad oma õiguste eest. SLAPP (Strategic Lawsuit Against Public Participation) juhtumid, kus võimukad isikud või institutsioonid kohtute kaudu kodanikke hirmutavad, on reaalne suur oht Eesti kodanike õigustele ja õigusriiklusele.

Lõppsõna

Kristi Loigo ei surnud lihtsalt terviserikke tõttu. Ta suri, sest kohtusüsteem, mille poole ta pöördus kaitset otsides, pöördus tema vastu. Ta suri, sest Eesti riik ei kaitsnud teda, kui ta seisis silmitsi vale, võimu ja vääriti mõistetud õiglusega.

Küsimus jääb: kui „võitja“ maksab 79% kaotaja kuludest – kellele kuulub tegelikult õiglus Eestis?

Kristi Loigost jäid siia eluprogrammi tema 4 last, kelle kanda jäävad ebaõiglased kohtukulud, kuna Kristi Loigo ja tema abikaasa Jan Loigo on Eesti kohtusüsteemi vägivalla ohvrid. Kohtu- ja meediasüsteeme juhivad vabamüürlased miljardimees Margus Linnamäe, Riigikohtu Esimees Villu Kõve, Jüri Pihel Kanal 2 juht, Kohtunik Peeter Pällin(vabamüürlane), Ahti Kuuseväli (vabamüürlased), prokuratuur, ja loomulikult Triniti Advokaadibüroo advokaadid Karmen Turk ja Maaja Pild, kes tegid slapp-kriminaalkaebuse Kristi Loigo kohta.

Niimoodi “hävitatakse” terveid perekondi Eesti Vabariigis meedia, kohtunike, advokaatide ja prokuratuuri poolt.

Loe lisaks:

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust

1. Pesapalliväljak ja vabamüürlaste sümbolid

• Pesapalliväljak meenutab oma rombikujulise paigutusega vabamüürlaste tähtsat sümbolit, ruutu ja sirklit.
• Vabamüürluses sümboliseerib ruut moraali ja sirkel vaimset tasakaalu. Kui vaadata pesapalliväljakut ülalt, siis selle teemant-kuju (rombi) võib mõnele viidata sarnastele vabamüürlikele geomeetrilistele mustritele.
• Samuti on pesapallis “home plate” kuju, mis sarnaneb vabamüürlaste märgiga.

Pesapalli varjatud vabamüürlik tähendus

Babe Ruth, Willie Mays, Cy Young, Ty Cobb ja paljud teised kuulsad pesapallurid olid vabamüürlased ning nad kõik mõistsid seda, mida alljärgnevalt teada saad…

Abner Doubleday (1819–1893) oli pesapalli leiutaja. Doubleday oli teosoof. Teosoofia on okultne usuline liikumine, mis asutati 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikides Helena Blavatsky poolt, kes oli vabamüürluse ja okultismiga väga hästi tuttav. Vaata tema raamatut “The Secret Doctrine” millalgi.

Lõpuks sai Doubleday’st Ameerika Teosoofia Seltsi president, kui Blavatsky selle maha jättis.

Ja enne kui ütled “Ei, Google ütleb, et ta ei olnud!”, loe edasi…

Google ja paljud otsingumootorid ning allikad üritavad sihilikult varjata fakti, et Doubleday lõi mängu, olles eksitavad ja ebaausad.

Jah, mäng arenes aja jooksul, kuid pealtnägijate kirjelduste ja ajalooliste allikate kohaselt omistatakse Doubleday’le oluliste reeglite kehtestamine, mis andsid mängule selguse ja korra.

See versioon põhineb kirjal, mille autor on kaevandusinsener Abner Graves, kes väitis aastakümneid hiljem, et ta oli poisina pealt näinud, kuidas Doubleday mängu lõi.

1905. aastal moodustatud Millsi komisjon, mille ülesandeks oli lahendada pesapalli päritolu küsimus, võttis Graves’i loo omaks ja kuulutas 1908. aastal, et Doubleday lõi mängu Cooperstownis, kinnistades sellega tema pärandi.

Pesapall = Base Baal

Väljak on kujundatud nagu vabamüürlaste kompass ja nurklaud, kus viskaja keskel esindab nende jumalat ehk suurt arhitekti. Jah, viskaja esindab “G”-tähega märgistatud keskust vabamüürlikus sümbolis.

Enamik mängijaid valib 33-untsised ja 33-tollised kurikad.

Kui kodumeeskond vormi selga paneb, on see tavaliselt valge, mis sümboliseerib pühalikke tseremoniaalseid valgeid rüüsid.

Vabamüürluses ja okultismis sümboliseerib valge rüü uut algust, süütust ja vaimset taassündi.

• See on sageli seotud initsiatsioonirituaalidega, esindades kandidaadi muutust ja pühendumust vennaskonnale.

Pesapallihooaeg algab kevadel – just nagu iidsete paganlike, druiidlike ja luciferiaanlike uskumuste järgi aasta algas kevadisel pööripäeval. See tähistab paljusid pühade ja ohverdustseremooniate aegu, mis olid suunatud viljakuse ja külluse jumalatele.

Pesapall kui allegooriline vabamüürlik rituaal

Pesapall on gnostilise teekonna allegooriline rituaal. See on vabamüürlik tseremoonia.

• 3 strike’i sümboliseerivad piiratud katseid saavutada sisemist valgustumist ja initsiatsiooni taset.
• Baaside läbimine tähistab vaimse arengu tasemeid.
• Pall esindab vaimu.
• Kodusooritus (homerun) tähendab, et mõni tõuseb kiiresti tippu, muutudes valgustatud initsiaadiks vabamüürlaste püramiidstruktuuri tipus.
• Kohtunik (umpire) sümboliseerib Salajase Vennaskonna seadust.
• Fännid on initsieerimata massid, kes annetavad oma raha, jälgivad mõtlematult vabamüürlikku teatrietendust ja on hajutatud toidu, alkoholi ning materiaalsete esemete (spordimeened, särgid, mütsid jne) abil.

Pesapall põhineb pühal geomeetrial ja järgib numbrit 3, just nagu vabamüürlus ja iidne esoteeriline okultism. See peegeldab okultset kolmainsust:

• Egiptuse mütoloogias Osiris, Isis ja Horus
• Babüloonia müsteeriumiusundis Nimrod, Semiramis ja Tammuz

Seda struktuuri võib näha kõigis müsteeriumiusundi õpetustes erinevates vormides.

Mõtle järgmisele:

• 3 strike’i
• 3 out’i
• 9 inningut
• 9 positsiooni väljakul
• 27 out’i kokku
• 81 võõrsilmängu

Ja kui sa saad aru, mida tegelikult sümboliseerib film “The Sandlot”, oled sa juba sammu võrra edasi…

2. Golf

Golfi juured ulatuvad Šotimaale, kus vabamüürlus oli juba keskajal väga mõjukas. On teada, et paljud golfi ajaloo võtmeisikud olid vabamüürlased, sealhulgas mõned kuulsad Šoti ja Inglise golfarid ning klubiomanikud.

Golfi ja vabamüürluse võimalikud seosed:

1. Šoti päritolu ja vabamüürlus
   • Golfi peetakse Šoti kuningliku mänguna, mis kujunes 15. sajandil ja mida kaitsesid mitmed Šoti kuningad, kellest paljud olid vabamüürlusega seotud.
   • Šotimaad peetakse ka kaasaegse vabamüürluse sünnikohaks, mistõttu pole üllatav, et sealne eliit, sh vabamüürlased, osales golfimängu kujundamises.
2. Numbriline ja geomeetriline sümboolika
   • Golfi väljakul on 18 auku – arv 18 koosneb kahest 9-st (9 on esoteerikas ja vabamüürluses oluline number, sümboliseerides täielikkust ja teadmisi).
   • Golfikepp (pikk sirge joon) ja pall (täiuslik ring) moodustavad vabamüürlike sümbolite sarnase geomeetria.
   • Golfi siht on “august sisse”, mis võib sümboolselt viidata teadmiste ja valguse poole püüdlemisele – oluline vabamüürlik idee.
3. Golfiklubid ja eliit
   • Paljud golfiklubid on ajalooliselt olnud suletud ringkondadele ja kuulunud ühiskonna kõrgklassile, kuhu kuulus ka palju vabamüürlasi.
   • St. Andrews, mida peetakse golfi sünnipaigaks, on olnud seotud vabamüürlaste ja kuningliku eliidiga.
   • USA president Donald J. Trump on sündinud Šotimaal, kuulub paljudesse sealsetesse Eliidi (vabamüürlaste) klubidesse ja on auväärsetel kohtadel. Ise tee järeldused…

3. POLO

Polo on vanem kui golf ja selle juured ulatuvad Pärsiasse, Mongooliasse ja Tiibetisse, kus seda mängisid peamiselt kuningad ja sõjapealikud. Hiljem muutus polo Briti aadli ja kuningliku eliidi lemmikmänguks, kus vabamüürlaste mõju oli märkimisväärne.

Polo kui eliidi mäng

• Polo oli eriti populaarne Briti armee ja koloniaaleliidi seas, milles paljud kõrged ohvitserid ja aadlikud olid vabamüürlased.
• Paljud poloklubid loodi Briti impeeriumi eliidi poolt, kes olid sageli seotud vabamüürlaste loozidega.

Sümboolika ja rituaalid

• Polos on oluline hobune, mis on sageli seotud müstiliste ja esoteeriliste õpetustega (nt hobune kui valguse ja teadmiste kandja).
• Polo vajab täiuslikku tasakaalu, kontrolli ja harmooniat, mis on ka vabamüürlikud ideaalid.

Polo kui rituaalne mäng

• Polo on taktikaline ja strateegiline mäng, mis nõuab täpsust, koordinatsiooni ja hierarhilist struktuuri, mis sarnaneb vabamüürlike õpetustega.
• Briti kuninglikud pereliikmed, kellest paljud on olnud vabamüürlastega seotud, on olnud ka kirglikud polomängijad (nt prints Charles ja prints William).

Vabamüürlaste sümboolikaga tähistatud paigad

Washingtoni Nationals Park ja vabamüürlaste seosed

• Washington D.C. on tuntud vabamüürlaste linnana, kus paljud hooned ja paigutused järgivad geomeetrilisi mustreid, mida seostatakse vabamüürlastega.
• Nationals Park ja mõned teised USA spordiareenid on ehitatud vabamüürlikele tähistele viitavatele telgedele.

Madison Square Garden (New York)

• Madison Square Garden on üks maailma kuulsamaid spordiareene ning selle nime ja ajalugu on seostatud vabamüürlaste sümboolikaga.
• Nimi “Square” viitab otseselt vabamüürlaste nurgikule (square), mis sümboliseerib õiget ja ausat eluteed.

Denveri Pepsi Center (nüüd Ball Arena)

• Denver on tuntud vabamüürlaste sümboolikaga seotuse poolest (nt Denveri rahvusvaheline lennujaam).
• Arena arhitektuuris on teatud geomeetrilisi vorme, mida on tõlgendatud vabamüürlike sümbolitena.

Wembley staadion (London)

• Wembley uue staadioni kaar viitab vabamüürlaste kaarele, mis sümboliseerib väravat teadmiste ja kõrgema tasandi poole.

Lühike selgitus Vabamüürlaste peamise vapi ja peakorteri kohta. Logo on nagu Venemaa riigi vapp, mis ütleb nii mõndagi: https://vm.tiktok.com/ZNddVn5qC/

Maailmakuulus e-kaubanduse platform Amazon

Teistel vabamüürlaste teemadel loe:

Artikli allikad: Twitter X, Chat GPT, Fonte.News

Fonte.News uudiste lugemise kuupakett

10€

Sulle on kõik uudised avatud ja toetad samas ka selle maailma inimeste kollektiivteadvuse avardamist ja Uue Maa loomist.
See rahaline panus on väiksem kui kohvikus tass kohvi ja pirukas, kuid tulemus on hindamatu väärtusega. Tule ja toeta kollektiivteadvuse parandamist ja Uue Maa loomist!

• Kõik artiklid avatud
• Väärt info otse allikast
• Toetad Uue Maa loomist
• Aitad lahustada hirme ja kurjust