2004. aastal väitsid kaks Rootsi teadlast Euroopa Vähi Ennetamise Ajakirjale saadetud kirjas, et 1997. aasta oli Rootsis tähelepanuväärne. Seda iseloomustas rahvatervise halvenemine ja kasvava probleemina elektroülitundlikkuse tekkimine. Nende leidudele vastati valitsuse ja rahvatervise ametiasutuste vastuseisuga.
Arthur Firstenberg avaldas 28.6.2024 uudiskirja, milles rõhutas 2004. aasta kirjas kirjeldatud leidude tähtsust, kirjutab Rhoda Wilson .
Elektroülisensitiivsus ehk ülitundlikkus elektrivälja suhtes (“EHS”) (viide: elektromagnetiline ülitundlikkus). See seisund mõjutab üha rohkem inimesi Rootsis, aga ka teistes riikides, näiteks Šveitsis ja Ameerika Ühendriikides.
Olle Johanssoni ja Örjan Hallbergi uuring tõi välja elektromagnetväljade (EMF) võimalikud tervisemõjud, sealhulgas peavalud, pearingluse, iivelduse, lööbed ja palju muud.
Nende uuringud näitasid vajadust nende terviseprobleemide põhjuste edasiseks uurimiseks, kuid nende leidudele vastati valitsuse ja tervishoiuasutuste vastuseisuga. Hallbergi sõnul: “Meie võimueksperdid näivad olevat äärmiselt tõrksad põhjuse väljaselgitamisel, sest suured finantshuvid võivad ohtu sattuda.”
Johanssoni ja Hallbergi kirja me ajakirjast European Journal of Cancer Prevention ei leidnud. Hallberg avaldas selle aga 2015. aastal ResearchGate’is. Allpool rõhutab Arthur Firstenberg oma kirja ja sellele järgnevate leidude tähtsust.
Pange oma mobiiltelefonid kohe ära
Arthur Firstenberg
Maailma tähtsaima ja tähelepanuta jäetud meditsiiniuuringu avaldas 2004. aastal Karolinska Instituudi (Nobeli meditsiinipreemiat andev instituut) teadlane Olle Johansson. Teine autor oli Örjan Hallberg ja pealkiri oli “1997 – tähelepanuväärne aasta Rootsis”. 1997. aasta sügisel lakkas haigete arv igas riigi 21 provintsis langemast ja hakkas järsult kasvama.
Üle aasta haigena registreeritud inimeste arv langes ja jõudis 1997. aasta juulis rekordiliselt madalale tasemele – 43’256 inimest. Järgmisel kuul see trend ootamatult pöördus ja hakkas järsult tõusma. 2003. aasta detsembris oli pikaajaliselt haigete arv 135’318.
Ootamatult hakkas kasvama ka aastaid järsult langenud haiguspuhangute arv. See tõusis madalaimalt 118’530-lt 1997. aasta augustis 309’124-le 2003. aasta veebruaris.
Stressivigastustega (valu kaelas, õlgades, seljas jne) registreeritud inimeste arv kahekordistus aastatel 1997-2001.
Noorte enesetapukatsete arv kasvas aastatel 1998-2001 30%.
Aastane eesnäärmevähi esinemissagedus hakkas järsult tõusma, kasvades aastatel 1997-2004 32%. Stockholmis on uute eesnäärmevähijuhtude arv 50-59-aastastel meestel kasvanud üheksa korda.
Seni pidevalt vähenenud liiklusõnnetustes raskelt vigastatute arv kasvas 400-lt 1996. aastal 1200-ni 2004. aastal. Bussijuhtidega seotud liiklusõnnetuste arv kasvas vähem kui 150-lt 1997. aastal 250-ni 2003. aastal.
1997. aastal hakkas taastumisaeg pärast rindkere- või südameoperatsiooni pikenema.
Alzheimeri tõvest tingitud surmad hakkasid tõusma 1997. aastal ja muudest neuroloogilistest haigustest tingitud surmad hakkasid järsult tõusma.
Mis Rootsis 1997. aasta sügisel muutus? Digitaalseid mobiiltelefone (GSM 900 ja 1800) tutvustati kogu elanikkonnale. Hallberg ja Johansson kirjutasid:
1997. aastal võtsid paljud suurettevõtted kasutusele juhtmevabad kontoritelefonisüsteemid. Üks neist on nimega GSM-in-Office ja töötab 900 MHz… Töötajad pidid mobiiltelefoni kasutama kõikideks vestlusteks, paljudel juhtudel ka pikkadeks vestlusteks. Nii et alates 1997. aastast puutusid paljud töötajad kokku mikrolainekiirgusega väikeste tugijaamade kogu tööaja jooksul, lisaks tugevamale kiirgusele nende mobiiltelefonidest kõigi nende kõnede ajal. – 1997- Kummaline aasta Rootsis, 13. detsembri 2004. aasta kiri Euroopa Vähi Ennetamise Ajakirja toimetajale (üles laaditud ResearchGate ‘i 31. märtsil 2015)
Autorid jõudsid järeldusele, et nende andmetel olid Rootsi elanikkonna tervise drastilise halvenemise eest vastutavad eelkõige mobiiltelefonid, mitte mobiilimastid.
Enne 1997. aastat oli registreeritud haiguspäevade arv inimese kohta tihedalt asustatud aladel suurem kui hõredalt asustatud aladel. Pärast 1997. aastat oli olukord vastupidi: maaelanikud olid järsku haigemad kui linnaelanikud. See kehtis kõigi andmete kohta, mida nad uurisid – lühi- ja pikaajalised haigused; õnnetused, mõrvad ja enesetapud; töökohaga seotud vigastused ja haigused; rindkere- ja südamekirurgiast taastumise ajad; ja närvisüsteemi haigused.
Nad märkisid, et hõredamalt asustatud piirkondades on vähem kiirgust mobiilimastidest, kuid rohkem kiirgust mobiiltelefonist: mobiiltelefon peab ühenduse säilitamiseks suurendama oma võimsust.
Ainus haigus, mis seda mustrit ei järginud, oli eesnäärmevähk, mis tõusis võrdselt linna- ja maapiirkondade elanike seas. Autorid jõudsid järeldusele, et mobiiltelefonid ei põhjustanud eesnäärmevähki, kuid nad eksisid.
Aju, rindkere, süda ja närvisüsteem puutuvad mobiiltelefoniga kokku, kui see on sisse lülitatud ja kasutusel. Eesnääre seevastu puutub kokku lähedalt, kui telefon on taskus ja ooterežiimis, lennukirežiimis või välja lülitatud; telefon kiirgab sel ajal endiselt kiirgust, kuid kiirgus ei sõltu tugijaama kaugusest ja on seetõttu linnas ja maal sama.
2009. aastal halvenes terviseolukord Rootsis jätkuvalt. Hallberg ja Johansson uurisid sama valdkonda veelgi põhjalikumalt artiklis “Näiline langus Rootsi rahvatervise näitajates pärast 1997. aastat – kas need on tingitud paremast diagnostikast või keskkonnateguritest?” Nad leidsid, et kõik nende varasemas artiklis leitud trendid olid jätkunud. Lisaks avastasid nad järgmist:
- Südameprobleemidega vastsündinute osakaal hakkas kasvama pärast 1998. aastat ja oli 2007. aastaks peaaegu kahekordistunud.
- Aastatel 1997-2005 kahekordistus kopsuvähi esinemissagedus vanemate meeste ja naiste seas.
- Näomelanoomi esinemissagedus noorematel inimestel kasvas aastatel 2000-2006 40%.
- Alzheimeri tõve suremuse vanusepõhine esinemissagedus suurenes aastatel 1998-2008 peaaegu 300%. Ja see kasvas umbes 8000% alates 1979. aastast, kaks aastat pärast seda, kui Apple leiutas personaalarvuti, ja iga inimene puutus tundide kaupa iga päev arvutiekraaniga kokku. Kasv kiirenes veelgi pärast seda, kui rahvastik sai mobiiltelefonid. Enne personaalarvutit oli Alzheimeri tõve suremus umbes 0,1 juhtu 100 000 inimese kohta 1970. aastatel ja ka enne seda.
Mobiiltelefoni kasutamise plahvatusliku kasvuga on kaasnenud sellega seotud tervisemõjud
Kui koputasin 17. juulil 1996 Pelda Levey uksele ja ütlesin: “Meil on vaja tööd teha”, polnud kellelgi, keda ma teadsin, mobiiltelefoni ja WiF’it ei olnud veel leiutatud. Puud olid kõrgeimad ehitised väljaspool linnu ning tulvil linde, putukaid ja elusloodust. Isegi minu Brooklyni naabruskonna puid külastasid metsikud papagoid.
Nüüd on sellest möödas 28 aastat. Mobiiltelefonide aktivistide ja sadade teiste organisatsioonide mõjul on kolme aastakümne jooksul maailm muutunud peaaegu mitte ühestki mobiilsideseadmest 17’000’000’000 mobiilsideseadmega maailmaks. Kiirgus, mida nad toodavad, koos kiirgusega, mida nad sunnivad tootma kõiki mobiilimaste ja satelliite, on hävitanud enamiku planeedi putukatest, lindudest ja metsloomadest ning haigestanud enamiku selle elanikest. Kes meist magab hästi, mõtleb selgelt ja ei kannata ühe või mitme hingamisteede, neuroloogilise, südame, seedetrakti, ainevahetuse, artriidi või psühholoogilise tervisehäire all või vähi või diabeedi all?
Pärast mobiiltelefonide kasutuselevõttu on insultide arv Hiinas enam kui kahekordistunud. Diabeedijuhtumite arv on kogu maailmas neljakordistunud. Miljard inimest kannatab rasvumise all. Diabeedi ja rasvumise tohutu suurenemine on tingitud ainevahetuse aeglustumisest, mis on tingitud elektronide voolu katkemisest igaühe mitokondrites. 60% -l kõigist ameeriklastest on praegu üks või mitu kroonilist haigust. Kolmandikul maailma elanikkonnast on rohkem kui viis haigust ja vähem kui 5% inimestest maailmas ei ole terviseprobleeme. USA-s on aastas väljakirjutatavate ravimite arv kasvanud 1990. aastate 1,5 miljardilt 4 miljardile 2009. aastal ja 7 miljardile 2022. aastal. 42% USA vanematest täiskasvanutest kasutab viit või enamat retseptiravimit, mis on rohkem kui kolm korda rohkem kui enne mobiiltelefone. 70% Ameerika täiskasvanutest kasutab iga päev ühte või mitut retseptiravimit.
Kui Maal on 17’000’000’000 mobiilseadet inimeste käes, kes reisivad ümber planeedi lennukite ja autodega ning “vajavad” neid kõikjal, ei muuda organiseerumine, protestid, kohtuvaidlused või seadusandlused midagi. Samuti ei tohiks te oma mobiiltelefoni vähem kasutada. Kui soovite teha üheminutilise hädaabikõne vaid kord aastas, peavad kõik maailma mobiilimastid olema valmis teie kutseks ja kiiritama kogu elavat loodust ööpäevaringselt. Niikaua kui mobiiltelefoni kasutamine avalikus kohas või oma kodus on sotsiaalselt vastuvõetav, on sajad miljonid inimesed, sealhulgas mina, kes on selle tõttu tõsiselt vigastatud, mõistetud igavesse piinamisse, võimetusse suhelda, elatist teenida, kinos käia, sinu kõrval toidupoes järjekorras seista, reisida, sinu kõrval elada või isegi maja omada, kuni nad surevad või enesetapu sooritavad – mida on liiga palju minu sõpru ja kontakte ka juba teinud.
Isegi inimesed, kes teavad, mis neid tapab, ei saa sellest tegelikult aru. Mobiiltelefonid on muutunud nii tavaliseks, et isegi inimesed, kes nimetavad end EHS-ideks, kasutavad neid. Nad hävitavad meie maailma ja iseennast. Nad püüavad pidevalt pääseda rünnakust, mis on nende kontrolli all ning on suunatud nende endi ja teiste peale.
Enamik kõnesid ja e-kirju, mida ma nüüd saan, tulevad mobiiltelefonidest
Üks naine helistas, ta oli just ostnud abivahendi, et kaitsta ennast mobiiltelefoni kiirguse eest. Ta helistas mobiililt.
Õde helistas ja küsis ravi kohta, et vähendada elektromagnetväljade mõju. Ta helistas oma mobiiltelefoniga, mida ta hoiab 25 cm kaugusel oma peast ja millele ta on kiirguse “neutraliseerimiseks” kinnitanud “kettad”.
Naine, kes ütles, et tal on EHS, helistas ja otsis arsti, kes saaks teda diagnoosida, et ta ei peaks vandekohtuniku kohuseid täitma. Ta helistas oma mobiililt.
Üks naine saatis mulle oma iPhone’ist e-kirja, paludes teavet mobiilimastide ohtude kohta, et neid linnavolikogu koosolekul esitleda.
Üks mees saatis mulle meili oma Androidilt ja tahtis teha midagi, et vältida rohkemate satelliitide orbiidile saatmist, kaitsta putukaid kiirguse eest ja vältida öösel kiiritamist, et ta saaks magada.
Üks naine helistas mulle riigimetsadest ümbritsetud väikelinnast. Ta ütles, et on elektriliselt ülitundlik, ei saa magada ja tahab teada, kuidas ennast kaitsta. Ta helistas oma mobiililt. Ta ütles mulle, et tema abikaasa ei ole tundlik, kuid kui ma küsisin tema tervise kohta, ütles ta, et tal on pidev seljavalu, ta on kogu aeg kurnatud ja tal on muud haigused.
Naine, kes elab oma autos, jättis mulle sõnumi. Ta ütles, et on olnud “wi-fi pagulane” poolteist aastat. Ta helistas oma mobiiltelefonilt ja palus mul vastata, saates talle tekstsõnum.
Üks naine jättis mulle sõnumi, öeldes, et ta on “terviklik”, “täiesti orgaaniline” ja “ei kasuta mingeid kemikaale”. Ta jättis mulle nii oma mobiilinumbri kui ka enda abikaasa oma.
Helistas filmitegija, kes tahab teha filmi minu tööst. Ta helistas mulle oma mobiililt. Tal on olnud põlveliigese asendused ja tal on vähk. “Kus on kiilid, kameeleonid, sisalikud ja linnud, kellega koos ma üles kasvasin?” küsis saatejuht.
Naine helistas, sest ta tahtis abi mobiilimastide paigaldamist lihtsustavate õigusaktide vastu võitlemisel. Ta helistas oma mobiililt.
Naine, kes on mures lähedalasuva mobiilimasti mõju pärast oma lastele, helistas oma mobiiltelefonilt.
Arst helistas, et öelda, et ta on äärmiselt elektroülitundlik ja et ta loob arstide rühma. Ta helistas oma mobiililt.
Helistas keskkonnameditsiini erialaarst, kes oli mures traadita side pärast oma laste koolis. Ta helistas oma mobiililt.
Üks naine saatis mulle Austraaliast e-kirja, et tema ja ta poeg on elektroülitundlikud ja elavad kogukonnas, kus ainus wi-fi on kogukonna kuuris. Ta on mures Starlinki kogukonda paigaldamise plaanide pärast. Ta saatis mulle meili oma mobiililt.
Üks naine helistas mulle, et öelda, et tema poeg on elektromagnetilisest reostusest nii tugevalt mõjutatud, et ta ei saa enam kõndida ja on haiglas. Ta helistas mulle oma mobiililt ja ütles, et tema pojal on ainult mobiiltelefon.
Mees, kes ütles, et ta on EMV-de suhtes juba aastaid ülitundlik olnud ja et ta moodustab “tundlike inimeste kodude” kogukonda. Ta helistas mulle oma mobiililt.
Inimesed ei saa aru, et mobiiltelefon kiirgab sama kiirgust kui mobiilimast ja et kiirgus levib sama kaugele. Kui asetate oma mobiiltelefoni 20 meetri kaugusele, puutute kokku sama palju kiirgusega kui mis tahes mobiilimast. Mobiilimastid kiirgavad piisavalt kiirgust ainult praegu kasutatavate mobiiltelefonide käitamiseks. Kui helistate või saadate sõnumi, lülitab lähim torn (või satelliit) sagedused sisse just teie jaoks ja kiiritab kogu teie naabruskonda (või kogu linna) ja kõike ja kõiki, kes seal elavad, lihtsalt selleks, et saaksite helistada või sõnumit saata. Mobiiltelefoni omamine, olenemata sellest, kui vähe te seda kasutate, nõuab, et kõik Maa mobiilimastid ja satelliidid oleksid olemas, et telefon töötaks siis, kui seda vajate. Kui teete piisavalt kõnesid piirkonnas, kus mobiiltelefoniteenus on halb, on teie teenusepakkuja kohustatud sinna mobiilimasti paigaldama. Üksainus mobiilikõne põhjustab ajurakkudele püsivaid kahjustusi. Teie kehal võib kuluda tunde või päevi, et taastuda kaheminutilisest vestlusest, kui üldse. See vahemaa ei kaitse sind. Te ei saa kiirgust “neutraliseerida”. Puuduvad “ohutud sagedused”. Teie telefon on valmistatud haruldaste muldmetallide mineraalidest, mida kaevandavad Kongo lapsorjad. See pidev valmisolek kasutada mobiiltelefone põhjustab tavatelefonide lõppu ning lindude, putukate ja eluslooduse hukkumist. Iga kord, kui lülitate telefoni mis tahes põhjusel sisse, piinate kõiki, kes juhtumisi viibivad teie lähedal, olenemata sellest, kas nad teavad seda või mitte. Mobiiltelefon kiirgab kiirgust isegi siis, kui see on välja lülitatud. Ainus erinevus “elektroülitundlike” inimeste ja teiste inimeste vahel on see, et “tundlikud” inimesed teavad, mis neid haigeks teeb, ja teised inimesed ei tea, mis neid haigeks teeb.
Igal sügisel meditsiinikoolis osalesin nädalapikkusel terviklikul tervisekonverentsil San Diegos, mida korraldas Mandala Selts. Ma kuulsin ja kohtasin seal erilisi inimesi. Kohtasin Ilana Rubenfeldi, kellega koos hiljem treenisin ja kellelt hakkasin praktiseerima keha-meele tervendamise meetodit. Kohtasin Moshe Feldenkraisi, kelle ravimeetodit hiljem õppisin ja sain ka õpetajaks. Kohtasin Olga Worralli, hämmastavat tervendajat. Kohtusin Swami Rama, Milton Trageri, Ram Dassi, John Lilly ja Joseph Chilton Pearce ‘iga.
Aga oli üks kõneleja, kelle nime ma ei mäleta, kuid kes jättis mulle sügava mulje. Ta oli pastor ja rääkis tehnoloogiast. Kui võtate puitu ja hõõrute kaks pulka kokku, et tuld teha, siis teate täpselt, mis valguse tekitas ja kuidas see tekkis. Kuid kui lülitate valguse sisse lambilülitiga, teate vaid, et kuskil on elektrijaam ja tuli on sisse lülitatud, kuid te ei tea vahepealseid samme ega nende tagajärgi. See on tema sõnul “kesktee rike”. Ja see on meie tsivilisatsiooni ja maailma kokkuvarisemine.
Nagu ma ütlesin publikule kuus aastat tagasi Taoses, New Mexicos, oleme me nagu ahv, kes ei saa oma kätt purgist välja, kui ta maapähklist lahti ei lase. Haarame temast kõvemini kui kunagi varem. Meid on potti tõmmatud ja kaas sulgub meie kohal ja lämmatab meid. Me peame nüüd oma mobiiltelefonidest lahti laskma. Mitte alles siis, kui olete välja mõelnud, kuidas, sest seda ei pruugi kunagi juhtuda. Viska see kõigepealt ära ja seejärel mõtle välja, kuidas ilma selleta elada. Te ei saa küll teha kõike, mida praegu teete, kuid elate nii, nagu oleks maailm homme veel siin. Meil ei ole aega oodata järgmise aastani; me tapame end praegu. Visake see ära, rääkige kõigile, keda teate, et teete seda ja miks, ning öelge neile, et nad teeksid sama. See on ainus viis, kuidas meie ja meie lapsed ning meid ümbritsevad loomad ja taimed – need, kes on veel siin – ellu jäävad. Ja palun võtke minuga ühendust, et aidata korraldada seda ülemaailmset jõupingutust ühiskonna de-mobiliseerimiseks.
Hakakem tegutsema!
Liitu meie mobiiltelefonideta inimeste võrgustikuga.
Ainus viis vähendada ribalaiuse nõudlust, mis muudab Maa hiiglaslikuks arvutiks, kus kõik elusolendid saavad elektrilööke, on lõpetada mobiiltelefonide kasutamine. Mitte neid harvemini kasutada, vaid ära visata. Võimalus neid kasutada, ükskõik kui ebaregulaarselt, nõuaks kogu planeedi kiiritamist. Liitu meie võrgustikuga, moodustades oma elukohas kohaliku grupi.
Võid teha oma reeglid ise, kuid oluline on kohtuda isiklikult. Kui vajad abi, võta minuga ühendust ja anna mulle teada, et tegeled sellega.
Meie eesmärk on suurendada selliste kogukondade ülemaailmset kohalolekut, kes ei kasuta mobiiltelefone.
28. juuni 2024
Arthur Firstenberg on Cellular Phone Task Force president ja raamatu „The Invisible Rainbow: A History of Electricity and Life“ autor.
Artikli toimetas Peep Piiber
Toimetaja kommentaar: Kui mobiilist järsk loobumine tundub hirmus, alustage lihtsate muudatustega: mobiili koht ei ole päeval taskus, või veel parem, jätke ta välja minnes tuppa lauasahtlisse. Samuti ei ole tema koht öösel voodi kõrval. Ja suhelge teiste inimestega silmast silma.
Loe lisaks:
39
