Praeguseks teadke, et iga ületatud piir, iga ost, iga helistatud kõne, iga mobiiltelefonitorn millest möödud, sõber keda hoiad, artikkel mille kirjutad, sait mida külastad, teemarida mille sisestad, autosõidu marsruudid, ja rannatoolil lebades niisama, sinu kontroll on “parsiitide süsteemi” käes, mille haare on piiramatu, kuid mille kaitsemehhanismid mitte.
“Edward hoiatas sündmuste eest 2013 aastal ja teda ei võetud tõsiselt. Täna 10 aastat hiljem on tema hoiatused reaalsuseks saanud ja tulemas on veel suuremad sündmused. Kui tahad vaba olla ja pääseda orjusest, tuleb teha sul enda eluprogrammi uus lähtestus – hakkad elama täiesti uutmoodi. Mind sa ei pea uskuma aga võiksid ennast ette valmistada pimedaks ja vaikseks ajaks.” – Veiko Huuse
“CITIZENFOUR” on dokumentaalfilm USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) vilepuhujast Edward Snowdenist. See ilmus 2014. aastal, kuid tänapäeval on see veelgi asjakohasem kui toona, nii et kui te pole seda näinud, soovitan teil seda teha.
Snowdeni lugu sai alguse 2013. aasta jaanuaris, kui dokumentaalfilmi režissöör/produtsent Laura Poitras sai krüpteeritud meili võõralt, kes nimetas end “kodanikuks neljaks”. Teatavasti valis Snowden selle koodnime “noogutuseks kolmele NSA vilepuhujale, kes enne teda olid: Bill Binney, J. Kirk Wiebe ja Thomas Drake”.
Poitras oli juba mitu aastat USA-s toimuvate seireprogrammide filmi kallal töötades ja sattus salajasse vaatamisnimekirja pärast tema 2006. aasta filmi “Minu riik, minu riik”, 1 dokumentaalfilm USA okupatsiooni all elavatest iraaklastest. Oma esialgses meilis kirjutas Snowden:
“Laura. Praegu ei saa ma midagi muud pakkuda kui oma sõna. Olen luurekogukonna kõrge valitsuse töötaja. Loodan, et mõistate, et teiega ühenduse võtmine on äärmiselt suur risk ja olete nõus järgmiste ettevaatusabinõudega nõustuma enne kui jagan rohkem. See ei ole teie aja raiskamine …
Kogetud jälgimine tähendab, et olete “valitud” – termin, mis tähendab teile rohkem, kui õpite tundma, kuidas moodne SIGINT-süsteem töötab.
Praeguseks teadke, et iga ületatud piir, iga ost, iga helistatud kõne, iga mobiiltelefonitorn, millest möödud, sõber, keda hoiad, artikkel, mille kirjutad, sait, mida külastad, teemarida, mille sisestad, ja marsruudi pakettaks, on süsteemi käes, mille haare on piiramatu, kuid mille kaitsemehhanismid mitte.
Teie ohvriks langemine NSA süsteemi poolt tähendab, et olete hästi teadlik ohust, mida piiramatu salapolitsei kujutab demokraatiatele. See on väike lugu, kuid võite rääkida.”
Snowdeni teekonna kokkuvõte
2013. aasta juunis lendas Poitras koos kolumnisti Glenn Greenwaldi ja The Guardiani luurereporteri Ewen MacAskilliga Snowdeniga kohtuma Hongkongis The Mira. Pärast neli päeva kestnud intervjuusid avalikustati Snowdeni isik tema palvel.
Kahe nädala jooksul nõudis USA valitsus Snowdeni väljaandmist. USA-s kohtu alla andmisel kavandas Snowden kohtumise ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ja taotles pagulasstaatust.
Tal õnnestus Hongkongist lahkuda, kuid ta jäi Moskvas Šeremetjevo rahvusvahelises lennujaamas kinni, kui tema pass tühistati. Sinna jäi ta 40 päevaks, kuni Venemaa valitsus talle lõpuks varjupaiga andis.
Suurim rõhumisrelv, mis eales ehitatud
USA valitsus rakendas 2001. aasta 11. septembri rünnakule järgneva päeva jooksul programmi Stellar Wind, et aktiivselt ja ebaseaduslikult kõigi ameeriklaste järele luurata. Kümme aastat hiljem, 2011. aastal, hakati Utah’ kõrbes NSA andmekeskust ehitama. See on nüüd USA suurim valveladu
Snowden hoiatas oma kirjavahetuses Poitrast, et “USA telekommunikatsiooniettevõtted reedavad oma klientide usaldust”. Stellar Windi kaudu võeti kõik telefonikõned ja tekstisõnumid pealt ja salvestati ning Stellar Windi programm on sealt edasi ainult laienenud.
NSA ei kuula mitte ainult Ameerika kodanike e-kirju, telefonivestlusi ja tekstisõnumeid, vaid ka Google’i otsinguid, Amazon.com-i tellimusi, pangakontosid ja palju muud.
“Me ehitame inimajaloo suurimat rõhumise relva,” kirjutas Snowden, “kuid selle juhid vabastavad end vastutusest … Küberoperatsioonide osas on valitsuse avalik seisukoht, et meil puudub endiselt poliitiline raamistik. See .. oli vale.
Valge Maja loodud küberoperatsioonide jaoks on üksikasjalik poliitiline raamistik, omamoodi sõjaseisukord. Seda nimetatakse presidendipoliitika direktiiviks 20 ja see viidi lõpule eelmise aasta lõpus.“
Seonduvus, kontrolli võti – ja kinnijäämine
Nagu filmis selgitatakse, on järelevalve kaudu kontrollimise põhiaspektiks andmete seostatavus. Üks teie kohta käiv andmete osa on lingitud teise osaga. Näiteks saab teie bussipileti siduda deebetkaardiga, mida kasutasite pileti ostmiseks. Teie deebetkaart on seotud ka kõigi teiste ostudega.
Kahe põhiteabe abil – KUS te konkreetsel päeval käisite ja KUI oste tegite, saavad nad määrata, kellega te rääkisite ja kellega kohtusite, sidudes need andmepunktid teiste läheduses viibivate inimeste andmepunktidega ajaliselt. Ja seda isegi ilma oma mobiiltelefoni andmeid kasutamata.
Kui kõik need erinevad andmepunktid – asukohaandmed, ostud, telefonikõned, tekstid, sotsiaalmeedia postitused ja palju muud – koondada, saate kokku metaandmete kogu, mis räägib teist lugu. Kuigi lugu koosneb faktidest, ei pruugi see tõsi olla.
Näiteks see, et seisite kindlal tänavanurgal, ei tähenda, et teil oli midagi pistmist kuriteoga, millest teatati samal nurgal sel ajal, kui te seal viibisite. Probleem on selles, et teie andmeid võidakse sel viisil teie vastu kasutada.
6. jaanuari (Washington DC Kapitooliumis märatsemine) vangid on suurepärane näide sellest, kuidas andmeid ja killukesi saab kuritarvitada. Paljud on nüüdseks aastaid vanglas veetnud lihtsalt seetõttu, et nende mobiiltelefoni andmed näitasid, et nad olid valel ajal vales kohas.
Riigivõim versus rahvavõim sellele võimule vastu seista
Kui Greenwald küsis, miks ta otsustas vilepuhujaks hakata, vastas Snowden:
“Kõik taandub riigivõimule ja rahva võimele(Rahva Võim) sellele võimule sisukalt vastu seista. Istun seal iga päev ja saan palka selle riigivõimu võimendamise meetodite kujundamise eest.
Ja ma mõistan, et kui muudetaks poliitikalüliteid, mis on ainsad, mis neid olekuid piiravad, ei saaks te [nendele] sisuliselt vastu seista.
Ma mõtlen, et sa peaksid olema kõige uskumatult kogenud taktikaline näitleja. Ma pole kindel, et olenemata sellest, kui andekas sa oled, leidub kedagi, kes suudaks vastu seista kõigile kontoritele ja kõigile säravatele inimestele, isegi kõigile keskpärastele inimestele, kellel on kõik oma tööriistad ja kõik oma võimed.
Ja nagu ma nägin, et Obama administratsiooni lubadus peeti … ja tegelikult, [kuidas nad] tegelikult arendasid asju, mida oli lubatud piirata, ohjeldada ja tagasi helistada… Nagu ma nägin, see pani mind tõesti tegutsema…
Meil kõigil on selles oma osa. See on meie riik ning jõudude tasakaal kodanike ja valitsuse vahel on muutumas valitsevate ja valitsetavate omaks, vastandina valitutele ja valijatele.“
Kümmekond aastat hiljem kõlavad Snowdeni sõnad tõesemalt kui kunagi varem
“Ma mäletan, milline oli Internet enne selle vaatamist, ja inimkonna ajaloos pole kunagi midagi sellist olnud,” ütles Snowden.
“Võiks lasta ühest maailmajaost pärit lastega võrdselt arutleda, kus neile antaks samasugune lugupidamine nende ideede ja vestluste suhtes, kus osalevad valdkonna asjatundjad teisest maailma otsast mis tahes teemal, igal pool ja igal ajal, kogu aeg.
See oli vaba ja ohjeldamatu. Ja me oleme näinud selle jahtumist ja selle mudeli muutumist millekski selliseks, mille puhul inimesed ise oma vaateid kontrollivad. Nad teevad sõna otseses mõttes nalja “nimekirja” sattumise üle, kui nad annetavad poliitilisele eesmärgile või kui nad ütlevad midagi arutelus. Sellest on saanud ootus, et meid jälgitakse.
Paljud inimesed, kellega olen vestelnud, on maininud, et nad jälgivad hoolikalt, mida nad otsingumootoritesse sisestavad, sest nad teavad, et see salvestatakse ja see piirab nende intellektuaalse uurimise piire.“
Täna, pärast tsensuuri, jälgimise ja ahistamise äärmist hoogu, mida oleme COVID-pandeemia algusest peale pidanud, on Snowdeni hoiatused tõesed kui kunagi varem.
Tehisintellekt otsib nüüd sotsiaalmeediast, taskuhäälingusaadetest ja videotest võtmesõnu, mis identifitseerivad näiteks “vaxxers”. Pole isegi vahet, kas nad nõustuvad sellega, mida sa kirjutad või ütled. Ainuüksi teatud sõnade lisamine tõmbab teid platvormilt eemale.
Snowdeni halvimad hirmud on tõepoolest tõeks saanud ja tänapäeval on enamik inimesi mõistnud, kui ohtlik selline üldine jälgimine võib olla. Lugematute inimeste postitused, kelle ainus “kuritegu” oli jagada oma lugu sellest, kuidas COVID-lask nende elu hävitas, on tsenseeritud ja sotsiaalmeedia kontod suletud.
Kanadalastel, kelle ainus “kuritegu” oli mõne dollari annetamine rahumeelsele meeleavaldusele, külmutati pangakontod. “Vale” vaatenurgaga väikeettevõtete ja mittetulundusühingute veebimakseteenused on tühistatud, mis on kägistanud nende võimet elatist teenida ja tegevust jätkata.
Teiste, sealhulgas teie oma, pangad on ilma pöördumiseta tühistatud. Ka minu tegevjuhi ja finantsjuhi ning kõigi nende pereliikmete kontod ja krediitkaardid tühistati, ilmselt mitte muul põhjusel kui see, et nad minu heaks töötavad. Teisisõnu, süü seostamisest.
Kas Internet sellisena, nagu me seda teame, kaob järgmisel aastal?
Postitasin hiljuti intervjuu uuriva ajakirjaniku Whitney Webbiga, milles ta räägib järgmistest sammudest türannia ülesehitamisel. Maailma majandusfoorum on hoiatanud, et enne 2024. aasta lõppu võib meid tabada küberrünnak pankadele. See tähendab, et me teeme seda peaaegu kindlasti, kui näeme, kuidas neile meeldib plaanidest varakult teada anda.
Selline küberrünnak ei hävita mitte ainult praegust pangandussüsteemi ja juhatab sisse programmeeritavad keskpanga digitaalsed valuutad. See kaotab ka privaatsuse võrgus, nõudes kõigilt oma Interneti-teenuse pakkujaga seotud digitaalset identifitseerimist.
“Tunne oma klienti” (KYC) põhimõtted kehtestatakse kõigile ja kõik, millel seda pole, muudetakse riikliku julgeoleku põhjenduste alusel ebaseaduslikuks.
Põhimõtteliselt on see, mida me vaatame, küberpatriotide seadus, mis võimaldab piiramatult jälgida igaühe võrgutegevust ja piirata või blokeerida juurdepääsu Internetile. Nagu Webb märkis: “Interneti, nagu te seda teate, ei eksisteeri pärast seda.”
Eesmärk on jälgida kogu võrgutegevust reaalajas ja lasta tehisintellektil teostada ennustavat politseitööd, et ennetada kuritegevust enne selle toimumist. Sel hetkel on kõik panused välja lülitatud. Ainuüksi andmepunktid võivad teid trellide taha suunata. Mõttekuritegudel on ka tagajärjed, mille tulemuseks võib olla eraomandi arestimine ja/või “privileegide” äravõtmine, mida varem peeti inimõigusteks.
Ülemaailmne infrastruktuur on ehitatud
Esimesel kohtumisel Snowdeniga Hongkongis selgitas ta, et ülemaailmne infrastruktuur, mille NSA ehitas koostöös teiste valitsustega, on juba paigas. See oli 10 aastat tagasi, nii et võite ette kujutada, kuidas see sellest ajast alates on kasvanud.
Sel ajal võttis see võrk juba automaatselt pealt iga digitaalse side, raadioside ja iga analoogside. See üldine andmete sifoonimine võimaldab NSA-l ja teistel, kellel on võrgule juurdepääs, tagasiulatuvalt otsida üksikisiku sidet, isegi kui neil on ainult üks identifikaator. Snowden selgitas:
“Nii näiteks, kui ma tahaksin näha teie meilisõnumi sisu… pean vaid kasutama nn valijat, mis tahes asja suhtlusahelas, mis võib teid unikaalselt või peaaegu unikaalselt tuvastada.
Ma räägin sellistest asjadest nagu meiliaadressid, IP-aadressid, telefoninumbrid, krediitkaardid ja isegi teie jaoks ainulaadsed paroolid, mida keegi teine ei kasuta.
Ma võin need süsteemi sisestada ja see ei lähe tagasi ainult läbi andmebaasi … see paneb tulevikku liikudes sellele põhimõtteliselt täiendava kontrolli, mis ütleb: “Kui see tuvastatakse praegu või mis tahes ajal tulevikus, ma tahan, et see läheks mulle kohe kätte” ja [see] annab mulle reaalajas märku, et suhtlete kellegagi. Sellised asjad.”
Snowdeni sõnul on Briti valitsuse kommunikatsiooni peakorteril (GCHQ) “kõige invasiivsem võrgu pealtkuulamise programm maailmas”. See programm Tempora püüab kinni kogu sisu, lisaks metaandmetele kõike ja kõiki.
Snowden kirjeldab ka “SSO”, mis tähistab erisorteerijate operatsioone. SSO kogub passiivselt andmeid võrkude vahel nii USA-s kui ka rahvusvaheliselt. Siseriiklikult tehakse seda peamiselt korporatiivsete partnerluste kaudu.
“Nad teevad seda ka rahvusvaheliste ettevõtetega, mille peakorter võib asuda USA-s ja kellele [nad saavad] lihtsalt maksta juurdepääsu võimaldamise eest,” ütles Snowden. Nad teevad seda ka kahepoolselt teiste valitsuste abiga.
Sinu järele luuratakse kõikjal
Snowden juhtis tähelepanu ka paljudele viisidele, kuidas teid ümbritsevad digiseadmed luuravad. Vaid ühe näitena võib tuua, et kõigis IP-võrgu, näiteks Interneti kaudu kõnesid edastavates VoIP-telefonides on väikesed arvutid, mis võivad olla kuumad isegi siis, kui serverid ei tööta. Kuni telefon on ühendatud, saab keegi seda kasutada teie vestluste kuulamiseks.
Juba mõne päeva jooksul pärast esimest kohtumist Hongkongis avaldasid Greenwald ja Poitras lugusid NSA ebaseaduslikust luuramisest nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. CNN Live teatas:
„Äsja ilmus veel üks plahvatusohtlik artikkel, seekord ajalehes Washington Post…, mis paljastab veel ühe laia ja salajase USA valitsuse jälgimisprogrammi.
Washington Post ja The Guardian Londonis teatavad, et NSA ja FBI kasutavad otse üheksa juhtiva Interneti-ettevõtte, sealhulgas Microsofti, Yahoo, Google’i, Facebooki, AOL-i, Skype’i, YouTube’i ja Apple’i keskservereid.
Post ütleb, et nad eraldavad heli-, video-, fotosid, e-kirju, dokumente ja ühenduse logisid, mis võimaldavad analüütikutel jälgida inimese liikumist ja kontakte aja jooksul.“
Greenwald esines ka arvukalt otse-eetris. Ühes ütles ta:
“2008. aastal kaotasid nad garantiinõude kõikidele vestlustele, välja arvatud need, mis toimuvad ameeriklaste seas ainult Ameerika pinnal.
Seega ei vaja nad praegu vahistamismäärust inimeste jaoks, kes on väljaspool USA-d välismaalased, kuid nad ei vaja ka vahistamismäärust Ameerika Ühendriikides viibivate ameeriklaste jaoks, kes suhtlevad inimestega, kes arvatakse olevat väljaspool USA-d.
Nii et … fakt, et puuduvad kontrollid ega järelevalve selle üle, kes üle NSA õla vaatab, tähendab, et nad võivad võtta, mida tahavad, ja asjaolu, et see kõik on saladusmüüri taga ja nad ähvardavad inimesi, kes tahavad Selle paljastamine tähendab, et mida iganes nad teevad, isegi seaduse rikkumine on midagi, mida me tõenäoliselt ei tea enne, kui alustame tõelist uurimist ja tõelist läbipaistvust selle kohta, mida valitsus teeb.“
Peale läbipaistvuse
Praegusel hetkel pole meil vaja pelgalt läbipaistvust. Kavatsust jälgida ja kontrollida iga meie liigutust ja mõtet, mida väljendame, väljendatakse nüüd avalikult.
Võime lihtsalt eeldada, et kõik digitaalsed seadmed saavad ja tõenäoliselt koguvad andmeid meie tegevuse ja asukoha kohta ning et need andmed ei ole peaaegu privaatsed ja neid saab meie vastu kasutada mitmel viisil.
“Igaüks peab nüüd valima vabaduse ja orjastamise vahel ning vabadus valida on kiiresti sulgumas.”
Täna, kümme aastat pärast seda, kui Snowden murdis ülemaailmse seireskeemi ümber valitseva saladuse tammi, on meil jäänud vaid üks valik – see süsteem aktiivselt tagasi lükata, muutes oma igapäevaelu. Igaüks peab nüüd valima vabaduse ja orjastamise vahel ning vabadus valida on kiiresti sulgumas. Selle valiku tegemise edasilükkamine on iseenesest valik.
Juhtimissüsteemi tagasilükkamine tähendab tagasipöördumist “rumalate” seadmete ja käsitööseadmete juurde nii palju kui võimalik. See tähendab privaatsustehnoloogiate (nt Google’ist eemaldatud telefonid ja arvutid 2 ) , mis ei saa teie järele luurata, teadlikumaks saamist. See tähendab võimalikult palju sularaha kasutamist ning CBDC-de ja digitaalsete märkide tagasilükkamist. Nagu märkis Whitney Webb:
“On suur vajadus Big Techist võimalikult palju loobuda ja see peab toimuma kiiresti, sest valik on kas osaleda hullude poolt teile loodud süsteemis ja saada orjaks või mitte saada orjaks. ori. Ja kui te ei taha olla ori, peate nüüd investeerima Big Tech alternatiividesse, kui te ei taha elada täiesti analoogset elu …
Lihtsaim tee on minna orjuse teed ja nii on nad selle meelega kavandanud. Selle süsteemi kogu müügiargument seisneb selles, et see on mugav ja lihtne. Nii et ilmselgelt on vaja teisele teele minekuks palju tööd teha, kuid sellest sõltub inimvabaduse tulevik, nii et ma arvan, et see on üsna lihtne valik.“
Mis on lahendused orjusest vabanemiseks?
Loe Veiko Huuse blogi: Poliitiliselt juhtimiselt üleminek Rahva juhtimisele
LIITU KOGUKONNAGA VABA EESTI
Loe lisaks:
Artikli allikad ja viited: Mercola.com
