TÄIENDATUD 21.10.2024. Eestimaa “teine” meedia avas oma “suu” ja nagu ikka, müüvad pealkirju ja koguvad klikke, ilma kõiki vajalikke tõendeid omamata. See vist on ka põhjus, miks sisu maksumüüri taha pandud, kus sissejuhatuses nad väidavad, et tõendid räägivad midagi muud kui rahvale on esitletud. Eesti Ekspressi ajakirjanik ja EE loo autor Sulev Vedler pole isegi Kristiina Heinmetsaga suhelnud, mis tõest ja tõenditest ta räägib? Kas siin lõhnab kallutatuse ja nähtamatu korruptsiooni järgi?
Täna hommikuse, 16.10.2024, seisuga pole Eesti Ekspress ajakirjanik Sulev Vedler suhelnud Kristiina Heinmetsaga ega Kristiina esindajaga. Küll aga “teise” meedia ajakirjanikud “luurasid” Kristiina Heinmetsa meeleavaldustel Laste Turvakeskuse juures.
Kas alloleval pildil on üks ja see sama Sulev Vedler või erinevad inimesed? Vasakpoolne pilt on kasutusel EE artiklite juures ajakirjaniku profiilipildina ja parempoolne pilt on leitud internetiavarustest. Mulle tundub, et on tegemist ühe ja sama inimesega aga miks ajakirjanik ei julge kasutada värskemat pilti, kas näitab et on jätkuvalt veel poisike ja teebki rumalaid lugusid või meelega tahab jätta muljet, et tegemist pole ühe ja sama inimesega? Igaüks otsustab ise:
Sulev Vedler avaldas loo ja seda jagas Delfi. Pealkiri on sensatsiooniline nagu “teise” meedia ettevõtetel ikka tavaks on olnud aga sisu pole – Sulev Vedler valetas lisaks sellega, et Kristiina lapsel polnud lennukipileteid ja palju muud.
Nii palju kui vabalt lugeda oli võimalik EE artiklis, nägin juba selles vabas tekstis poolikut ja ebatäpset infot. Sulev Vedler toetub pildita helisalvestusele aga sama helisalvestus koos pildiga levis samuti sotsiaalmeedias. Miks ta seda infot ei kasutanud? Kas Sulev Vedler toetab vägivalda lapse suhtes?
Siin pole küsimus selles, kes kui hästi juriidikat jagab, kellel rohkem õigust lapsele, kellel kõige “targem” advokaat või kellel kõige paksem rahakott. Siin on ainult üks küsimus: Kas isa, kes kasutab füüsilist vägivalda lapse peal ja on kasutanud vaimset terrorit ema peal aastaid (lapsed näevad pealt), sobib ikka lapse ainuhooldajaks? Siin on juriidika väline otsus vaja teha ennekõike lapsevanematel. Kui isa, Aivar Aigro, hoolib ja armastab oma last, siis ta nõustub emaga jagama lapse kasvatamist ja tunnistab ema olemasolu lapsel ja ema vajalikkust. Kui isa sellega ei nõustu, on minu arvates see märk, et isa ei hooli lapse heaolust, et lapsel on oluline ema ja Isa ei tea mis on hoolivus, armastus ja austus, moraalist ja intelligentsist rääkimata.
See, et Kristiina Heinmets sõitis lapsega Portugali lapse isa kirjalikul nõusolekul ja isa polnud hiljem nõus, et lapse uus elukoht saab olema Portugal, ning leppida rahumeelselt kokku lapse ühine kasvatud, kus kaasati asja lahendama ametnikud ja kohus, näitab tegelikult minu silmis Isa võimujanu, mitte lapse heaolu ja armastust. Kui ma ise poleks mitme lapse isa ja vanaisa, ma seda lugu ei kajastaks.
Räägin sellest pikalt ja emotsionaalselt oma viimases podcast loos. Kuula SIIT
Kristiina lapse lugu koos mainitud videotega on vabalt loetav ja pole maksumüüri taga:
Miks ei küsinud ajakirjanik Sulev Vedler teise poole ehk Kristiina Heinmetsalt arvamust ja tõendeid?
Minu jaoks piisab ainuüksi järgmistest faktidest, et Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler ja Eesti Ekspress pole usaldusväärne, on kallutatud(jääb mulje nagu oleks järjekordne tellimustöö?) ja manipuleerib jätkuvalt, teenides klikkidega ainult raha:
- Ajakirjanik ei küsinud teiselt poolelt arvamust ja tõendeid – fakt
- EE lugu on maksumüüri taga ja sissejuhatus artiklil on juba eksitav – fakt
- EE ja Sulev Vedler järsku loobusid endale pühaks peetud ajakirjanduseetikast – mitte avaldada lugusid, kus lapsevanemad kaklevad lapse hooldusõiguse pärast – fakt
- Minu enda isiklik kogemus Eesti Ekspressiga ja Delfiga, kus minu kohta on nad avaldanud korduvalt lugusid valeväidete, faktivigadega, pole minuga suheldud minult arvamuse küsimiseks ja omamata kohtuotsuseid, tõendeid. Käimasolevad kohtuprotsessid on seda kõike tõendamas, et Eesti Ekspress ja teised “teise” meedia kanalid pole usaldusväärsed – fakt
- Eesti Ekspress tegevuse suhtes on loodud EE meediaterrori ohvrite kogukond (sain sellest teada alles täna hommikul, 16.10.2024, ja liitusin nendega) ja see on selleks, et sajad kannatajad, keda ainult Eesti Ekspress on ebaõiglaselt ja ülekohtuselt tühistanud, loovad ühiselt õiglust ja puhastavad meediaruumi. Need ja teised faktid kinnitavad, et EE on ebausaldusväärne ja kallutatud – fakt
Loe meediaterrori kohta:
Näide elust enesest ja võitlusest Eesti meediaga ja korruptiivsete kohtunikega: Miks Annika Urm käivitas eksperimendi ja mis on temaga vahepeal juhtunud?
Annika Urm kirjutab: “See on minu tegevus Meedia vastu, kus mul tehakse võitlus keeruliseks, kuna mul pole raha ja meedia vôib mind ilma kohtuotsuseta süüdi môista! Minu vastu võitlevad Delfi(Eesti Ekspress), Postimees, Õhtuleht, Geenius Meedia ja Meediaettevõtete Liit – neid esindab kohtunik Ahti Kuuseväli . See sama kohtunik on ka Kristiina Heinmetsa loos kohtumõistja. Ahti Kuuseväli andis minu asjas algselt positiivse signaali ja pidas asja perspektiivseks ning andis riigilôivu vabastuse 800 eur ja riigi poolt advokaadi aga veidi hiljem tegi otsuse, et ma muidu kohtus jätkata ei saa kui maksan vastaspoolele tagatist 6000 eur ja vastaspoole advokaadi jaoks tagatist 1000 eur – meediaettevõtte aasta käive kokku on 100 miljonit EUR! Ahti Kuuseväli andis riigilõivu vabastuse tõendite alusel, et mul puudusid sissetulekud ja olen töötu üksikema! On väheusutav, et Ahti Kuusevälja ei mõjutatud meediamagnaatide poolt. Kas Ahti Kuuseväli oli teene teinud meediafirmadele, mida täna Eesti Ekspress ehk Delfi Meedia AS tasus sellega, et Kristiina Heinmetsa kohta kirjutas tema vastu, ja kohtu ja isa poole kaldu loo? Käsi peseb kätte. Reena Nieländer on samuti teinud Delfi jaoks soosiva esialgse õiguskaitse jne. Selliseid nad muidu mitte kunagi ei tee, olen ise proovinud palju kordi tulemuseta, aga DELFI Meedia AS sai.
Lood on siin, nende kohta on kõik dokumendi olemas!
Kuidas meedia grupid ja Ahti Kuuseväli, Reena Nieländer, Ringkonnakohtunikud Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots on kallutatud ja mängivad peenelt kokku just Meedia ja DELFI asjus.
See ongi nähtamatu ja tõendamatu korruptsioon!
Käsi peseb kätte! Loomulikult visati minu asi kohtust välja , riigikohtusse ei võetud ja ei saa üldse aru miks süütu inimene selleks, et kohtus tõendada oma süütust, peab alustuseks maksma 15 000 eur ja sealt edasi! Siin on sellest lugu: “
Maailmaviktoriini küsimus, millele pole suutnud keegi vastust anda: Miks meediaettevõtted ei kustuta lihtsalt valeväidetega ja faktivigadega artikleid ära, kui neile on korduvalt palve esitatud vaid nad kaitsevad enda valesid kohtus?
Kes teab vastust sellele küsimusele?
Kas keegi näeb siin õiglast, professionaalset, kallutamata, ausat ja eetilist ajakirjandust ja kohtumõistmist?
Loe lisaks ja saad aru, miks on vaja taaskäivitus teha kõigis elusüsteemides:
TÄIENDUS 21.10.2024
Kristiina Heinmetsa sotsiaalmeediakanalis postitus
Lugupeetud Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler,
Tahan Teid siiralt tänada, et julgustasite mind minu elu kõige raskemal ajal ja astusite välja õigluse eest just siis, kui seda kõige enam vajasin. Olen alati kõrgelt hinnanud Teie tööd, mistõttu oli väga liigutav, et tulite Nõmmel toimunud kogunemisele mulle toetust avaldama. Juuresviibijadki rõõmustasid. Teie kohalolus nähti märki, et Eesti Ekspress, mida paljud peavad usaldusväärseks väljaandeks, on teadlik, et minu laps on ebaseaduslikult isolatsiooni paigutatud, ja valutab südant. Seda enam, et Teie varasem toetus ning laigid mu eksabikaasa postituste all, mille olete nüüd millegipärast eemaldanud, polnud jäänud märkamata.
Tänan ka selle eest, et aitasite artikliga tuua tõde päevavalgele ning purustada viimnegi illusioon sõltumatust ja ausast ajakirjandusest. Usun, et see kirjutis avab paljude inimeste silmad ning jääb tähistama Teie karjääris olulist verstaposti. Kuigi olukord ise on minu jaoks talumatu, on lohutav näha, et see on tõmmanud tähelepanu ka ajakirjanduse, sealhulgas Teie töö kvaliteedile. Võib olla kindel, et Teid mäletatakse edaspidi just selle teose kaudu.
Vaev on olnud suur, ning sõnade valikul ja lauseehituses paistab silma pingutus, et näidata mind ning mu toetajaid alavääristavas valguses. Lisaks mulle on ka “infopimeduses” Eesti rahvas ja isegi minu lapse teatrihuvi süüdistatute hulgas. Loomulikult on Teil vabadus kasutada halvustavat tooni, kuid on mõned väga olulised küsimused, mida sooviksin Teiega arutada.
Alustuseks, miks esitletakse artiklis „Dokumendid näitavad: suur vaidlus väikese tüdruku pärast käis teisiti, kui seda rahvale esitleti“ dokumentide hankimise viisi teisiti, kui see käis?
Teil on õigus oma arvamusele, kuid ajakirjanikuna lasub Teil vastutus täpsuse ja eetilisuse ees.
Väidate, et tegite loo omal algatusel ega tunne lapse isa, ning “tasus toetuda hoopis dokumentidele. Suur osa loost tugineb Portugali kohtuotsusele”. Kas leidsite artikli illustratsiooniks kasutatud dokumendi avalikult internetist, või kuidas see Teie valdusesse sattus?
On üldteada, et lastega seotud kohtuasjade puhul on nimed varjatud ja dokumentidele lihtsalt otsides ligi ei pääse. Lisaks asub toimik, mille sisu avaldasite, Portugali riiklikus keskkonnas, kuhu ei ole võimalik siseneda Eesti ID-kaardiga. Kelle Portugali ID-kaarti kasutasite? Õnnestus Teil järgi vaadata, kas Portugali kohtu otsuste eestikeelsed tõlked on ikka seal samas keskkonnas saadaval?
Austatud Sulev Vedler, Lissaboni 5. Juuni otsus ei ole avalik!
Teie loo muudab huvitavaks just see, et Eesti Ekspressi käsutuses on müstilisel kombel kinnise kohtumenetluse jõustumata otsus, mis on vaidlustatud, mistõttu ei ole vaidluse sisu isegi teoreetiliselt avalikult kättesaadav. Isegi mitte Portugalis ja isegi mitte Eesti Ekspressile.
Kinnistele toimikutele pääsevad ligi üksnes kummagi osapoole advokaadid. Kas veendusite enne loo avaldamist, et teile lugeda antud materjalile on olemas seaduslik juurdepääs? Või usaldasite lihtsalt kirjatuvi, kes selle Teie postkasti poetas?
Kas Te olite teadlik, et kinnise kohtumenetluse sisuga ei olnud Teil õigust tutvuda, rääkimata detailide avaldamisest? Või lubas see salapärane andmeallikas, lisaks kajastuse eest heldelt tasumisele, katta ka kõik tulevased kulud, mis Teie suunas esitatavatest nõuetest tulenevalt võivad tekkida?
Ma ei tahaks seada kahtluse alla Teie ausust, kuid väites, et lugu põhineb avalikel kohtumaterjalidel ja et Te ei tunne osapooli, tekib küsimus, kuidas kõik need kirjad, salvestised ja toimikud, millele tavakodanik ligi ei pääse, ikkagi Teieni jõudsid?
Kuidas Te teate, et kohtunik nr 4 on naisterahvas ja tema täpset tööstaaži?
Ja millisel viisil sattus teie kätte kiri, mis oli adresseeritud vaid mulle, minu advokaadile ja Tallinna Linnavalitsuse juhtidele? Kas nõudekirja saatja, Tallinna linna esindaja Terje Krais, või kes nendest isikutest edastas Teile mulle adresseeritud dokumendi, et olete suutnud seda täpselt tsiteerida?
Kirjutate, et olete tutvunud ka sündmuse salvestisega.
Kas kohtutäitur Risto Sepp saatis Teile isiklikult enda salvestatud helifaili koos minule eelnevalt edastatud juhisega, kuidas üleandmiseks valmistuda? Andmekaitse seisukohalt on sellise salvestise avaldamine seadusevastane. Aga tundub, et selle seaduskuulekusest jutustava loo avaldamisel ei olegi vaevutud ühtegi seadust järgima.
Avalikes dokumentides on kirjas hoopis vastupidine teave sellele, mis on esitatud artiklis. Millist eesmärki teenib Teie väide: „Ema pani oma lapse rahvusvahelise kooli esimesse klassi. Isa ei teadnud sellest mitte midagi.“? Varasemas menetluses on selgelt väljendatud isa seisukoht, et ema teatas talle, kuhu kooli laps läheb. Seega isa teadis sellest kõike.
Ei vasta tõele ka Teie väide: „tegu oli lapse üleandmisega lahku läinud emalt isale. Lihtne toiming, mis läks seekord väga valesti.“ Tegelikkuses nõudis isa lapse turvakodusse paigutamist juba 1. oktoobril, kuna oli teada, et laps ei nõustu vabatahtlikult isa juurde minema. On vale väita, et tegu oli lapse üleandmisega isale. Laps eemaldati vanematest turvakodu ruumides, eesmärgiga paigutada ta kinnisesse asutusse, mille puhul sundtäitmist kohtumäärus ei luba.
Kas olite teadlik, et laste heaolu spetsialist, keda olete kujutanud ohvrina, oli loo kirjutamise ajaks rohkete distsiplinaarmenetluste tõttu positsioonilt taandatud?
Mulle on ette heidetud, et olen avalikustanud lastekaitse spetsialisti isikuandmeid. Teie artiklis on lekkinud Pirita LOV-i poolt mulle saadetud dokumendi sisu, kuigi Te ei ole selle osapool, kus on avaldatud andmed selle spetsialisti heaolu, tervise ja meeleseisundi kohta. Kas Pirita LOV on esitanud Teile samuti nõudekirja andmete eemaldamiseks, nagu tehti minu puhul?
Ja isegi, kui kõik eelmainitu kõrvale jätta, olete rikkunud ajakirjanduse *eetikakoodeksit, mis nõuab ajakirjanikelt täpsust, erapooletust ja allikate usaldusväärsuse kontrollimist. Ainus avalikult kätte saadav asi seoses selle uudislooga on teie portreepilt.
See pole kaugeltki esimene kord, kui olete meie era- ja rahaasju anonüümselt oma väljaandes naeruvääristanud ning ilmutanud ülemäärast huvitatust meie abielulahutuse üksikasjade vastu. Oskate hirmuäratavalt detailselt kirjeldada minu kodu planeeringut ja isiklikke esemeid, sealhulgas käekella tootjat, mida kohtudokumendid ei maini. Kas Teile ei tundu, et väites, et Te ei tunne teist osapoolt on minu ja minu laste elustiili ebaproportsionaalselt tihe ning pilkav kajastamine pigem ebaterve huvi ilming? Kummaline vastuolu, et kirjutate samas infotükis: “Peretülid on privaatsed ja ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et vanemate vaidlusi laste hooldusõiguse üle üldjuhul ei kajastata.” ning samal ajal juba kuuldavasti kogute materjali järgmise minu mainet kahjustava reportaaži tarbeks.
Paratamatult jääb õhku küsimus, miks te, rõhutades, et ei tunne kumbagi osapoolt, olete pidanud vajalikuks pühenduda oma loomingus just minu eraelule ja isegi ületada seda tehes seaduslikud piirid? Selle asemel et suunata see probleemsevõitu tähelepanu näiteks lastele, kes on tõeliselt abi vajavas olukorras?
Aga kui te tõepoolest mitte kedagi ei tunne ning omal initsiatiivil tegutsemisel nüüd sellised tagajärjed on, siis tasub küll küsida: kas see tulemus ikka oli seda arvet väärt…
Südamlikult tänades ja lootes, et leiame kõik üheskoos nendele küsimustele peagi vastused,
Kristiina Heinmets
*3.5. Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.
4.2.Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.
5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates.
5.2. Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem ruumi/aega, kui oli kasutada kriitikaks. Vastulause tuleb avaldada viivitusteta ja märgataval kujul, ilma toimetusepoolsete hinnanguliste kommentaarideta.
5.3. Ebaõige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.
Autoriõiguse teavitus ja tingimused:
Selle artikli sisu on kaitstud autoriõigusega. Kui kasutate seda artiklit viitena või tsiteerite seda, kohustute alati lisama aktiivse ja klikitava lingi sellele algsele allikale (selle artikli veebilehele). Aktiivne link peab viima otse allikale, kus artiklit saab lugeda täismahus.
Kui aktiivset linki ei ole lisatud, on tegemist autoriõiguse rikkumisega, mis võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.
39
