See juhtum peaks olema tõsine hoiatus nii kohtusüsteemile kui ka Eesti ühiskonnale tervikuna. Kui kohtunik ignoreerib selgeid tõendeid, mis viitavad, et isikul on pedofiilia diagnoos, on pedofiilia ajalugu; kui ta eirab uurijate, lastekaitsjate, psühholoogide ja arstide tunnistusi ja ekspertiise ning langetab otsuse, mis läheb vastuollu kõigi nende spetsialistide hinnangutega, andes lapse hooldusõiguse sellisele isikule, siis tundub mulle, et sellisel kohtunikul ei tohiks olla õigust sellist ametit pidada.
See tekitab paratamatult küsimusi kohtunike erapooletuse ja motivatsiooni kohta. Kas on võimalik, et mingid varjatud jõud või poliitilised ja majanduslikud huvid mõjutavad selliseid otsuseid? Mõnikord jääb mulje, et teatud ringkondades võib pedofiilia olla mingi “võimumängu” sümbol. Sellised juhtumid panevad mõtlema, kas otsustajad saavad tuge või survet mingitelt kõrgetasemelistelt rühmitustelt(Diddy, Epstein,…), mis seavad õigusemõistmise sõltumatuse ja eetilisuse kahtluse alla.
Anna lapse lugu on kestnud 8 aastat. Kui talle oli selge et Eesti kohtust ta õiglust ja lapsele kaitset ei saa, põgenes ta koos lapsega Eestist ära. Anna polnud nõus andma oma last pedofiilist isale. Anna kohtukäigu kohta on minul olemas suurem osa dokumentidest, ekspertiidest, lapse ütlustest lindistused, kohtuotsused. Minu teadmiste ja oskuste juures jääb mulle mulje, et Anna lapse protsessides osalenud kohtunikud Haide Rimmel, Gaida Kivinurm, Ande Tänav ja Merle Parts on lastevihkajad ja nad on kogenud ise vägivalda lapsepõlves. Selliseid otsuseid terve mõistusega ja psüühikaga inimene ei tee nagu tegid need kohtunikud.
Minule on jäänud mulje, et need kohtunikud, kes on teinud ebainimlikke ja seadusevastaseid otsuseid, nad on “pingutanud” ka selle nimel, et nendest pole avalikus inforuumis pilte, kuigi nad on avalikud teenistujad ja usalduse saamiseks peaks just olema pilte ja tegevustest infot. Raske oli leida Haide Rimmeli kohta pilti, mille saime FB kontolt ja sama oli Gaida Kivinurmega.
“Lapsehooldusõiguse asjas, Ringkonnakohtu istungil, kus olid 3 kohtuniku, 2 neist olid vanaealised naisterahvad (Gaida Kivinurm ja Ande Tänav). Ja kui nad küsisid lastekaitse töötajalt, kas ta on nõus Haide Rimmeli otsusega ja lastekaitse töötaja ütles konkreetselt «Ei» ja hakkas seda argumenteerima, siis üks nendest kahest kohtunikust(see kes oli peamine, arvan et Gaida Kivinurm, aga päris kindel ei ole) hakkas lastekaistetöötajaga väga jämedalt rääkida, muutus täitsa kurjaks, peaaegu hakkas karjuma tema peale, et «Miks te olete ema poolel?! See ei ole lubatav». Siis lastekaitse töötaja vastas, et ta ei ole kellegi poolel, ta on laste poolel ja annab oma arvamuse, mis laste jaoks on parim. Aga kohtunik kindlasti ei olnud nõus ja ei olnud rahul selle vastusega. Kuid lastekaitse töötaja vastus ei seganud Ringkonna kohtul teha nõusolev otsus H. Rimmeli otsusega.” – Anna
“See kohtuniku kõne muidugi ei olnud prokolli fikseeritud. Sel ajal kohtudes veel lindistamist ei olnud.” – Anna
Kohtunik Merle Parts tegi Anna suhtes tagaselja otsuse, et Anna polnud täitnud kohtumäärust ja last andnud pedofiilist isale. Vaatamata Anna selgitustele ja tõenditele kirja teel kohtunik Partsile, siis neid jälle ei arvestatud: “Tegelikult ta üldse ignoreeris neid otsuseid, tema jaoks oli tähtis ainult see, et ma ei täitnud kohtuotsust ja see tähendab et ma olen süüdi.” – Anna
“Ma palusin ka teda ja prokuröri, e-posti kaudu, et ta räägiks lastega ja küsiks neilt, kas nad üldse tahavad isaga suhelda, aga kohtunik ja prokurör ignoreerisid minu palvet, sest, nagu prokurör vastas mulle: “see ei puuduta asjasse”.” – Anna
Anna on pöördunud Riigikohtusse ja ootab vastust. Ta loodab väga et õiglus on olemas ja saab lapsega Eestisse tagasi tulla.
Kuula Anna lugu (jutuajamine toimus 07.11.2024) ja otsusta ise. Kas kohtunikud on tegutsenud õiglaselt ja teinud lapse jaoks mõistliku otsuse?
Pedofiili kaitseb kohtus advokaat Ene Mõtte. Lisaks on pedofiili poolt valitud “spetsialistid” nimedega Helen Sööl ja Natalja Krasnopevtseva.
Kas Ene Mõtte ületas kõik inimlikkuse ja moraali piirid?
Anna selgitab mulle(Veiko Huusele): “Detsembris 2019, kui tuli Riigikohtuotsus hooldusõigusasjas, mis jättis Riimmeli ja Ringkonnakohtu otsuse jõusse, siis Ene Mõtte hakkas kohe pressima lastekaitset, et lastekaitse võtaks koostöös politseiga, sunniviisiliselt, jõuga, minult lapsed ja paneks need kaheks nädalaks Tallinna Lastehaiglasse, kinnisesse psühhiaatrilisse osakonda, et seal laste isa poolt palgatud «spetsialistid», koostöötades psühhiaatritega, «valmistaksid» lapsi isaga kohtumiseks ja isa juurde naasmiseks. Lapsed pidid paiknema kinnises laste psühhiaatria osakonnas üksinda, isoleeritud, nende isa Eestisse sabumiseni.
Tallinna Lastehaigla psühiaatria osakonnajuhataja on Anne Kleinberg. Ja Ene Mõtte, ise, mitu korda kordas kohtuistungitel, et Anne Kleinberg on tema hea tuttav.
Lastekaitse töötajad aga käitusid selles situatsioonis väga inimlikult. Latsekaitsetöötaja, kes tegeles minu asjaga, helistas mulle, rääkis kõigets mida nõuab Ene Mõtte, aga ütles mulle, et selline nõudmine laste isa poolt, on kindlasti mõeldamatu laste jaoks ja lõhub laste psüühikat. Aga nad peavad alluma kohtuotsusele. Nemad proovisid leida mingit pehmemat varianti laste jaoks, kuidas lapsi üle anda laste isale, et see ei oleks nii valus laste jaoks ja pakkusid välja teha ümarlauda, kus oli kokkulepitud, et laste isa tuleb laste järgi 06.01.2020 ja kuni selle kuupäevani lapsed saavad olla minuga.
Üleandmist, nagu Te teate, muidugi ei toimunud, aga sellega ma tahtsin ka öelda, et Lastekaitses on ka inimlikke töötajaid olemas aga ikka see on Riigisüsteemi struktuur, kus töötajad seal peavad alluma isegi kohtuotsustele, mis tegelikult ei ole laste huvides ja pole inimlikud. Tähendab et, Lastekaitse töötajad (kui nad on adekvaatsed), saavad aidata lapsi ainult väga kitsastes piirides, juhul kui protsess ei ole kohtuni jõudnud.
Samuti tahtsin ka rõhu panna sellele, et laste isa positsioneerib ennast, nagu armastav ja hoolitsev isa, kellelt kuri ja kättemaksu sooviv eksabikaasa võttis ära lapsed ja keelab lastele isaga aega veeta ja koos olla. Aga siin tekib loogiline küsimus: milline normaalne, armastav ja hoolitsev isa, kes tõesti armastab oma lapsi ja tahab nendele ainult head, hakkab nõudma, et tema lapsi pannakse kinnise psühhiaatrilise osakonda kaheks nädalaks? Milline armastav ja hoolitsev isa hakkab lapsi oma armsast emast sunniviisiliselt ära võtma, kui ta mõistab, et ema on iga lapse elus kõige tähtsam, toetav ja kõige lähim inimene?… (Kristiina Heinmetsa lapse juhtub on sarnane, kus psüühiliselt ebastabiilne ja “avalik saladus, et Aivar on on narkomaan” sundis last hoidma turvakeskuses ja ema ei saanud suhelda – kas armastav ja lapsest hooliv isa teeb nii?)
“Ajavahemikus aprill-detsember 2018 toimusid laste jaoks piinlikud sunniviisilised kohtumise katsed, esiteks perekeskuses, siis laste isa poolt valitud psühholoogi juures (Helen Sööl ja Natalja Krasnopevtseva). Oli nii, et Sööl «töötas» eraldi minu lastega ja Krasnopevtseva sel ajal rääkis minuga naaberruumis. Kui ma kirjeldasin temale mida lapsed kirjeldasin, kuidas nende isa «mängis» nendega, selle peale Krasnopevtseva ütles mulle: «Mis siis, lestele ju oli mõnus. Ja nüüd nad peavad uuesti oma isaga kontakteeruma». Ma siiamaani kahetsen, et mul ei olnud diktofoni kaasas! Et ma lindistaks seda juttu.” – Anna
Anna loosse on segatud ka Eesti Ekspress/Delfi ajakirjanik Sulev Vedler, kes tegi ilma Annaga kooskõlastamata artikli ning see oli Annat süüdistav ja Pedofiiliat toetav artikkel. Samuti tegi neli aastat tagasi Katrin Lust Kuuuurija saates loo Anna lapsest ja see oli pedofiilist isa poole kaldu ja pedofiiliat toetav (Katrin Lust ise on segatud pedofiilise kultuse suurkuju Diddy loosse, et kas sealt tuleb Katrin Lusti pedofiili kalduvus?)
Loe lisaks:
39
