Kuidas olla vaba? Kui oleme nõrgad, hakkame palju tõenäolisemalt sõltuma süsteemist, et ellu jääda, ja see muudab meid palju lihtsamini kontrollitavaks. Nii et meile pakutakse madalakvaliteedilist toitu, meie keskkonda saastatakse, meid haritakse süsteemi järgi, mis ei õpeta iseseisvat mõtlemist, ja meid suunatakse elama pideva hirmu ja ärevuse seisundis. Meid köidetakse legaalsete ja illegaalsete ainete külge ning majanduslikult püütakse meid hoida võlgades ja sõltuvuses. Kõiksuse poolt loodi inimrass iseseisvateks olenditeks, kuid võimul olevad jõud püüavad meid muuta võimalikult sõltuvaks ja kontrollitavaks.
Vaba olemiseks on vaja jõudu ja tahet. Raha ja seaduste loojad tahavad, et me oleksime nõrgad orjad.
Eesti ja eestlase rolli arvestades, peaksime olema üks Euroopa elujõulisemaid ja iseseisvamaid rahvaid. Kas oleme? Eestlasi on “hakitud” ja “orjastatud” viimase 800 aasta jooksul mitme teise riigi võimude poolt ja mitmega neist oleme “sõpradena” koos Euroopa Liidus. Eesti Riik liitus Euroopa Liiduga, alla 50% toetas seda otsus, ja lubati rikkust, küllust – olla 5 rikkama maailma riigi hulgas. Riik on täpselt nii rikas, kui rikas on kõige vaesem üksik riigikodanik. Seega, kui Eestis elab üle 40000 inimese alla vaesuse piiri, siis nii rikas see Riik ongi. Olen tähele pannud, et lisaks inimeste analüüsivõime ja mõttevõime kaotamisele, kaob inimestel ära ka arvutusoskused ja arusaam eluprotsessidest. Kasvanud on moraalitus, rumalus, vägivald, viha ja kättemaksu iha – see kõik nõrgestab ühiskonda.
Suur osa eestlastest elab palgapäevast palgapäevani, kellel on veel töökoht ja palgapäev.
Kui 2000ndatel tundus 2000-eurone kuupalk suur rahasumma, siis tänapäeval sellest enam ei piisa. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eesti keskmine brutopalk ligi 1900 eurot, kuid arvestades inflatsiooni ja elukalliduse kasvu, ei ole selle ostujõud enam võrreldav varasemate aastatega. Kui pere sissetulek jääb 2025. aastal 3000 euro juurde, siis ollakse umbes keskmisel tasemel.
Kas tavaline neljaliikmeline perekond suudab täna Eestis 3000 euroga hakkama saada?
Vaatame lähemalt.
Igakuised kulud Eestis
- Eluaseme kulud: Kui meie hüpoteetilisel perel on kodulaen, siis on nende igakuine laenumakse umbes 800–1000 eurot, sõltuvalt piirkonnast ja korteri suurusest. Alles jäänud raha: ~2000 eurot.
- Kommunaalkulud: Talvel võivad elektri, vee, küte ja prügiveo arved ulatuda 250–400 euroni kuus. Alles jäänud raha: ~1650 eurot.
- Telekommunikatsioon: Internet ja mobiiltelefonid maksavad kokku umbes 80–100 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~1550 eurot.
- Transport: Kui perel on kaks autot, siis kütus, kindlustus ja hooldus maksavad vähemalt 300 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~1250 eurot.
- Tervisekindlustus ja ravikulud: Kuigi Eestis on ravikindlustus palgatööga seotud, on sageli vaja lisaraha hambaraviks, ravimiteks või eriarsti teenusteks. Keskmiselt võib perekond kulutada tervisele umbes 150 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~1100 eurot.
- Toit ja esmatarbekaubad: Neljaliikmeline pere vajab toitu ja esmatarbevahendeid, mis maksavad keskmiselt 600 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~500 eurot.
- Maksud: Tulumaks, sotsiaalmaks ja muud tasud võtavad keskmiselt 20–25% brutopalgast. Arvestades, et 3000 eurot on netosissetulek, on need maksud juba maha arvatud. Kuid peale selle tuleb veel tasuda autokütuse aktsiise, käibemaksu ja muid kaudseid makse. Alles jäänud raha: ~500 eurot, kuid tegelik ostujõud on veelgi väiksem.
- Muud kulutused: Riided, vaba aja tegevused, kingitused, hobid, reisid, ootamatud kulud – kõik see nõuab raha. 500 eurot võib tunduda piisav, kuid suuremate ootamatuste korral on see ebapiisav.
Seega, isegi kui pere suudab kuidagi 3000 euroga hakkama saada, pole neil võimalik säästa ega end turvaliselt tunda. Kui juhtub midagi ootamatut, näiteks terviseprobleem või töökoha kaotus, võib see viia finantskriisini.
Kas oled rott rattas?
Kõik see on süsteemi poolt seatud nii, et inimesed oleksid pidevas sõltuvuses palgatööst ja laenudest. Kui oled võlgades, pead rohkem töötama. Kui pead rohkem töötama, on sul vähem aega mõelda ja vähem võimalusi iseseisvalt tegutseda. See on lõks.
Tõde on see, et vabadus nõuab jõudu ja tahet olla vaba – nii füüsilist, vaimset kui ka majanduslikku. Kui sa ise oma elu üle kontrolli ei võta, teeb seda keegi teine.
Kui sa ei taha olla süsteemi ori, siis on aeg hakata elama nii, nagu sa tegelikult oled loodud elama: iseseisvalt, vastutustundlikult ja vabadust väärtustades.
Sul pole aega enam jäänud mõtlemiseks, sul on nüüd see hetk teha otsus, kus ja kes sa olla tahad.
Autor Veiko Huuse
Loe lisaks: