Vaba olemiseks on vaja jõudu ja tahet. Raha ja seaduste loojad tahavad, et me oleksime nõrgad orjad.

Veiko Huuse

Vaba olemiseks on vaja jõudu ja tahet. Arvutame välja, kui vaba sa oled.
0 Shares
0
0

Kuidas olla vaba? Kui oleme nõrgad, hakkame palju tõenäolisemalt sõltuma süsteemist, et ellu jääda, ja see muudab meid palju lihtsamini kontrollitavaks. Nii et meile pakutakse madalakvaliteedilist toitu, meie keskkonda saastatakse, meid haritakse süsteemi järgi, mis ei õpeta iseseisvat mõtlemist, ja meid suunatakse elama pideva hirmu ja ärevuse seisundis. Meid köidetakse legaalsete ja illegaalsete ainete külge ning majanduslikult püütakse meid hoida võlgades ja sõltuvuses. Kõiksuse poolt loodi inimrass iseseisvateks olenditeks, kuid võimul olevad jõud püüavad meid muuta võimalikult sõltuvaks ja kontrollitavaks.

Vaba olemiseks on vaja jõudu ja tahet. Raha ja seaduste loojad tahavad, et me oleksime nõrgad orjad.

Eesti ja eestlase rolli arvestades, peaksime olema üks Euroopa elujõulisemaid ja iseseisvamaid rahvaid. Kas oleme? Eestlasi on “hakitud” ja “orjastatud” viimase 800 aasta jooksul mitme teise riigi võimude poolt ja mitmega neist oleme “sõpradena” koos Euroopa Liidus. Eesti Riik liitus Euroopa Liiduga, alla 50% toetas seda otsus, ja lubati rikkust, küllust – olla 5 rikkama maailma riigi hulgas. Riik on täpselt nii rikas, kui rikas on kõige vaesem üksik riigikodanik. Seega, kui Eestis elab üle 40000 inimese alla vaesuse piiri, siis nii rikas see Riik ongi. Olen tähele pannud, et lisaks inimeste analüüsivõime ja mõttevõime kaotamisele, kaob inimestel ära ka arvutusoskused ja arusaam eluprotsessidest. Kasvanud on moraalitus, rumalus, vägivald, viha ja kättemaksu iha – see kõik nõrgestab ühiskonda.

Vaba olemiseks on vaja jõudu ja tahet. Raha ja seaduste loojad tahavad, et me oleksime nõrgad orjad.
Vaba olemiseks on vaja jõudu ja tahet. Raha ja seaduste loojad tahavad, et me oleksime nõrgad orjad.

Suur osa eestlastest elab palgapäevast palgapäevani, kellel on veel töökoht ja palgapäev.

Kui 2000ndatel tundus 2000-eurone kuupalk suur rahasumma, siis tänapäeval sellest enam ei piisa. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eesti keskmine brutopalk ligi 1900 eurot, kuid arvestades inflatsiooni ja elukalliduse kasvu, ei ole selle ostujõud enam võrreldav varasemate aastatega. Kui pere sissetulek jääb 2025. aastal 3000 euro juurde, siis ollakse umbes keskmisel tasemel.

Kas tavaline neljaliikmeline perekond suudab täna Eestis 3000 euroga hakkama saada?

Vaatame lähemalt.

Igakuised kulud Eestis

  1. Eluaseme kulud: Kui meie hüpoteetilisel perel on kodulaen, siis on nende igakuine laenumakse umbes 800–1000 eurot, sõltuvalt piirkonnast ja korteri suurusest. Alles jäänud raha: ~2000 eurot.
  2. Kommunaalkulud: Talvel võivad elektri, vee, küte ja prügiveo arved ulatuda 250–400 euroni kuus. Alles jäänud raha: ~1650 eurot.
  3. Telekommunikatsioon: Internet ja mobiiltelefonid maksavad kokku umbes 80–100 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~1550 eurot.
  4. Transport: Kui perel on kaks autot, siis kütus, kindlustus ja hooldus maksavad vähemalt 300 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~1250 eurot.
  5. Tervisekindlustus ja ravikulud: Kuigi Eestis on ravikindlustus palgatööga seotud, on sageli vaja lisaraha hambaraviks, ravimiteks või eriarsti teenusteks. Keskmiselt võib perekond kulutada tervisele umbes 150 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~1100 eurot.
  6. Toit ja esmatarbekaubad: Neljaliikmeline pere vajab toitu ja esmatarbevahendeid, mis maksavad keskmiselt 600 eurot kuus. Alles jäänud raha: ~500 eurot.
  7. Maksud: Tulumaks, sotsiaalmaks ja muud tasud võtavad keskmiselt 20–25% brutopalgast. Arvestades, et 3000 eurot on netosissetulek, on need maksud juba maha arvatud. Kuid peale selle tuleb veel tasuda autokütuse aktsiise, käibemaksu ja muid kaudseid makse. Alles jäänud raha: ~500 eurot, kuid tegelik ostujõud on veelgi väiksem.
  8. Muud kulutused: Riided, vaba aja tegevused, kingitused, hobid, reisid, ootamatud kulud – kõik see nõuab raha. 500 eurot võib tunduda piisav, kuid suuremate ootamatuste korral on see ebapiisav.

Seega, isegi kui pere suudab kuidagi 3000 euroga hakkama saada, pole neil võimalik säästa ega end turvaliselt tunda. Kui juhtub midagi ootamatut, näiteks terviseprobleem või töökoha kaotus, võib see viia finantskriisini.

Kas oled rott rattas?

Kõik see on süsteemi poolt seatud nii, et inimesed oleksid pidevas sõltuvuses palgatööst ja laenudest. Kui oled võlgades, pead rohkem töötama. Kui pead rohkem töötama, on sul vähem aega mõelda ja vähem võimalusi iseseisvalt tegutseda. See on lõks.

Tõde on see, et vabadus nõuab jõudu ja tahet olla vaba – nii füüsilist, vaimset kui ka majanduslikku. Kui sa ise oma elu üle kontrolli ei võta, teeb seda keegi teine.

Kui sa ei taha olla süsteemi ori, siis on aeg hakata elama nii, nagu sa tegelikult oled loodud elama: iseseisvalt, vastutustundlikult ja vabadust väärtustades.

Sul pole aega enam jäänud mõtlemiseks, sul on nüüd see hetk teha otsus, kus ja kes sa olla tahad.

Autor Veiko Huuse

Loe lisaks:

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.