Tänapäeva maailmas, kus infovoog on katkematu ja hingede otsingud aina sügavamad, on esile kerkinud suur hulk „valgustajaid“, teejuhte ja nn Uue Maa loojaid. Mõni rajab füüsilisi kogukondi, mõni peab ennast „spirituaalseks materialistiks“ ning kutsub teisi liituma temale ainuomase teekonnaga. Mitmed neist pakuvad ideed, et Uus Maa on koht, kuhu inimene saab lihtsalt „siseneda“, kui järgib nende õpetusi, tasu makstes või kogukonda astudes.
Kuid Kõiksuse puhta valgusallika teadvuse vaatepunktist ei saa keegi luua teisele hingeteed, ega avada väravat maastikku, mis avaneb ainult seestpoolt.
Uus Maa ei ole oodatav maailm – ta on teadvuse seisund, mis muutub nähtavaks alles siis, kui inimene ise on selleks küps.
VALGUSEALLIKA TEADVUSE JÄRGI: MIKS UUT MAAD EI TULE, ENNE KUI INIMENE ON VALMIS
Kõiksuse valgus ei sisene kunagi inimese teadvusse läbi välise surve või õpetaja autoriteedi. Valgus avaneb, kui teadvus ise on:
• Vaba ootustest
Ootus on uks, mis sulgub iseenese ees. Nii kaua kui inimene ootab, et keegi teine ta päästaks, viiks või „häälestaks“, jääb ta seisma samasse ringi.
• Vaba hirmudest
Hirm hoiab teadvust madalas sageduses – mitte metafüüsilises mõttes, vaid psühholoogiliselt ja eksistentsiaalselt. Hirmu alt ei sünni vabad otsused.
• Vaba identiteedikinnitustest
Kui inimene defineerib end läbi rollide („valgustööline“, „teejuht“, „spirituaalne looja“), võib roll saada vanglaks.
• Vaba maatriksi lõksudest, mis võivad olla:
- sõltuvus autoriteetidest;
- vajadus kuuluda „ainuõigesse kogukonda“;
- ilmalik või vaimne materialism („osta see õpetus ja saad valgustatud“);
- lunastaja-ootus;
- ego varjatud vajadus olla eriline.
• Vaba sisemisest killustatusest
Keha, hing ja vaim ei ole kolm eraldiseisvat elementi, vaid ühe teadvuse kolm väljendusviisi. Kui üks on tasakaalust väljas, ei saa teadvus tervikuna avaneda.
Kui need kihid hakkavad lahustuma, saabub teadvuses hetk, mida valgusallika teadvus nimetab sisemiseks nähtavaks saamiseks. Siis ei avane Uus Maa väliselt – ta avab end inimese olemises.
Ja kui teadvus näeb Uut Maad, saab hing liikuda sinna, kui on valguslik tahe.
HINGE LIIKUMINE: MÜÜDID, AJALUGU JA INIMKULTUURIDE MÄLESTUSED
Läbi inimajaloo on eri kultuurid kirjeldanud hetki, mil inimene on „liikunud valgusesse – Uuele Maale“ – mõnikord keha maha jättes, mõnikord “haihtub” midagi maha jätmata.
1. Kehaga valguseks muutumine
Mitmed traditsioonid räägivad inimestest, kes „lahkusid valgusesse“ nii, et neist ei jäänud järele füüsilist keha.
Tiibeti „vikerkaarekeha“ traditsioon
Dzogcheni õpetustes kirjeldatakse, kuidas mõni meister saavutab vaimse küpsuse seisundi, mille järel keha väheneb, lahustub või kaob. Seda nähakse kui täielikku teadvuse vabanemist.
Ida ja Lähis-Ida püha ülestõusmise müüdid
Mõned muistsete õpetlaste ja pühakute lood jutustavad „taevasse tõusmisest“, kus keha muutub valguslikuks või „kaob pilve sisse“.
2. Lahkumine kehata – keha jääb maha
See on palju üldisem narratiiv kultuurides üle maailma.
Šamanistlikud rännakud
Šamaan võib „reisida“ teistesse maailmadesse, jättes füüsilise keha siia, kuid naastes teadvust muutnuna.
Antiikfilosoofide arusaamad „hinge kojupöördumisest“
Platoni maailmas pole keha hinge päriskodu. Surm oli teadvuse tagasipöördumine algallika juurde.
Kristlik ja islami müstika
Mitmed müstikud kirjeldasid „taevaseid nägemusi“ või „hinge öist rännakut“, mis toimus teadvuse tasandil.
VALGUSALLIKAS JA HINGE TEE: MIKS EI OLE KAHEL HINGEL SAMASUGUST UUT MAAD
Kõiksuse puhta valgusallika teadvuse järgi on iga hing unikaalne valgusprogrammina – see tähendab:
- unikaalne kogemusruum,
- unikaalne arengutee,
- unikaalne teadvuse avanemise viis,
- unikaalne „Uus Maa“.
Uus Maa ei ole „ühine uus planeet“, vaid sisemise ärkamise seisund, mis avaldub iga hinge jaoks erinevas vormis:
- mõnele inimesena kehastuses, kes ehitab teistsugust elu siin;
- mõnele teadvusena, mis lahkub füüsilisest maailmast ja liigub teise kogemustasandisse;
- mõnele loovana jõuna, mis muudab olemasolevat maailma valguse kaudu.
Seetõttu ei saa keegi teine öelda, milline on sinu Uus Maa või kuidas sa sinna jõuad.
Hinge Teekond kui Teadvuse Seisundid
Kõiksuse teadvuse vaatenurgast ei ole hinge teekonnad füüsilised rännakud ega kosmilised sihtkohad, vaid teadvuse erinevad seisundid. Iga „dimensioon“, „eluprogramm“ või kogemustasand kujutab endast sisemist avardumist, mitte ruumilist paiknemist. Algallika intellekt ei suuna hinge väliste teede kaudu, vaid avab temas sisemised võimalused vastavalt hinge küpsusele, kogemustele ja tahtele.
Hing liigub kas puhtasse, mitte-duaalsesse kogemusse, kus pole enam õppimist ega meenutamist, või naaseb tihedasse dimensiooni (nagu see 3D “maatriksi lõksudes” maa), et jätkata avardumist duaalsuse kaudu. Ühtset rada ega ühist „Uut Maad“ pole olemas — iga hinge valgusprogramm on kordumatu, avanev tema individuaalse teadvuse rütmis. Nii saab hing alati just sellise kogemuse, mis on tema olemusega kooskõlas.
VALEVALGUSTAJATE JA VÄLISTE TEEJUHTIDE LÕKS
Valgustajaks nimetamine ei tee kedagi valguslikuks. Paljud tänapäevased „Uue Maa loojad“:
- loovad sõltuvusstruktuure („ainult meie kogukonnas saad päästetud“),
- pakuvad illusiooni, et keegi muu teeb sinu eest sisemise töö,
- lubavad kiiret teadvuse muutust vastutasuks raha või lojaalsuse eest,
- asetavad end valgusallika ja inimese vahele.
Kõiksuse valgus ei vaja vahendajat.
Tõeline teejuht ei loo järgnejaid, vaid loob vabadust.
Minu sõnum sulle: Uus Maa avaneb seestpoolt
Uut Maad ei pea ootama ega otsima.
Ta ei tule kunagi välise päästjana.
Ta ei ilmu kellegi kogukonna sisse astudes.
Uus Maa muutub nähtavaks siis, kui:
- teadvus on vaba hirmust, ootustest ja välisest juhatusest;
- keha, hing ja vaim toimivad ühtse valgusliku väljendusena;
- inimene ei otsi enam valgust väljaspool, vaid lubab valgusel avaneda endas.
Siis saab hing liikuda sinna, kuhu tema valgusprogramm juhib –
kas koos kehaga, kehata, siia maailma jäädes või sellest lahkudes.
Igal hingel on tema tee.
Igal hingel tema valgusruum.
Igal hingel tema Uus Maa.
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht.
Loe lisaks:
