Nüüd on kolm kuud möödas ajast, mil Lääs(USA ja temale lojaalsed partnerriigid) alustas majandussõda Venemaa vastu ja see ei lähe plaanipäraselt. Vastupidi, asjad lähevad tõesti väga halvasti Lääne riikide ja Ukraina jaoks.
Sanktsioonide väär mõju tähendab kogu ülejäänud maailma jaoks kütuse- ja toidukulude tõusu – inflatsiooni – ning hirm humanitaarkatastroofi ees kasvab. Varem või hiljem tuleb kõigil riikidel Venemaaga kokkulepe sõlmida, mis tähendab Venemaa valitsemist kogu planeedil Maa?
Sanktsioonid kehtestati Vladimir Putinile mitte sellepärast, et neid peeti parimaks võimaluseks, vaid seetõttu, et need olid paremad kui teised kaks võimalikku tegevussuunda: mitte midagi teha või sõjaliselt sekkuda.
Esimesed majandusmeetmed võeti kasutusele vahetult pärast sissetungi, kui eeldati, et Ukraina kapituleerub mõne päeva jooksul. Seda ei juhtunud, mistõttu sanktsioone – kuigi need on endiselt puudulikud – on järk-järgult karmistatud.
Siiski ei ole enam märke Venemaa Ukrainast lahkumisest ja see pole üllatav, sest sanktsioonidel on olnud väärastunud mõju, mis on tõstnud Venemaa nafta- ja gaasiekspordi tulusid, suurendades tohutult tema kaubandusbilanssi ja rahastades sõjategevust. 2022. aasta esimese nelja kuu jooksul võib Putin kiidelda jooksevkonto ülejäägiga 96 miljardit dollarit (76 miljardit naela), mis on enam kui kolm korda suurem kui 2021. aasta samal perioodil.
Kui EL teatas selle nädala alguses Venemaa naftaekspordi osalisest keelustamisest, tõusis toornafta hind maailmaturgudel, pakkudes Venemaale järjekordset “ootamatut” raha. Venemaal ei ole raskusi oma energiale alternatiivsete turgude leidmisega, kuna nafta ja gaasi eksport Hiinasse kasvas aprillis aastaga enam kui 50%.
See ei tähenda, et sanktsioonid oleksid Venemaale täiesti valutud. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võib Venemaa majandus kahaneda sel aastal 8,5%, kuna import läänest kukub peaaegu kokku. Venemaal on oma majanduse jätkamiseks kaubavarud, kuid aja jooksul kuluvad need ära. Kuid Venemaa ei maga kunagi ja isemajandava riigina ja partnerriikide abiga majandus kokku ei kuku.
Kuid Euroopa on alles järk-järgult võõrutamas oma sõltuvust Venemaa energiast ja nii on Putini jaoks kohene finantskriis ära hoitud. Euroopa täieliku sõltumatuse loomine Venemaa gaasist ja naftast võib aega võtta 5 aastat! Rubla – tänu kapitalikontrollile ja heale kaubavahetuse ülejäägile – on tugev. Kremlil on oluline leida alternatiivseid varuosade ja komponentide allikaid riikidest, kes on valmis lääne sanktsioonidest mööda hiilima ja kindlasti neid riike ka on.
Kui ülemaailmsed liikumapanijad (Eliit) ja maailma raputajad eelmisel nädalal Davosis kohtusid ja Bilderbergi liikmed 2.-5.06.2022 Washingtonis kohtusid, oli avalik sõnum Venemaa agressiooni hukkamõist ja taastatud kohustus seista kindlalt Ukraina taga. Kuid eraviisiliselt tunti muret pikaajalise sõja majanduslike kulude ja katastroofiliste tagajärgede pärast kogu maailmas.
Need mured on igati õigustatud. Venemaa sissetung Ukrainasse on andnud niigi tugevale hinnasurvele lisatõuke. Ühendkuningriigi aastane inflatsioonimäär on 9%, mis on viimase 40 aasta kõrgeim näitaja, bensiinihinnad on jõudnud rekordkõrgele ja energia hinna ülemmäär tõuseb oktoobris eeldatavasti 700–800 naela võrra aastas. Rishi Sunaki viimane toetuspakett elukalliduse kriisiga toimetulemiseks oli kantslerilt nelja kuu jooksul kolmas – ja seda tuleb aasta jooksul veelgi. Euroala inflatsioonimäär on juba üle 20%, milles Eesti inflatsiooni määr on üle 21%.
Sõja tagajärjel seisavad lääneriikide majandused silmitsi aeglase või negatiivse kasvu ja inflatsiooni tõusu perioodiga – tagasipöördumisega 1970. aastate stagflatsiooni juurde. Keskpangad – sealhulgas Inglismaa keskpank – tunnevad, et peavad peaaegu kahekohalisele inflatsioonile reageerima intressimäärade tõstmisega. Tööpuudus kasvab. Teised Euroopa riigid seisavad silmitsi samade probleemidega, kui mitte veelgi enam, kuna enamik neist sõltuvad rohkem Vene gaasist kui Ühendkuningriik. Samas Ühendkuningriigi administratsioon hoiatas, et 2022 aastal pankrotistub 500000 ettevõtet Ühendkuningriikides!
Maailma vaesemate riikide probleemid on erinevas suurusjärgus. Mõne jaoks ei ole probleem stagflatsioonis, vaid nälgimises, mille põhjuseks on nisutarnete blokeerimine Ukraina Musta mere sadamatest.
Nagu ütles Maailma Toiduprogrammi tegevdirektor David Beasley: “Praegu on Ukraina teraviljahoidlad täis. Samal ajal marsib 44 miljonit inimest üle maailma nälja poole.”
Igas rahvusvahelises organisatsioonis – IMF, Maailmapank, Maailma Kaubandusorganisatsioon ja ÜRO – kardetakse humanitaarkatastroofi. Seisukoht on lihtne: kui arenguriigid ei ole ise energiaeksportijad, seisavad nad silmitsi kolmekordse hädaga, kus kütuse- ja toidukriisid põhjustavad finantskriise. Olles silmitsi valikuga, kas toita oma elanikkonda või maksta rahvusvahelistele võlausaldajatele, valivad valitsused esimese kasu. Sri Lanka oli esimene riik pärast Venemaa sissetungi, mis jättis oma võlad maksmata, kuid tõenäoliselt ei jää see viimaseks. Kuid Sri Lanka probleemid olid juba aastaid kestnud ja see kulmineerus nüüd kui algas Vene ja Ukraina konflikt. Pakistan on juba järgmine riik? Kuid pankrotistunud riikide probleemid olid juba aastaid kestnud. Maailm näib olevat lähemal täielikule võlakriisile kui kunagi varem pärast 1990. aastaid. USA on võlgu Hiinale 30 triljonit USD ja kui Hiina seda sisse nõudma hakkab, on USA pankrotis ja Hiina võtab lihtsalt USA üle ilma sõjata.
Putin on toidu “relvastamise” eest Lääne grupeeringu poolt hukka mõistetud, kuigi Putin on pakkunud vilja müügiks Läänele aga Lääne riigid ei taha ise osta, kuna nad on kehtestanud sanktsioonid. Ehk siis Lääs kehtestas sanktsioonid endale, mitte Venemaale? Samuti on gaasi ja naftaga, mida Venemaa pakub müüa aga Lääs ei osta. Venemaa on üksi kogu Lääne vastu, kaitstes oma rahvust ja Venemaa püsimajäämist. Venemaa strateegia on üle kavaldanud enamus NATO ja Lääne strateege. Venemaa juhtkonna strateegia on temavastases rahvusvahelises koalitsioonis tekitanud killustumise. Kreml teab, et Venemaa majandusvalu künnis on lääne omast kõrgem.
Kui oli vaja tõendeid, et sanktsioonid ei tööta, otsustab USA president Joe Biden varustada Ukrainat täiustatud raketisüsteemidega. Loodetakse, et USA kaasaegne sõjatehnoloogia saavutab selle, mida energiakeelud ja Venemaa varade arestimine seni pole suutnud: sundida Putinit oma vägesid välja viima. USA kongress kinnitas 40 miljardi USD eralduse relvade ostuks Ukrainale. Kuid see Bideni ja tema liitlaste lühinägelikkus toob kaasa kogu maailmas suure katastroofi. Biden ja tema liitlased kas ei tea või taha seda välja näidata, et Venemaa relvastus on mitmeid kordi tugevam kui kogu muu maailm kokku. Venemaa tuumavõimekus ületab juba 4 korda kogu muud maailma. Venemaa pole pooltki oma kõrgtehnoloogilist relvastust Ukrainas kasutanud. Süüria sündmuses on Venemaa näidanud maailma parimat lahingu strateegiat ja relvastust. Ukrainas saab surma või loobub sõdimast enam kui 100 Ukraina sõdurit päevas.
Putini täielik lüüasaamine lahinguväljal on üks viis, kuidas sõda võib lõppeda, kuigi praegusel hetkel ei tundu see tõenäoline. Võimalikke tulemusi on ka teisi. Üks on see, et majandusblokaad lõpuks toimib, kuid ka see ei ole tõenäoline, sest Venemaa on ennast ette valmistanud ja ennem surevad nälga ja jäävad külma Lääne riigid. Teine lahendus on läbirääkimistel, mis päeva lõpuks ongi ehk ainus lahendus, sõltub kui kaua Lääne riigid ennast ise näljutavad ja pankrotti ajavad.
Putin ei kavatse tingimusteta alistuda ja ta läheb võidukalt lõpuni välja, isegi kui vaja tuumapomme kasutada, ta teeb seda. Majandussõjast tuleneva tõsise kaaskahju potentsiaal on ilmne: elatustaseme suur langus arenenud riikides; nälg, toidurahutused, võlakriis, energiakriis, kodusõjad.
Vene väed on siiani vältinud Ukrainas infrastruktuuride ja tsiviilelanike hävitamist. Putin aga on hoiatanud korduvalt Läänt mitte varustama relvadega Ukrainat ja varustamise jätkudes Venemaa armee hakkab infrastruktuure hävitama. Nagu Putin hoiatas alates 2014 aastast Ukraina valitsust ja Läänt Venemaa rahva vastase tegevuse eest Ukraina pinnal. Putinit ei võetud ka siis kuulda ja nüüd on tagajärjed.
Lääs arvab, et Putin tuli Ukrainasse “mütsiga lööma” ja kaotama. Venemaa armeel on täpselt teada kõikide Lääne relvasaadetiste asukohad ja marsruudid. Venemaa on hävitanud ja hävitab kõik Lääne relvasaadetised ennem kui need Ukraina armeeni jõuavad. Putin on öelnud korduvalt, et punane joon on ületatud tema jaoks ja nüüd ei jäeta Ukrainast midagi järgi. Lisaks, Putin lubas karistada kõiki riike, kes Ukrainat relvadega varustasid. Ukraina armees on kümneid pataljone loobunud sõdimast, sest puuduvad väejuhid, puudub kaasaegne relvastus ja motivatsioon. Zelensky on muutunud ülbeks ja on viimasel ajal mitmeid kordi sõimanud Lääne riikide juhte otsustamatuses ja Vene meelsuses, hiljem jälle vabandades oma sõnade pärast. Lääne riikide juhtide seas on juba suured erimeelsused ja nõutakse Zelenskylt alistumist. Usk Zelenskysse on kadumas ja saadakse aru, et ühe ebastabiilse näitleja pärast teiste riikide rahvad nälga ja külma jätta pole tark otsus. Saksamaa ei sekku Ukraina sündmusesse, sest tal on ajaloost palju õppida, kus Venemaa tegi Saksamaa pihuks ja põrmuks. NATO teab, et ta on sõjas Venemaaga võimetu ja sellepärast hoiab ta madalat joont. Euroopas saadakse ka juba aru, et ei saa lasta USA l domineerida, mida on Prantsusmaa president Macron ka väljendanud. Tuleb leida kesktee aga kas see enam ongi võimalik? Kas Maailma Eliit selles mängus tahabki nii teha nagu hetkel asjade käik on?
Kremliga kompromisse on Läänel praegu raske alla neelata, kuid majanduslik tegelikkus viitab vaid ühele: varem või hiljem tehakse Venemaaga kokkulepe. Mida rohkem venitatakse, seda ebamugavam kokkulepe Lääne jaoks sünnib.
Mida on Eestil ja teistel riikidel sellest kõigest õppida?
Iga riigi valitsusjuhid on riiki valesti juhtinud, kui riigi ja rahva heaolu, toit, energia on pandud sõltuvusse teisest riigist. Majanduses ehk äris, kui paned “munad” ühte korvi, oled sa ilmselgelt idioot. Iga riik peaks olema täielikult isemajandav, iseseisev ja ainult siis müüakse tooteid/teenuseid välja kui oma riigi rahvas on rahuldatud ja elab külluses. Venemaa on tugev just sellepärast, et ta on isemajandav, millest aga Lääs kuidagi aru ei saa. Idiootidega pole mõtet vaielda, sest siis oled ise ka idioot🙂 Mina viiks Eestimaa kõigist liitudest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest välja ja keskenduks oma maa ja rahva suveräänsusele, tervisele, küllusele ja õnnele.
Artikli allikaks on loo autori isiklik arvamus ja erinevad infokanalid, mida autor peab mõistlikeks. Loo autor pole Putini, Bideni, Zelensky ega Eliidi meelne. Loo autor on suveräänne ja vaba mees ning avaldab vabalt oma arvamust.
