Kohtusüsteemide roll on tagada õiglus ja õiguskaitse, pakkudes inimestele võimalust lahendada vaidlusi, karistada kurjategijaid ning kaitsta õigusi ja vabadusi. Ent praktikas on mitmes riigis kohtusüsteemid silmitsi mitmete väljakutsetega, mis takistavad õigluse täideviimist. Artiklis käsitleme Eesti kohtusüsteemi probleeme ja laiemaid globaalseid näiteid, kus inimesed pole kohtutest õiglust saanud, ning uurime, millised riigid paistavad silma korruptsiooni või ebaõiglase kohtlemisega. Eestis on kolm kohtuastet aga kolmas kohtuaste ei tööta õigusriigile kohaselt.
Eesti kohtusüsteem: Tõhusus ja ligipääsetavus
Hr. Villu Kõve – Riigikohtu esimees, ja Hr Alar Karis – Eesti Vabariigi president, millal te Eestis õigluse ja inimõigused paika panete ja kohtusüsteemi reformite?
Eestis on kolm kohtuastet: maakohtud ja halduskohtud esimese astme kohtutena, ringkonnakohtud teise astme kohtutena ning Riigikohus kolmanda astme kohtuna. Riigikohus on Eesti kõrgeim kohtuinstants, millel on õigus tegeleda kassatsioonikaebustega. See tähendab, et Riigikohus ei võta menetlusse kõiki esitatud avaldusi, vaid valib välja juhtumid, mis omavad suurt juriidilist tähendust või on oluline õiguse arenguks.
Riigikohtu madal vastuvõetavusprotsent – ligikaudu ainult 10% kassatsioonikaebustest võetakse menetlusse – on probleem, mida on korduvalt kritiseeritud. Paljud inimesed, kes on läbinud esimese ja teise astme kohtud ning loodavad Riigikohtult lõplikku õiglust, leiavad end ummikseisus, sest nende juhtumeid ei käsitleta. See on toonud kaasa kriitika, et õigussüsteem on inimestele liiga keeruline ja bürokraatlik, eriti seaduste kasvava keerukuse ajastul.
Näited kohtuliku ebaõigluse kohta Eestist ja mujalt
- Vabaduse võtmine ilma piisava tõendusmaterjalita: Eestis on olnud juhtumeid, kus inimesed on süüdi mõistetud ilma piisavalt tugevate tõenditeta või on aastateks jäänud kohtumenetluse alla, mis on hävitanud nende elu ja karjääri. Üks näide on Henn Põlluaasa juhtum, kus teda süüdistati ulatuslikes maksukuritegudes, kuid hiljem vabastati kõikidest süüdistustest, ent aastate pikkune menetlus mõjutas tugevalt tema elukäiku.
- Vene Föderatsioon: Venemaa on riik, kus kohtusüsteemi peetakse tihti riigi võimu instrumentiks. Opositsiooniliidreid ja teisi valitsusvastaseid aktiviste on korduvalt kohtulikult taga kiusatud poliitilistel põhjustel. Aleksei Navalnõi juhtum on üks tuntumaid näiteid, kus kohtumenetlus ja süüdistused on rahvusvaheliselt laialdaselt kritiseeritud kui poliitiliselt motiveeritud ja ebaõiglane.
- Poola ja kohtureformid: Poolas on viimastel aastatel esinenud suuri probleeme kohtusüsteemi sõltumatuse ja politiseerimisega. Valitsus on püüdnud kohtureforme läbi viia viisil, mis ohustab kohtuvõimu sõltumatust. Euroopa Liit on korduvalt hoiatanud, et Poola kohtureformid on vastuolus õigusriigi põhimõtetega, mis võivad viia õiglase õigusemõistmise ohustamiseni.
- USA ja rassiline ebaõiglus: Ühendriikides on kohtusüsteemi kriitiliselt hinnatud rassilise kallutatuse ja ebaõiglaste otsuste tõttu, eriti seoses afroameeriklaste ja vähemuste kohtlemisega. Paljudele inimestele, eriti vaesematele elanikkonnagruppidele, on ligipääs õigussüsteemile keeruline ja kallis, mis toob kaasa pikaajalisi sotsiaalseid pingeid.
Milliste seaduste vastu eksitakse enim?
Kohtunike ja kohtusüsteemide eksimused võivad ulatuda alates kriminaalõiguse alaseist otsustest kuni tsiviilvaidluste lahendamiseni. Sageli eksitakse järgmistes valdkondades:
- Kriminaalõigus: Ebaõiglane süüdimõistmine on maailmas suur probleem. Näiteks on palju juhtumeid, kus inimesed on süüdi mõistetud puudulike või valede tõendite põhjal, sageli juhitud politsei või prokuratuuri eksitavatest meetoditest.
- Tsiviilõigus ja omandiõigus: Maade ja varaomandi vaidlused on sageli allikaks pikka aega kestvatele ja keerulistele kohtuvaidlustele, kus mõnikord on lahendused mõjutatud korruptsioonist või poliitilisest survest.
- Põhiõigused: Mitmes riigis ei ole kodanike põhiõigused kohtusüsteemi kaudu piisavalt kaitstud. Näiteks on ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse piiramine tavaline autokraatlikes riikides, kus kohtud teevad võimu soosinguks otsuseid. Eestis on neid näiteid palju. Näiteks Veiko Huuse suhtes langetas kohtunik Nieländer tahtlikult EV Põhiseduse vastase otsuse ja see oli konkreetselt sõnavabaduse piiramine. Teine näide kus kolm kohtunikku (Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets) teises astmes rikkusid absoluutselt kõike, mida rikkuda oli võimalik, seal hulgas Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIK) kolme peamist paragrahvi: Artikkel 6 – Õigus õiglasele kohtumõistmisele; Artikkel 8 – Õigus era- ja perekonnaelu kaitsele; Artikkel 13 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.
Korruptsioon kohtusüsteemides
- Vene Föderatsioon: Venemaa kohtusüsteemi peetakse üheks kõige korruptiivsemaks maailmas. Sealne süsteem toimib sageli võimuerakonna ja Kremli käepikendusena, kus opositsiooni või ettevõtjaid saab kohtumenetluste kaudu lihtsasti vaigistada. Kohtunikud sõltuvad tugevalt poliitilisest survest, eriti kõrgetasemelistes juhtumites.
- India: Kuigi India kohtusüsteem on suure osa maailmast demokraatia eeskujuks, on seal korruptsiooniväiteid kohtunike ja advokaatide seas. Kohtuasjade viivitamine ja korruptsioon tekitavad paljudele inimestele õigusemõistmise saavutamisel suuri takistusi.
- Nigeeria: Nigeerias on kohtusüsteem laialdaselt korruptsioonist läbi imbunud, eriti seoses riigi ressursside ja suurte ettevõtete küsimustega. Kohtunikud võivad võtta altkäemaksu või tegutseda poliitiliste ja äriliste huvide kaitsmiseks.
Kõige õiglasemad kohtusüsteemid
- Skandinaavia riigid: Rootsi, Norra ja Taani kohtusüsteeme peetakse ühtedeks õiglasemaks ja läbipaistvamaks maailmas. Need riigid paistavad silma kõrge kohtuliku sõltumatuse, vähese korruptsiooni ja kiire õigusemõistmise poolest. Kodanikel on lihtne ligipääs kohtutele ning otsused on üldiselt kooskõlas õigluse ja õigusriigi põhimõtetega.
- Saksamaa: Saksamaa kohtusüsteem on samuti tunnustatud oma sõltumatuse ja läbipaistvuse poolest. Saksamaa põhiseaduskohus on eriti kõrgelt hinnatud, pakkudes õigusriiklikke ja demokraatlikke lahendusi isegi kõige keerukamatele küsimustele.
Kokkuvõte
Kohtusüsteemide ülesanne on tagada õiglus ja kaitsta inimeste õigusi, kuid paljudes riikides on selle ülesande täitmine takerdunud korruptsiooni, poliitilise surve ja ebaefektiivsuse taha. Kuigi mõned riigid, nagu Skandinaavia maad ja Saksamaa, pakuvad eeskujulikke õigussüsteeme, on teistes kohtud langenud võimu- ja rahahuvide lõksu. Eestis tekitab muret Riigikohtu madal menetlusse võetavate juhtumite protsent, mis võib õõnestada inimeste usku õiglusesse. Lisaks Eesti väiksuse tõttu tunnevad kohtunikud ja advokaadid teineteist, samuti on tugevad sidemed valitsusliikmete ja suurettevõtete juhtide vahel(suur meedia, meditsiin, pangandus, energia – neid nõustavad tippadvokaadid, kes võisid õppida mõne tänase kohunikuga või prokuröriga koos koolis, jne). Eestis on vaesel inimesel võimatu oma õigust ja mainet seaduste järgi kaitsta kui vastas on suurkorporatsioon või mõjuvõimas inimene…. Eesti puhul on suur tõenäosus kohtunike mõjutamisel ja kohtunikud pole neutraalsed. Eestis on lisaks kohtunikud seaduste järgi eluaegsed, mis pole õigusriigile kohane.
Kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine Eestis
Kolmeastmeline kohtusüsteem peab peegeldab õigusemõistmise põhimõtteid, mis peaksid tagama igale inimesele õiglase ja põhjaliku kohtumõistmise igal tasandil. Kui inimene on kaevanud otsuse edasi esimesest kohtuastmest, siis järgmised astmed peaksid mitte ainult kaaluma, kas varasem otsus oli seaduslik, vaid ka süvitsi analüüsima kogu tõendusmaterjali, et tuvastada võimalikke vigu, mis võisid eelnevatel astmetel jääda tähelepanuta.
Kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine
- Esimene aste: Esimese astme kohtud (Eestis maakohtud ja halduskohtud) tegelevad juhtumite algse menetlemisega. Siin tehakse esmased otsused nii tõendite kui ka juriidiliste küsimuste kohta. Kohtud võtavad arvesse nii faktilist tõendusmaterjali kui ka seaduslikke argumente, et teha otsus.
- Teine aste: Ringkonnakohtud, teise astme kohtud, keskenduvad peamiselt sellele, kas esimese astme kohtu otsus oli õiguspärane. Neil on küll võimalus kaaluda uusi tõendeid või täpsustada faktilisi asjaolusid, kuid nende põhiülesanne on läbi vaadata ja hinnata, kas varasem menetlus järgiti õigusnorme. Siiski on oluline, et teise astme kohus võtaks tõendite ülevaatamisel põhjaliku lähenemise, sest see võib olla koht, kus olulised vead võidakse avastada.
- Kolmas aste (Riigikohus): Riigikohus Eestis on kõrgeim kohtuinstants, mille ülesanne TÄNA on menetleda ainult kõige olulisemaid juhtumeid(!!!), mis on seotud õiguse tõlgendamise või pretsedendiga. (Toim. Märkus: Kus näeb seda selgitust, et milline juhtum on olulisem ja milline mitte? Isegi EV Põhiseaduses pole sellist erisust märgitud. Kas kõik Eesti kodanikud polegi võrdse ja õiglase kohtlemise osas võrdsed?). Seetõttu menetleb Riigikohus (huvitavate hinnangute alusel) juba pikemat aega ainult alla 10% juhtumitest, mis talle esitatakse, jättes paljud inimesed ilma võimalusest oma juhtumit kolmandas astmes arutada. Kolmas aste peaks menetlema kõiki juhtumid põhjalikult, kuna tegemist on viimase ja lõpliku otsusega. Kui isikul on viimases astmes võimalus esitada kõik oma kaebused, suurendaks see usaldust kohtusüsteemi vastu ja aitaks tagada, et ükski viga ei jääks parandamata.
Praeguse süsteemi väljakutsed
- Ebaselgus seadustes: Seaduste keerukus ja nende mitmetähenduslikkus võivad olla põhjused, miks isikud soovivad oma juhtumeid kolmandas astmes vaidlustada. Kui seadused muutuvad keerulisemaks, kasvab ka risk, et esimese ja teise astme kohtud võivad teha vigu või tõlgendada seadusi erinevalt. Seetõttu võiks kolmas aste olla viimane, mis põhjalikult üle vaatab kõik seaduslikud nüansid ja tõlgendused.
- Ressursid ja ajakulu: Üks peamisi põhjuseid, miks kolmas aste ei võta kõiki kaebusi menetlusse, on kohtusüsteemi ressursipuudus ja ajakulu. Kui kolmas aste peaks tegelema kõikide kaebustega, siis võib see pikendada menetlusaegu drastiliselt ning süsteemi efektiivsus kannataks. Kuid see toob kaasa ka rahulolematust inimeste seas, kes tunnevad, et nende juhtumile pole antud piisavalt tähelepanu.
- Õiglus ja võrdne kohtlemine: Kui kõrgeim kohtuaste võtab vastu väga väikese osa juhtumitest, võib jääda mulje, et õigust ei jagata võrdselt. Samuti on oht, et olulised küsimused jäävad lahendamata, kui Riigikohus otsustab, et juhtum ei ole piisavalt juriidiliselt tähtis, kuigi see võib mõjutada üksikisiku elu väga oluliselt.
Tasakaalu otsimine
Kohtusüsteem peab leidma tasakaalu efektiivsuse ja õigusemõistmise põhjalikkuse vahel. Ühelt poolt on oluline, et süsteem töötaks piisavalt kiiresti ja ressursitõhusalt, kuid teisalt peaks kõigil inimestel olema õigus põhjalikule kohtumenetlusele kõikides astmetes. Võib-olla võiks kaaluda teise astme kohtute suuremat rolli tõendite ja faktiliste asjaolude süvitsi analüüsimisel, et kolmandale astmele jääks tõepoolest ainult kõige keerukamate juriidiliste küsimuste lahendamine.
Järeldus
Kõik kolm kohtuastet peaksid kaebusi menetlema ja uurima tõendeid põhjalikult, see on õiglane ja põhjendatud. Siiski tuleb arvestada kohtusüsteemi ressurssidega ning vajadusega leida tasakaal õigusemõistmise ja süsteemi efektiivsuse vahel. Võimalik lahendus oleks ka teise astme kohtute suurem kaasamine tõendite ülevaatuses ja kolmanda astme kohtu tõhusam menetluspõhimõtete arendamine, et tagada õiglus ja kiire menetlus kõigile osapooltele.
Eestis on kohtunikud eksinud kõige rohkem tõendite analüüsimisel – jäetakse tõendid tähelepanuta ja ei tehta kontrolli. Lisaks on viimasel ajal kohtunikel palju eksimusi Eesti Vabariigi põhiseaduse, Eesti Halduskohtumenetluse seaduse ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni järgi.
Kui kohtunikud ei suuda või ei taha aru saada keerukatest seadustest, siis kuidas tavainimene neid peaks mõistma, kellel pole juriidilist haridust? Kui see tavainimene ei saa oma kaebust kõigis kolmes kohuastmes põhjalikult menetleda, siis kus on see võrdne kohtlemine? Kui on loodud kolm kohtuastet, siis need peaksid ka tegelema kõigi avaldustega või kohtuniku töö peaks olema kontrollitav, kohtunikul peab olema vastutus ja töökoht mitte eluaegne, et tekiks õiglane kvaliteet õigluses. Kui kohtunikud oleksid kõik moraalsed ja õiglased, siis piisaks ühest kohtuastmest ja riik hoiaks raha kokku.
Artikli toimetas Veiko Huuse
Loe lisaks:
