Globaalne tänu ja inimkonna ühised väljakutsed

Veiko Huuse

0 Shares
0
0

Globaalne tänu ja inimlik tänutunne on universaalne väärtus, mis ühendab inimesi üle kogu maailma sõltumata kultuurilistest, poliitilistest või geograafilistest erinevustest. Siiski kerkivad esile küsimused: kuidas tänada vabaduste eest, mida pidevalt õõnestatakse ja piiratakse? Kuidas väljendada tänu turvalisuse eest, kui ohud meie rahule ja inimväärikusele püsivad? Kuidas tänada õigluse eest ühiskonnas kui põhiseaduste ja seaduste täitmist ametnikest inimolendite poolt ei toimu?

Globaalne tänu ja inimkonna ühised väljakutsed

„Me peame alati poole valima. Neutraalsus aitab alati rõhujat, mitte kunagi ohvrit. Vaikus julgustab alati piinajat, mitte kunagi piinatut. Vahel on vaja sekkuda. Kui inimelud on ohus, kui inimväärikus on ohustatud, muutuvad rahvuspiirid ja tundlikkus tühiseks. Iga kord, kui lapsi, mehi või naisi kiusatakse taga nende tahet eirates, rassi, religiooni või poliitiliste vaadete tõttu, peab see koht – just sel hetkel – saama maailma keskpunktiks.“

Mõtte selgitus: See mõte on võetud Elie Wieseli kõnest. Ta rõhutab, et ükskõiksus ja tegevusetus raskes olukorras soodustavad ebaõiglust ja hierarhiat. Kui inimõigusi rikutakse ja kellegi elu või väärikust ohustatakse, on moraalne kohustus võtta seisukoht ja sekkuda, hoolimata rahvuslikest või kultuurilistest piiridest. Tõeline vastutus seisneb selles, et me ei jääks vaikima, vaid astuksime koos välja õiguse ja õigluse eest!

Ühiskondlike väljakutsete olemus

Globaalne tänu ja inimkonna ühised väljakutsed - Fonte.News - Veiko Huuse
Globaalne tänu ja inimkonna ühised väljakutsed – Fonte.News – Veiko Huuse

Tänapäeva maailmas seisavad riikide rahvad silmitsi polariseerumise, sotsiaalsete lõhede ja ebaõiglusega. Need probleemid pole ainulaadsed ühele rahvale, vaid mõjutavad kogu inimkonda. Ajalugu näitab, et kõrvaltvaataja efekt — olukord, kus inimesed jäävad apaatseks ja passiivseks, isegi kui nad on tunnistajaks ebaõiglusele — on olnud paljude tragöödiate kaasosaline.

Psühholoogilised uuringud, näiteks John Darley ja Bibb Latane’i poolt, on näidanud, et pluralistlik teadmatuse tunne ja vastutuse hajumine soodustavad apaatsust. Igaüks ootab, et keegi teine sekkuks, mille tulemusena jääb kurjus tihti karistamata.

Võim ja vastutus

Eksperimentaalpsühholoogia valdkonnas tõstatatud teemad, näiteks Philip Zimbardo Stanfordi vanglakatses uuritud võimu ja autoriteedi mõju, tõstavad esile, kuidas võim võib korrumpeerida ja kuidas ohvriks sattunud inimesed muutuvad passiivseks. Need nähtused ilmnevad nii ühiskondades, kus vabadused on piiratud, kui ka organisatsioonides, kus hierarhiad soosivad kuritarvitusi.

Globaalne solidaarsus ja kaasatus

Siiski on lootust. Väikesed, kuid tähendusrikkad teod võivad algatada muutusi. Näiteks Florida rannas juhtunud lugu, kus inimesed moodustasid inimketi, et päästa merre sattunud perekond, on inspireeriv näide solidaarsusest ja ühisvastutusest. Kui igaüks panustab, saavad väikesed heateod viia suurte muutusteni.

Jätkusuutlikkus ja tänutunde praktika

Maailma rahvastele on oluline leida viis, kuidas tunnustada ja väärtustada oma kogukondi, kultuure ja inimesi, kellega jagatakse seda planeeti. Olgu see abivajajaid aidates, ebaõigluse vastu seistes või lihtsalt teistega inimlikult suheldes, iga heategu aitab kujundada õiglasemat ja kaasavamat maailma.

Tänulikkuse praktiseerimine ei tähenda pelgalt oma privileegide tunnistamist, vaid ka nende jagamist. Universaalsed väärtused nagu empaatia, lahkus ja vastutustunne peaksid olema tänu ja inimkonna edasiviiva jõu keskmes.

Kokkuvõte

Ühtsus, solidaarsus ja aktiivsus võivad aidata maailmal liikuda rahumeelsema ja õiglasema tuleviku poole. Globaalne kogukond seisab silmitsi ühiste väljakutsetega, kuid ka võimalustega. Kui iga inimene võtab enda kanda oma osa vastutusest ja levitab lahkust, on võimalik kujundada maailm, mis on parem kõigi jaoks. Tänulikkus ja heategude ahel võivad olla need, mis ühendavad meid jagatud eesmärkide ja lootusega.

Loe lisaks pluralistlikust käitumisest Eestis:

Lahendus paremaks eluks:

Artikli looja Veiko Huuse.

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.