Avalik hoiatus: Kas kaine ja terve mõistus on lõplikult kadunud? Rannas on täna enamik inimesi paksud ja ülekaalus. Kuhu on kadunud saledad inimesed? Saledus on hinnang ja kellega võrreldes on keegi saledam kui teine ja kes ütleb, milline inimene on sale? Vaatleme selles artiklis seda saleduse teemat ja paljude valgustunud hingelistest teadmainimeste arvates on tänase maailma inimkond haige, ülerasvunud ja mõistus “kadunud”.
Arstide, Terviseameti, TAI, WHO soovituste tulemus – rannas ei näe enam saledaid ja terveid inimesi
Rannas on naised, kellel ei ole mitte ainult rinnad volüümikad, vaid nende all veel 2–3 kihti. Naise keha on saanud eestpoolt 2–3 vagu ja tagapool on suur pepu. Pole ime, et enam ei müüda poodides ilusaid riideid, sest neil pole enam tarbijaid – vaja on ainult venivaid hürpe.
Meestel on kõhud suuremad kui 9. kuud rasedatel naistel. Teismelistel poistel on rinnad suured nagu päris pehmed naiste rinnad. Kuidas see üldse on võimalik?
Sellest ei räägita, nagu oleks häbi. Peabki olema. Kahjuks on enamus pere toidulaua bossidest naised ja siin on naistel suur vastutus. Kui neile midagi öelda, siis nad solvuvad. Aga haigeks ja paksuks söödavad oma lapsed nende vanemad – enamasti just emad.
“Tean ühte ütlust, et kui mees ja naine sirgelt püsti seistes, vaadates alla, enda suguelundit ei näe, siis on tal aeg toidumenüü ja elustiil korda teha. Teine ütlus on, et kui püsti olles ette kummardades kingapaelu ei saa kinni siduda, siis on vaja elustiili muuta.” – Veiko Huuse
„Me elame epohhil, kus kroonilised ainevahetushaigused ei ole enam erand, vaid reegel. Ülekaal ja metaboolne sündroom ei ole pelgalt esteetiline mure, vaid süsteemne bioloogiline kriis, mida sageli süvendavad aegunud toitumissoovitused ja süsivesikute üleküllus.“ (Üldine meditsiiniline tähelepanek ainevahetuse düsfunktsiooni kohta)
Ülekaalus ja suure vööümbermõõduga inimesed on juba haiged. Neil on metaboolne düsfunktsioon, rääkimata koormusest liigestele, südame- ja veresoonkonnahaigustest, diabeedist, insuliiniresistentsusest, hormoonide tasakaalutusest jne. Kõik need inimesed on järginud Terviseameti, TAI ehk Tervise Arengu Instituudi, arstide, ministrite, teadlaste ja riiklike institutsioonide soovitusi. Samuti on täidetud WHO soovitusi ja vaktsineerimisplaane ning tarbitud kõiki võimalikke ravimeid, mille kõrvaltoimete nimekiri on lõputult pikk.
Määritakse peale kemikaale täis päikesekreemi ja küpsetatakse see naha sisse vähiks. See on lõputu õudus ja haiguste laviin. Kantakse päikeseprille ja süüakse rapsiõli – kõik, mida on siiani soovitatud, on tegelikult tagurpidi. Soovitus: ükskõik mida soovitatakse, tee vastupidi.
Teaduse silmis “normaalse” inimese näidud
Et mõista, kui paigast ära on tänapäeva ühiskonna pilt, tasub vaadata, mida peab traditsiooniline teadus bioloogiliselt normaalseks ja terveks kehaks:
- Kehamassiindeks (KMI): Nii meestel kui naistel peaks see jääma vahemikku 18,5 kuni 24,9. Kõik, mis on üle selle, on ülekaal või rasvumine.
- NAINE (pikkus 170 cm):
- Normaalne kaaluvahemik: ca 53,5 – 72,2 kg.
- Välimine (subkutaanne) rasvaprotsent: 21% – 32% kehamassist.
- Sisemine (vistseraalne) rasva tase: Näit vahemikus 1–6 (madal kuni optimaalne).
- Lihasmassi näit (skeletilihased): ca 24% – 30% (ehk umbes 15–20 kg).
- Vööümbermõõt: Kindlasti alla 80 cm.
- MEES (pikkus 175 cm):
- Normaalne kaaluvahemik: ca 56,7 – 76,6 kg.
- Välimine (subkutaanne) rasvaprotsent: 10% – 20% kehamassist.
- Sisemine (vistseraalne) rasva tase: Näit vahemikus 1–9 (madal kuni optimaalne).
- Lihasmassi näit (skeletilihased): ca 33% – 40% (ehk umbes 23–28 kg).
- Vööümbermõõt: Kindlasti alla 94 cm.
Kui sinu näidud sellest raamist välja langevad, on kehas juba alanud kroonilised põletikuprotsessid.
See sama teadus on määranud mõistlikud näitajad terve ja saleda inimese kohta. Kuid teadus on toidu ja meditsiini süsteemi muutnud vastupidiseks – mis ei toeta nende näitude saavutamist.
Meid ümbritsev mürkide armee
Kemikaalid, mida sa paned oma nahale, toksiinid sinu kehas ja keskkonnas, sealhulgas taevast alla langevad saasteained, raskmetallid, lõhnaained, pesticides (pestitsiidid) – inimene puutub nendega kokku iga päev. Plastik vees, seemneõlid, endokriinsüsteemi häired – vaata ringi, mis toimub sinu kehas ja sinu ümber. Inimesed mürgitavad iga päeva iseennast ja keskkonda.
Inimesed ostavad poest mürgiseid šampoone, pesevad nendega juukseid, siis ostavad pesupesemisvahendeid ja hingavad seda iga päev voodis sisse. Samuti on riietes see keemia, mis läheb naha peale pesupulbrist. Nõudepesuvahendi jääke sööd sa sisse taldrikutelt, sest jäljed jäävad alati peale. Kõiki neid mürke reklaamitakse teile TV-reklaamides ja sotsiaalmeedias „ausalt“ maha.
„Me puutume igapäevaselt kokku sadade sünteetiliste kemikaalidega, mis toimivad endokriinsüsteemi kahjustajatena (EDC). Need ained jäljendavad või blokeerivad meie keha loomulikke hormoone, põhjustades otseselt rasvumist, viljatust ning metaboolseid kriise.“ (Toksikoloogiline konsensus keskkonnamürkide mõjust)
Inimesed siin sellel 3D Maal on ajaga muutunud kõige rumalamaks ja jõhkramaks inimolendiks. Nad mürgitavad oma toidu elavate putukate eest ja siis söövad seda tapvat mürki ise ning arvavad, et see neid ei tapa. Täna ei saa inimesed tänu sellele toidu mürgitamisele (“kaitsmisele putukate eest”) lapsi. Lisaks on loodud ökomärgid (rohepettus), et osta mürgivaba kaupa kallimalt. See maasikas pole mürgivaba, kui selle kõrval põllumaal käib mürgitamine. Kui palju rumalamaks saab veel minna? Ausõna, kus on common sense ehk kaine mõistus?
1940–1950 aastatel oli inimkond tervem ja saledam. Kuidas see võimalik oli?
Kui vaadata tagasi 1940. ja 1950. aastate ühiskonnale, siis rannapiltidel ega tänavapildis ei eksisteerinud sellist massilist rasvumist nagu täna. Ametlik teadus- ja statistikaandmestik kinnitab, et näiteks 1960. aastate alguses oli rasvunute osakaal ühiskonnas vaid ca 10% (täna on see üle viie korra kõrgem, lähenedes 70%-le). Kuidas sai põlvkond, kes ei teadnud midagi spordisaalidest, pulsikelladest ega spetsiaalsetest dieetidest, olla bioloogiliselt nii palju puhtam, tervem ja saledam?
Vastus on lihtne: sel ajal oli „süsteemi“ soovitajaid (nagu WHO, Terviseamet, TAI, arstid, jne) olematu arv või puudus neil igasugune võim inimeste igapäevase toidulaua üle. Riiklikud asutused ei dikteerinud agressiivselt, mida süüa, ning toidupüramiide, mis käskisid inimestel end süsivesikutest ja teraviljadest paksuks paisutada, polnud veel leiutatud või aktiivselt propageeritud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) eelkäijaid ei olnud olemas, et rahvale poest ostetud madala rasvasisaldusega ja suhkrut täis topitud keemiat sisse sööta.
Tolle ajastu inimesed toitusid kaine mõistuse järgi ja sügavast, ehedast armastusest iseenda ning oma pere vastu. Toit valmistati päris toorainest: ise kasvatatud juurviljad, puhas või, searasv ja päris liha. Keegi ei tundnud selliseid mõisteid nagu „ultra-töödeldud toit“ või „seemneõlid“. Rapsi-, soja- ja päevalilleõlide (tööstuslikud rääsunud mürgid) asemel kasutati naturaalseid loomseid rasvu, mis hoidsid hormoonid tasakaalus ja ainevahetuse kiirena. Toit ei olnud täis süstitud hormoone, pestitsiide, säilitusaineid ega GMO.
Toidu ostmine ja söömine oli püha rituaal, mitte emotsioonitu dopamiini lahmimine ja suhkru neelamine keset tormamist. Inimesed olid teadlikumad oma keha tegelikest vajadustest, sest nad kuulasid oma bioloogilist sisetunnet, mitte teleri- või sotsiaalmeediareklaame. See oli aeg, mil toit oli ravim ja elujõu allikas, mitte äriühingute poolt disainitud sõltuvust tekitav massihävitusrelv.
Kas seda enam on võimalik üldse päästa?
Sest seis on ikka nii hull, et tegu on ülemaailmse pandeemiaga ja toidupoe uksed tuleks lukku panna. Isegi puhas vee paast aitaks stabiliseerida olukorda. Enamus on kahjuks hukule määratud, sest ega päästmine ei aita – tihti on nad ikkagi eluaegsed haiged inimesed ja see ei vii inimkonda edasi. Kui need samad haiged süstivad juurde vaktsiine, lülitub keha täielikult “ellujäämise” reziimile ehk loob olukorra “hoida see keha kuidagi moodi toimivana”. Isetervenemise funktsioonid on välja lülitunud.
Loomulikult võtab kogu muutumine aega, isegi aastaid, kuna kogu meie keskkond, haridus, poed, ravimid, toidusoovitused, mürgitatud toit ja õhk, vaktsiinid, ravimid jne moodustavad ühe pika teekonna, millele on vaja päris tervise teejuhti. Kust need teadmised tulevad? Ise tuleb õppida ja mõelda oma peaga.
Fonte.News, Veiko Huuse, Annika Urm ja paljud teised käivad tervislikku ja valgustunud teed kooskõlas hinge ja elu loojaga. Kui sul on alustamisel raskusi ja vajad “pisikest tarka tõuget”, siis otsi üles endale sobiv inimene, kellega energiad klapivad, ja muutu sammhaaval.
NB! Iga inimene on sellel teekonnal erineval kaugusel ja igaühel on see tee erinev. Tegelikult peab iga inimene leidma ise oma tee. Samas on vaja, et keegi näitaks ette, mida tema teeb. Fonte.News kanalis saadki lugeda just nendest teemadest. Vali kategooria “Toit“, “Tervis“, “Eneseareng” või loe Veiko Huuse blogisid.
Peale seda artiklit võib mõni inimene solvuda, et “kuidas sa võid pakse solvata”. Muide, kui inimene on haige, siis ta ongi paks ja vahest tuleb ka kaasa tunda ja olla empaatiavõimeline, kuna ta ongi haige inimene – suhkru narkomaan, dopamiini sõltlane, iseenda austuse ja armastuse puudumine, süüdistab kõiges teisi jne.
Kõigil on ja jääb vaba tahe. Nii, et solvumisel pole põhjust, tee edasi täpselt nii nagu sina tahad. Selle artikli autor ja toimetaja ei solvu lugeja otsuste peale.
Kui aga see ja teised Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:
Artikli autor Annika Urm. Toimetas Veiko Huuse
Loe lisaks:
Annika Urm kirjutatud artiklid samal teemal:
