Maailm on suurele osale inimkonnast märkamatult muutunud Elusate Inimeste elukeskkonnast Seaduslike Isikute elukeskkonnaks. Sellele on kaasa aidanud Poliitiline – ja Raha Teoloogia. Need mõlemad teoloogiad on elutud(isikud), pettustel ja fiktsioonidel põhinevad teoloogiad. Kas ja Kuidas olukorda parandada?
Lahendus on algallikas ehk tuleb muuta algallikas tingimusi.
Tuleb teha tagasipööre ehk leida see õige teeots. Eesti Vabariigi Põhiseadus on kinnitatud K. Pätsi poolt 1938 aastal. Juba see ajaline fakt näitab, et on vaja uut ja kaasaegset Põhiseadust – täna on aasta 2024 ja maailm pole ammugi enam selline nagu oli 1938a. Oluline tagasipööre tähendab minevikust välja tulla ja olla otsustamisel hetkelises maailmas, leida see õige teeots – leida ülesse Elusate Inimeste, Eesti Põlisrahva tahe ja luua uus Rahva tahtel läbi referendumi uus Põhiseadus.
Kuidas on põhiseaduse muutmine kirja pandud hetkel kehtiva põhiseaduse korral?
Eesti Vabariigi põhiseadust saab muuta järgides kindlat ja põhjalikku protseduuri, mis on sätestatud põhiseaduse enda 15. peatükis (§-d 161–168). Muutmisprotsess on loodud selleks, et põhiseadust saaks muuta ainult läbi kaalutletud ja demokraatliku menetluse. Põhiseaduse muutmiseks on Eestis kolm võimalikku viisi:
1. Riigikogu kolme järjestikuse koosseisu poolt vastuvõtmine
- Riigikogu võib põhiseadust muuta kolmes järjestikuses koosseisus, mis tähendab, et algatus peab saama heakskiidu kolmel erineval parlamendi koosseisul.
- See protsess eeldab, et igas koosseisus toimub põhiseaduse muutmise heakskiitmine ja see ei tohi olla vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtetega.
- Iga koosseisu heakskiit aitab tagada, et muutus on hästi kaalutud ja aja jooksul läbimõeldud.
2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu ja rahvahääletusega
- Põhiseadust saab muuta, kui Riigikogu võtab muudatuse vastu kahes järjestikuses koosseisus ja siis pannakse see rahvahääletusele.
- Rahvahääletus on vajalik selleks, et kogu rahvas saaks põhiseaduse muudatuse üle otsustada. Kui rahvahääletusel muudatus vastu võetakse, jõustub see põhiseaduslikult.
3. Riigikogu kiireloomuline menetlus (ühe koosseisu poolt)
- Erandkorras võib Riigikogu muuta põhiseadust kiireloomulises korras, kui vähemalt 2/3 Riigikogu koosseisust hääletab selle poolt.
- Kiireloomuline menetlus toimub ühe koosseisu ajal ja eeldab muutuse kiiret rakendamist. Kuid selleks on vaja suurt parlamendi toetust, mis teeb protsessi rangelt kontrollitavaks.
Põhiseaduse aluspõhimõtete muutmise piirangud
Mõnda põhiseaduse osa, nagu põhiväärtused ja -põhimõtted, on äärmiselt raske muuta, kuna need on seotud Eesti riigi iseseisvuse, demokraatliku korra ja inimõigustega. Riigikogu ei saa neid aluspõhimõtteid muuta viisil, mis läheks vastuollu Eesti riigi põhiolemusega.
Muutmisprotsessi eesmärk
Põhiseaduse muutmine on rangelt reguleeritud, et kaitsta demokraatlikku korda ja vältida põhiseaduse kergekäelist muutmist. Muudatuste läbimõeldus ja tugev parlamentaarne tugi on vajalikud, et tagada Eesti riigi stabiilsus ja põhiseaduse püsivus.
Eestis muudeti põhiseaduses vaikselt ära valija vanusepiirang 18. eluaastalt 16.-le
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks
Vastu võetud 06.05.2015
§ 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮKohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.ˮ.
§ 2. Käesolev seadus jõustub kolme kuu möödumisel väljakuulutamise päevast arvates.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Käesoleva artikli kaasautor Ülo Siinmaa pöördus oktoobris 2024 Õiguskantsleri poole küsimusega, et kuidas see Põhiseaduse muudatus toimus. Õiguskantsleri Ülle Madise eest vastas keegi härra Koppel nii:
“Austatud härra Ülo Siinmaa
Teid huvitab viis, kuidas muudeti põhiseadust ja langetati valimisiga kohalikel valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk, täpsemini põhiseaduse §§ 161 ja 163 ning teie avalduses käsitletud küsimuses ka §§ 165 ja 167.
Selguse ja lihtsuse huvides esitan põhiseaduse muutmise menetluskäigu kronoloogiliselt.
01. juulil 2014 esitas 41 Riigikogu XIII koosseisu liiget Riigikogu menetlusse Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks.
Riigikogu XIII koosseis võttis seaduse kolmandal lugemisel vastu 11. veebruaril 2015.
2015. aasta märtsis valiti Riigikogu järgmine, XIV koosseis, mis hääletas kõnealust eelnõu uuesti ja võttis selle ka 06. mail 2015 seadusena vastu. Vabariigi President kuulutas põhiseaduse muudatuse 12. mail 2015 välja ning 13. augustil 2015 see jõustus.
Protseduuriliselt kasutas Riigikogu võimalust, kus põhiseaduse muutmise ettepaneku peab heaks kiitma Riigikogu kaks järjestikust koosseisu.
Esimesed kohalikud valimised, kus said hääleõigusega osaleda vähemalt 16. aastased kohaliku omavalitsuse territooriumil püsivalt elavad elanikud, toimusid 2017. aasta oktoobris.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor“
Ülo Siinmaa kommentaar sellele vastusele: „Vastus ei ole korrektne. Võibolla kronoloogia ongi nii aga ta eksib koosseisudega. Saab näha kuidas rahvas reageerib! Vähemalt paneb mõtte liikuma!“
Riigikogu XII koosseis 27.märts 2011 kuni 23. märts 2015
Valimiskünnise ületas neli erakonda, ükski üksikkandidaat Riigikokku ei pääsenud.
Eesti Reformierakond
Eesti Reformierakonna nimekirjast valiti Riigikokku 33 liiget: Andrus Ansip, Urmas Paet, Kaja Kallas, Keit Pentus, Urmas Kruuse, Taavi Rõivas, Igor Gräzin, Jürgen Ligi, Valdo Randpere, Rein Lang, Hanno Pevkur, Jaanus Tamkivi, Urve Tiidus, Urmas Klaas, Väino Linde, Rait Maruste, Laine Randjärv, Kristiina Ojuland, Kristen Michal, Lauri Luik, Mati Raidma, Aivar Sõerd, Tarmo Leinatamm, Kalle Palling, Kalle Jents, Jüri Jaanson, Aare Heinvee, Meelis Mälberg, Tõnis Kõiv, Peep Aru, Remo Holsmer, Arto Aas, Kalev Lillo.
Eesti Keskerakond
Eesti Keskerakonna nimekirjast valiti Riigikokku 26 liiget: Edgar Savisaar, Jüri Ratas, Mihhail Stalnuhhin, Deniss Boroditš, Yana Toom, Kadri Simson, Valeri Korb, Marika Tuus, Eldar Efendijev, Heimar Lenk, Vladimir Velman, Mailis Reps, Kalle Laanet, Olga Sõtnik, Aadu Must, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu, Peeter Võsa, Viktor Vassiljev, Rainer Vakra, Mihhail Kõlvart, Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Kalev Kallo.
Isamaa ja Res Publica Liit
Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjast valiti Riigikokku 23 liiget: Mart Laar, Jaak Aaviksoo, Helir-Valdor Seeder, Tõnis Lukas, Ene Ergma, Erki Nool, Marko Pomerants, Juhan Parts, Marko Mihkelson, Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu, Andres Herkel, Toomas Tõniste, Kaia Iva, Aivar Kokk, Annely Akkermann, Margus Tsahkna, Priit Sibul, Tõnis Palts, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Reet Roos, Indrek Raudne.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valiti Riigikokku 19 liiget: Peeter Kreitzberg, Sven Mikser, Eiki Nestor, Ivari Padar, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Urve Palo, Andres Anvelt, Jaan Õunapuu, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Neeme Suur, Rannar Vassiljev, Helmen Kütt, Jevgeni Ossinovski, Kalev Kotkas, Jaak Allik, Karel Rüütli, Kajar
Nagu Riigikogu XII koosseisu lõpupildilt näha, on toimunud olulised muutused juhtimises!
Eiki Nestor Alates 2014. aastast oli ta Riigikogu esimees. XIII Riigikogu valimistel sai Nestor 3744 häält ja osutus valituks. 30. märtsil 2015 valiti Eiki Nestor 58 Riigikogu liikme häälega tagasi Riigikogu esimeheks. Nestor kandideeris ka 3. märtsil 2019 toimunud XIV Riigikogu valimistel, kuid esmakordselt 27 aasta jooksul ei osutunud valituks.
Valimiskünnise ületas 6 erakonda, ükski üksikkandidaat Riigikokku ei pääsenud.
Eesti Reformierakond
Eesti Reformierakonna nimekirjast valiti Riigikokku 30 liiget: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Boroditš, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk.
Eesti Keskerakond
Eesti Keskerakonna nimekirjast valiti Riigikokku 27 liiget: Edgar Savisaar, Jüri Ratas, Rein Ratas, Marika Tuus-Laul, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Martin Repinski, Kersti Sarapuu, Kalev Kallo, Yana Toom, Kadri Simson, Heimar Lenk, Siret Kotka, Olga Ivanova, Erki Savisaar, Vladimir Velman, Valeri Korb, Toomas Vitsut, Mihhail Kõlvart, Mihhail Stalnuhhin, Mailis Reps, Enn Eesmaa, Mihhail Korb, Tarmo Tamm, Märt Sults, Priit Toobal, Lauri Laasi. Seoses Edgar Savisaare haigestumisega jäi üks koht Keskerakonna fraktsioonis esialgu täitmata.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valiti Riigikokku 15 liiget: Sven Mikser, Helmen Kütt, Mihkel Raud, Kalvi Kõva, Urve Palo, Rainer Vakra, Eiki Nestor, Jevgeni Ossinovski, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Ivari Padar, Andres Anvelt, Tanel Talve, Hannes Hanso, Jaanus Marrandi.
Isamaa ja Res Publica Liit
Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjast valiti Riigikokku 14 liiget: Juhan Parts, Marko Mihkelson, Margus Tsahkna, Aivar Kokk, Viktoria Ladõnskaja, Urmas Reinsalu, Marko Pomerants, Andres Metsoja, Priit Sibul, Maire Aunaste, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Raivo Aeg, Jaak Aaviksoo.
Eesti Vabaerakond
Eesti Vabaerakonna nimekirjast valiti Riigikokku 8 liiget: Artur Talvik, Krista Aru, Jüri Adams, Andres Herkel, Andres Ammas, Monika Haukanõmm, Ain Lutsepp, Külliki Kübarsepp.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjast valiti Riigikokku 7 liiget: Mart Helme, Jaak Madison, Arno Sild, Henn Põlluaas, Uno Kaskpeit, Martin Helme, Raivo Põldaru.
Peaminister oli Taavi Rõivas 26. märts 2014 kuni 23.november 2016
Õiguskantsler Ülle Madise alustas oma ametit alates 31.märts 2015
President Toomas Hendrik Ilves hakkas lõpetama oma valitsemist 6.oktoober 2006 kuni 10.oktoober 2016
10.oktoobril 2016 saime meeletute ponnistuste järel esimese naispresidendi, kes juurutas uut komberuumi – Sõna on vaba!
Kersti Kaljulaid Vabariigi President 10.oktoober 2016 kuni 11.oktoober 2021.
Kuidas oleks pidanud põhiseaduse muutmise protsess välja nägema?
Selleks et muuta vanusepiirnagut põhiseaduses, oli vaja laiapõhjalist avalikku arutelu koos rahvaga. See põhiseaduse muudatus tehti ära 2015 aastal. Kas sina teadsid sellest ja kas sa olid kuulnud avalikust põhjalikust arutelust? Selline muudatus eeldab tõenäoliselt laiaulatuslikku avalikku arutelu ja argumentide läbivaatamist, kuna valimisõiguse langetamine 16 eluaastale mõjutab valimisprotsessi ja demokraatlikke põhimõtteid. Avalik ja parlamentaarne arutelu aitab kindlustada, et muudatus on hästi läbi mõeldud. Kuidas seda põhiseaduse punkti sai lihtsalt muuta? See toimus Põhiseaduse enda reeglite järgi nii:
1. Muudatuse algatamine Riigikogus
- Põhiseaduse muutmise algatamiseks peab vähemalt üks viiendik Riigikogu liikmetest esitama vastava eelnõu. Riigikogu liikmed saavad teha ettepaneku muuta põhiseaduse sätteid, mis määravad valimisõiguse vanuse.
- Kiireloomuline menetlus ühe koosseisu ajal: Erandina on võimalik kiirendatud korras muuta põhiseadust ühe Riigikogu koosseisu ajal. Selleks on vajalik, et 2/3 Riigikogu koosseisust hääletaks muudatuse poolt. See menetlus võib sobida, kui leidub laialdane toetus ja vajadus kiireks muudatuseks.
2. Põhiseaduse § 57 muutmine
- Põhiseaduse § 57 sätestab, et hääleõiguslikud on vähemalt 18-aastased kodanikud. Muudatuse elluviimiseks tuli muuta või täpsustada just seda paragrahvi, asendades selles 18 aastat 16 aastaga.
Kas saab kõiki põhiseaduse punkte üksikult muuta ainult Riigikogu otsusega, ilma rahvast kaasamata?
Ei, Eesti Vabariigi põhiseaduse kõiki punkte ei saa muuta lihtsalt Riigikogu otsusega isegi siis, kui selle poolt hääletab 2/3 Riigikogu liikmetest. Kuigi Riigikogu võib teatud tingimustel muuta põhiseadust kiireloomulises korras ühe koosseisu ajal, on sellele seatud olulisi piiranguid.
Põhiseaduse muutmise piirangud ja aluspõhimõtted
Eesti põhiseaduses on aluspõhimõtted, mis määravad riigi demokraatliku ja iseseisva olemuse ning inimõiguste kaitse. Põhiseaduse kohaselt:
- Ei tohi teha muudatusi, mis läheksid vastuollu Eesti iseseisvuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.
- Põhiseaduse preambul ja peamised aluspõhimõtted, mis tagavad rahva suveräänsuse, demokraatia, inimõiguste kaitse ja võimude lahususe, on eriti kaitstud.
Mis on see oluline põhiseaduse punkt, mida saaks hetkel muuta Riigikogu otsusega ja mis tooks ellu väga suured muutused?
See vastus on elulise tähtsusega, isegi suurem kui terve Põhiseaduse hetkeline muutmine. Nimelt, nii nagu Riigikogu sai muuta põhiseaduses valija vanusepiirangut, saab Riigikogu Põhiseadusesse panna tagasi (või lisada) ametnike vastutuse. Uskuge mind, kui ametnikud vastutavad, siis tänast päeva arvestades, oleksid Eesti vanglad üleujutatud korruptiivsetest ametnikest, kohtunikest, valitsusjuhtidest alates 1991 aastast. Eesti ei saaks Rootsile ja Soomele vanglaruume välja rentida vaid peaks vastupidi, ise neid teistest riikidest juurde rentima.
Küsimus suurele ringile: Miks ükski poliitiline jõud valitsuses alates 1991 aastast, õigemini alates 1938 aastast pole seda otsust teinud ja põhiseadusesse ametnike vastutust lisanud?
Minule jääb mulje, et poliitilised erakonnad on juhitavad AS Eesti Vabariigi omaniku poolt ehk USA poolt ja see omakorda “süvariigi” poolt, mille liikmed on mitteinimesed.
Kuidas võtta mitteinimestelt võim ära ja kehtestada Elusate Inimeste juhtimisel elukorraldus?
Uue põhiseaduse – uue nimetusega Eesti Elukorralduslik Kokkulepe(EEK – EEsti Kogukond, EEsti Kroon,…) – vastu võtmine rahva referendumi kaudu. Uues EEK is peaksid olema olulised punktid:
- Eestimaa pole juriidiline ettevõte (juriidiline fiktsioon Eesti Vabariik USA äriregistris) vaid on Eestimaa Põliselanike Kogukond – Eestimaa Kogukond.
- Rahva kõrgeim otsustusõigus, alt ülesse juhtimise põhimõttel. Rahval on õigus tagasi kutsuda riigijuht, president ja kohtunik enne tähtaja lõppu, kui rahva esindaja pole täitnud põhiseadust ja rahvale antud lubadusi.
- Rahva poolt valitud riigijuhtide vastutus
- Rahvas ehk Eestlase määratlus. Vaja teha vahet Põhiseaduses (EEK) põliseestlase ja eestlase vahel ja põliseestlasel on Eestimaa üle otsustamisel peamine roll.
- Rahva poolt valitud riigijuhtide ja riigikogu liikmete töölepingute ajaline piirang (4 aastat), et välistada “eluaegne” töökoht ja korruptsioon.
- Presidendi valimine Rahva poolt. Presidendil on vastutus.
- Õiguse ja õigluse eest seisvate Kohtunike valimine rahva poolt ja töölepingu ajalise piiranguga (4-6 aastat). Kohtunikel on vastutus.
- Rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete sõlmimine toimub Rahva Vanemate Kogu kaudu, mille kinnitab Rahva referendum.
- Eestimaa maa, maavarad, loodus, energia, on rahva ühiskasutuses ja nende kasutamine otsustatakse Rahva Vanemate kogu kaudu ja kinnitab Rahva referendum.
- Igasse rahvusvahelisse kokkuleppesse tuleb panna tingimus, et Eestimaa rahva referendum võib kokkuleppe lõpetada igal ajal.
- Eestimaa on suveräänne maa ja ükski võõrriigi võim, -raha, -poliitika ja -juriidika ei oma jõudu ja ei sekku.
- ……. neid muutmist vajavaid ja täiendavaid punkte on palju.
Leiad uue Põhiseaduse ehk EEK-i kohta infot sellest artiklist, kus on ka palju lisasid:
Uue põhiseaduse ehk EEK-i vastuvõtmisega saab teha korda ka kohtusüsteemi ja meie elu edasiviiva laste turvalisuse – lastekaitse süsteemi.
Loe nende kohta:
Kokkuvõtteks
Artiklit alustasin sõnadega: “Maailm on suurele osale inimkonnast märkamatult muutunud Elusate Inimeste elukeskkonnast Seaduslike Isikute elukeskkonnaks. Sellele on kaasa aidanud Poliitiline – ja Raha Teoloogia. Need mõlemad teoloogiad on elutud(isikud), pettustel ja fiktsioonidel põhinevad teoloogiad. Kas ja Kuidas olukorda parandada?”
Soovitan läbi lugeda artikkel “Kes sa oled Riigi “mängus”? Vaata peeglisse ja keda sa seal näed?
Püüa mõista, mida kõneles biosemiootik Kalevi Kull Eesti ühiskonna elujõulisusest 16. oktoobril 2024 toimunud teaduskonverentsil.
Viisteist minutit elutarkust! Esitlus alates 3:54:35
Otsus on sinu!
Artikli toimetasid Veiko Huuse ja Ülo Siinmaa
Loe lisaks:
39
