Kes on avalik teenistuja? Millised õigused on avalikul teenistujal? Kelle hüvanguks avalik teenistuja tegutseb? Kes kontrollib avalikku teenistujat? Kas avalik teenistuja võib rikkuda Eesti Vabariigi Põhiseadust? Kas avalik teenistuja vastutab? Kes avalikule teenistujale palka maksab? Kui palju on Eestis avalikke teenistujaid? Kes otsustab avaliku teenistuja ametisse sobivuse üle?
“Eestis on täna olukord selline, kus poliitiliste erakondade (põhierakondasid aktiivses poliitikas 12, kokku erakondi 22) liikmeid on ligikaudu 51000 inimest, kes “korraldavad ja juhivad” Eesti elukeskkonda ja ühiskonda 1,3 miljoni elanikuga! Kus omakorda avalikus teenistuses töötavad ligikaudu 40000 avalikku teenistujat(suur osa on neist need samad erakondade liikmed)! Arvestades, et seaduseid(ka Põhiseadus) loovad (poliitilised)advokaadid, mitte lihtsad poliitikud ja avalikud teenistujad, siis Eesti Vabariigi juhtimist suunavad “väike grupp” advokaate, kelle kohta pole Eesti kodanikel mingit infot. Eesti Vabariiki juhib pisike käputäis tundmatuid inimolendeid, kes omakorda kooskõlastavad oma ideid kusagil “kardinate taga” Brüsselis ja sealne pisike grupp inimolendeid(ka advokaadid) saavad omakorda ideid Maailma Uuelt Lähtestajalt – Kabalilt. Seega, juhivad Eestit ja maailma advokaadid(Kabali etturid) ja kõik avalikud teenistujad on lihtsalt mahutäide – parasiidid – kes elavad maksumaksja kulul. Kas meile on sellist ühiskonda, avalikke teenistujaid ja Riiki vaja? Maksumaksja maksab palka parasiitidele, et nad saaksid maksumaksja elu hävitada ja maksumaksja raha läheb lisaks nendele advokaatidele läbi riigikassa, et advokaatide loodud seadused saaksid inimestelt vabaduse ära võtta. Sa ei tea kunagi, kas sind esindav advokaat pole osalenud just selle seaduse loomises, kus sa kaitsed enda õigusi ja vabadusi avaliku teenistuja või teise inimolendi vastu. Millises olukorras täna Eesti Riik on – et see juhtimine on antud 51000 poliitiku kätte, mitte pole kogu rahva juhtida?” – Veiko Huuse
“Advokaadid” on teinud valmis Avaliku Teenistuse Seaduse
Kes on avalik teenistuja?
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetikakoodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“.
Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.
Avalikud teenistujad on kõik need inimolendid, kes töötavad “riigiasutustes ja/või riigiametites”: nad nimetavad ennast tihti teiste ametinimetustega, et saada läbi selle kõrgeimat otsustusõigust aga tegelikkuses on Rahval kõrgeim otsustusõigus ja avaliku teenistuse seaduse järgi kõik avalikud teenistujad teenindavad rahvast ehk rahvas ütleb viimase sõna, kuidas on ja olema peab? Näiteks: avalikud teenistujad on võtnud endale selliseid lisa-ametinimetusi: kohtunik, politseinik, minister, president, linnapea, kindral, ….
Avaliku teenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914
Oluline märkida:
- Kohtusüsteemis töötav kohtunik on avalik teenistuja ja peab töötama rahva kõrgemaks hüvanguks ja rahva tahte järgi. Kohtunikul pole mingit võimu ega jõudu Elusa Inimese üle.
- Avalikud teenistujad peavad töötama rahva kõrgemaks hüvanguks ja rahva tahte järgi. Avalikul teenistujal pole mingit võimu ega jõudu Elusa Inimese üle.
- Ametinimetused nagu Kohtunik, Ametnik, Inspektor, Politseinik, Armeekindral,… on avaliku teenistuja poolt kasutusele võetud hirmutamiseks ja avaliku teenistuja enda isiklike hirmude varjamiseks, et näida mõjuvõimsam ja kehtestada ülimat võimu rahva üle, mida tal tegelikult pole ja pole lubatud kasutada Kõiksuse poolt.
- Avalik Teenistuja ei tohi rikkuda ühtegi seadust ega Põhiseadust, kui ta tahab nõuda rahvalt nende samade seaduste täitmist. Kui avalik teenistuja tõlgendab seaduseid “omamoodi”, mis pole rahvale eelnevalt selgeks tehtud, et “ka nii võib tõlgendada”, siis on inimesel sama õigus tõlgendada seaduseid “omamoodi” ja avalikul teenistujal pole õigus oma õigust ülimaks pidada, sest avalik teenistuja tegutseb rahva teenistuses. Lisaks puudub avalikul teenistujal autogrammidega kokkulepe inimesega, kus inimene on andnud nõusoleku avalikule teenistujale, mida saab käsitleda ülimusliku alluvussuhte tekkimise alusena.
- Avalikud teenistujad peaksid olema valitud rahva poolt, töötama tasuta, tegutsema rahva kõrgemaks hüvanguks ja olema poliitikavabad.
- Avaliku teenistuja töösuhte peaks lõpetama rahvas, kui avalik teenistuja on kasvõi korra eksinud ise seaduse või rahva tahte vastu(avalik teenistuja on kuritarvitanud oma positsiooni ja ametinime).
- Avalik teenistuja ei tohiks oma ametikohal töötada kauem kui 4 aastat. Sellega hoiab ära mõjuvõimuga kauplemise ja korruptsiooni.
Kas avalikul teenistujal peab olema kõrge moraal ja intelligentsus?
Moraal
Hingega Elusa Inimese moraal: “Ma teen teistele ainult seda, mida ma tahan, et Kõiksus mulle annab.” Märkus: Kõiksus – on kõik: mis ümbritseb sind(loodus, inimesed, küllus, rikkus, tarkus, informatsioon,…), sinu sees, sinu hing-keha-vaim.
Intelligentsus
Hingega Elusa Inimese intelligentsus: Põhiline on järgida kõrget moraali ja elada harmoonias. Harmoonias saad elada, kui su aju pole risustatud mürast, sul on iseseisev analüüsivõime ja kriitikameel. See ei tähenda ainult raamatute tarkust ja ettekirjutatud seaduseid; see puudutab ka probleemide lahendamist, loovust, kohanemisvõimet ja keeruliste mõistete mõistmist – mõistus suudab käsitleda palju andmeid, neid kiiresti analüüsida ja leida uuenduslikke lahendusi. Lisaks on kõrge intelligentsi tunnuseks SUHTUMINE.
Suhtumine iseendasse, teistesse inimestesse ja elukeskkonda:
- ARMASTUS – KÕIK-on-ÜKS Tõe tunnustamine.
- ARM – Lubades KÕIK-on-ÜKS kehastustel OLLA just see, mis TA ON hoolimata, kas
see sinu jaoks sobib. Elada Lõppematus Andestuses. - TÄNULIKKUS – Tunnustades KÕIKSUST; Teades oma Elulisust.
- AUPAKLIK LUGUPIDAMINE – Teadlikult esindada KÕIKSUST
- LOJAALSUS – Kaas-Luua, Teenides ja olles võimeline Vastama Kõiksusele.
- USALDUS – Teades Kõiksuse Väge ja Armastust.
- VASTUTUS – Olles teadlikult Tõe seisundis Kõiksusega.
- LAITMATUS – Toetades ja Kaitstes Kõik-Ühes tõekspidamisi.
- TÄHELEPANELIKKUS – Armastades, Hoides ja olles Tähelepanelik Kõige suhtes.
- KARTMATUS – Tunnustades KÕIKSUSE Igavest Lõpmatut Olemust ja Tingimusteta
Armastust. - OMAMISEST LOOBUMINE – Lubades Kõigel OLLA ilma kritiseerimise, hukkamõistu
või väärtushinnanguid peale surumata; mõistes OLEMIST ja kiites heaks Kõiksuse. - RÕÕM – Valides OLLA Kõiksuse kehastus.
Kas Eesti ühiskond vajab seniste avalike teenistujate asemele Rahva Õiguskoda või Rahva teenijaid või AI kohtunikku või AI teenindajaid avalikus sektoris?
Kui moraali ja intelligentsust ühiskonnas pole, siis ei saada sedustest ja inimeste vajadustest ka aru. Seega, on seadustega ülereguleeritud ühiskonnas parem lahendus AI – teenistuja, sest ta suudab lugeda kõiki tuhandeid seaduseid ja panna otsus kokku ilma bürokraatiata, “sõbra” suhteta, korruptsioonita, emotsioonideta ja ilma rahakuluta.
Riigikohtu esimees Avalik Teenistuja Villu Kõve on hiljuti juba avaldanud arvamust, et kohtusüsteemis avalikke teenistujaid võiks asendada AI-ga, sest koormus on liiga suur.
“Kohtute koormus poleks suur, kui avalikud teenistujad teeksid otsused Põhiseaduse järgi. Oleks minu arvates praaki vähem.” – Veiko Huuse
Kes Eesti avalikest teenistujatest ja advokaatidest on jäänud “moraali” radarisse?
Need kümmekond avalikku teenistujat on pisike jäämäe tipp alles:
Avalik Teenistuja Reena Nieländer eksis otsust tehes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 vastu, keelates Veiko Huusel sõnavabaduse ja keeldub viga parandamast vastavalt TsMS § 386 lõike 2 kohaselt. Seda enam, et teise astme kohtu avalik teenistuja pidas Nieländeri otsust põhiseaduse rikkumiseks. Reena Nieländer hakkas oma vea parandamist venitama sellega, et “Ta peab küsima ennem nõusolekut teiselt kostjalt Annika Urmilt, et kui tema on nõus, siis ta parandab oma otsust!” Oluline on mõista, et Veiko Huuse ja Annika Urm kaebasidki Nieländeri põhiseaduse vastase otsuse edasi, kus Annika Urm sai õiguse aga Veiko Huuse hilines oma avaldusega ja ei võetud menetlusse. Miks Nieländer tahab Annika Urmilt nõusolekut veel küsida, kui Annika oli Nieländeri otsuse niigi vaidlustnud ja võidu saavutanud. Lisaks, Nieländer veiderdas kirjavahetusega, väites, et ta pole saanud õigeaegselt tema kirjadele vastuseid Annika Urmilt aga tegelikult ta polnud saatnud ühtegi kirja Annikale. Veiko Huuse päringule, et kus need kirjad on, siis alles samal hetkel saatis kirja välja, mida ta väitis, et oli kunagi saatnud:). Nieländer külvas segadust juurde sellega, et ta ei saa aru milline email kuulub Veikole ja milline Annikale. Kusjuures varem tal sellist probleemi polnud ja kirjad liikusid nii nagu vaja ja nii Veiko kui Annika emailid on kohtudokumentides kenasti kirjas ja muutmata:). Nieländer on venitanud oma vea parandamisega juba üle kuu aja ja selle artikli ilmumiseni pole ta viga parandanud. See vea paranduse kohustus tuleb juba seadusest, peaks olema juba tehtud ja lisaks on see ka tema maine küsimus. Sellised veiderdamised(valetamised, venitamised) pole avaliku teenistujale kohased ja sellised inimolendid ei sobi rahvast teenima – minu arvates.
Avalik Teenistuja Ahti Kuuseväli andis hagejale riigilõivu vabastuse, kus hageja nõuab Eesti viielt suurimalt meediaettevõttelt kelmuse lõpetamist ja faktivigadega artiklite eemaldmist, kuid hiljem nõudis hagejalt tagtisraha tasumist, et meediaettevõtete(100 milj. EUR käibega) juhid saaksid tasuda oma õiguskulusid.
Avalikud Teenistujad Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee ei tea kuidas käib (üüri)lepingu lõpetamine ja käsevad (üüri)lepingu lõpetamist teha läbi kohtusüsteemi, mis eeldab makseraskustesse sattunud üürnikul veel raha olemasolu kohtukulude maksmiseks. Samas on seadustega täiesti reguleeritud ilma kohtuta lepingu lõpetamise protsess.
Avalikud Teenistujad Monika Haukanõmm, Kristel Tina, Moonika Roosnupp, Marje Paljak, Inga Pronina, Ene Nugismann kiusavad majanduslikult raskustesse sattunud perekondi. Tallinna Kesklinnaosa Valitsuse linnosavanem Monika Haukanõmm pole kommenteerinud oma alluvate kiusu ja pole probleemi lahendanud.
Avalik Teenistuja Olev Mihkelson ei teeninda rahvast, eirab süütuse presumptsiooni, ei tunne avaliku teenistuse seadust, eetikakoodeksit ega järgi Eesti Vabariigi Põhiseadust.
Eesti suurmeediaettevõtete Delfi Meedia, Õhtulehe ja MTÜ Eesti Meediaettevõtete liidu esindaja on vandeadvokaat Mari Männiko, kes ei oska õiguslikke hinnanguid anda ja seda kinnitas ka Prokuratuur. Küsimus on, kas Mari Männiko tunneb isiklikult avalikke teenistujaid kohtusüsteemis ja mis on see stimulaator, et ta ei soovita suurmeediaettevõtetel kustutama inimese kohta valeandmeid ja faktivigadega artikleid ning esindab meediettevõtteid kohtus et tõestada: “Inimeste maine kahjustamine ja tühistamine on õilis ja moraalne tegevus, ning põhiseadus siin ei loe.”
Fonte.News on osalemas ka eksperimendis ja tänu eksperimendile, on saavutatud mitmeid edulugusid ülekohtu lõpetamiseks inimeste suhtes. Mõned kohtuprotsessid on käimas(pole mõistlik veel avaldada), paljude inimeste info avalike teenistujate tegevuste kohta on alles analüüsimisel ning sellest tulenevalt paljud artiklid avalike teenistujate kohta on ootel. Avaldame need kohe, kui faktid on kontrollitud.
Kui sinul armas lugeja on rääkida oma lugu, palun anna teada, anonüümsus on garanteeritud. Saada vihje aadressile: info@fonte.news
Artikli autor Veiko Huuse
Loe lisaks:
