Eesti Vabariigi territooriumil pole praegu muud sõda kui rahva sõda valitsuse julmade otsuste vastu.
Teatavasti oli Eesti Vabariik esirinnas kinnitamaks, et Ukraina ründamine pidavat tähendama Putini soovi taastada kogu NSV Liidu territoorium. Eks ikka selleks, et pärast vallutada Euroopa ning varsti ka terve Maakera.
NATO luureteenistus, kes hoiatas Ukraina sõja eest, pole aga Balti riikidele sama hoiatuse sõnumit saatnud. Ja veel vähem nõudnud, et kui Nursipalu kodusid maatasa ei tehta, siis NATO
lahkub Eestist. Ometi on USA-l märksa pikem kogemus külmast ja kuumast sõjast NSV Liiduga kui Kaja Kallasel. Olgu siis sõjast Vietnamis, Iraagis, Süürias, Koreas või Afganistanis(enam kui 20-s riigis), kus sõditi alati võõral maal. Need lahingud olid kohalikele katastroof, suurriikidele endile märksa vähem(kannatas maksumaksja, kelle raha eest sõdasid rahastati ja mille arvelt relvatehaste omanikud rikastusid…).
Kuigi NATO ei näinud seoses Ukraina sõjaga mingit otsest ohtu Eestile, tormati sellegi poolest Nursipalus järjekordselt eestlaste kodude kallale nagu seda tehti üheksakümnendatel tagastamise kampaaniaga, mis pidi justkui heastama Stalini kuriteod, aga sundis hoopis tuhandeid eestlasi sünnimaalt lahkuma, nii et elanike arv vähenes katastroofiliselt, sest (välis)eestlased ei mõelnudki Eestisse naasta – neil olid piiri taga ammu olemas uued ja kaunid kodud.
Parimal juhul viibivad välismaised pärijad sünnimaa lukskorterites mõned kuud aastas. Halvimal juhul on „suuremeelselt“ tagastatud kinnisvara muudetud hoopis suureks äriks eestlaste kodudega. Ja see on ka ainus äri, mis õilmitseb, sest pärast NSVL Liidu lagunemist tekitati kahjuks kogenematute ja ahnete uute rahvusliidrite poolt tõeline geopoliitiline katastroof, hävitati suures osas nõukogude ajal loodud põllumajandus, tehastest ja vabrikutest rääkimata. Isegi Kreenholmi ei ole enam see, mis oli kord meie vabariigi uhkus.
Jah, ma rõhutan sõnapaari „geopoliitiline katastroof“, sest just selle Putini väljendiga õhutatakse kõikjal läänes sõjahirmu, mitte ainult Eestis. Keegi ei tohi kahelda, et vastav ütlus polnud sõjakuulutus Balti vabariikidele, vaid üksnes hinnang sellele, mis endisel NSV Liidu territooriumil üheksakümnendatel juhtuma hakkas: Venemaa rööviti oligarhideks hakanud tippnomenklatuuria poolt veel rohem paljaks kui Eesti, kuna neil oli ju rohkem röövida!
Järelikult ei pruugi pidevalt korrutatav Putini lause geopoliitilisest katastroofist sugugi mitte tähendada soovi kogu maailma vallutada, mis on veneviha õhutajate üks põhiline argument, sest igas Venemaa liidri ütluses on vaja otsida ulmelist allteksti, et teha absurdseid otsuseid, mis meie rahva olukorda veelgi halvendavad. Kas tõesti peavad Nursipalu elanikud seepärast kodudest ilma jääma, et ehk Putin siiski ja millalgi…? Aga Nursipalu ei toimu „millalgi“, vaid just praegu!
Kui eestlasi jätkuvalt kodudest välja aetakse, siis suretame me end ise välja ka ilma Venemaa abita. Lõuna-Eesti geopoliitilist katastroofi ei saa kuidagi õigustada Eesti Vabariigi kaitsmisega, sest eestlased tunnevad end üha kaitsetumalt just tänu oma valitsuse (mitte Venemaa!) otsustele, olgu selleks mitmed rahvast röövivad reformid või ka energia- ja metsakriis.
Samas meenutab näiteks tasuta ühistransport iga päev, et oli ka aegu, kui tõesti rahvale mõeldi.
Keskerakond pole suutnud kõike lammutada, mida nende partei oma parimatel aegadel elanike heaks tegi. On loomulikult kurb, et nad on kaotanud kunagise populaarsuse, sest teiste parteide kõlavad loosungid ei asenda keskerakonna tegelikke tegusid eestlaste elushoidmisel.
Pettunud valija tahaks loomulikult valida midagi täiesti uut, aga ükski uhiuus partei ei paku välja
usutavalt mõjuvat konkreetset algatust, kuidas inimeste olukorda kriisi ajal tõepoolest süvitsi
parandada. Kõik jääb rohkem suure sõnadega kõlksutamise tasemele. Ja eks kõige kindlamad käed on (meedia)propagandas loomulikult reformiparteil, keda valivad need, kes ei raatsi ühtegi senti oma tulust loovutada ja on raudkindlalt astmelise tulumaksu vastu, erinevalt keskerakonnast ja sotsiaaldemokraatidest. Mis sellest, et paljud reformipartei pooldajad on ise rikastunud kinnisvara äriga ehk äriga, mis on suuresti üles ehitatud kaasmaalaste kodude ja maade omastamisele. Erastatud vabrikud ja tehased meil ju suurt kasumit ei anna, need on lastud enamasti pankrotti minna. Rikastunud on vaid mõned nõuka aegsed direktorid, mitte töötuks muudetud proletariaat.
Hõiskamine, et liberaalne majandus olevat õitsengu alus kõlab seega pigem mõnitusena. Reformipartei otsuste üle ei rõõmusta enam Isegi mitte paljud ettevõtjad, sest muudele muredele on lisandunud ka elektrikriis! Jah, oravakeste populaarsus kasvas mühinal tänu Ukraina sõjale ja seda hoolimata olmekriisist. Asi pole seejuures kahjuks ainult osavalt tekitatud venehirmus, vaid ka selles, et paljudele poliitikakaugetele kaunishingedele meeldib rohkem jõukate kõnelejate stiilne välimus kui nende juttude sisu, rohkem näilisus kui tegelikkus. Ja nii usutakse reformipartei „kindlaid käsi“ sama süüdimatult nagu kunagist superkõnekat reklaami peatsest jõudmisest viie parema riigi sekka.
Ainus lootust andev tõsiasi praeguste valimiste eel on see, et kui omandi reformi traagika jäi
murrangulisel ajal suuresti vaid kodud kaotanute endi mureks, siis nüüd on eestlased märksa aktiivsemad ja julgemad Nursipalu kaitstes. Ehk ometi kord märkavad ka rikkad ja ilusad valijad, et reformierakonna poliitikud hoolivad nende kodudest ja Maarjamaa kaunist loodusest tegelikkuses märksa vähem kui oma ilukõnedes.
Rahvast aitaks kriisiajal ellu jääda mitte Eesti poliitika täielik allutamine sõjahirmule ja pidev elanike ahistamine mõttetute korralduste ja reformidega, vaid hoopis astmelise tulumaksu kehtestamine ja kontroll riikliku Eesti Energia rikastumise soovi üle.
Eesti Vabariigi territooriumil pole praegu (õnneks!?)muud sõda kui rahva sõda valitsuse julmade otsuste vastu.
Väikeriigil on ellu jäämiseks parem sõda vältida, kui ei soovita korrata Liivimaa või Preisimaa saatust. On äärmiselt vastutustundetu seada kogu riik ja rahvas ohtu upsakate manitsustega, et õilis sõda olevat parem halvast rahust ja kurjategijaga ei tohtivat keegi eales kokku leppida.
Miks ei soovi kohalikud hirmutajad kuulda võtta meeleheite karjet „Nursipalu peab võitma!“? Millal me saame jälle kord valitsuse, kes ei võitle venelaste vastu, vaid eestlaste heaks?
PS Reet: “Kui rahvas võidab, siis ehk suudame sõda Eestis vältida.”
Artikli allikas Nelli Teataja 17.02.2023, autor Reet Kudu. Artiklit toimetanud Veiko Huuse
“Maailma ja riikide Poliitika pole kunagi loodud rahu, võrdsuse ja vabade rahvaste kaitsmiseks. Maailma poliitika on ülesse ehitatud autoritaarse maailma juhtimise mudelina, kus prioriteet on väikese grupi – Kabali – võim ja kasu(rahaline). Ainus ja ainult ainus lahendus vabade rahvaste, rahvuste ja kogukondade ellujäämiseks on Rahva Võim, ilma vahendajateta ja poliitikuteta(parasiitideta)” – Veiko Huuse
Loe sarnasel teemal lisaks:
