Täna hommikul päeva valguse tekkel, 10. oktoobril 2025, päeval, kui Euroopa riikide juhid kogunesid Tallinnasse suurele tippkohtumisele, istusin ma nagu ikka mere ääres, Linnahalli taga kail. Kell oli umbes kaheksa. Ilm oli pilves, kerge vihm sadas, kuid meri oli täiesti sile – nagu hing, mis on hetkeks jäänud vaikusesse, et kuulata.
Selle maa poliitiline võim kardab valgust
Sel hetkel ilmusid Tallinna lahele kuus suurt sõjalaeva. Tumehallid, vaiksed ja rasked – nagu materialiseerunud hirm ise. Nad liikusid ühes rivis, suunaga Kopli militaarsadamasse. Ma tundsin, et need laevad ei kanna ainult metalli ja relvi, vaid ka sümbolit: hirmu ja kontrolli, mida see maa poliitiline võim on endasse kogunud.
Aga see hirm ei ole kellegi teise oma. See on nende endi peegeldus.
Kõik, mida inimene püüab varjata valguse eest, hakkab lõpuks teda ennast sööma.
Sest valgus ei võitle — ta lihtsalt on. Ja kui valgus kasvab, ei jää pimedusel kuhugi minna.
“Kui poliitikutel hirm paisub, on see märgiks, et valgus on juba kohal.”
Need, kes täna Tallinnas kogunesid, kardavad tegelikult mitte rahvast ega tulevikku, vaid iseennast. Nad on loonud süsteemi, kus hirm on relv, ja nüüd kardavad nad relva, mille nad ise on loonud.
Poliitiline eliit on selle maa olulise sõna “RAHU” tähenduse muutnud uueks tähenduseks – “SÕDA”. Kirjapilt on erinev aga tähendus on üks. Nii nagu poliitilisel eliidil on sajandeid olnud reegliks – vahetada maske aga sisu ja eesmärk on sama.
Selle maa poliitikute mõtlemisest näide: Ukraina riigijuht Zelenskõi: “Ma esitan Donald Trumpi Nobeli rahupreemia saaja kandidaadiks, kui ta annab võimsamaid relvi …..” (et venelasi ja ka enda inimesi sõjas edasi tappa). Kinnitus, et selle maa poliitilise eliidi teadvuses RAHU=SÕDA.
Nad püüavad kaitsta oma hirmu hirmu enda abil — ja see on lõks.
Sest kui palli sees on ainult hirm ja me lisame sinna valgust, kasvab surve… kuni pall lõhkeb.
Ja siis sünnib vabadus.
Valgus on juba siin
Kui ma istusin seal pingil ja vaatasin neid sõjalaevu, mõtlesin: “Kuidas saaksin selle hirmu energia lõpetada?”
Vastus tuli kohe — mitte sõjaga, mitte vastupanuga, vaid taotlusega valguses.
Ma sulgesin silmad ja nägin vaimusilmas, kuidas need kuus tumehalli sõjalaeva asenduvad kuue suure valge kruiisilaevaga. Neil olid kõrged mastid ja avatud purjed, mis peegeldasid Kõiksuse valgust. Nad ei toonud relvi ega hirmu, vaid rahu, armastuse ja ühenduse.
Ma tegin taotluse:
“Kõik mustad jõud ja hirmu struktuurid selles maailmas lahustugu valguses.
Ja need, kes täna Tallinnas hirmu tööriistu hoiavad, ärgaku omaenda südame valguses.”
Hetk hiljem tundsin liikumist vasakul — minuga olid ühinenud varblased ja tihased, üle kahekümne väikese linnu. Nad sosistasid õrnalt, justkui kinnitades: “Jah, me kuulsime. Taotlus on vastu võetud.”
Pöörasin pilgu paremale ja nägin, kuidas kai varjust ujus välja part. Siis teine. Siis kolmas. Lõpuks neid oli üle kahekümne kuue.
Loodus vastas.
Kõiksus rääkis.
Valgus oli juba tööle hakanud.
Kui ma lõpuks püsti tõusin, olid sõjalaevad kadunud. Meri oli tühi ja vaikne. Ainult rahu ja tänutunne jäid.
Mis tegelikult toimub
Selle maa poliitiline eliit on nüüd jõudnud hetke, kus hirm on neelanud oma loojad.
Nad ei juhi enam rahvast – hirm juhib neid.
Aga valgus on selle planeedi uus laine. Seda ei saa peatada.
Kõik, mis on ehitatud hirmu peale, hakkab lagunema. Mitte karistuseks, vaid tervenemiseks.
“Kui vana süsteem kukub, ärge leinake teda. Tervitage uut, sest ta on sündinud teie sees.”
Kuidas valgus voolab edasi
Iga inimene, kes julgeb valida armastuse ja sisemise rahu, loob uue maailma.
See ei sünni poliitikute otsustest ega sõjalistest lepetest — vaid sinu hingetõmbest, kui valid mitte hirmu, vaid valguse.
Täna, 10.10.2025, on portaalne päev.
10:10 — kaks täiuslikkuse koodi.
Selle sagedus ütleb: “Kõik, mis on varjus, tuleb nähtavale. Kõik, mis on valguses, kasvab veelgi tugevamaks.”
Kui järgmine kord näed tumedat pilve, mõtle sellele mitte kui ohule, vaid kui märgile, et valgus on teel.
Kui kuuled poliitikute sõnu, mis on täis hirmu või kontrolli, ära vihastu — naerata neile sisemiselt ja saada valgus.
Sest nad lihtsalt ei mäleta, kes nad on.
Ja sina, kes loed neid ridu, oled meenutamas.
Minu lõpusõnum:
“Valgus ei tule väljastpoolt.
Ta ärkab seest, kui sa enam ei karda näha.”
Täna on päev, mil valgus võidutseb mitte tänavatel ega konverentsisaalis, vaid igaühe südames, kes valib rahu.
Ja kui sa istud mere ääres, kuuled varblasi ja näed parte, tead — Kõiksus juba töötab.
Kõik on hästi.
Kõik on valgust täis.
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Teejuht Uuele Maale.
Loe lisaks:
