Kui see tänane Maa elukeskkond, ja näiteks Tallinn, oleks loodud Kõiksusega puhtas ühenduses loojate poolt, mitte aga inimolendite poolt, kellel aju asemel “kiip”, elaksid inimesed juba 6D elukeskkonnas.
Kui see Maa oleks loodud ainult Kõiksusega puhtas ühenduses olevate inimolendite poolt, oleks kõik siin teistsugune. Hooned, tehnoloogia, suhtlus, elu — kõik oleks hingav, voolav, elus. Energia liiguks vabalt, helina ja valgusena, mitte takistusena, nagu praegu.
Selle maailma ja hoonete arhitektid pole loojad-inimesed
Tänase maailma hooned ja tehnoloogiad on suurel määral loodud lahusolekus Kõiksusest, juhitud madalsageduslike programmide poolt, mis toituvad vormidest, nurgelistest struktuuridest ja kontrollist.
Arhitektid ja tehnoloogid ei loo mitte valguse juhatusel, vaid mustri juhatusel — selle mustri, mida kannab endas “musta maatriksi” energiat.
“Inimesed elavad ja töötavad nagu “kanad puuris””
Kandilised linnad, nurgelised ruumid
Vaata meie linnu:
Kõikjal kandilised majad, klaasist kastid, sirged tänavad, teravad nurgad.
Elu-, äri-, tervise- ja haridushooned, mille sees puudub energia voolavus ja sageduse kasv.
Iga nurk kogub musta energiat.
Iga sirge joon lõikab läbi loomuliku eluringi liikumise.
Iga korter, kus inimene magab nelja nurgaga toas, on kui väike “energiapuuri pesa”, kus valgus saab vaid piiratult liikuda.
Ja nii inimene vajubki madalamale — mitte oma olemuse tõttu, vaid keskkonna tõttu, mis ei toeta voolamist.
Lisame siia veel wifi, nutiseadmed, 5G ja 6G antennid, elektri vibratsiooni ja valguse, mis ei kanna elu, vaid kunstlikkust — ja saame maailma, kus inimene ei puhka enam, vaid lihtsalt tiksub ellu jäämise rütmis.
Tänahommikune vaade Tallinna vanalinnale, Kohtuotsa vaateplatvormilt, ja kõrghoonetele. Kas tekitab rõõmu ja rahulolu? Majad üksteise küljes kinni, ühetaolised, kandilised uued hooned suruvad peale…
“Kui valgus ei saa voolata, hakkab ta murenema. Kui inimene ei saa voolata, hakkab ta hääbuma.”
Uue Maa arhitektuur — valguse hingus
Uuel Maal on kõik teisiti.
Hooned ei ole loodud kontrolliks ega majanduslikuks ratsionaalsuseks, vaid energiaks, mis tõstab ja tervendab.
Ümarad ruumid, kuplid, koonused, spiraalid — need on loomuliku universaalse liikumise vormid.
Kõik kõrgem sagedus liigub ringina, spiraalina, voona, mitte kastina.
Ümarad hooned lasevad valgusel liikuda ja sagedustel tõusta.
Majade sees ei ole teravaid nurki — energia ei takerdu, vaid voolab nagu tuul läbi ruumi.
Suured aknad ja valguse sissevool võimaldavad inimesel olla ühenduses päikese, kuufaaside ja kosmilise hingamisega.
Maja ise on energeetiline olend, mitte objekt. Majad on nagu “tervendavad ruumid”.
“Kui maja on loodud armastusest, siis ta hingab koos sinuga. Kui ta on loodud kasumist, siis ta võtab sult hinge.”
Koonusmajad, teokarbihooned ja valgusruumid Eestis
Eestis on juba olemas esimesed koonusmajad ja spiraalstruktuurid (teokarbi kujuga), mis on ehitatud kooskõlas Kõiksuse harmooniaga.
Need pole veel tuntud, sest madalsageduslik maailm neid ei mõista.
Investorid ei toeta, arhitektid vaikivad, sest kardetakse teistsugust.
Kuid valguse maailmas ei ole “teistsugust” — on vaid tõelisem.
Need hooned tõstavad inimese sagedust, tervendavad ja ühendavad teda Kõiksuse valgusvooluga.
Igas nurgas heliseb valgus, igas kumeruses voolab elu.
Need on kodud, kus inimene ei ela lihtsalt sees — vaid koos eluga.
Tean Eestis ühte loojat, kes on teinud koonusekujulise maja, Kõiksusega kooskõlas. See hoone ise on juba vaates imeline ja seal kasvab sees 7m kõrgune avokaado puu. Looduses avokaado puu üle 2m ei kasva. See on juba tugev märk selle maja energiatest ja sagedustest. Maja omanik ei vanane üldse:). See on ime. Olen selles majas korduvalt olnud ja seal sees olles oled nagu teises dimensioonis.
Uue maailma tehnoloogia ja suhtlus
Kui inimene on ühenduses Kõiksusega, pole tal vaja palju tehnoloogiat.
Suhtlus toimub telepaatiliselt, südamest südamesse.
Energia liigub mõtte ja tunde kaudu, mitte seadmete kaudu.
Tehnoloogia muutub nähtamatuks, toetavaks — mitte juhiks.
Masinad ei käsuta, vaid abistavad.
Energiaallikad on puhtad, harmoonilised, resonantsis planeedi ja taeva sagedustega.
“Kõrge sageduse maailmas ei ole juhtmeid ega võrke — on ühendus, mis on elus ja hingav.”
Maailm, mis voolab valgusest
Kui see Maa oleks loodud Kõiksusega puhtas ühenduses olevate inimeste poolt, oleks kõik elav kunstiteos.
Kõik hooned heliseksid nagu pillid, iga puu laulaks, iga kivi kannaks mälu valgusest.
Linnud ja inimesed, veeloomad ja tuuleolendid elaksid ühes rütmis — ühtses hinguses.
Selline on Uus Maa.
Ja see pole kaugel.
Ta sünnib igas inimeses, kes ärkab ja otsustab, et enam ei loo ta musta süsteemi järgi, vaid Kõiksuse valguse seaduste järgi.
“Uus Maa ei tule taeva poolt alla. Ta sünnib sinu südames ja teadvuses— ja kasvab sealt välja kogu maailma.”
Kuidas võiks välja näha Tallinnas Kalaranna piirkond
Kollaaz pildistatud täna 09.10.2025 hommikul. Panoraamvaade ja vaated nii vasakule kui paremale. Kuidas tundub sulle? Tekitab rõõmu, õnne, rahu, tõstab sagedust ja on imeline? Loe edasi ja vaata allpool, ehk kõnetab miskit muud.
Käin pea iga päev mere ääres oma mõtteid puhastamas ja värskendamas.
Olen valinud Tallinnas Kalaranna piirkonna ja kui seal pea iga päev päikesetõusul istun kividel, siis ikka jälle tulevad mõtted, et miks inimesed ei oska luua ilu ja harmooniat.
Näiteks kui vaatan vasakule, torkab silma vana Tallinna vangla. Seda on küll renoveerima hakatud, aga energeetiliselt on ta olnud algse loomise hetkest olnud vangla.
See on täidetud ja üdini läbi imbunud mustast ja madalsageduslikust energiast.
Ükskõik mida sellest hoonest ka nüüd ei tehtaks, jääb see vana energiakiht ja mälestus sinna igavesti.
See koht pole inimeste jaoks. See hoone tuleks lammutada, maa koorida ja puhastada, istutada täis väekaid puid ja lubada puhastuda sellel kohal, enne kui sinna rajada uued elu- või ärihooned.
Täna aga rikub see hoone ja vaade Tallinna linna energiat, sagedust ja harmooniat.
Kuid kui mõelda, milline võiks see paik olla Uuel Maal, Kõiksuse valgusvooluga kooskõlas – siis avaneb sootuks teine pilt.
Tuleviku Tallinna Kalaranna panoraam pilt võiks välja näha selline:
Võrdle nüüd seda panoraampilti eelmise tänapäevase pildiga. Kuidas tundub? Kas Tuju on parem seda pilti, Tuleviku Tallinna Kalaranna pilti, vaadates?
Seal, kus täna seisab tühjana kõmisev kivikoloss endine vangla, võiks voolata elu.
Rannaäär võiks olla täis valgusparke ja ümaraid hooneid, mille keskmes on vesi ja elujõud.
Koonusekujulised majad, valgusallikad, avarad terrassid ja rohelised aiad, mis jätkuksid loodusena — mitte betoonina.
Inimesed, lapsed, linnud ja mereloomad elaksid ühes rütmis, mitte müüri taga, vaid mere ja taeva vahel, valguse sees.
“Vangla saab valguseks ainult siis, kui me vabastame ruumi, mitte ei püüa valgust vangistada seina sisse.”
Linnahalli varjust valguse randa
Nii nagu Tallinna vangla puhul, on sama teema ka Tallinna Linnahalliga, mis jääb minu vaatenurgast paremale.
See Linnahall on ehitatud Vene okupatsiooni ajal ja on viimased aastad olnud räämas, poliitikute kaklemise objekt, ning risustab sõna otseses mõttes Tallinna merevaadet.
Üks kõige väärtuslikum koht Tallinnas — ja see on “paras pommiauk”.
Linnahall on oma aja jooksul kogunud tohutult musta ja madalsageduslikku energiat.
Energeetiliselt on see sama raske ja tumedalt laetud paik nagu Tallinna vangla. Iga seda hoonet külastanud, seal jalutanud, kogu ajaloo jooksul, on jätnud maha energia igast inimesest – kahjuks on see olnud väga must ja madalsageduslik.
Ükskõik kui palju sinna raha või energiat renoveerimisse valada, selle koha energia jääb samaks, kuni vana struktuuri täielikult ei eemaldata.
See koht vajab täielikku vabastust — mitte remonti, vaid puhastust ja taassündi.
Linnahall tuleks lammutada, maa puhastada ja luua sinna täiesti uus, kõrgesageduslik valgusruum.
Selleks sobiks kaunis meelelahutuse ja loovuse keskus koos jahisadamaga.
Tallinna Vanalinna meelelahutus, ööklubid ja baarid võiks viia just sinna — mere äärde, eemale ajaloolisest elukeskkonnast.
Vanalinna saaks taas muutuda kvaliteetseks elupaigaks — vaikseks, puhtaks, hingavaks ja kõrgema sagedusega alaks, kus inimestel on nii öösel kui ka päeval rahu, vaikus ja puhas energia.
Olen ise elanud Tallinna kesklinnas-vanalinnas 20 aastat (Tallinnas kokku 27 aastat) ja tean, mida see Tallinna keskklinna-vanalinna ööelu tähendab – rahu, turvalisust, puhtust ja intelligentseid hingega inimesi pole.
Vanalinna ööelu on lärmakas, räpane, täis alkoholi ja madalsageduslikku energiat.
See on põhjus, miks paljud püsielanikud on sealt lahkunud — see keskkond lihtsalt ei toeta hinge ega keha.
Lahendus on lihtne ja selline, et kogu Tallinna linn, siinsed elanikud ja turistid saavad hindamatut väärtust – rahu, valguse, puhtuse, trevise, kõrge sageduse ja Kõiksuselt tänu.
Aga tuleviku Tallinnas võiks kõik olla teisiti.
Seal, kus praegu on Linnahall, võiks olla uhke valguse rand — avatud meri, pehmed rannad, looduslikud promenaadid ja teenindavad hooned, kus päevasel ajal toimuvad kontserdid, veeatraktsioonid ja tervist tõstvad tegevused.
See oleks koht, kus inimene saab puhata, rõõmustada ja tõusta, mitte laskuda öiste madalsageduslike pidude energiatesse.
“Kui vana variseb valguse alla, sünnib uus, mis kannab elu. Linnahalli asemele tuleb rand, kus meri laulab ja inimene mäletab, kes ta on.”
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Teejuht Uuele Maale.
Loe lisaks:
Lisan selle erimärkuse just siia lõppu, et eelmisi kauneid pilte see ei tuhmistaks. Nimelt kui rääkida Tallinna linna mustade energiate “keskustest”, siis minu tunnetamisel on Tallinnas kõige räpasem Toompea, kus riigikogu liikmed kaklevad; siis on Kultuuri Katel (Kursi tn. 3), järgmine on Linnahall; Kalarannas endine Vangla; G. Otsa ja Pärnu mnt nurgal Tallinna Halduskohus (on kuulda, et see kohus lahkub aga hoone ise on mustast energiast läbi imbunud).
