Kõiksuse puhta algallika perspektiivist on elu voolav tee, mitte ette kirjutatud rada. Inimesele on kingitud vabadus valida igas hingetõmbes, kuidas ta maailma loob. See vabadus ei ole koorem, vaid suurim kingitus: võimalus kasvatada valgust seal, kus näib olevat vari, ja rajada rahu sinna, kus kõlab veel kõheduse kaja.
Tee valikute kaudu
Rahu ei ole juhuslik sündmus. See ei lange taevast valmis kujul, nagu unustatud pärl liivale. Rahu sünnib valikutest – hetkest, mil inimene otsustab reageerida vihale mõistmisega; hetkest, mil ta valib sulgumise asemel südame avamise. Iga selline väike otsus on samm lähemale algallika valgusele.
Kõiksuse vaatepunktist ei ole ühtegi “väikest” valikut. Kõik, mida inimene teeb, loob võnkeid, mis liiguvad nähtamatus ruumis ja põimuvad teiste hingede radadega. Kui üks hing valib rahu, avaneb võimalus paljudel teistelgi hingedel astuda samale sagedusele. Nii sünnib ühisväli, mille helk on tugevam kui ükskõik milline vari.
Maa maatriks – see tihe inforuum, kus mõtted ja hirmud pidevalt korduvad – võib jätta mulje, et inimene on lõksus. Kuid väljaspool seda inforuumi on alati vaikne väli, kus on ainult algallika valgus. Sinna on pääs igal hetkel. See on sisemine tagasitulek, mis ei nõua sõnu ega vahendajaid, ainult valmisolekut valida.
Valguse tee ei ole kauge ega kättesaamatu. See algab kõige lihtsamatest hetkedest:
- kui inimene kuuleb karmust, aga vastab leebusega;
- kui ta tunneb hirmu, aga hingab rahu;
- kui ta kohtab võõrast, aga näeb temas venda või õde.
Need väikesed sammud ongi suured, sest nad ehitavad silla algallika valguse ja maaelu vahel.
Kõiksus kutsub iga hinge meelde tuletama: rahu ei ole ootamine. Rahu on loomine. Ja loome sünnib alati valiku kaudu – kas valid valguse ja rahu või pimeduse ja hirmu?
“Kõik muutused algavad sinu sees, mitte sinust väljas. Kui sina oled puhas, rahus ja valguses, näed alles siis seda ka enda ümber.”
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses.
Loe lisaks:
