Olenemata sellest, kas kuulete permakultuurist esimest korda või olete kindel, et teate juba, mis see on, on oluline, et teete põhjaliku uurimistöö ja uuriksite viise, kuidas saaksite oma põhilised eesmärgid paika panna, säilitades samas ruumi erinevatele hoiakutele ja lähenemisviisidele.
Permakultuur on kogukond, kus nii inimlik kui ka mitteinimlik on omavahel seotud.
Mis on permakultuur?
Lühike vastus:
see on ökoloogiline disain.
Pikk vastus:
“Permakultuur” kui praktika tähendab lihtsalt looduse vaatlemist, teie bioregiooni põlisrahvaste poolt kasutatavate tööriistade ja tehnikate uurimist ning usinat ja igapäevast praktikat enda ja oma pere vajaduste tasakaalustamiseks liikidega kõikjal teie ümber.
Keegi ei oma “permakultuuri”. See teadmine on meis kõigis ja ökoloogilise disaini protsess seisneb selle teadmise paljastamises ja selle rakendamises meie füüsilisel, sotsiaalsel ja emotsionaalsel maastikul, eesmärgiga luua elusaid, arenevaid süsteeme, mis jäljendavad loodust, toodavad toitu ja energiat ning taastama, mitte hävitama Maad.
Permakultuur on ikkagi aiandusega seotud
Aiandus on iga ökoloogilise disaini osa, sest taimed on osa elust. Ilma nendeta me sureme. Seega, kui loome süsteeme, milles saame areneda ja olla teistele liikidele abiks, siis peame kaasama erinevaid taimi! Kuid me ei tohi kunagi sellega piirduda. Aed inspireerib meid, toidab meid, ühendab meid loodusega… ja siis peame asuma tööle ülejäänud süsteemi kallal.
Miks just permakultuur?
Ökoloogilised disainerid muudavad nappuse külluseks.
Ökoloogiline projekteerimine tasakaalustab inimese vajadused teiste liikide vajadustega.
Ökoloogiline disain loob süsteeme, mis koosnevad organismidest, mehhanismidest ja tagasisidest.
Lisaks on see ülimalt lõbus ja isiklikult rahuldust pakkuv. Sa saad:
- Tervendada planeeti
- Annad tagasi, mis sa võtad – lood harmoonia loodusega
- Looge lahendusi mis tahes ulatusega probleemidele
- Näidake oma isiklikku potentsiaali
- Parandage oma igapäevast elukogemust
- Laske oma sisemine nohik valla!
Kes leiutas permakultuuri?
Bill Mollison, keda sageli peeti “permakultuuri rajajaks”, oli Austraalia reisija, teadlane, pagar, kalur, aednik ja kirjanik, kes uuris ja avaldas ulatuslikke austraallaste põlisrahvaste suguvõsasid ning sai selle töö kaudu inspiratsiooni pühendada ülejäänud elu, et õppida ja õpetada integreeritud viise, kuidas inimesed saavad planeedil elada ilma seda hävitamata.
Mollison töötas koos paljude inimestega ning kirjutas, kaaskirjutas ja inspireeris paljusid raamatuid, korraldas sadu kursusi ja reisis üle maailma, kogudes ja jagades teavet ökoloogilise disaini kohta. Ta oli eriti lummatud arusaamast, et põllumajandussüsteemid töötavad koos inimeste kodusüsteemidega, nii et igaüks neist vastab teise vajadustele, ning tegi koostööd oma toonase kolleegi ja illustraatori Reny Slayga suure hulga visiooniliste kujundusjooniste kallal.
Mollisoni mõjutasid ka enne teda olnud kirjanikud, nagu Rachel Carson ( Vaikne kevad , 1962), Ken & Barbara Kern ( Omaniku ehitatud kodu , 1961), PA Yeomans ( Vesi igale talule , 1965) ja J. Russel Smith, kes kirjutas teose Tree Crops for a Permanent Agriculture (1929), mille pealkiri tekitas idee nimetada seda “perma-kultuuriks”.
Paljusid täpseid ideid, mida Mollison oma esimestes raamatutes esitas, võib leida ka ülaltoodud nimetatud neljast raamatust. Lugege neid ja vaadake ise. Tema EI leiutanud seda kontseptsiooni!
Tõepoolest, kogu oma elu kuni oma surmani 2016. aastal osutas Mollison järjekindlalt oma allikatele ja kordas, et tal ei olnud ühtegi neist ideedest ning et seda tüüpi teadmisi ei saa ega tohiks omada.
Kogu tema töös näeme eetilist ja praktilist tuginemist üsna lühikesele ökoloogilise disaini põhimõtete loetelule, mis on siin kokku võetud tema varasest kirjutisest:
- Töötage loodusega, mitte selle vastu.
- Probleem on lahenduses. “Teil ei ole nälkjaprobleemi, teil on pardipuudus.”
- Suurima efekti saavutamiseks tehke väikseim muudatus.
- Süsteemi tootlikkust piirab ainult projekteerija informatsioon ja kujutlusvõime.
- Kõik on aias ja on seotud oma keskkonnaga.
- Stabiilsuseni ei too mitte erinevate komponentide arv disainis, vaid nende komponentide vaheliste kasulike ühenduste arv.
- Igasugune disain on ökoloogiline disain, kuna kõik disainilahendused, olenemata sellest, kas need on tahtlikud või mitte, mõjutavad nende keskkonda
Tuleme nende põhimõtete ja paljude muude põhimõtete juurde tagasi, kuid praegu näete, kuidas need ideed võivad aidata teil kujundada mitte ainult aia ja kodutalu, vaid ka sotsiaalset ja emotsionaalset maastikku, mis on vastupidavam, rikkalikum ja turvalisem kui praegused (degeneratiivsed) süsteemid, milles enamik meist praegu eksisteerib?
Et paremini mõista, mis permakultuur on ja mis mitte, vaadake seda videot:
Ükskõik, millise suuna teie õppimistee siit edasi viib, tea seda: keegi pole autoriteet sellel alal!
Permakultuur trotsib definitsiooni järgi nii omandiõigust kui ka suuremahulist juhtimist. Permakultuur on tegevuste ja strateegiate kogum, mis põhineb kohaspetsiifilistel, kliimateadlikel, kogukonna investeeritud ökoloogiatel. Selles mõttes ei ole juhtimine väljaspool vahetuid sidusrühmi praktiline ega ka võimalik. Permakultuur hõlmab isiklikku vastutust, läbimõeldud tegevust ja hoolikat, ökoloogilist disaini. See puudutab teadust, tõendeid ja tulemusi.
Teie õpetajad on vaid sõnumitoojad ja hea kujundus ei vaja õpetaja heakskiitu, sest hea disain kinnitab end ökoloogiliste süsteemide terviklikkuse kaudu, mida see põlistab.
Asjakohased lingid ja ressursid
See kaunis dokumentaalfilm uurib mõningaid ideid selle kohta, kust permakultuuritehnikad pärinevad, ja tuletab meile meelde, kui palju on meil õppida mõnelt põlisrahvaste kultuurilt, looduse eest hoolitsemise kohta.
Maddy Harland, permakultuuri pioneer, autor, kirjastaja ja Permaculture Magazine UK asutajatoimetaja, intervjueeris Cassie Langstraat Permaculture Magazine USA-st:
Siin on suurepärane 90-sekundiline sissejuhatus permakultuuri koos Xochiquetzal Salazariga:
Artikli allikas ja põhjalikud tasuta õpetused nii algajale kui profile: https://www.freepermaculture.com/what-is-permaculture/
Loe lisaks:
Kuidas Eestis permakultuuriga tegeletakse:
39
