Kas Tanel Kiik peaks kompenseerima kõik kahjud või põgeneb ta vastutusest? Kui karantiini isikule ei ole otseselt määratud, kuid sellele vaatamat ta on allutatud testimisele, sellisel juhul võib olla moraalse kahjuga. Viimase puhul hüvitise suurus jääb iga juhtumi (testimise korral) Eestis hinnanguliselt 4000 euro piiresse. Kahju materiaalset aspekti ei pea moraalse kahju puhul tõendama, kui teile on tekitatud kannatusi ja kahjustatud üldist heaolu.
Vabaduse Ühenduse esimees Ossi Tiihonen väidab 27. augusti 2024 X-platvormi postituses, et andis talle 2021. aasta novembris määratud karantiini kui ”kahtlustatava kokkupuutumise” koroonaviirusega halduskohtusse. Nüüd on kohus otsustanud, et tema 2021. aasta novembris määratud karantiin oli ebaseaduslik vabaduse võtmine.
Tiihonen ütleb, halduskohus märkis oma otsuses, et esimesel kolmel päeval oli tegemist ebaseadusliku vabaduse võtmisega.
„Halduskohus ei võtnud seisukohta kõige olulisemas küsimuses ehk selles, et sadadele tuhandetele inimestele kehtestati täiesti seadusevastaselt karantiinid …,“ kirjutab Tiihonen X platvormil.
Kahjuasi esitatakse ringkonnakohtusse, kuigi on olemas õiguslikult siduv vabaduse võtmise otsus, mida võib kohus arvestada hüvitise määramisel.
Kehtestatud koroonakarantiinid olid ebaseaduslikud
Konservatiivse hinnangu kohaselt on Soomes antud aastatel 2020-2022 umber 300000 korraldust, millega on 5-10 päeva määratud karantiin.
Helsingi halduskohtu otsus:
Ülaltoodud otsus allalaaditava pdf-dokumendina: siit
Põhja-Soome kaks halduskohtu otsust:
Ülaltoodud otsus alla laaditava pdf- dokumendina: siit
Kohtuotsus alla laaditava pdf- dokumendina: siit
Helsingi halduskohtu otsus:
Ülaltoodud otsus allalaaditava pdf-dokumendina: siit
Tiihoneni apellatsioonkaebuses oli käesolevas asjas laiem seisukoht, kui halduskohus oma pädevuse piires kaalus, et positiivsed PCR-testi tulemused ei vasta pandeemia määratlustele ega piirangutele.
„Eeltoodud haldusõigusotsused illegaalsete karantiinide, aga ka näiteks spordisaalide ebaseaduslike sulgemiste kohta näitavad kõigele vaatamata, et ausaid kohtunikke kohtutes siiski leidub ning ebamõistlikud korraldused tuleks ja tuleks edasi kaevata kohtusse,“ ütleb Tiihonen.
Rahvusringhääling teatas 8. detsembril 2021, et Eestis kehtestas täitevvõimu organ (valitsus) oma haldusaktiga (korraldus) karantiini positiivse PCR testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele.
Kas Covid pandeemia eestkõneleja Tanel Kiik võtab vastutuse ja korvab isiklikult kõik kahjud eestlastele?
Tanel Kiik ütles nii: https://www.mu.ee/uudised/2020/03/10/karantiin-nuud-eestis-kohustus-mitte-soovitus
Sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Andras Kralla. Karantiin nüüd Eestis kohustus, mitte soovitus – Meditsiiniuudised,
Mu.ee (20. märts 2020)
Eesti Terviseametile ja Eesti Õiguskantslerile saadetud avalduse leiad SIIT:
Kokkuvõtteks on avalduse leheküljel 15 leitud, et:
Teiselt poolt, kui karantiini isikule ei ole otseselt määratud, kuid sellele vaatamata isik on ilma mõistliku nakkuskahtluseta allutatud testimisele, sellisel juhul on tegemist moraalse kahjuga. Kahju materiaalset aspekti ei pea moraalse kahju puhul tõendama, kui isikule on tekitatud kannatusi ja kahjustatud tema üldist heaolu.
Eeltoodust tulenevalt väidetakse, et vaidlustatud teadaolevad otsuste põhjendused ei vasta haldusotsuse nõuetele oma ebapiisavuse tõttu. Asjas ei ole tõendatud ka põhjuste esitamata jätmise tingimuste olemasolu, seetõttu tuleks kõik Terviseameti karantiini määramise otsused tuhandete isikute puhul koheselt õigusvastaste otsustena tühistada.
Alates lk 5jj on alajaotus: „Karantiini määramised Eesti Vabariigis on tuhandete isikute segregatsioon testi alusel: PCR-testiga seotud sunnimeetmete kasutuselevõtt”
Lk 8 on esitatud Austria kõrgeima kohtuastme selgitus
d) Austria Vabariigi Konstitutsioonikohtu selgitus – märts 2023 (kohtuprotsess: E1737/2021) (viide 15)
Testitulemuse alusel määratud isolatsioon või karantiin on vabaduse võtmine vastavalt 1. jaanuaril 1991. aastal jõustunud Austria isikuvabaduse kaitse seaduse (Bundesrecht konsolidiert, PerFrSchG) artiklile 1 ja 1953. aastal jõustunud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 5, nagu Austria Vabariigi Konstitutsioonikohus (Verfassungsgerichtshof, VfGH) selgitas oma 2. märtsi 2023. aasta otsuses E1737/2021. Õiguslikust seisukohast tuleb seda määrust käsitleda vangistusena. Isikuvabaduse ebaseaduslik äravõtmine on kriminaalkoodeksi § 99 (Strafgesetzbuch, StGB) järgi kuritegu. Tegemist on olnud kümnetelt tuhandetelt inimestelt põhjendamatu vabaduse võtmise katsega, mis viidi läbi – vähemalt piiratud – kavatsusega, sest valitsus oli valepositiivsete testidega seotud probleemist teadlik.
Artikli toimetas Revo Jaansoo
Allikad: X.com, Ossitiihonen.com, Facebook.com, Ossitiihonen.com, ERR
39
