Poliitiline eliit räägib põhiseadusest ja õiglusest, nad räägivad väga palju, räägivad ja kiruvad, tekitavad müra, külvavad hirmu, koguvad poliitilist "võimu kapitali", nad oskavad suunata rahva tähelepanu põhiprobleemilt eemale sinna, mille vastu rahvas kõige rohkem protesteerib. Nad teavad, et rahvas ei oska suures osas juriidilist keelt ja ei saa aru tegelikult sõnade tähendusest, ei saa aru sõna jõust. Nendele poliitikutele see olukord vist meeldib. Rahvas ise aga jääb alasti.
Eestis on tuhandeid keerukaid seaduseid ja õiglust need ei garanteeri. Põhiseaduse järgi on Eestis võimude lahusus - kaks kontrollimatut võimu: Kohus ja riigivalitsus - mõlemad on korrumpeerunud. Rahval puudub kõrgeim otsustusõigus. Mis on lahendus?
Minu nägemusel on Eestis kujunenud välja süsteemne ja koordineeritud tegevus, kus inimese eraelu on muutunud müüdavaks kaubaks ja kasuteenimiseks. Seda kasutatakse meedia, õigussüsteemi ja ärihuvide vahelise tiheda koostöö kaudu.
Kui kohtunikud Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets ei järgi seadusi, siis tekib õigustatud küsimus: kas Eestis kehtivad seadused kõigile või mitte? Kui kolme kohtuniku kolleegium langetab otsuse, mis on üheselt vastuolus seaduse sõnastuse ja mõttega, ei saa seda pidada juhuslikuks eksimuseks – see viitab süsteemsele probleemile.
Eestis on täna olukord, kus kumbki võim – poliitiline ja kohtusüsteem – on iseendale suunatud ning keegi neid tagasi kutsuda ei saa, kas see tähendab, et demokraatlik kontroll ja tasakaal on Eestis kaotanud oma tegeliku jõu?
Vabamüürlaste lemmik spordialad on ka rahva lemmikud. Sport, poliitika, raha, meedia on vabamüürlaste kontrolli all. Kuid paljud ei tea, et need sisaldavad sümboolikaid, millel on rituaalsed tähendused. Sümbolite eesmärk on programmeerimine.