Eraelu müük Eestis – keelatud äri, mida juhivad meedia, kohtud ja prokuratuur
Minu nägemusel on Eestis kujunenud välja süsteemne ja koordineeritud tegevus, kus inimese eraelu on muutunud müüdavaks kaubaks ja kasuteenimiseks. Seda kasutatakse meedia, õigussüsteemi ja ärihuvide vahelise tiheda koostöö kaudu.
Eesti rahval on põhiseaduslik kohustus kaitsta Eestimaa suveräänsust. Peame tegutsema.
Eesti rahval on põhiseaduse § 54 järgi kohustus kaitsta Eestimaa suveräänsust. Vaata videot Eestlaste Teisest Avalikust Koosolekust 29.03.2025.
Eesti kohtusüsteemis puudub õiglus: kohtunik Kädi Vaker rikub seadust ja süütuse presumptsiooni
Kohtunik Kädi Vaker sattus õigusekspertide ja AI robotite uurimisse ühe kannataja looga. Uurimise käigus avastati mitmeid seaduserikkumisi.
Kohtunike avantürism kahjustab demokraatiat
Kui seaduste litsentsi ja rihma atribuutide vahel valitseb tasakaalustamatus, kui seadused muudavad valitsuse valitsemise liiga lihtsaks või võimatuks, võib demokraatia lõppeda türanniaga, kus kogu või liiga palju võimu koondub valitsusele kodanikuvabaduste arvelt; või selle vastand, anarhia, valitsuse funktsioonide täieliku kokkuvarisemisega.
Kas kohtunik ja tulevane peaprokurör Astrid Asi organiseerib kättemaksu ja pole erapoolik?
Kohtunik Anu Uritam tahtis ise ennast protsessist tagandada kuna ta ise kinnitas, et ta pole enam erapoolik aga kohtu esimees Astrid Asi ei lubanud ja sundis jätkama. See artikkel paljastab hierarhia kohtusüsteemis. Rahvusvaheliselt on kõigi kohtunike jaoks vankumatu reegel: kohtunik ei tohi lasta oma otsustel mõjutada meediakajastusel, avalikul arvamusel ega isiklikel rünnakutel. Kohtunik peab langetama otsuseid erapooletult ja lähtuma ainult seadustest ning tõenditest. Selle kohta on olemas rahvusvahelised ja Eesti normid, mis sätestavad kohtuniku erapooletuse kohustuse. Selles loos jääb minule mulje, et Anu Uritam on saanud oma eksimusest aru aga kohtuesimees Astrid Asi ei tunnista seda, rikkudes ise rahvusvahelisi kohtueetika norme ja seaduseid.
Kohtunik Anu Uritam: maksa 5760 eurot tagatist, seni põhiseadus sulle ei kehti?
See juhtum toob esile terava küsimuse: kas Eesti kohtunikud on tõepoolest sõltumatud ja erapooletud, või mõjutavad nende otsuseid meedia ja avalik arvamus? Anu Uritami varasemad otsused ja meediast tingitud kallutatus on tekitanud kahtlusi tema erapooletuses. Kui kohtunik ise ei järgi seadusi ja laseb mõjutada end meediarünnakutest, kas saab veel rääkida õigusriigi põhimõtetest?
Kas Eesti kohtunik Liina-Naaber Kivisoo kinnitas, et on korruptiivne: vaikimine kui vaikiv heakskiit?
Liina-Naaber Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina ja Olev Mihkelson on kohtunikud, kes on sattunud mitme erineva kohtuprotsessiga suure avaliku huvi alla. Nende tegevused pole olnud õiglased ja seaduste järgi.
Ajakirjandusvabaduse, meediaväljaande ja sõnavabaduse tähtsus
Ajakirjandusvabaduse, meediaväljaande ja sõnavabaduse tähtsust ei tohiks maha suruda vaid see peaks lähtuma kõrgest moraalist, intelligentsist, faktide põhjal, õiglane ja iga info jagaja vastutab.
Miks Eestis ei räägita avalikult ja valjult põhiseaduse muutmise vajadusest?
Miks Eestis ei taha poliitikud rääkida Põhiseaduse muutmisest ja rahva referendumist? Kui Põhiseadust nad muuta ei taha, siis nad tahavad jätkata selle hierarhiaga. Kõik muud poliitilised lubadused ei oma mingit väärtust, kui põhiseadust ei muuda.