Pikaajaline kulumine, mürasummutav ja traadita ühendus: kuidas kõrvaklapid meie kuulmist kahjustavad

0 Shares
0
0

Apple’i kasutaja ütles, et pärast mõnda aega AirPodide kasutamist märkas ta oma kõrvades kõrget helinat, mis ei kadunud.

Enda sõnul on ta oma kuulmist alati väga kaitsnud; ta ei kuula midagi valjult ja kannab alati kõrvatroppe, juhuks kui kohtab midagi, mis võiks kuulmist kahjustada. Kuid asjad läksid ainult hullemaks.

“Kui ma seda kõike ütlesin, märkan nüüd, et kui ma panen oma AirPodid kõrvu ja midagi ei mängi, kiirgavad need kõrget tooni, mis ma ütleks, et kopeerib täpselt minu tinnituse tooni, jättes mulle uskuma, et AirPodid tegelikult põhjustasid. minu tinnitus,” kirjutas kasutaja.

Alates lõime – „AirPods põhjustab tinnitust?” – Apple kogukonna foorumis avaldamisest 2019. aastal on üle 3200 Apple’i kasutaja vastanud sõnadega “Minul ka”.

Apple’i juhtmevabade kõrvaklappide kasutuselevõtt on kõrvaklappide kasutamisele märgatavalt mõjutanud – nooremad põlvkonnad kasutavad neid rohkem kui vanemad põlvkonnad, ütles audioloog ja Sound Relief Hearing Centeri asutaja Julie Prutsman. Viimastel aastatel on ta näinud üha rohkem nooremaid inimesi, kes on tema kliinikusse pöördunud kuulmislanguse ja tinnitusega.

AirPodid ja muud Apple’i kõrvaklapid moodustavad enamiku tänapäeval teismeliste kasutatavatest kõrvaklappidest. 2021. aastal olid Apple’i kõrvaklapid Ameerika kõrvaklappide turul esikohal . Piper Sandleri 2022. aasta küsitluses küsitleti enam kui 7000 teismelist ja selgus, et 72 protsendile kuulusid AirPods.

Audioloog ütles ajalehele The Epoch Times, et probleem ei seisne mitte selles, milliseid kõrvaklappe inimesed kasutavad, vaid tavalises nähtuses: vastutustundetus kõrvaklappide kasutamises. Mugavad juhtmevabad ja mürasummutavad funktsioonid koos parema helikvaliteetiga on inimeste liigset kasutamist veelgi süvendanud.

“See on muutumas tõeliseks probleemiks,” ütles pr Prutsman, “ja kahjuks pole nad haritud selle tagajärgedest.”

Suur annus ja pikaajaline kasutamine

Ameerika Osteopaatiliste Assotsiatsiooni hinnangul kogeb 20 protsenti tänapäeva teismelistest kuulmislangust, mis on osaliselt tingitud kõrvaklappide ja kõrvaklappide kasutamisest. Ajakirjas International Journal of Audiology avaldatud ülevaates leiti, et umbes 6–60 protsendil kõrvaklappide kasutajatest ilmnevad kuulmislanguse sümptomid, sealhulgas kuulmisraskused ja tinnitus.

Samal ajal kasutab üha rohkem noori regulaarselt kõrvaklappe. Veebruaris Michigani ülikooli küsitluses küsitleti 5–12-aastaste laste vanemaid ja selgus, et kaks kolmandikku vastanutest kasutavad kõrvaklappe ja kõrvaklappe.

Enamik inimesi teab, et valjud helid võivad kõrvu kahjustada. Brasiilia otorinolaringoloog dr Clarice Saba ütles aga, et pikaajaline madala helitugevusega kuulamine võib samuti kahjustusi tekitada.

Inimesed panevad kõrvaklapid pähe tööl, kodus ja isegi une ajal. Dr Saba ütles, et isegi kui helid ei pruugi alati olla valjud, võib tundidepikkune kõrvaklappide sees hoidmine siiski kõrvadele kahjulik olla.

Kooklea asub meie kõrvade sees. See asub kuulmekile taga ja vastutab helilainete muutmise eest elektrilisteks signaalideks, mis seejärel ajju edastatakse. Kõrvaklappide pikaajaline kasutamine koormab ja kahjustab kõrvarakke. Kui mõned neist surevad, võib tekkida kuulmislangus.

Pr Prutsman lisas, et mürast põhjustatud kahju on “annusest sõltuv” ja kumuleerub. 2021. aastal ajakirjas Medicine avaldatud uuring näitas, et teismeliste seas, kes kasutavad kõrvaklappe rohkem kui 80 minutit päevas mürarikkas keskkonnas, kannatab iga viies kuulmislangus. Riskid on 4,7 korda suuremad kui neil, kes kasutavad kõrvaklappe lühemat aega.

Olenevalt kahjustuse tõsidusest võib inimesel tekkida vähenenud helitundlikkus, probleeme heli eristamisega, tinnitust ja isegi kuulmislangust.

Kõrvaklappide pidev kõrvakanalites hoidmine võib samuti põhjustada ülekoormatud ja niisket keskkonda, mis võib soodustada kõrvapõletikku. Samuti tekitavad need suurema kõrvasisese rõhu võrreldes kõrvapealsete peakomplektidega.

Eriti kõrvasisesed kõrvaklapid hõõruvad meie kõrvade õrna nahka. “Kui te AirPodide sisestamise ajal kogemata kõrva kriimustate, võivad nahas tekkida mikromurrud, mis võivad põhjustada infektsiooni,” ütles otolaringoloog dr Michael Seidman ajalehele The Epoch Times.

Pealegi ei pruugi mõned inimesed oma kõrvaklappe regulaarselt puhastada ja nendele sattunud praht võib riski suurendada. Kuularid blokeerivad ka suurema osa kanalist väljastpoolt hapnikku, häirides kõrva mikrobiomi tervist.

“Kõrvade nahk peab hingama,” ütles dr Saba ja võrdles neid seejärel kätega. “Kui kasutate kogu aeg kindaid, võib teil tekkida probleeme.”

Mürasummutus

Viimastel aastatel on turule tulnud rohkem mürasummutavaid kõrvaklappe ja kõrvaklappe, pakkudes inimestele nii vajalikku privaatsust, et kaitsta oma muusikat ümbritsevate eest.

Mürasummutusega kaasneb aga hoiatus.

Kuna need kõrvaklapid vaigistavad keskkonnahelisid, võib nende pikaajaline kasutamine põhjustada hüperakuusiat – seisundit, mille korral aju helitaluvus väheneb, nii et isegi ümbritsevad helid, nagu köha või klaviatuuril tippimine, võivad esile kutsuda stressi tekitava reaktsiooni.

Artikli allikas: The Epoch Health

Loe lisaks:

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?