Me võime vaielda lõputult detailide üle. Muuta seadusi. Lisada direktiive. Keerata “kruvisid” siin ja seal. Aga üks lihtne tõde jääb:
tulemus ei muutu enne, kui muutuvad algtingimused.
See kehtib igal tasandil – inimeses, süsteemis ja riigis.
Muuta on vaja algtingimusi
Miks tänased poliitilised liidrid, arvamusliidrid, õiguseksperdid, teadlased, pankurid, suurettevõtjad, haritlased, religioonide esindajad pole viimase 30 aasta jooksul valjuhäälselt ja järjepidevalt rääkinud Uue Eestimaa loomise ainsast tingimusest – Uus Eestimaa põhiseadus?
Kas vaikimisel on hind? Kellele see kaos ja häving kasulik on?
Eestlane maksab selle poliitilise tsirkuse eest elu hinda, arusaamata, et see tsirkus jätkub seni, kuni pole muudetud algtingimusi.
Me elame ajastul, kus muutuste kiirus on suurem kui kunagi varem. Tehnoloogia areneb, teadus liigub edasi, ühiskondlikud normid nihkuvad. Ja ometi – vaatamata lõpututele reformidele, seaduste täiendustele ja poliitilistele vaidlustele – ei näe me sageli oodatud tulemusi. Miks?
Sest me üritame parandada tulemusi ilma, et muudaksime algtingimusi.
Võrdluseks näide: Ostad arvuti ja et sa saaksid selle arvutiga rahulikult tööd teha, pead muudkui lisama ja uuendama bluginaid, uuendama operatsioonisüsteemi. Selleks pead olema koguaeg tegevuses üleliigsete tegevustega, bluginate loojad ja programmeerijad on pidevalt tegevustes, et hoida omakorda inimesi mõttetutes tegevustes, selle asemel, et luua kohe arvuti, mis ei vaja pidevaid täiendusi. Isegi kui täiendad seda arvutit pidevalt bluginate ja uuendad uute programmidega, saad mõne aasta pärast teada, et see arvuti on ikka kasutu, sest maailm on nii kiiresti arenenud, et see vana arvuti oma algtingimustega enam ei tööta isegi uute täienduste abil.
Reaalsed näited elust
Tervis
Kui inimene toitub valesti, elab stressis ja ei liigu, siis ei lahenda probleemi üksik vitamiin või ravim. Tulemus muutub alles siis, kui muutuvad algtingimused: mõtted, elustiil, keskkond, harjumused.
Haridus
Kui süsteem on üles ehitatud ajastule, kus teadmiste kättesaadavus oli piiratud, siis tänapäeva infoühiskonnas ei tööta see enam samamoodi. Õppekava kosmeetiline muutmine ei loo loovat ega kriitiliselt mõtlevat inimest – vaja on uut lähtepunkti.
Leiutamine ja teadus
Ükski tõsiseltvõetav leiutaja ei püüa lõputult parandada seadet, mis on algselt valede eeldustega loodud. Kui fundament on vale, siis tuleb luua uus lahendus uute algtingimustega.
Näiteks vabaenergia seadme loomine ei sünni vana seadme kruvide keeramisest – see nõuab täiesti uut lähenemist.
Rahandus ja pangandus
Kui süsteem on ehitatud võlale ja pidevale kasvule, siis ei lahenda kriise üksik regulatsioon või intressimäära muutus. Kriisid korduvad, sest algtingimus – süsteemi loogika – on muutmata.
Inimsuhted ja ühiskond
Kui suhted põhinevad usaldamatusele, hirmule ja egoismile, siis ei muuda ükski “reegel” neid terveks. Muutus algab väärtustest – algtingimustest.
Sama muster riikide juhtimises
Vaadates Eesti olukorda, näeme midagi sarnast.
On pidevad poliitilised vaidlused, uued seadused, direktiivid, regulatsioonid. Kõik justkui selleks, et elu “normaliseerida”.
Aga reaalsus?
Paljude inimeste tunnetus ütleb vastupidist:
- vabadus väheneb
- õiglustunne nõrgeneb
- ühiskond polariseerub
- usaldus kaob
Miks?
Sest parandatakse detaile süsteemis, mille algtingimused ei vasta enam tänapäeva reaalsusele.
Põhiküsimus: algtingimused
Eesti riigi toimimise alus on põhiseaduslik raamistik, mille juured ulatuvad teise ajastusse. See oli loodud teistsuguses maailmas – teistsuguste väärtuste, ohtude ja võimalustega.
Aga maailm on muutunud:
- globaliseerumine
- digitaalne reaalsus
- geopoliitiline pinge
- ühiskondlik killustumine
Kui algtingimused on ajast maas, siis ei saa tulemused olla ajakohased.
See on sama loogika nagu igas teises eluvaldkonnas.
Eesti ei toimi vaakumis. Ka riik on süsteem.
Meil kehtib täna:
Eesti Vabariigi põhiseadus
See ei ole 1938. aasta põhiseadus. See on uus dokument, vastu võetud rahva poolt pärast iseseisvuse taastamist.
Aga oluline küsimus ei ole ainult millal see vastu võeti.
Küsimus on:
millistel algtingimustel see üles ehitati?
Järjepidevus või muutus?
On selge, et 1992. aasta põhiseadus ei sündinud tühjale kohale.
Selles on ideid ja põhimõtteid, mis ulatuvad varasematesse aegadesse, sh 1930ndatesse.
Näiteks:
- “Rahvas on kõrgeima võimu kandja”
- esindusdemokraatia keskne roll
- kaudne võimu teostamine läbi institutsioonide
Aga siit tekib sisuline küsimus:
Kas need põhimõtted loovad täna tulemuse, mida inimesed ootavad?
Sõnastus vs tegelik võim
On vahe:
- “rahvas on võimu kandja” (nii 1938 a ja 1992 a põhiseaduses)
ja - “rahval on otsene ja kõrgeim otsustusõigus” (mis oli ka algses 1920 aasta rahva poolt kinnitatud põhiseaduses aga Päts võttis selle salaja välja kui kinnitas 1938 a põhiseaduse)
Esimene võib jääda deklaratsiooniks.
Teine eeldab mehhanisme.
Kui:
- presidenti ei vali rahvas otse
- otsustusprotsess liigub ülevalt alla
- rahva mõju on piiratud valimistega iga paari aasta tagant
siis tekib paratamatult tunne, et vorm on olemas, aga sisu ei toimi.
Kosmeetika ei päästa süsteemi
Täna näeme:
- uusi seadusi
- uusi regulatsioone
- järjest rohkem “parandusi”
Aga samal ajal:
- usaldus väheneb
- ühiskond polariseerub
- õiglustunne mureneb
See ei ole juhus.
See on klassikaline märk, et:
parandatakse detaile süsteemis, mille algtingimused ei loo soovitud tulemust.
Üks päriselt töötav otsus:
Põhiseadus tuleks üle vaadata iga 10 aasta järel, mitte seda kosmeetiliselt parandada, ja kinnitada see rahva referendumiga füüsilise sedeliga hääletuse kaudu.
Võiks isegi rahvuspühana kalendrisse kinnitada “Põhiseaduse päev”.
Terav küsimus, mida ei küsita piisavalt
Miks ei ole Eestis aastakümneid toimunud tõsist ja järjepidevat arutelu põhiseaduse algtingimuste üle?
Mitte üksikute muudatuste üle.
Vaid selle üle:
- kellel on tegelik otsustusõigus
- kuidas võim liigub – alt üles või ülevalt alla
- kas süsteem peegeldab tänapäeva inimest ja ühiskonda
Me elame pinges ja hääbuvas ühiskonnas
Me ei pea olema rindel, et olla konfliktis.
Täna näeme:
“Kui inimesed ei usu enam süsteemi õigusesse, siis ei aita uued reeglid.”
Sest probleem ei ole reeglites.
Probleem on nende aluses.
Sõltumatud võimu kritiseerijad ja vaba sõna levitajad pannakse vangi, sest algtingimused ei kaitse neid piisavalt
Üleskutse eestlasele
Kui me tahame:
- rahu
- õiglust
- usaldust
- toimivat riiki
siis tuleb vaadata ausalt:
kas meie tänased algtingimused loovad neid tulemusi?
Ja kui ei loo, siis:
kas me julgeme neid muuta?
kas me julgeme küsida ebamugavaid küsimusi?
kas me julgeme luua midagi uut, mitte parandada vana?
Miks tänased poliitilised liidrid, arvamusliidrid, õiguseksperdid, teadlased, pankurid, suurettevõtjad, haritlased, religioonide esindajad pole viimase 30 aasta jooksul valjuhäälselt ja järjepidevalt rääkinud Uue Eestimaa loomise ainsast tingimusest – Uus Eestimaa põhiseadus?
Kas vaikimisel on hind? Kellele see kaos ja häving kasulik on?
Eestlane maksab selle poliitilise tsirkuse eest elu hinda, arusaamata, et see tsirkus jätkub seni, kuni pole muudetud algtingimusi.
Lõpetuseks
Iga leiutaja ütleb sama:
vale lähteülesanne ei anna kunagi õiget tulemust.
Küsimus ei ole enam selles, kas midagi on vaja muuta.
Küsimus on:
kas me muudame detaile… või julgeme muuta algtingimusi?
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht
Loe samal teemal:
