Foto: Annika Urm: kui palju ja kuidas mina keto ja low carb toitumist järgin?

Annika Urm: kui palju ja kuidas mina keto ja low carb toitumist järgin?

Annika Urm

Annika Urm jagab, kuidas ta on järginud keto ja low carb eluviisi juba 7-8 aastat, kohandades seda vastavalt aastaajale ja enesetundele. Ta selgitab metaboolse paindlikkuse, valgu, rasvade ja madala süsivesikusisalduse tähtsust ning põhjendab, miks peab keto toimima pikaajalise eluviisina, mitte dieedina.
0 Shares
0
0

Tihti küsitakse minult, kas keto ja low carb toitumine on pikaajaliselt jätkusuutlik. Minu vastus on lihtne – mina olen selle järgi elanud juba viimased 7-8 aastat. Selle aja jooksul ei ole see olnud minu jaoks dieet, vaid pidevalt arenev eluviis, mida olen õppinud kohandama vastavalt aastaajale, enesetundele, liikumisele, töökoormusele, teadmistele, kogemustele ja sellele, mida keha parasjagu vajab.

Annika Urm: kui palju ja kuidas mina keto ja low carb toitumist järgin?

Annika Urm: kui palju ja kuidas mina keto ja low carb toitumist järgin?
Annika Urm: kui palju ja kuidas mina keto ja low carb toitumist järgin?

Tänaseks on mul tekkinud üsna loomulik rütm. Umbes 5–6 kuud aastas söön väga madala süsivesikusisaldusega toitu. Eestis on seda kõige lihtsam teha novembrist maini, sest siis ei ole värske hooajalise toidu aeg. Pärast suviseid marju, õunu ja sügisest kõrvitsat ei isuta talvel väga enam värske hooajatoidu järele. Siis ongi lihtne liikuda tagasi tugevamalt keto ja low carb rütmi.

Suvel on minu toitumine vabam. Suvehooajal söön ma kõike värsket, mida loodus parasjagu annab — marjadest kartuliteni. Samas jätkan ka suvel oma keto ja suhkruvaba põhitoitudega. Keto magustoidud, keto leivad, suhkruvabad moosid, koogid, saiad ja küpsetised on minu elus aastaringsed. Ma teen moosid Monk Fruit’i ja Steviaga, küpsetan oma leivad ja koogid madala süsivesikusisaldusega segudest ning ei näe põhjust loobuda nendest toitudest, mis minu keha toetavad.

See ei tähenda, et ma loobuksin suvel oma põhimõtetest. Pigem tähendab see, et minu jaoks on oluline metaboolne paindlikkus. Keto on tööriist, millega saan juhtida oma veresuhkrut, hormoonide signaale, isusid, energiat, kehakaalu, enesetunnet ja ainevahetust.

Keto toitumine on alati low carb toitumine, aga low carb toitumine ei ole alati keto.

Keto toitumine on alati low carb toitumine, aga low carb toitumine ei ole alati keto. See on väga oluline vahe, millest sageli aru ei saada. Minu jaoks algab praktiline eristus juba sellest, kui palju süsivesikuid sisaldab üks konkreetne toit 100 grammi kohta.

Low carb toitumisest edasi üks samm on ketogeene toitumine. Low Carb toitumine on väga mugav ja mina harrastan seda rohkem aga lihtsalt juhtunud olema tihti ka ketoosis. Seda ma tunnen ise ära, kerge on olla ja isud on kadunud, lisaks kontrollin ketokehade mõõtmisega verest.

Ketogeense toidu puhul võiks 100 grammi kohta olla umbes kuni 5 grammi süsivesikuid. See on minu jaoks keto toidu praktiline piir. Päevane süsivesikute kogus jääb ketogeense toitumise puhul tavaliselt umbes 5–40 grammi juurde, sõltuvalt inimesest, eesmärgist ja ainevahetusest.

Low carb ehk madala süsivesikusisaldusega toidu puhul võiks 100 grammi kohta olla umbes kuni 10 grammi süsivesikuid. Päevane süsivesikute kogus võib low carb toitumise puhul olla ligikaudu 40–130 grammi. Erinevates allikates on numbrid veidi erinevad, aga praktiline mõte jääb samaks: keto on rangem, low carb on paindlikum. Keto toitumisel piiratakse tihti ka teatud toitaineid, kuid mina seda ei tee üldiselt, sest tean, et ma olen ketoosis nagunii ja see minu keha ei mõjuta. Alguses jah, on asjad rangemad, kuid tunnetades oma keha, “loksub” kõik sujuvalt paika täpselt nii nagu sinu elurütmile on sobilik.

Annika Urm: “Minu jaoks on väga oluline, et iga toit eraldi sisaldaks vähe süsivesikuid. Mitte nii, et söön kana ja sinna kõrvale tavalist leiba, vaid kui söön leiba, siis see peab olema keto või low carb leib. Sama kehtib magustoitude, küpsetiste, mooside, kookide, pannkookide, saiade ja vahepalade kohta. Minu jaoks tekib jätkusuutlik keto ja low carb eluviis alles siis, kui igapäevased toidud ise ei anna korraga liiga suurt süsivesikukoormust.”

Seetõttu ei ole pasta, tavaline leib, riis, sai, suhkur ega isegi kuivatatud puuviljad minu jaoks igapäevane madala süsivesikusisaldusega toit. Need toiduained tõstavad kiiresti isu, võivad tekitada veresuhkru järske tõuse ehk spike’e ning luua ebastabiilse veresuhkru keskkonna. Sageli viib see järgmise suhkruampsuni, sest keha tahab kiiresti uut energiat juurde.

Kui süüa järjepidevalt madala süsivesikusisaldusega toitu, muutub enesetunne teistsuguseks. Minu kogemuse järgi muutub nälg rahulikumaks, isud vähenevad ja keha ei nõua enam kogu aeg uut ampsu. Mida kauem oled madala süsivesikusisaldusega toitumist praktiseerinud, seda kiiremini oskab keha tagasi ketoosi minna. Alguses oli see minu jaoks raskem ja võttis umbes viis päeva. Tänaseks jõuan tavaliselt tagasi ketoosi vajadusel juba 2–3 päevaga.

“Kui mina esimest korda ketoosi seisundisse jõudsin, siis käis pea ringi ja keha oli kuum. Selline tunne, et tervis on korrast ära. Kuid see oli märk – kehas käivitus uus programm. See pearinglus ja kuumus kadus päeva kahega. Hiljem need sümptomid kordusid, kuid alati aina nõrgemini ja kadusid sootuks. Mõtlesin juba, et olen midagi valesti söönud, kuid keto kehade pideval mõõtmisel sain kinnituse, et olen õigel teel – keha oligi uues programmis 100% ilma kõrvaliste sümptomiteta. Tänase 8 aastase kogemuse puhul võin kinnitada, et ma ei vaheta seda Keto ja low carb toitumist mitte ühegi teise dieedi vastu. Olen elus proovinud palju erinevaid dieete, kuid lihtsamat ja tervislikumat toitumist ma ei tea, pole kuulnud ja hinge tasandil on see minu jaoks parim.” – Veiko Huuse (vaata Veiko võimlemise kava SIIT)

Minu eesmärk ei ole ainult kaalulangus. Minu jaoks on kõige olulisem kujundada eluviis, mis toetaks ainevahetuse tervist ka aastate pärast. Ma tahan toetada hormoonide signaale, hoida veresuhkru stabiilsena, säilitada lihasmassi ja tugevdada keha nii, et see kannaks mind ka vanemas eas.

Annika Urm: “Lihased on minu jaoks nooruse allikas, sisemine apteek ja üks kõige olulisemaid tervise varasid.”

Mida vanemaks inimene saab, seda olulisem on hoida iga hinna eest lihasmassiKaitse oma lihasmassi nagu oma elu. Lihasmass ja lihasjõud määravad väga palju sellest, milline on sinu elu viimased kümme aastat. Kas sa saad ise toolilt püsti? Kas sa seisad kindlalt? Kas sa suudad ise kõndida või vajad tuge? Kas sul on jõudu ennast teenindada? Need ei ole väikesed küsimused. Need on elukvaliteedi küsimused.

Tänapäeva moodsad dieedi aga kaotavad kaalu tihti lihasmassi arvelt ja tuleb kiirelt tagasi rasva arvel, sama lugu on Ozempicuga.

Minu jaoks keto ja low carb toitumises väga oluline valgu ja rasva kogus. Mina peaksin ideaalis tarbima umbes 120 grammi valku päevas ja ligikaudu 100 grammi häid rasvu. Heade rasvade all pean silmas näiteks võid, kookosrasva, veiserasva, oliiviõli, pähkleid, avokaadot, munakollast ja juustu.

Valke võiks süüa umbes 1,6–2 grammi oma ideaalkaalu kilogrammi kohta. Paljude inimeste jaoks tähendab see umbes 100–120 grammi valku päevas. Seda ära süüa ei ole sugugi nii lihtne, kui tundub. Kes on päriselt proovinud süüa piisavalt liha, mune, kala või muud kvaliteetset valku, see teab, et kõht saab väga kiiresti täis.

Annika Urm: “Minu enda kogemus on selline, et kui mul on laual taldrikutäis liha või mune, siis proovin selle ära süüa üsna kiiresti, umbes 5–7 minutiga. Pärast seda jõuavad küllastussignaalid ajju ja toit ei lähe enam lihtsalt alla. Valgurikas toit annab kehale tugeva signaali, et küllalt on. Süsivesikutega sellist tunnet ei teki.”

Samas saab seda teadmist kasutada ka vastupidi. Kui inimesel on vaja söögiisu tõsta, näiteks kui ta sööb liiga vähe või on väga nõrk, siis võivad süsivesikud söögiisu suurendada. Mõnikord võib sellel olla praktiline väärtus, eriti geriaatrias, kui eakas inimene ei söö peaaegu midagi. Sellisel juhul ei ole küsimus kaalulanguses, vaid selles, kuidas üldse saada inimene sööma.

Rasvadega on samuti oluline aru saada eesmärgist. Minu isiklik kogemus on, et rasv aitab eriti hästi nälga kontrollida, eriti siis, kui inimene läheb esimest korda üle keto toitumisele. Alguses oli mul nälg väga suur ja rasvakommid päästsid mind. Rasv andis kehale kütust ajal, kui keha alles õppis süsivesikute asemel rasvu paremini kasutama.

Samuti olen enda peal märganud, et kui alustan päeva rasvakohvi või oliiviõli, sidruni ja õunasiidriäädikaga veega, siis keha läheb kiiremini rasvade kasutamise režiimi. Olen seda seostanud ka ketoonide tõusuga, mida olen mõõtnud. See on minu praktiline kogemus, mitte väide, et kõigil peab täpselt sama toimima.

Teisalt on oluline mõista, et kui inimene on juba ketoosis, nälg on vähenenud ja eesmärk on kaalust alla võtta, siis ei pea rasva kogu aeg juurde lisama. Ketoonide kütus on rasv, aga see rasv võib tulla kas toidust või inimese enda kehavarudest. Kui eesmärk on teha oma kehast rasvapõletusmasin, siis tuleb lisatava rasva kogust mõistlikult kohandada. See piir on igal inimesel erinev.

Siin tasub meelde tuletada ka lihtsat energialoogikat. Rasv annab 9 kcal grammi kohta, valgud ja süsivesikud annavad umbes 4 kcal grammi kohta. Seetõttu võib rasvaga väga kergesti energiat üle süüa, isegi kui toit on süsivesikute mõttes “õige”. Keto ei tähenda seda, et rasva võib süüa piiramatus koguses. Alguses võib rasv aidata üleminekul ja nälja kontrollimisel, aga hiljem tuleb seda kohandada vastavalt eesmärgile. Rasv peab olema ka õige allikas, rapsi õli ja fritüüritud kanatiivad ei paranda sinu raku metabolismi vaid hoiavad neid pidevas madalas põletikus ja see on veel eriti ohtli, sellepärast on friikartulid ja kanatiivad väga mürgised toidud, seal pole mitte midagi kasuliku enam sinu jaoks.

Valguga on teine lugu. Kui keegi suudab süüa väga suuri koguseid valku, võib keha teatud tingimustel osa sellest süsivesikuteks ümber töödelda. Kuid tavapärases elus ei ole see enamiku inimeste põhiprobleem. Palju sagedasem probleem on hoopis see, et inimesed söövad liiga vähe kvaliteetset valku ja kaotavad ajas lihasmassi.

Keha suudab ise toota vajaliku koguse süsivesikuid glükoosi protsessi kaudu, mida nimetatakse glükoneogeneesiks. See tähendab, et keha ei pea saama kogu glükoosi/süsivesikuid toidust. Süsivesikud ei ole hädavajalikud nagu asendamatud aminohapped ja rasvhapped. Inimese jaoks on eluliselt olulised näiteks asendamatud aminohapped. Juba sõna “essential” ütleb, et ilma nendeta ei saa keha normaalselt toimida.

Üks põhiline viga, mida keto alustamisel tehakse, on see, et inimene alustab ainult muna, peekoni ja avokaadoga. Alguses tundub see lihtne, aga kahe nädala pärast on süda paha ja inimene tahaks selle toidu juba vastu seina visata. Probleem ei ole selles, et keto ei tööta. Probleem on selles, et inimesel puudub süsteem, retseptid, lemmiktoitude alternatiivid ja ettevalmistus.

Paljud inimesed arvavad, et nad peavad loobuma leivast, magusast, küpsetistest, kookidest, pannkookidest ja kõigest, mis neile meeldib. Aga tegelikult ei pea loobuma maitsvast toidust. Tuleb muuta koostist. Just sellepärast olen loonud suhkruvaba maailma, keto ja low carb küpsetussegud, retseptid, magustoidud ja alternatiivid, et inimene ei peaks elama dieedi vanglas. Ta peab saama elada päris elu.

Minu jaoks on jätkusuutlikkuse võti ettevalmistus, ettevalmistus ja veel kord ettevalmistus. Kui sul ei ole kodus sobivat leiba, sobivat magusat, sobivat jahu, sobivat hommikusööki ja sobivaid vahepalasid, siis sa murdud. Mitte sellepärast, et sul pole tahtejõudu, vaid sellepärast, et keskkond ei toeta sind. Tihti pole ka teadmisi, kui sa aga juba seda artiklit loed, siis sa tead kust seda infot hankida.

Sellepärast olen alati öelnud, et kõigepealt tuleb luua õige keskkond. Kui kodus on suhkur, sai, küpsised, tavaline šokolaad ja makaronid, siis ei ole mõtet rääkida tahtejõust. Inimene on bioloogiline olend, mitte masin. Kui veresuhkur kõigub, stress on kõrge, uni on halb ja ümberringi on ainult kiired süsivesikud, siis ei aita loosungid. Aitab süsteem.

Sama kehtib ka suhkru kohta. Kõik inimesed ei ole võimelised lihtsalt “otsustama”, et nad loobuvad suhkrust. Suhkruga seotud isud on füsioloogilised, mitte ainult psühholoogilised. Sellepärast olen kirjutanud ka eraldi loo sellest, miks inimene ei suuda suhkrust loobuda ja miks lahendus ei ole ainult tahtejõud, vaid keha, aju, keskkonna ja toiduvalikute korrastamine.

Oluline on öelda ausalt, et ka mina olen vahepeal libastunud. On olnud perioode, kus olen 2–3 nädalat tavatoidu juures tagasi olnud. Seda juhtub reisides, külas olles, pikemalt võõras kohas viibides või olukorras, kus oma vajalikku keto ja low carb toitu ei ole lihtne kätte saada. Siis märkad mõne nädalaga, et raske on olla, püksid jäävad kitsaks, kuskilt hakkab mõni luu või põlv valutama, võib-olla unustasid kollageeni kaasa võtta või mineraalsoolaga vett juua. Keha tunneb selle kohe ära.

Ja siis tead, et tuleb tagasi pöörduda oma õige toidu juurde. Mõne päevaga hakkab enesetunne jälle paranema. See on minu jaoks keto ja low carb eluviisi kõige suurem väärtus — ma ei pea uuesti alustama nullist. Mul on süsteem olemas. Ma tean, mida teha. Ma tean, millised toidud mind toetavad ja millised toidud mind kiiresti tasakaalust välja viivad.

Sageli küsitakse, kas keto on pikaajaliselt jätkusuutlik. Minu vastus on: jah, võib olla, aga ainult siis, kui see ei ole üles ehitatud kannatamisele. Kui keto tähendab sinu jaoks ainult mune, peekonit ja keelamist, siis see ei jää kestma. Kui keto tähendab sinu jaoks aga uut lemmiktoitude toidumaailma, kus sul on leib, koogid, magus, hommikusöök, päris toit, piisav valk, head rasvad ja stabiilne veresuhkur, siis võib sellest kujuneda õnnelik eluviis.

Üks sagedasemaid etteheiteid ketogeensele toitumisele ongi see, et seda saab järgida vaid mõne kuu. Arvatakse, et varem või hiljem muutub süsivesikute piiramine liiga raskeks ja inimene pöördub tagasi vanade harjumuste juurde. Mina arvan, et küsimus ei ole ainult süsivesikute koguses. Küsimus on selles, kas inimene loob endale uue maailma või üritab vana maailma sees lihtsalt midagi keelata.

Keto-Mojo avaldas juhtumiuuringu inimesest, kes oli elanud ketogeensel eluviisil peaaegu 15 aastat. Selle loo puhul ei olnud kõige huvitavam ainult see, kui kaua ta ketoosi säilitas, vaid see, kuidas tal see õnnestus. Ta ei käsitlenud ketot ajutise dieedina. Eesmärk ei olnud kiiresti kaalust alla võtta, vaid kujundada eluviis, mis toetaks ainevahetuse tervist ka aastate pärast.

Selle aja jooksul jälgis ta regulaarselt nii veresuhkrut kui ka ketoonide taset. See võimaldas tal näha, kuidas organism erinevatele toitudele reageerib, ning teha otsuseid omaenda ainevahetuse, mitte ainult üldiste soovituste põhjal. Ka minu jaoks on see väga oluline mõtteviis. Inimene peab õppima oma keha lugema — mitte ainult kaloreid või kaalunumbrit, vaid veresuhkrut, nälga, energiat, und, lihasjõudu, taastumist ja enesetunnet.

Selles juhtumiuuringus kirjeldati ka seda, et inimene sõi aeg-ajalt teadlikult rohkem süsivesikuid, kuid jõudis mõne päevaga tagasi ketoosi. Autorid seostasid seda hea rasvakohanemise ja metaboolse paindlikkusega. See mõiste on väga oluline. Metaboolselt paindlik organism ei sõltu pidevalt ühest energiaallikast. Ta suudab vajadusel kasutada nii glükoosi kui ka rasvu. Minu enda kogemus on sellele väga sarnane.

Sama suunda toetavad ka pikemaajalised kliinilised uuringud. Näiteks Virta Healthi 2- aastases uuringus paranesid ketogeenset toitumist järginud inimestel mitmed metaboolse tervise markerid, sealhulgas pikaajaline veresuhkru näitaja, triglütseriidid ja HDL- kolesterool. Märkimisväärne osa osalejatest jätkas sama toitumisviisi ka uuringu lõpus. See ei tähenda, et keto sobib kõigile või et see on ainus õige toitumisviis, kuid see näitab, et väide “keto ei ole jätkusuutlik” ei pea paika kõigi inimeste puhul.

Annika Urm: “Minu enda lugu ongi selle kõige praktiline näide. Ma ei ole keto peal olnud kolm kuud. Ma olen elanud selle maailmaga 7-8 aastat. Ma olen näinud, mis töötab esimesel kuul, mis töötab esimesel aastal ja mis töötab siis, kui oled seda teinud juba aastaid. Olen näinud, kuidas isud muutuvad, kuidas keha õpib kiiremini ketoosi tagasi minema, kuidas suvi võib olla vabam ja talv rangem, kuidas reisil võib rütm kaduda ja kuidas selle saab mõne päevaga tagasi.”

Annika Urm: “Aga minu lugu ei ole ainult see, et mina söön keto või low carb toitu. Minu lugu on see, et ma olen loonud terve suhkruvaba ja madala süsivesikusisaldusega maailma, et see eluviis oleks päriselt jätkusuutlik. Olen loonud retsepte, kirjutanud raamatuid, arendanud küpsetussegusid, suhkruvabu magustoite, keto leibu ja low carb alternatiive just selleks, et inimene ei peaks loobuma oma lemmiktoitudest, vaid saaks muuta nende koostist.

Minu eesmärk ei ole kunagi olnud müüa lihtsalt ühte toodet. Minu eesmärk on olnud luua keskkond, kus tervislik valik oleks lihtsam kui vana harjumus. Kui inimesel on olemas sobivad tooted, retseptid, teadmised ja praktiline süsteem, siis ei pea ta iga päev ainult tahtejõu najal ellu jääma. Ta saab lihtsalt elada teistmoodi.

Just sellepärast olen loonud ka Golden Stevia leivasegud ja teised suhkruvabad, gluteenivabad, GMO-vabad ning madala süsivesikusisaldusega tooted. Need ei ole minu jaoks lihtsalt tooted. Need on osa süsteemist, mis aitab inimesel püsida valitud teel ilma, et ta peaks loobuma leivast, saiast, koogist, pannkoogist või magusast elust.

Pärast 40. eluaastat ei saa enam lõputult sama toitumisega edasi minna ja loota, et keha kannab kõik välja. Kui inimene on terve elu elanud pidevate süsivesikukoormuste, veresuhkru kõikumiste, põletiku ja oksüdatiivse stressi keskel, siis ühel hetkel hakkab keha sellele arvet esitama. Nooremana võib organism palju ära kompenseerida, aga 40+ vanuses muutuvad hormoonid, lihasmass väheneb kergemini, taastumine aeglustub ja aju energiavajadus muutub eriti oluliseks. Sa ei saa enam “pääseda” sama toiduga, mis töötas 25-aastaselt. Midagi peab muutma. Minu jaoks on keto ja low carb just see tööriist, millega vähendada süsivesikute koormust, toetada ketoonide kasutamist energiaallikana, hoida veresuhkur stabiilsemana ja anda kehale uus võimalus töötada parema energiaga. Noor organism kompenseerib aastaid halbu harjumusi. Vananedes muutub see varu järjest väiksemaks ning keha hakkab lõpuks näitama arvet aastate jooksul kogunenud valikute eest.

Minu arvates elavad väga paljud inimesed juba noorena ainult poole oma tegelikust potentsiaalist. Nad on harjunud väsimuse, ajusumu, pidevate isude ja keskpärase energiaga ning arvavad, et see on normaalne. Kui inimene ei ole kunagi kogenud, mida tähendab stabiilne energia, hea keskendumisvõime ja kiire taastumine, siis ta ei oska sellest ka puudust tunda. Ta lepib keskmise enesetundega, sest ta ei tea, et keha võiks töötada hoopis teisel tasemel.

Pikaajalist edu ei määra ainult süsivesikute kogus taldrikul. Sama olulised on kvaliteetne toit, piisav valgukogus, head rasvad, uni, liikumine, jõutreening, stressijuhtimine, mineraalid, vedelikutasakaal ja valmisolek kohandada toitumist vastavalt oma organismi vajadustele.

Kõige olulisem küsimus ei ole see, kas sa suudad kaks nädalat rangelt vastu pidada. Kõige olulisem küsimus on see, milline toitumisviis aitab sul ka kümne aasta pärast hoida head enesetunnet, stabiilset ainevahetust, jõudu ja tervemaid laborinäitajaid.

Minu loodud low carb ja keto maailm ei ole valmis ega lõplik süsteem. See areneb koos teaduse, praktilise kogemuse ja uute teadmistega. Iga uus uuring, iga uus retsept ja iga inimene, keda olen aastate jooksul aidanud, õpetab mulle midagi juurde. Ka minu enda toitumine on selle aja jooksul muutunud. Üks asi ei ole aga muutunud – minu soov aidata inimestel ehitada üles selline toidumaailm, mis ei kesta kaks nädalat, vaid võib toetada tervist kogu elu.

Loe lisaks:

Eesti parim keto kokaraamat diabeetikutele, kaalulangetajatele ja 40+ naistele – Suhkruvaba elu algab siit:

Otsid parimat keto kokaraamatut eesti keeles? Siit see tuleb

Miks inimene ei suuda suhkrust loobuda – see on füsioloogiliselt võimatu

Golden Stevia leivasegud – suhkruvabad, gluteenivabad, GMO-vabad, madalad süsivesikud

Keskkond ei luba muutuda – low carb ja keto algavad kodust

Kuidas alustada suhkruvaba elu samm-sammult – Annika Urmi meetod

Östradiooli langus, aju energiakriis ja ketoonid – praktiline toitumisjuhis 40+ naisele

Kuidas toimib keha tegelikult – tõde süsivesikute, insuliini, rasvade ja rakuenergia kohta

Miks keto dieet töötab – teaduspõhine ülevaade kaalulangetuse ja tervise kasudest

Toidu elamus ja raku elamus – Veiko Huuse

Alzheimer kui aju energiakriis: miks ketogeenne toitumine, liikumine ja külma–kuuma vaheldus töötavad paremini kui ravimid?

Annika Urm on kirjutanud ka sellest, et suhkur ei ole lihtsalt magus maitse, vaid bioloogiline mõjutaja. Suhkur mõjutab veresuhkrut, insuliini, isusid, aju tasusüsteemi ja inimese igapäevaseid valikuid. Kui inimene elab keskkonnas, kus suhkur on kogu aeg kättesaadav, siis ei saa rääkida ainult vabast tahtest.

Kui toit teeb sind haigeks, väsinuks, põletikuliseks, näljaseks ja sõltuvaks, siis see ei ole sinu parim ravim. Päris toit, mis tuleb talust, aiast, metsast, merest, loomalt, kanalt ja sinu enda köögist, on hoopis teine asi. Sellest põhimõttest kirjutas Annika Urm artiklis “Toit on sinu parim ravim”.

Artikli Autorist – Annika Urm

Annika Urm on magistrikraadiga finantsjuht, kelle taust raamatupidamises ja juhtimises kujundas sügava arusaama bilansi ja tasakaalu loogikast. Meditsiini Õenduse õpingute käigus leidis ta, et inimese organism toimib samal põhimõttel nagu finantsbilanss: tervis ei sõltu üksikutest näitajatest, vaid sellest, kas süsteem tervikuna on tasakaalus.
Annika fookuses on inimese keha kui tervik, kus määravad rolli vedelikutasakaal, elektrolüüdid, happe-aluse tasakaal, vitamiinid, mineraalid, hormoonid ja ainevahetus. Annika läheneb tervisele süsteemselt – vaadates korraga nii analüüse kui ka inimest nende taga ning küsides alati, mis kehas on puudu, mis on üle ja kuidas tasakaalu taastada.
See mõtteviis on eriti selge intensiivravis, kus patsient ei saa rääkida ja otsused tehakse füsioloogia, analüüside ja kliinilise loogika põhjal. Annika jaoks ei ole see erandlik olukord, vaid peegeldus tõsiasjast, et kõigi inimeste tervis taandub lõpuks samale põhimõttele – organismi bilansile.
Tasakaalu taastamisel peab ta oluliseks ka närvisüsteemi ja ainevahetuse regulatsiooni, kus keskset rolli mängivad uni, füüsiline koormus (eriti jõutreening), tsirkadiaanne rütmi järgimine, külma ja kuuma vaheldumine kui füsioloogilised signaalid, mis õpetavad organismi kohanema ja taastuma. Need ei ole tema käsitluses „elustiilinipid“, vaid osa keha bioloogilisest regulatsioonist ja tervise säilitamise mehhanismidest.

Lisaks õendusele tegeleb Annika ketogeense toitumisega kui ühe võimaliku tööriistaga ainevahetusliku tasakaalu toetamisel, kuid tema keskne huvi ja kirg on alati olnud
üks: inimese tervis ja organismi võime taastuda, kui bilanss on paigas.
Lisaks loe Annika Urmi kohta siit:

AU News today https://news.annikaurm.com/

Annika Urm https://annikaurm.com/

Annika Urm – sinu teejuht tervisliku elustiilini
Annika on Golden Stevia retseptide looja, retseptiraamatute autor ja keto ja low carb dieedi toitumisnõustaja, kes on spetsialiseerunud low carb, keto ja diabeedisõbralikule toitumisele. Tema lähenemine ühendab teaduspõhise toitumise, praktilise elu ja loodusliku tasakaalu. Magus elu ilma suhkruta on võimalik – alustades lihtsatest sammud Kõik tooted ja
teenused: https://goldenstevia.ee/pood Kui soovid personaalset konsultatsiooni ja sul on siiras tahe saada terveks – näiteks pöörata tagasi 2. tüüpi diabeet või võtta kaalust alla keto toitumisega –, siis sinu usaldusväärne teejuht on toitumisnõustaja Annika Urm.
Low Carb, Keto dieedi menüü koos nõuannetega + 14 päeva Nõustamist TASUTA!

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Vaata videost burgeri tegemist Golden Stevia burgerisaia segust:

Vaata videotest, kui lihtne on küpsetada keto ja low carb leiba ja pannkooke. Iga mees saaks hakkama:

0 Shares
You May Also Like

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.