Eesti vajab oma konstitutsioonikohut. Kui see on Eesti valitsuskabineti ettepanekul Riigikogu otsustada, kas Eestil oleks oma konstitutsioonikohus: õiguskaitseorgan, mis saab põhiseadusega ja inimõiguskonventsioonidega vastuolus olevaid seadusi, määrusi ja haldusakte (korraldus) testida. Toetajad väidavad, et see annab tugevama õiguskaitse. Kriitikud seevastu kardavad, et konstitutsioonikohtul on suuremad hoovad sekkuda poliitikas tehtavatesse otsustesse.
Kohtutele on tagatud õigus kontrollida valitsuse ja parlamendi tehtud seadusi põhiseaduse vastaselt. Sellistes riikides nagu Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Austria ja Hispaania on konstitutsioonikohtud. Teised riigid, nagu Norra, Šveits ja Ühendkuningriik, lubavad põhiseaduse läbivaatamist kõigil kohtunikel.
Kas kohtul peaks olema lisaks läbivaatamisõigusele ka volitused kehtestada partei keeld?
Ükskõik, milline vastavasisuline eelnõu välja näeks, tooks see tõenäoliselt kaasa pingeid koalitsioonierakondade sees. Arvamused lähevad lahku peamiselt kahes punktis. Esimene küsimus seisneb selles, kuidas uued kohtunikud ametisse määratakse. Erinevates riikides on kohtu kohtunike ametisse määramiseks erinevad viisid. Austrias nimetab kohtunikud ametisse president valitsuse või ühe koja soovitusel. Belgias valib kohtunikud parlament. Saksamaal valitakse pooled kohtunikest kahekolmandikulise häälteenamusega senatis ja teised pooled esindajatekojas kahekolmandikulise häälteenamusega. Seetõttu on siin vaja tugevat õiguspoliitilist konsensust.
Siiani on ebaselge, kuidas parlament täpselt konstitutsioonikohtu tutvustamisse suhtub, mille peamiseks ülesandeks on põhiõiguste ja põhiseaduslikkuse järelevalve.
Igatahes ei paista valitsuskabinet ega Riigikogu konstitutsioonikohtu kehtestamisest väga vaimustuses olevat. Seadusi saab juba praegu rahvusvaheliste lepingute suhtes testida. Nii et järgitakse sama süsteemi. Mil määral saab konstitutsioonikohus väärtuslikuks täienduseks, selgub alles siis, kui vastav seaduseelnõu esitatakse.
Kohtunikud nimetab ametisse parlament, kusjuures ametisse nimetamisega nõustumiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.
Teiseks vastuoluliseks elemendiks oleks ettepanek anda konstitutsioonikohtule volitused erakonnakeelu väljastamiseks. See kujutab endast tegelikku ja tõsist ohtu ühele või mitmele demokraatliku põhiseaduse aluspõhimõttele. Teema on väga tundlik, arvestades valitsevat opositsiooni ja koalitsiooni poliitilist lõhet.
Kohtunikud teevad ühel või teisel viisil ka poliitilisi otsuseid, mis vähendavad või suurendavad üksikküsimustes valitsuse ja parlamendi manööverdamisruumi. Näiteks kohtunik võiks sekkuda tugevalt poliitikasse, et sundida riiki rakendama rangemat demograafiapoliitikat.
Põhiseaduse vastu testimine peab olema tagatud viisil, et kohus saab testida seadusi rahvusvaheliste inimõiguskonventsioonide (nt EIÕK) vastu.
Kohtunikud on viimastel aastatel näidanud, et nad painduvad valitsusega kaasa ega seisa piisavalt põhiõiguste ja inimõiguskonventsioonide eest. Kohtunikud peavad juba testima Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) vastu ja nad ei tee seda. Seda tüüpi lahendused jätavad lahendamata tegeliku probleemi, nimelt süsteemi enda sügavale juurdunud küsimused, nagu kohtunike ja kohtujuristide palgalõhe või rohujuure tasandi inimeste väga isiklikud mured.
Parimate soovidega
Revo Jaansoo
Lugeja saab oma arvamuse ja mõtted saata toimetusele: info@fonte.news
Loe lisaks:
39
