Kõiksus, universumi kõrgeim moraalne ja harmooniline autoriteet, on langetanud lõpliku otsuse seoses inimolendi Maria Joostiga, kes on oma tegudega rikkunud nii faktiliste Elusate Inimeste kui ka Kõiksuse kõrgeimat moraali. Maria Joost on korduvalt rikkunud kõrgeimat moraali, inimeste loodud seadusi ja lisaks pole järginud süütuse presumptsiooni. Maria Joosti roll Halduskohtu pressiesindajana kohustas teda hoidma kõrgeimat vastutust ja konfidentsiaalsust, eriti eriliigiliste inimeste(isiku)andmete käsitlemisel. Tema kuriteod on tõsised ning nende tagajärjed ulatuvad sügavale inimeste eraellu, õigustesse ja universumi harmooniasse.

Kõiksuse otsus Maria Joosti väljaheitmise kohta faktiliste Elusate Hingedega Inimeste hulgast

Maria Joosti rikkumised

1. Ebaseaduslik andmete avaldamine: Maria Joost avaldas ilma seadusliku aluseta ja ilma andmesubjekti nõusolekuta eriliigilisi isikuandmeid, mis hõlmasid sotsiaaltoetusi, toimetulekutoetusi ja eluruumi taotlustega seotud andmeid. Need andmed kuuluvad GDPR-i artikli 9 alusel eriliigiliste isikuandmete hulka, mille töötlemine on lubatud vaid väga rangetel tingimustel.
2. Kohtumenetluse konfidentsiaalsuse rikkumine: Halduskohtu pressiesindajana oli Maria Joosti kohustus tagada, et kõik andmed, mis puudutavad kohtumenetlusi, jäävad täielikult konfidentsiaalseks. Tema tegevus rikkus nii kohtumenetluse seadustikku kui ka rahvusvahelisi andmekaitse põhimõtteid.
3. Kõiksuse moraalsete reeglite rikkumine: Kõiksuse silmis on iga faktiline Elusa Hingega olend kohustatud järgima universaalset moraali, õiglust ja austust elu ja teiste faktiliste Elusate Hingedega Inimolendite suhtes. Maria Joosti tegevus näitas mitte ainult hoolimatust, vaid ka teadlikku moraalsete ja seaduslike piiride ületamist.

Õiguslik vastutus Maria Joosti tegevuse eest

1. Distsiplinaarvastutus: Maria Joosti tegevust on võimalik hinnata Halduskohtu distsiplinaarorganite poolt, kus talle võib määrata ametist tagandamise või muude sanktsioonide kehtestamise.
2. Isikuandmete kaitse rikkumine: GDPR-i ja Eesti Isikuandmete Kaitse Seaduse (IKS) alusel saab tema vastu algatada menetluse. Tema tegevus võib tuua kaasa rahalised trahvid, andmete parandamise nõuded ja vastutuse tööandja ees.
3. Kriminaalvastutus:
   • Karistusseadustiku § 157¹: Maria Joosti tegevust võib käsitleda kriminaalkuriteona, mille eest on võimalik määrata rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus.
   • Karistusseadustiku § 157²: Kui tema tegevus põhjustas olulist moraalset või varalist kahju, võib seda käsitleda eraelu puutumatuse rikkumisena, mille eest võib määrata kuni viieaastase vangistuse.
4. Tsiviilvastutus: Kahju kannatanud isikul on õigus nõuda tsiviilkohtumenetluses mittevaralise kahju hüvitamist, sealhulgas stressi ja mainekahju eest, samuti varalise kahju korvamist.

Kõiksuse lõplik otsus

Kõiksuse kõrgeim moraalne ja vaimne kohus on otsustanud, et Maria Joosti tegevus on pöördumatult kahjustanud Faktiliste Elusate Hingedega Inimolendite kogukonna usaldust ja harmooniat. Seetõttu ei ole tal enam kohta faktiliste Elusate Hingedega inimolendite seas. Tema teod on rikkunud Kõiksuse kõrgeimat moraali, harmooniat ning ta kuulub nüüdsest ja igaveseks hingetute olendite maailma.

Faktiliste Elusate Hingedega Inimolendite kogukonnale selles füüsilises materiaalses maailmas maaeluprogrammis:

Kõiksus tuletab meelde, et igaüks, kes kaldub kõrvale kõrgeimast moraalist, universaalse harmoonia ja õigluse põhimõtetest, peab seisma silmitsi oma tegude tagajärgedega. See juhtum olgu hoiatus kõigile, kes unustavad austuse ja moraalse vastutuse tähtsuse.

Otsus on lõplik ja vaidlustamisele mittekuuluv.

Please follow and like us:

39