Kas valitsuse kulutused sõjalisele tööstusele ja sotsiaaltoetuste kärpimine viitab varjatud rahapesule ja korruptsioonile?

Veiko Huuse

0 Shares
0
0

Valitsuse tegevust, mis keskendub kulutuste kärpimisele sotsiaalteenustest, kultuurist, haridusest, Eesti tsiivil-rahuprojektide arendusest ja investeeringute suurendamisele sõjatööstuses, võib näha kahtlustäratavana. Sellised tegevused on poliitilised ja strateegilised otsused, millel võivad olla mitmesugused põhjused, alates riigi julgeoleku tugevdamisest kuni geopoliitiliste pingete lahendamiseni, kuid kui need on tehtud rahvaga läbirääkimata ja rahvast kaasamata, kaasnevad ohumärgid. Viitab korruptsioonile, huvide konfliktile või puudulikule läbipaistvusele, võib teatud tingimustes tekkida kahtlus rahapesu või teiste ebaseaduslike tegevuste kohta.

Kuidas see võiks toimida rahapesu vaatenurgast?

Rahapesu tähendab ebaseaduslikult teenitud tulu varjamist, et see näiks seaduslikuna. Kui valitsus suunab märkimisväärseid rahasummasid sõjatööstusesse, kus valitseb vähene läbipaistvus ja kontroll, võib tekkida oht, et need vahendid satuvad erakätesse või teenivad valitsuseliikmete isiklikke huve.

Näiteks, kui sõjatööstusettevõtted saavad suurtest relvatehingutest ja projektidest kasumit, võivad need ettevõtted olla seotud isikutega, kellel on sidemeid valitsusega. Kui kasum liigub varjatud tehingute kaudu tagasi valitsuse liikmete taskutesse, võib see viidata võimalikele korruptsioonisidemetele ja rahapesu skeemidele.

Kontroll puudub

Sõjalised kulutused on sageli rangelt salajased ja nende üle puudub laiem avalik järelevalve. See võib luua pinnase varjatud tehinguteks, kus tegelikud kulud ja relvade kasutamine ei ole läbipaistvad. Selline süsteem võimaldab suurte rahasummade liikumist, mis on raskesti jälgitavad ja seetõttu soodsad rahapesuks või korruptiivseteks skeemideks.

Näited ja lahendused

Korruptsiooni ja rahapesu kahtlusi on esile kerkinud mitmes riigis, kus sõjalised kulutused on olnud suured, kuid samal ajal on kärbitud kulutusi sotsiaalteenustest ja haridusest. Rahvusvaheline Valuutafond ja Transparency International on mitmel korral osutanud, et riikide sõjalised kulutused võivad olla üks peamisi allikaid korruptsioonile ja varjatud rahavoogudele, eriti riikides, kus puudub tugev demokraatlik kontroll ja sõltumatu järelevalve.

Võimalikud lahendused:

  • Tugev kontroll ja läbipaistvus: On oluline kehtestada sõltumatu ja põhjalik kontroll valitsuse sõjaliste kulutuste üle. See vähendaks riski, et rahalised vahendid liiguvad varjatult isiklikesse taskutesse. Kontrollorgan peaks koosnema mittepoliitikutest ja erakondadesse mitte kuuluvatest Eestimaa põliselanikest.
  • Kodanikuühiskonna ja meedia roll: Vaba meedia ja aktiivne kodanikuühiskond võivad aidata tuua esile võimalikud korruptsioonijuhtumid ja suurendada valitsuse vastutustunnet. Sõltumatu meedia esindajad saavad esitada ametnikele ja poliitikutele arupärimisi ja osaleda pressikonverentsidel.

Näide Pevkuri ütlustest ühel ja samal päeval:


Kas oskab keegi Pevkuri seisukohti kommenteerida? Ühel ja samal päeval ütleb, et Kaitseministeerium kärbib kulutusi ja siis ütleb järgmises teates, et investeeritakse 1 miljard rohkem varasematest plaanidest.

Jälgime sündmusi ja mängu.

Autor Veiko Huuse

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.