Puhas energia: see on räpane äri

0 Shares
0
0

Kui te pole elanud kivi all, olete ilmselt teadlik tohutust tõukest rohelisele energiale üleminekul. Eesmärk on, et tuul ja päike asendaksid kivisütt ja maagaasi; elektrisõiduk (EV) asendab väidetavalt sisepõlemismootoreid. Direktiivid tulevad maa kõrgeimast ametist; praegune administratsioon on muutnud rohelise energia oma päevakorrast suureks osaks.

Meile öeldakse, et need tehnoloogiad on puhtad ja päästavad planeedi kliimamuutuste eest. Kuid need alternatiivsed energiavormid, mida toetatakse, on täis suuri probleeme.

Päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja elektrisõidukite akude taga on peidus mõned räpased saladused, mis vaiba alla pühitakse ja kliimaentusiastid ignoreerivad. Fossiilsed kütused pannakse pidevalt mikroskoobi alla ja mõistetakse hukka kui kurja hävitava saastaja; roheline energia pannakse tavaliselt pjedestaalile. Roheline energia pole aga nii täiuslik ja imeline, kui meid on pandud uskuma. Siiski usaldame neid energiaallikaid palju, arvestamata nende tagajärgi.

“Nii mõnigi teadmainimene räägib loodusega harmoonias elamisest, spirituaalsusest, vaimsusest, inimkonna tervisest, hingamisest aga kiidab takka ja investeerib päikesepaneelidesse ja tuulegeneraatoritesse arvates, et see on elukeskkonna parandamine ja harmoonia loomine.” – Veiko Huuse

American Consumer Institute avaldas just  aruande  , milles kirjeldatakse paljusid keskkonnamõjusid, mis on seotud nn roheliste energiavormidega, mida tugevalt propageeritakse. Kõigi kolme – tuuleturbiini, päikesepaneeli ja elektrisõidukite aku – elutsükkel hõlmab olulisi keskkonnamõjusid, mida ei tohiks tähelepanuta jätta ja mis peavad olema osa arutelust energiapoliitika rakendamisel.

Üks nende vormidega seotud suurimaid probleeme on tuuleturbiinide, päikesepaneelide ja elektrisõidukite akude jaoks vajalike erinevate kriitiliste mineraalide kaevandamine ja tootmisprotsess. Paljud vähearenenud riigid, kus on palju mineraale, on ohus. Toimingud ja protseduurid ei ületa mitte ainult maad, vaid saastavad ümbritsevaid pinnase ja veeallikaid. Halvimal juhul tehakse seda tööd orjatööga.

Erinevad toksiinid ja muud kasvuhoonegaasid satuvad atmosfääri , kus töötajad ja isegi läheduses olevad kogukonnad võivad olla mõjutatud. Maastik on tuhmunud ja erinevad loomade elupaigad kahanevad ja/või kogevad stressi. Nii tuule kui ka päikese poolt hõivatud tohutul hulgal maad ei pruugita kunagi taastada.

Hiina domineerib rohelise energia tarneahelas, kuid nende keskkonnastandardid on madalamad.  Hiina rafineerimistehastega seotud keskkonna saastamised on 1,5 korda suuremad kui ELi või USA omad.

Kõik kolm energiaallikat tekitavad ka tohutu jäätmeprobleemi. Kuna igasugune ringlussevõtt on suures mastaabis väga piiratud, satub enam kui 90% tuuleturbiinide labadest, päikesepaneelidest ja elektrisõidukite akudest prügilasse. Aastaks 2050 ennustatakse, et kasutatud turbiinilabade hulk ületab kogu maailmas 43 miljonit tonni  jäätmeid. Päikeseenergia jäätmeid prognoositakse ligi  80 miljonile tonnile . Ja kuna USA prognoosib   2030. aastaks teedel 33 miljonit elektriautot , on prügilasse jõudmiseks palju akusid.

Irooniline, et samad inimesed, kes soovivad klientidelt tasu võtta iga toidupoes kasutatud kilekoti eest, kartes ühekordselt kasutatava plasti sattumist prügilasse, ei tundu olevat probleemi sellega, et potentsiaalselt mürgised masinad täidavad selle ruumi kiiremini ja ohtlikumalt.

Kaldudes ühe kriisi lahendamise poole, loome teisi.

Mõned rohelisest energiast tulenevad keskkonnamõjud ja ohud on palju kahjulikumad kui fossiilkütused, kuid viimane jäetakse sageli kõrvale. Sellised roheliste tehnoloogiatega seotud riskid peaksid tegelikult olema argument nende jõulise taotlemise vastu. 

Iga energiaallikat, sealhulgas fossiilkütuseid, tuleks käsitleda osana kõikehõlmavast strateegiast, mille eesmärk on varustada vajalikku energiat kodudele, ettevõtetele ja maailma majandusele laiemalt. Kõik need on seotud teatud määral keskkonnaprobleemidega ning neid tuleks avaliku poliitika väljatöötamisel kaaluda ja mõõta – koos kulude, logistika, usaldusväärsuse ja geopoliitiliste teguritega. Selle asemel, et püüda täielikult loobuda fossiilkütustest, tuleks luua tugev ja tervislik energiaallikas; vajame tasakaalustatud lähenemisviisi, mis ei tekita lisaprobleeme.

On viimane aeg nn puhtast energiast puhtaks saada. Selle tegelikud tagajärjed ja kahjulikud mõjud nõuavad ausamaid vestlusi ja läbimõeldud tegevust. Vabaenergia tehnoloogiate salastatud info vabastamist ja nende rakendamine.

Loe lisaks:

Kasutatud allikas: Autor Kristen Walker RealClearEnergy kaudu

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“. 

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.