Kui see konventsioon ametlikult liikmesriikide poolt autogrammid saab, kuulub see artikkel kustutamisele ja autor tühistamisele. Põhimõtteliselt pannakse Fonte.News uudisteleht kinni ja pole aimugi, mida minuga tehakse.
Eestit esindab ÜRO-s Eesti Vabariigi president (Märkus: pole Eesti rahva poolt valitud) Alar Karis.
ÜRO komitee kiitis heaks küberkuritegevuse vastase võitluse konventsiooni teksti. Inimõigusorganisatsioonid ja infotehnoloogiaeksperdid on nimetanud seda ohuks demokraatiale ja vabale maailmale.
“Üks maailma ohtlikumaid jälgimisleppeid kiideti püstise aplausiga heaks,” kirjutas Austria digitaalõiguste rühmitus Epicenter Works.
ÜRO Peaassamblee peaks nüüd septembris hääletama konventsiooni vastuvõtmise üle.
«Võib eeldada, et leping võetakse septembris toimuval ÜRO Peaassambleel raskusteta vastu ja seega peetakse seda ametlikult ÜRO konventsiooniks. Pärast seda on see allkirjastamiseks saadaval ja seejärel saab selle ratifitseerida,” ütles poliitiline nõunik Tanja Fachathalerová.
“Võib eeldada, et lepingu jõustumiseks vajalike neljakümne ratifitseerimiskorra saavutamine ei ole suur probleem.”
Ajakirjanike ja oponentide vastu suunatud repressioonide seadustamine
Kavandatava rahvusvahelise lepingu eesmärk on võidelda küberkuritegevusega ja parandada rahvusvahelist koostööd õiguskaitseorganite vahel. Enam kui sada inim- ja kodanikuõiguste organisatsiooni üle maailma on aga hoiatanud tõsise ohu eest inimõigustele ning kritiseerinud asjaolu, et lepingu tekstil puuduvad piisavad kaitsemeetmed. Nende hinnangul kohustaks kavandatav lepe ÜRO liikmesriike võtma kasutusele terviklikud meetmed väga paljude kuritegude järelevalveks.
“Leping on tõesti jälitusleping, milles on liiga vähe sätteid andmekaitse ja inimõiguste kohta. Praktikas seadustab see poliitiliste oponentide või ajakirjanike vastu suunatud repressiivsemad meetmed, mida praegu autoritaarsetes riikides näeme,”
kirjutab netzpolitik.org server.
Hiina ja Venemaa seisid konventsiooni alguses
Kõik sai alguse ÜRO resolutsioonist , mille algatasid 2019. aastal Venemaa, Hiina ja teised riigid (nt Iraan, Egiptus, Sudaan ja Usbekistan) 88 poolt-, 58 vastu- ja 34 erapooletuga.
Euroopa riigid on teinud muudatusi, kuid ekspertide hinnangul ei vasta sellest tulenev kompromiss isegi privaatsuse säilitamiseks ja inimõiguste kaitseks vajalikele tingimustele.
“Kahjuks on koostatud andmetele juurdepääsu leping, mis võimaldab valitsustel üle maailma vahetada kodanike isikuandmeid alalise saladuskatte all iga kuriteo korral, mille puhul kaks valitsust on “tõsine”. See hõlmaks asukoha ja reaalajas side pealtkuulamist kogu maailmas ning sunniks IT-töötajaid avaldama paroole või muid juurdepääsuvõtmeid, mis ohustaksid globaalsete süsteemide turvalisust, millele miljardid inimesed iga päev toetuvad. Ja see pole ainult erasektori süsteemid – ohus on ka valitsussüsteemid,” ütles APCO digitaalmajanduse poliitika direktor Nick Ashton-Hart, kes juhib ka küberturvalisuse tehnilise kokkuleppe delegatsiooni konventsiooni läbirääkimistel.
Ajakirjanike ja valgete häkkerite kriminaalvastutusele võtmise oht
Ashtoni-Harti leping seab ka ajakirjanikud ja vilepuhujad süüdistuse esitamise ohtu . Rahvusvaheline pressiinstituut oli selle ohu pärast nii mures, et pani Washington Posti täisleheküljelise kuulutuse . Sõltumatud turbeeksperdid üle maailma hoiatasid veebruaris ka selle eest, et konventsiooni eelnõu kohaselt võidakse neid IT-süsteemide küberkurjategijate eest kaitsmise eest kriminaalvastutusele võtta.
Valitsused võivad lapsi seksimise eest kohtu alla anda
“Uskumatu, et tekst lubab valitsustel selgesõnaliselt süüdistada lapsi “sekstimise” eest samas artiklis (14), mis peaks kaitsma neid seksuaalkiskjate eest. Artikkel seab ka heategevusorganisatsioonides töötavad inimesed, kes aitavad kiskjaid kohtu ette tuua, vastutusele võtmise ohtu, sest nad vajavad oma töö raames juurdepääsu kiskjate loodud materjalidele. Kodanikuühiskonna kaitsjad on sellele ilmselgele puudujäägile korduvalt tähelepanu juhtinud, kuid tulutult,” ütles Ashton-Hart.
Ekspertide hinnangul puutuvad rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted pärast töötajate vahistamist kokku ka suurenenud juriidilise ja maineriskiga. Üksikisikute ja haavatavate kogukondade privaatandmetele pääsevad ligi õiguskaitseorganid üle maailma ka juhtudel, kui kurjategijate tegevus ei ole nende elukohas kuritegelik või juhtudel, mis tekitavad olulist muret sõnavabaduse pärast.
Ametiasutuste ja riikide vahelist koostööd saab hoida saladuses ilma läbipaistvuseta selle kohta, kuidas valitsused lepingut kasutavad, või ilma säteteta, mis võimaldavad ettevõtetel õiguskaitsenõudeid vaidlustada, isegi kui need on ebaseaduslikud.
Juhtide kritiseerimine kuriteona?
„Kokkukokkuleppe soodustamine mis tahes „tõsise” kuriteo puhul avab ukse „kuritegudele”, nagu juhtide kritiseerimine või vähemuste tagakiusamine,” kirjutab Ashton-Hart oma analüüsis.
Maailma suurim ja esinduslikum erasektori esindaja Rahvusvaheline Kaubanduskoda kutsus 13. augustil septembris toimuval Peaassambleel ÜRO-d avalikult üles konventsiooni mitte vastu võtma.
“Kui valitsused ei suuda taas kaitsta rahvusvahelist inimõiguste õigusraamistikku, mida nad nii sageli häälekalt toetavad, kummitavad rahvusvahelises õiguses loodud uued ohtlikud normid meid veel aastakümneid,” ütles Ashton-Hart.
Autor ja allikas: Autor Cecilie Jilkova Brownstone’i instituudi kaudu,
Loe lisaks:
