Põhiseaduse alane haritus on puudulik – võiks öelda olematu. Ometi peaks see olema esmatähtis, kuna põhiseadusega kaitstud kodanike vabadus on vaba ja õnneliku elu võti. Põhiseadus on struktureeritud nii, et selle järgimine kaitseks autoritaarse võimu eest. Küsige poliitiliste erakondade juhtidelt ja riigijuhtidelt üks küsimus: “Miks nad ei taha põhiseadust muuta ja anda põliseestlastele kõrgem otsustusõigus tagasi?”
Põhiseadus on kirjutatud selleks, et Riigi valitsejaid kontrolli all hoida. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi rahvas valitsust ei kontrolli ja valitsusliikmed rahvast ei teeni. Vastupidi, Eesti Riigi valitsusjuhid ilma põhiseadusliku vastutuseta saavad teha rahvaga täpselt seda, mida nad tahavad. Loomulikult kui inimene laseb endaga käituda nii nagu valitsusjuhid tahavad.
Valitsus ei peaks rahvast kontrollima. Rahvas peaks valitsust kontrollima.
Veiko Huuse vahemärkus: “Eesti Vabariigi Põhiseadus on vastu võetud Konstantin Pätsi poolt 1938a.,kes oli Eesti riigireetur ja vabamüürlane. Algne, rahva poolt heaks kiidetud Põhiseadus visati prügikasti ja Päts oma meeskonnaga tegi salaja muudatused ja võeti rahvast pettes vastu muudetud põhiseadus, ilma rahvahääletuseta. Üks oluline punkt, mis muudeti oli: Algne, rahva poolt kinnitatud “Rahval on kõrgeim otsustusõigus” ja see muudeti Pätsi poolt selliseks – “Rahvas on kõrgeima võimu kandja”. Päts võttis ära rahvalt otsustusõiguse.
Miks Pätsile on avatud hiiglaslik monument Tallinnas, Estonia teatri taha, Tammsaare pargi kõrvale?
Tuleb ära tunda veel paar põhipunkti:
- Kõik volitused, mis ei ole põhiseaduses konkreetselt valitsusele antud, need on reserveeritud inimestele või kohalikule omavalitsusele.
- Põhiseadus sätestab kolm võrdset valitsusharu ja nende loetletud volitused(seadusandlik haru, kohtuvõim, täidesaatev haru). Põhiseaduses sätestatud kontroll ja tasakaal on selleks, et vältida ühegi haru liiga võimsaks muutumist. See on võimude lahususe doktriin. Kui üks oks eksib, on teiste okste ülesanne see oks oma kohale tagasi panna.
Kui täitevorgan rikub võimude lahususe doktriini ja võtab vastu määruse, mis on vastuolus seaduse ja põhiseadusega, sellisel juhul peavad riigiametnikud läbi viima põhiseadusevastase määruse kontrolli.
Kui üks valitsusharu anastab teise(te) haru(de) võimu, tegemist on türanniat praktiseeriva
valitsusharuga. Tegemist on võimu anastamisega. Tuntud ka kui võimude lahususe rikkumine. Mõned nimetavad seda valitsuse liialdamiseks. Ükskõik millist silti te kasutate, see viib meid samasse kohta: põhiseadus on rünnaku all. Seetõttu peavad sellistes olukordades advokaadid esitama kohtuasjad täitevvõimude vastu.
See mudel ei ole aga jätkusuutlik. See tähendab, et me ei saa lihtsalt jätkata kohtuasjade esitamist. Kohtuasjad võtavad aega. Nad võtavad raha. Nad võtavad ressursse. Nad nõuavad, et advokaadid, kes on valmis vastuollu minema, võitleksid. Kohtuasjad ei ole kerged. Juristid on teinud oma tööd ka pro bono, mis tähendab, et teevad seda tasuta. Kuid ka see pole jätkusuutlik.
Riigiteenistujad peaksid ametisse astudes andma vande põhiseaduse järgimise eest. Küsige endalt: „Kas riigiteenistujad (avalikud teenistujad) järgivad põhiseadust? Või rikuvad nad minu õigusi ja vabadusi ning muudavad mu elu raskemaks ja vähem meeldivaks?”
Kuna algusest peale on olnud selge, et COVID-19 torkimine, vaktsiinipassid, isolatsioon, vangistus, maskid, autoritaarsus ja despotism ei peata millise tahes haiguse levikut, pole loogilist ega teaduslikku põhjust kehtestada biomeditsiiniline režiim, mis põhjustas ühiskonnas mõõtmatul hulgal lõhenemist ja kahju.
Kõigi inimeste hüvanguks on praegusel valitsusel aeg oma despootilistest kalduvustest lahti lasta. Sellest on peaaegu kolm aastat möödas. See on olnud kõigi jaoks kohutav kolm aastat. Kõik
kannatasid. Kõigilt võeti ära kõige elementaarsemad vabadused, kuni selleni, kuidas nad hingasid. Erandiks inimeste elude ülemaailmsest kontrollist ja mikrojuhtimisest olid poliitikud, kes tundsid, et nende endi diktaat neile ei kehti ja miljardärid, kes olid piisavalt rikkad ja võimsad, et kehtestada oma reegleid.
“On aeg lasta elanikkonnal taasühineda pärast seda, kui see on lõhestava ja vaenu tekitava retoorika ja hirmupropaganda tõttu lõhki rebitud. 2024 aastal peaks olema aeg, mil Eestimaa juhtimise võtab üle Eestimaa põlisrahvas – Rahva Võim.”
Artikli autorid Revo Jaansoo ja Veiko Huuse
39
