Halduskohtu kõrgelt haritud ja kogemustega avalikud teenistujad Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee ei tea kuidas käib üürilepingu lõpetamine. Räägime detailselt ja loo tõenduseks on toimetusel olemas kirjavahetus ja avalike teenistujate otsused. See on järjekordne uuriv ajakirjanduslik lugu, kus uurime Eesti avalike teenistujate seadusevastaseid tegevusi. Käesolev lugu näitab jälle, kuidas kohtusüsteemis töötavad avalikud teenistujad loovad omamoodi õiglust, mida peavad järgmise astme kohtu avalikud teenistujad siluma ja eelnevaid otsuseid tühistama. Miks tehakse praaki ja topelttööd? Miks on vaja erinevaid kohtuastmeid, kui võiks olla üks ja ainus, mis teeb ka õiglased otsused vastavalt EV Põhiseaduse järgi?
Halduskohtu Avalikud Teenistujad Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee, ei tea kuidas käib üürilepingu lõpetamine
Avalikud teenistujad kui ühest suust kirjutavad otsustesse : „et üürilepingu lõpetamiseks peaks OÜ esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ja valduse vabastamiseks.“
Tegemist on lihtsa tsiviilõigusliku küsimusega, mida reguleerib Võlaõigusseadus – VÕS peatükk 15 ja pole kohtusse vaja pöörduda.
§ 313. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine
(1) Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
(2) Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
(3) Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 316. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
(1) Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui:
1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega;
Siin on selgesõnaliselt, et üürilepingu saab üles ütelda avaldusega. Pole kohtuotsust vaja!
§ 325. Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vorm
(1) Üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Miks Halduskohtu avalikud teenistujad Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee teevad selliseid vigu? Kes neid seaduse mittetundmises ja rahva teenistuses vigade tegemises vastutusele võtab?
Käesoleva loo (kannataja on toimetusele teada) puhul on tegu ka veel üksteise pealt kopeerimisega, isegi kui kannataja on mitu korda sellele tähelepanu pööranud, ei tee avalikud teenistujad sellest isegi mitte välja, veel vähem, et nad oma viga tunnistaks või vähemalt ära parandaks.
Halduskohtu esimese astme avalikud teenistujad Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee on ekslikult sisustanud võlaõigusliku üürilepingu ülesütlemist reguleerivaid sätteid ning on olulisel määral rikkunud põhjendamiskohustust.
Üürilepingu ülesütlemine toimub avalduse esitamisega teisele poolele (VÕS § 325), mitte hagi esitamisega väljatõstmiseks. Käesoleval juhul on erakorralise ülesütlemise eeldused juba täidetud (VÕS § 316, sh ka lõikes 5 sätestatud viivitamatu ülesütlemise eeldus),
Sisuliselt on halduskohtu esimese astme avalikel teenistujatel Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee seisukoht selline, et kui inimestest pole saanud niinimetatud „puuküürnikud“, keda tuleb kohtuotsusega korterist välja tõsta, siis elanikel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Inimesed lähtuvad siiski eeldusest, et üürnikud üldiselt täidavad seadust vabatahtlikult ja heauskselt ning kui üürileping on lõppenud, siis vabastavad ka elupinna. Toimetulekutoetus on meede, mis on loodud täpselt sellise olukorra vältimiseks, kus isikust saab puuküürnik ja toetuse eesmärgiks on vältida abivajava isiku eluruumi kaotust.
Halduskohtu teises astmes Ringkonnakohus otsustas teisiti
Teises astmes Ringkonnakohtus avalik teenistuja Virgo Saaremets on üks vähestest, kes on aru saanud, et seadused kehtivad üheaegselt ja kõigile. Üürnikud (kaebajad) peavad ju mitmes kohtuastmes vaidlema, mis on suur rahaline koorem niigi vaesele inimesele. Küsimus tekib, miks seda esimest kohtuastet vaja on, kui teine kohtuaste mõistab seadusi ja tühistab esimese kohtustme otsused? Kas oleks mõistlik loobuda kohtuastmetest või panna esimese kohtustme otsuseid tegema AI(tehisintellekt)? AI teeks seda tööd paremini, suudaks seadused üles leida, üheselt arusaada ja nii, et kehtiks kõigile ühtemoodi ja poleks avalike teenistujate subjektiivset arvamust.
VIRGO SAAREMETS: „Tuleb silmas pidada, et toimetulekutoetuse eesmärk ongi ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Samuti määratakse toimetulekutoetus üksnes jooksvaks kuuks, taotlus tuleb lahendada ja toetus maksta välja kiiresti ning toetust ei määrata tagasiulatuvalt (vt SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6). Toetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Kuna äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused, võibki esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla põhjendatud, olenemata sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 määrus nr 3-21-704, p 11).
Ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Olenemata sellest, et üürilepingu peatse ülesütlemise oht ei ole tõendatud, ei tähenda see siiski, et kaebajal ei oleks eluasemekulude kandmise kohustust. Põhjendatud on eeldada, et eluasemekulud tasutakse esimeses järjekorras, et vältida üürilepingu ülesütlemise ohtu. Sellises olukorras tuleb hinnata, kas pärast eluasemekulude tasumist on tagatud ka kaebaja ja tema perekonnaliikmete esmatarbevajaduste rahuldamine.
Ringkonnakohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel eelkõige oluliseks, et kui kaebaja perekonna tegelik majanduslik puudus peaks leidma kinnitust, siis võib toimetulekutoetuse maksmata jätmine tuua kaebajale ja tema perele kaasa rasked tagajärjed. Vaatamata sellele, et vahendid toetuse maksmiseks on piiratud, ei nähtu ringkonnakohtule sellist ülekaalukat avalikku huvi, mis välistaks kaebajale esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetuse ka osalist maksmist. Kui kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebajal esialgse õiguskaitse korras saadu alusetu rikastumise sätete alusel tagastada (vt HKMS § 254 lg 2; vt ka Riigikohtu 17.06.2004 määrus nr 3-3-1-17-04). „
Tänases järjest halvenevas majandusolukorras ja suurenevas töötutsest ei saa kuidagi lihtsalt eeldada, et kuskilt tuleb niisama raha? Väikeettevõtlus on Eestist täiesti kadunud ja hullus majandusseisus on perede toimetuleku tagamine riigi kohustus ja inimeste põhiõigus.
Halduskohtu esimese astme avalikud teenistujad Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee ei ole taganud inimestele põhiseadusest tulenevaid õiguseid. Toimetuleku toetus on väga selge riigikohustus ja peab olema tagatud igal ajahetkel. Mida teevad need avalikud teenistujad selleks? Ilmselt pole nendeni jõudnud tänane majanduskatastroof, kus järjest rohkem inimesed jäävad töötuks ja ettevõtlus on hävinenud. Arusaadav, et riigitöötajate kõrged palgad jooksevad edasi ja neil on raske näha lihtinimeste mittetoimetulekut elementaarsete eluliste vajadustega nagu toidu ja eluaseme tagamisega endale ja perele. Kõige suuremas raskustes on lastega pered, üksikemad, väikeettevõtjad.
Väikeettevõtjad koheldakse igal pool kui kurjategijaid ja et neil kindlasti on kuskil mingi sissetulek, neile ei maksta töötu toetust ja töötukassa avalikud teenistujad on subjektiivsel arvamusel: “kui sul on firma, ju siis on sul ka raha.” Siinkohal võiks küsida mis eriline inimolend on ettevõtja, et kõik alandused peab välja kannatama?
Kuigi Töötukassa avalike suhete juht on korduvalt kinnitanud, et ka ettevõtte juhatuse liige saab võtta Töötukassasse arvele, siis reaalelus see nii ei tööta. Sealsed avalikud teenistujad leiavad mitu vabandust, et ikka ei saa küll arvele võtta. Vastav artikkel ilmus Delfis: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120253680/puust-ja-punaseks-mis-tingimustel-saab-juhatuse-liige-tootukassast-abi
Riigikohtu esimees Villu Kõve on hiljuti juba avaldanud arvamust, et kohtunikke võiks asendada AI-ga ja see on hea mõte, sest praegu on selliseid lihtsad kohtuasjad väga pikad, korduvad ja vigadega tehtud otsused. AI ei teeks inimese näol vahet vaid vaataks faktilisi asjaolusid ja tõendeid.
Näiteks: Delfi juhtkond või Postimees juhtkond , Andmekaitse Inspektsiooni juht, Õiguskantsler, jne. soovitavad pöörduda kohtusse meedias inimese kohta avaldatud valeandmete ümberlükkamiseks – see on juba suur mõnitamine. Kui meedias kirjutatakse, et Inimene on varas, petis, vägistaja või kurjategija ehk siis kriminaalselt süüdimõistetud aga see Inimene pole isegi kohtu all kunagi olnud ega süüdi mõistetud, peab süütu inimene maksma tuhandeid erurosid riigilõive ja kohtukulusid, et kinnitada kohtus oma süütust! Inimene ongi süütu kui ta seda ütleb ja avalik karistusregister on tühi. Miks on vaja kohtus tõestada et kõigile kättesaadav karistusregistrer näitab, et Inimesel pole karistusi aga meedia ütleb, et on? Kas siin pole tegemist meedia terroriga, mida kohtusüsteemid oma bürokraatiaga lubavad juhtuda?
Aga kui nüüd kohtumaja avalikud teenistujad soovitavad pöörduda kohtu poole lepingu lõpetamiseks on ikka klass omaette, see on kallis, mõtetud ja ei too ka kiiret tulemust ja nad ju teavad seda. Rääkimata sellest, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei nõua kohtusse pöördumist.
Näiteks: AI teab täpselt millal ja kuidas üürileping ülesse öelda – näidiskiri AI poolt. Kui küsida AI käest, kas üürilandja saab üürilepingu ilma kohtusse minemata ära lõpetada kui üür on maksmata:
“Jah, eluruumi üürilepingut saab lõpetada ka kohtusse pöördumata, kuid tavaliselt eeldab see koostööd ja kokkulepet üürileandja ja üürniku vahel. Mõlemad pooled saavad läbi rääkida ja jõuda kokkuleppele üürilepingu lõpetamise tingimustes. See võib hõlmata tasu maksmist, etteteatamist või rendilepingus sätestatud eritingimuste täitmist. Kui mõlemad pooled nõustuvad ja järgivad kokkulepitud tingimusi, ei pruugi kohtu sekkumine olla vajalik. Alati dokumenteerige kõik kokkulepped kirjalikult, et vältida hilisemaid võimalikke vaidlusi.”
Kui küsida AI käest üürilepingu lõpetamise teadet, kui üürnik on jätnud üüri maksmata, siis ta annab näidise(pole kohtusse vaja minna, nii nagu avalikud teenistujad Reelika Lind, Tristan Ploom, Janek Laidvee käskisid):
Näidis teade:
[Sinu nimi][Teie aadress]
[Linn (): Maakond (): Posti indeks]
[E-posti aadress]
[Telefoninumber]
[Kuupäev][Üürniku nimi]
[Üürniku aadress]
[Linn (): Maakond (): Posti indeks]
Teema: Üürilepingu lõpetamise teade korduva üüri tasumata jätmise tõttu
Lugupeetud [üürniku nimi]!
Loodan, et see kiri kõnetab teid hästi. Kirjutan, et teavitada teid ametlikult teie [üürniku aadress] asuva kinnisvara rendilepingu lõpetamisest. See otsus on kahetsusväärne, kuid on vajalik korduvate üüri maksmata jätmiste tõttu, nagu on kirjeldatud meie varasemates kirjavahetustes.
Vaatamata meie püüdlustele probleemiga tegeleda ja sõbralik lahendus leida, on püsiv üüri maksmata jätmine tekitanud talumatu olukorra. Vastavalt [Üüri alguskuupäev] sõlmitud rendilepingu tingimustele olete kohustatud tasuma üüri iga kuu [tähtaeg] või enne seda. Kahjuks ei ole selle kohustuse järjepidev täitmata jätmine jätnud meile muud üle, kui üürileping lõpetada.
Üürilepingus sätestatud tingimuste kohaselt jõustub ülesütlemine [Lõpetamise kuupäev], andes teile ruumi vabastamiseks aega [Teateaega] päeva. Lisaks peate tasuma kõik tasumata üürimaksed kuni lõpetamiskuupäevani.
Palume kokku leppida mõlemale poolele sobiv aeg väljakolimise ülevaatuseks, et hinnata kinnistu seisukorda ja tagastada võtmed. Tavalisest kulumisest suuremad kahjustused võivad kaasa tuua lisatasusid.
Kui teil on selle teatise kohta küsimusi või muresid, võtke minuga ühendust aadressil [teie telefoninumber] või [teie e-posti aadress].
Hindan teie kiiret tähelepanu sellele küsimusele ja loodan kiirele lahendusele.
Lugupidamisega
[Teie täisnimi][Sinu allkiri]
Ärge unustage asendada sulgudes olev teave teie olukorraga seotud konkreetsete üksikasjadega.
Siit küsimus, et miks meile vaja üleliigseid avalikke teenistujaid, kui AI teeb töö ära kiirelt, kvaliteetselt ja riigilõivudeta?
Toimetuleku toetust tuleb taotleda iga kuu, mis tähendab iga kuu uut kohtuasja ja uusi kulusid. AI hoiaks kokku aega, nad saaks kiiresti andme kätte ja ei laseks linnaosa valitsusel pidevalt ja pikalt teha valeotsuseid, mis muutub koormaks riigile. Ja seda saab ära hoida just Halduskohtus avalike teenistujate asendamisega AI-ga.
AI-d kasutakse täna näiteks stipendiumi määramisel, seda oleks mõistlik teha ka toimetuleku määramisel ja kui läbi ei lähe ja AI näeb ohtu, siis läheb alles uuesti ülevaatamisele inimestele. Selline protsess koos AI ga hoiaks ära suured inimeste kulud bürokraatiale, jäävad ära asjatud kannatused, vähem on kodutuid ja õnnetuid perekondi.
Kes on avalik teenistuja?
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetikakoodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.
Avalikud teenistujad on kõik need inimolendid, kes töötavad “riigiasutustes ja/või riigiametites”: nad nimetavad ennast tihti teiste ametinimetustega, et saada läbi selle kõrgeimat otsustusõigust aga tegelikkuses on Rahval kõrgeim otsustusõigus ja avaliku teenistuse seaduse järgi kõik avalikud teenistujad teenindavad rahvast ehk rahvas ütleb viimase sõna, kuidas on ja olema peab? Näiteks: avalikud teenistujad on võtnud endale selliseid ametinimetusi: kohtunik, politseinik, minister, president,…..
Avaliku teenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914
Loe teisi avalike teenistujate lugusid:
39
