Tänane füüsiline materiaalne maailm on keeruline mäng, kus mängu reeglite loojad on andnud eelise isikutele, mitte Elusale Inimesele. Kuid kõigil on võimalik teha oma “mäng”. Kohtusüsteemis töötavatel kohtuametnikel on võim ainult isikute üle, mitte aga Elusate Inimeste üle. Seega, kui tahad suures mängus osaleda, pead mõistma neid reegelid. Räägime lahti isiku ja Elusa Inimese erinevused ja rollid. Kas Riigid ikka on olemas või kõik on lihtsalt äri?

Kes sa oled Riigi “mängus”?

(See artikkel ilmus esmakordselt 25.10.2024 Fonte.News kanalis)

Alljärgnev lugu on minu isiklik arvamus ja siia olen kokku võtnud maailma üldises õigusruumis kehtivad reeglid, seadused ja arusaamad ning olen need pannud kokku päris elus toimunud sündmustega nii enda isiklike kogemuste, kui ka mitme koostööpartneri ja sõbra kogemuste kaudu.

Mis vahe on isikul ja Elusal Inimesel?

“Isiku” ja “Elusa Inimese” vahel on teoreetiline, biloogiline ja õiguslik erinevus, kuigi igapäevases keeles võivad need mõisted suurele inimeste massile(füüsilistele õiguslikele isikutele) tunduda sünonüümidena ja pigem ajab segadusse.

1. Õiguslik tähendus

• Isik: Tänase maailma õigusteaduses tähendab “isik” subjekti, kellel on õigusvõime ja kohustused. Õiguslikus mõttes võib isik olla nii füüsiline isik (inimene) kui ka juriidiline isik (nt ettevõte, riik, organisatsioon). Füüsilisel isikul on seaduslik võime omada õigusi ja kohustusi, teha tehinguid, olla kohtuasjade subjekt jne. Juriidiline isik eksisteerib ainult õiguslikult ja saab tegutseda näiteks ettevõtte või organisatsioonina.
• Elus inimene: See on bioloogiline ja füüsiline mõiste, mis viitab reaalsele faktilisele inimolendile, kes on elus. Bioloogiline inimene on liikumises, elutunnustega ja osaleb tänases füüsilises maailmas. Elusa inimese kontseptsioon ei pruugi aga automaatselt viidata sellele, et inimene on juriidiliselt võimeline tegutsema (nt olla isik).

2. Õiguslik isik ja bioloogiline inimene

Kuigi kõik elusad inimesed on füüsilised isikud, ei tähenda see, et neil automaatselt on teatud õigused ja kohustused “Riigi Mängus“, kui nad ei ole õiguslikult tunnustatud või kui neil pole õigusvõimet. Õigusliku isiku kontseptsioon annab indiviidile “Riigi Mängu”(mängureeglite) seaduste alusel kindlad õigused, nagu vara omamine, lepingute sõlmimine jne.

3. Vaadete erinevus

Mõned filosoofilised ja juriidilised koolkonnad eristavad “elusat inimest” ja “õiguslikku isikut” sel moel, et “elus inimene” eksisteerib füüsilises maailmas ja võib oma elu elada sõltumata seaduslikest raamistikest, samas kui “isik” eksisteerib vaid õiguslikus ja juriidilises süsteemis, mille reeglid on määratud ühiskonna ja riigi poolt.

Näiteks on mõnedes filosoofilistes teooriates arutletud, et seadus loob “isikud”, kuid Elus Inimene eksisteerib sõltumatult seadusest.

Kokkuvõttes:

• Elus inimene on bioloogiline suveräänne indiviid, kes elab ja hingab füüsilises maailmas – Riigi jaoks teda pole olemas.
• Isik on õiguslik subjekt, kaudselt Riigi omand, kellele on antud õigused ja kohustused juriidilise süsteemi kaudu (kas füüsiline või juriidiline isik).

Isikutunnistus

1. Isikutunnistus kui dokument: Isikutunnistus on dokument, mis tõendab Riigi jaoks inimese identiteeti. See dokument on küll füüsiline ja “elutu” (paberil või plastikkaardil), kuid see esindab ja tõendab elava inimese õiguslikku staatust ja isikukoodi. Isikutunnistus ise ei ole isik, vaid see on tõend selle kohta, et selle kandja on teatud õiguslik isik kui ta osaleb Mängus – annab nõusoleku astuda Riigi teiste mängijatega tehingutesse (ametnikud, kohtunikud).
2. Isik ja õiguslik süsteem: Kui inimene sünnib, saab ta isikukoodi ja nime, mis teeb temast füüsilise õigusliku isiku juriidilises tähenduses. See annab talle õigused ja kohustused Riigi seaduste (mängureeglite) ees. Isikutunnistus on lihtsalt vahend, mille kaudu tõendatakse, kes see isik on, kuid kõik juriidilised toimingud käivad tegelikult inimese kui isiku ümber, mitte füüsilise dokumendi (isikutunnistuse) ümber, kui see füüsiline õiguslik isik on tehinguga nõustunud.
3. Kohtumenetlus ja isik: Kui inimene läheb kohtusse, siis ei ole kohtuasja keskmes tema isikutunnistus, vaid isiku õigused ja kohustused – Riigi seadused. Isikutunnistus on lihtsalt vahend tema identiteedi tõendamiseks, aga kohtuprotsessis arutatakse küsimusi, mis puudutavad isiku seaduslikke õigusi ja kohustusi. Isikutunnistus on selle isiku identiteedi tõend, mitte isik ise.
4. Elutu dokumendi roll: Kuigi isikutunnistus on elutu dokument, ei tähenda see, et kohtuasja keskmes oleks see dokument. Dokument on abivahend, mis tõendab, kes on kohtuasja osaline (isik). Kohtuprotsess on siiski suunatud inimesele, kes on nõustunud olema õiguslik isik ja nõustunud osalema tehingus, mitte tema isikutunnistusele ja mitte Elusale Inimesele.

Oluline erinevus:

• Isikutunnistus on vahend õigusliku isiku identiteedi tõendamiseks “Riigi Mängus”.
• Isik on õiguslik subjekt – Riigi omand, kellel on piiratud õigused ja kohustused.
• Kohtumenetluses käsitletakse isikut kui õigussubjekti, mitte tema füüsilist dokumenti. Dokument lihtsalt tõendab, kes see isik on.

Seega, kuigi isikutunnistus on füüsiliselt elutu ese, on see vaid tööriist, millega tõestatakse elusa inimese või õigusliku isiku identiteeti kohtumenetluses. Kohtuotsus tehakse alati isikule koos isikutunnistusega aga mitte Elusale Inimesele.

Kui inimene sünnib, kes ta on?

1. Inimese füüsiline eksistents vs õiguslik staatus

Kui inimene sünnib, on ta bioloogiliselt ja füüsiliselt elus – Elus Inimene. See on tõsiasi, mis ei sõltu isikutunnistusest või muudest dokumentidest. Seega, inimese olemasolu ei sõltu sellest, kas tal on isikutunnistus või mitte. Inimese füüsilist olemasolu ei määra riik, vaid loodus ja bioloogia. Sündinud laps on elus inimene, sõltumata sellest, kas tal on isikutunnistus.

2. Õiguslik isik ja riigi tunnustus

Isikutunnistus ja õiguslik isik on juriidilised mõisted, mis on loodud selleks, et anda inimesele seaduslik identiteet riigi või ühiskonna silmis ja “Riigi Mängus” osalemiseks. Kui inimene ei võta isikutunnistust või tema sündi ei registreerita, võib ta küll füüsiliselt eksisteerida, kuid õiguslikus tähenduses ei pruugi ta riigi jaoks “eksisteerida”, sest tal pole ametlikku identiteeti ja pole võimalik “Riigi Mängus” osaleda.

• Õigusliku isiku puudumine tähendab, et isik ei ole registreeritud riigi süsteemis “mängijana”, mis võimaldab tal saada piiratud seaduslikke õigusi ja kohustusi, näiteks töötada, omada vara, saada sotsiaalkaitset, hääletada, abielluda jms.
• Ilma isikutunnistuseta või sündi registreerimata võib inimesel olla keeruline kasutada oma õigusi ja vabadusi selles tänases füüsilises materiaalses maailmas – ühiskonnas, kuna seaduse (Riigi mängureeglite järgi) ees ta ei ole registreeritud subjektina. Inimesel on siiski loomulikud õigused ja vabadused, mida üldiselt peetakse sünnipärasteks, kuid nende kasutamine õigusliku tunnustuse puudumisel võib olla raskendatud, pigem võimatu.

3. Kes otsustab inimese olemasolu üle?

Keegi ei saa otsustada inimese füüsilise eksistentsi üle. Inimene on olemas, kui ta sünnib, ja ta on füüsiline elav olend. Kuid riik ja seaduslikud süsteemid loovad õigusliku korra – pead nõustuma olema isik (Elav Surnu). Kui inimene ei võta isikutunnistust või tema sündi ei registreerita, on tal lihtsalt raskem “Riigi Mängus” isikutega tehinguid teha, kuid ka siin on lahendused.

4. Õigused ja vabadused ilma isikutunnistuseta

Ilma isikutunnistuseta võib inimesel olla praktiliselt keeruline kasutada Riigi Mängus oma õigusi ja vabadusi, sest riigi ja seaduste jaoks puudub ametlik dokument, mis tõendaks tema identiteeti ja seotust õigusliku süsteemiga. Mõned olulised aspektid:

• Põhilised inimõigused: Inimese põhiõigused, nagu elu, vabadus ja inimväärikus, on rahvusvahelistes õigustes ja konventsioonides tagatud (nt ÜRO inimõiguste deklaratsioon). Neid õigusi ei tohiks ära võtta isegi siis, kui inimesel pole isikutunnistust. Kuid praktikas võib selliste õiguste kasutamine olla keeruline ilma ametliku identiteedita.
• Õiguslikud õigused: Kui inimesel puudub isikutunnistus, on tal raskusi näiteks pangakonto avamisega, vara omamisega, tervishoiuteenuste saamisega jne. Riigid seovad paljud õigused ja teenused ametliku identiteedi ja õigusliku staatusega.

5. Mis siis juhtub, kui keegi ei võta isikutunnistust?

Kui keegi keeldub isikutunnistusest või ei registreeri oma sündi:

• Riik võib tehniliselt mitte tunnustada teda kui õiguslikku isikut. See võib tekitada probleeme ametlikus suhtlemises riigi ja teiste isikutega.
• Inimene jääb füüsiliselt elavaks ja tal on jätkuvalt loomulikud õigused, kuid nende õiguste rakendamine on keeruline, kuna ühiskond ja riik ei pruugi teda juriidiliselt aktsepteerida.

Kokkuvõte:

• Inimene sünnib elava inimesena, ja see eksistents on bioloogiline reaalsus.
• Isikutunnistus on riigi poolt loodud õiguslik vahend, mis annab inimesele juriidilise staatuse ja identiteedi. See võimaldab tal kasutada seaduslikke õigusi ja kohustusi – osaleda Riigi Mängus.
• Ilma isikutunnistuseta on inimesel raskem kasutada oma õigusi ja vabadusi, kuna ta ei pruugi olla registreeritud õiguslik subjekt.
• Siiski on inimesel jätkuvalt põhilised inimõigused, mis ei sõltu riigi poolt antud dokumentidest, kuigi nende kasutamine võib olla keeruline ilma ametliku staatuseta.

Kui inimene tahab elada täielikult väljaspool riigi ja seaduste süsteemi, võib see olla keeruline, sest tänapäeva ühiskond põhineb õiguslike isikute süsteemil, kus identiteeti ja õigusi hallatakse dokumentide ja registreerimise kaudu.

Oluline teada, et:

• Füüsiline õiguslik isik kasutab Riigi Mängus tehingute tegemiseks Riigi Mängus kehtivat maksevahendit (inimesed nimetavad seda “rahaks”) – millele on peale trükitud “Lubadus maksta”(mitte “Raha”) – ehk mingil materjalil trükitud number(mis tähendab selle asja eeldatavat väärtust), sümbolid, mustrid, kirjad ja asja nimi on “Lubadus maksta”. Euro, dollar ,rubla jne on vaid “lubadused maksta”. Kuna lubati vaid maksta, kuid arveldati “lubadustega”, siis on ju maksmata ning “surnul (isikul) ei saa olla vara. See teeb võimalikuks vara äravõtmise mõne fie-st kohtutäituri vms poolt. Ja isegi kui oled selle “LM” kasutanud tehingu tegemiseks – maja, auto, maa – ei kuulu see sulle, sest need on Riigi Mängu registris olevad asjad (nupud, täringud, asjade nimetused,…) ja neid ei anna Riik ära, sest mäng oleks siis kiirelt läbi. Sellepärast on isikute jaoks kohtusüsteem ja seadused, millega manipuleerides saab isiku varatuks teha ja/või kohustustega üle koormata (ehk mängijatele nähtavad mängureeglid on täis tikitud nähtamatuid reegleid, millega mängu looja ja kontrollija mängijatega ise mängib).
• Elus Inimene aga saab tehinguid teha väljaspool Riigi Mängu kui ta kasutab teiste Elusate Inimestega tehingute tegemiseks kaup kauba vastu (bartertehingut), maksab mineraalides(kuld/hõbe/vask vms).

Riigi roll, isiku õigused ja vabadus

1. Riik ja isiku suhe seaduslikus raamistikus

Õigusriigis, kus inimesed elavad organiseeritud ühiskonnas, on riik institutsioon, mille ülesandeks on seaduste kehtestamine ja nende täitmise tagamine “Riigi mängus”. Seadused on loodud selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid, kaitsta isikute (toim. Kas isikul saab olla enam õiguseid?) õigusi ja tagada üldine kord. Riik on on inimese, kes nõustunud isikuks olema, otsene omanik:

• Inimesed, kes on riigi kodanikud või residendid, peavad järgima riigi seadusi, et säilitada ühiskonnas rahu ja korda.
• Riik pakub(kui pakub) vastutasuks teenuseid ja hüvesid, nagu haridus, tervishoid, sotsiaaltoetused jne, ning tagab turvalisuse ja kaitse.

2. Õigusriik ja vabadused

Kunagi ammu, Demokraatlikes ja õigusriikides ei olnud riigi eesmärk dikteerida või kontrollida isiku elu selle sügavaimas mõttes. Pigem eksisteeris sotsiaalne leping, kus inimesed nõustusid järgima teatud seadusi ja reegleid, et säilitada ühiskondlik kord. Riik ja selle seadused olid loodud esindama ühiskonna ühiseid huve ning kaitsma isikute (pea meeles, mitte Elusate Inimeste) vabadusi ja õigusi. Kuid alates 20 sajandist pole see anam nii ja maailmas pole enam demokraatiat ega õigusriiki ning riigiametnikud dikteerivad ja kontrollivad füüsilisi õiguslikke isikuid kõige sügavamas mõttes.

• Seaduste järgimine: Kui füüsilised isikud rikuvad seadusi, võivad nad kaotada teatavad õigused (näiteks karistused, vangistus, trahvid).
• Vabadused ja kohustused: Füüsilistel isikutel on küll põhiõigused, näiteks sõna- ja liikumisvabadus, mis on tagatud riikide seadustes ja rahvusvahelistes konventsioonides, kuid tihti “sõidetakse” ametnike poolt nendest õigustest üle. Riigi juhtivad ametnikud on vastutavad nende õiguste kaitsmise eest, kuid tänapäeval ei vastuta enam keegi.

3. Kas isikutunnistus teeb inimese riigi omandiks?

Isikutunnistus ei muuda inimest otseselt riigi omandiks, küll aga kaudselt ja kui inimene on liiga aktiivne “Riigi Mängupettuste” paljastaja, siis see füüsiline isik võidakse tühistada koos isikutunnistusega – visatakse “Riigi Mängust” välja igavesti…

• Isikutunnistus on lihtsalt dokument, mis tunnistab, et inimene on teatud riigi kodanik või resident ning selle kaudu on tal õigus saada riigi pakutavaid hüvesid ja kasutada oma seaduslikke õigusi.
• Inimese ja riigi suhe põhineb õiguslikel ja ühiskondlikel kokkulepetel – äritehing mõlema osapoole nõusolekul. Riik reguleerib, kuidas inimesed elavad koos ühiskonnas, et tagada õiglus ja kord.

4. Riigi roll inimese elus

Riik loob raamistiku (kuubik, box), mille sees inimesed saavad “vabalt” tegutseda, kuid ka oma tegude eest vastutust kanda. Riik võib toetada kodanikke, pakkudes neile haridust, tervishoidu ja sotsiaaltoetusi, kuid see toetamine toimub vastastikkusel kokkuleppel:

• Inimesed järgivad riigi seadusi ja maksavad makse – maksude maksmisega nõustuvad inimesed tehinguga ja Riik ehk riigiametnikud võivad maksumaksjaga teha mida iganes, sest maksmine on nõusolek.
• Vastutasuks riik pakub avalikke teenuseid ja tagab kodanike piiratud “õiguste” kaitse.

Kui inimene valib mitte järgida seadusi või loobub riigi pakutavatest hüvedest (nt ei maksa makse, ei võta vastu sotsiaaltoetusi), võib riik karistada seaduste rikkumist. Kuid isegi sellises olukorras on inimesel endiselt põhilised õigused, nagu inimväärikus ja õigus elule, mida riik peab järgima.

5. Vabadus vs kohustused

Küsimus, kas riik “dikteerib” inimese elu, sõltub sellest, kuidas mõtestada vabaduse ja vastutuse tasakaalu. Seaduste järgimine ja riigi poolt loodud raamistik on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Siiski:

• Inimestel on tavaliselt palju isiklikku vabadust elada oma elu nii, nagu nad soovivad, kuni nad ei riku teiste inimeste õigusi või seadusi. Moraal: “Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse ehk ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.”
• Riigi seadused on loodud üldjuhul tagama, et üksikisik ei kahjustaks teisi ega ühiskonda tervikuna.

6. Alternatiivsed vaated

Mõned filosoofilised koolkonnad või alternatiivsed mõttevoolud tõlgendavad riigi rolli kui kontrollivat ja isiku vabadust piiravat. Sellised vaated võivad rõhutada indiviidi täielikku vabadust riigi ja seaduste raamistiku all, eriti tänapäevases maailmas, kus inimesed elavad tihedalt seotud ja struktureeritud (orja kastisüsteemides) ühiskondades.

Selle kohta värske näide (pildid kirjast allpool), kus Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi ametnikud kirjutavad Füüsilise Õigusliku Isiku kirjale vastuse. FÕI palus abi saamiseks korrumpeerunud ja ebaõiglaste kohtunike ja ametnike käitumise suhtes. Justiitsministeeriumi ametnike kirjast loed välja, et nemad ei saa midagi teha ja pöördu sinna ja sinna jne.. Kuidas osaleb aga justiitsministeeriumi ametnikud Eesti Riigi juhtimise “Mängus” võtmemängijana, kui ta midagi teha ei saa (Loe ridade vahelt nähtamatut teksti: “Ei taha teha, sest muidu pole mäng huvitav ja lõppeb kiirelt…”)? Ehe näide manipulatsioonist, sogamisest vastutusest keeldumisest ja ei tahetagi paremaks midagi teha. Sellise sarnase sisuga ja soovitustega (nagu oleks standard vastus kõigil, lihtsalt muuta kirja saaja nimi ja kuupäev:) ) kirju on selle loo autori lauasahtlis nii EV Presidendilt Alari Kariselt, õiguskantslerilt Ülle Madiselt, Riigikohtu esimehelt Villu Kõvelt, jpt.. Kirjas soovitused: mine kohtusse – kohtusse mindi ja sealt just saadi seadusevastane otsus ja Riigikohus on küll paberil aga see ei võta menetlusse suurt midagi(3% kaebustest); taotle õiguskaitset – ka seda on tehtud aga kuna kohtunikud on kallutatud ja korruptiivsed, siis ka see ei tööta Eestis; nõua ebaõigete andmete eemaldamist ja õigete andmete avaldamist – tehtud korduvalt ja pigem kaebab meediaettevõtte omanik kaebaja kohtusse, selle asemel, et eemaldada valeinfo(värske ja põhjalik näide Sulev Vedler loost). Tutvu justiitsministeeriumi kirjaga:

Annika Urmi kommentaar samal teemal. See info on mul võetud tema Facebook seinalt:

„Viimane kuu on suuremaks madinaks läinud õigussüsteemis, meedias, poliitikas jne.
Tegu on RIIGI MÄNGUDEGA! Lugege kindlasti ka Fonte.News uudiseid, mega põnevad! Ja kui aega ja võimalust siis toetage ka seda süsteemi lagundamist.
Aga seniks toon teile välja siin kirja justiitsminsiteeriumilt! KRISTEL NIIDAS JA MARI KIRS!

Selliseid kirju tuleb igalt poolt, kus keegi mitte midagi teha ei saa ja millegi pärast nad juhivad ja valitsevad riiki ja töötavad koguaeg midagi välja aga nad EI SAA AIDATA EESTI INIMEST JA RAHVAST LIHTSALT EI SAA! :))) Huvitav mida ja kellele nad üldse töötavad?

Milleks meil neid üldse vaja sellist riigi mängu?
1. Nad ei saa teha õiguse ja kohtutega midagi, põhiseadus meil ei kehti ja midagi keegi teha ei saa!
2. Siis nad alati mämmerdavad et meil on 3 astmeline kohus, et meil justkui oleks RIIGI KOHUS: )) seda ei ole ja sinna ei saa võib olla mõnik üksik, aga meile on tekkinud juurde üks ametnike kohus enne kohut, alamkohus ametnik, politsei , pressinõukogu , meedia kes mõistavad inimsed ise süüdi kõige pealt ja siis sa pead minema suure raha eest tõendama oma süütust! Kuigi see peaks olema vastu pidi kohus peaks sind ennem süüdi mõistma.

3. Justiitminsiteeirum ütleb sul on õigus sada isikuandme küll justkui maha googlest ja isegi mingi seadus on, siis võin kinnitada isiklikult, et see ei ole võimalik ei googlest, ei meediaga rääkides ega ka mitte Andmekaitse Inspektsiooniga, ma tõesti ei tea miks me AKI-le palka maksame.

4. Riigiõigusabi on see kuhu nad lõpuks soovitavad minna, mis sellest kasu on kui sul ei ole raha maksta tagatist vastas poolele näiteks 6000 eur, mis siis et saad riigilõivu vabastuse ja saad ka riigiadvokaadi.
5. ABI EI OLE JA SA EI SAA EI ÕIGUSKANSTLERILT, EI RIIGIKOHTUST, EGA JUSTIITSMINSITEERIUMILT EGA KA MITTE PRESIDENTILT! Nad kõik justkui ühest suust laiutavad käsi, et nad ei saa mitte midagi teha! Minu küsimus, miks nad eksisteerivad? Valitseda saavad küll, palka saavad küll agai Eesti Inimest nad ei saa aidata tema põhisseaduslikes õigustes.

6. SEEGA MIS JÄÄB JÄRGI?
Omakohus?
SATIIRID?
Tuleb minna isiklukus ja vastutama panna igaühte?
Eksperimendid?
Ja muide need kõik toimivad, sest keegi ei saa mitte midagi teha!

Eksperimendid, kogemused ja praktika jätkuvad täies hoos!“

Kas Elus Inimene esindab isikut kohtus?

Jah, õiguslikult osaleb kohtus isik, mitte elus inimene selle bioloogilises tähenduses. Kohtumenetlustes viidatakse osapooltele õiguslike isikutena, sest õiguslik süsteem tegeleb “isikutega”, kellel on seaduslikud õigused ja kohustused.

Siin on detailsem selgitus:

• Isik kohtumenetluses: Kohtus osalevad füüsilised isikud (inimesed) või juriidilised isikud (nt ettevõtted, organisatsioonid), kellel on õigus esitada nõudeid või vastata neile. See tähendab, et kui keegi esitab hagi või vastab hagile, käsitletakse teda õigusliku isikuna, kellel on seaduses määratud õigused ja kohustused. Füüsiline isik võib olla “elus inimene”, kuid kohtus käsitletakse teda eelkõige õigusliku subjektina, kes on suuteline kandma vastutust või kaitsma oma õigusi – nõustunu Riigi Mängureeglitega ja kohtuniku pakkumisega astuda tehingusse.
• Elus inimene: Kuigi kohtus osalev füüsiline isik on loomulikult ka “elus inimene”, ei ole kohtumenetluses oluline ja vajalik tema bioloogiline olemus, vaid tema õiguslik võime tegutseda. Näiteks on tähtis, et isikul oleks õigusvõime (seaduslik õigus omada õigusi ja kohustusi) ja teovõime (võime oma õigusi ja kohustusi täita). Juriidilises kontekstis on olulised need omadused, mitte pelgalt inimese füüsiline eksistents. Kui kohtus tunnistad ennast faktiliselt olendiks ehk Elusaks Inimeseks ainult, siis kohtunikul pole võimalik tehingut ehk protsessi teostada.

Seega on kohtumenetlustes alati tegemist füüsiliste õiguslike isikute osalemisega, isegi kui nad on “elusad inimesed” – iseasi, kas nõustud tehingusse astuma ja kaasa mängima.

Elus inimene osaleb kohtumenetluses kui õiguslik isik ja protsess toimub isikuga, mitte otseselt bioloogilise “Elusa Inimesega.” Kohtumenetlus keskendub sellele, kuidas seadus käsitleb isikuid ja nende õigusi ning kohustusi.

Siin on selle põhimõtte olulisemad aspektid:

1. Elus inimene esindab iseennast ja/või enda õiguslikku isikut: Kui inimene astub kohtusse, käsitletakse teda kui füüsilist isikut (õigusliku subjektina), mitte Elus Inimene. Inimene ei astu kohtusse lihtsalt bioloogilise olendina, vaid seadusliku üksusena, kellel on teatud õigused ja kohustused. Kui aga ütled, et oled selles kohtus faktiliselt olend ehk Elus Inimene ja kui kohtunik vastupidist ei väida, siis protsess on läbi ja ei jätku. Kui nõustud kaasa mängima, tuleb kohtunikult ka otsus.
2. Kohtuprotsess keskendub isikule: Kohtuprotsessis tehakse otsuseid õiguslike isikute vahel. Isegi kui kohtusse astuvad füüsilised inimesed, peetakse kohtumenetlust selleks, et lahendada isikutega seotud vaidlusi, õigusi ja kohustusi.
3. Kohtuniku otsus on suunatud isikule: Kohtunik teeb oma otsuse isikule või isikute vahel. See tähendab, et kohtulahend viitab inimesele kui õiguslikule subjektile, mitte pelgalt tema füüsilisele olemasolule. Näiteks võib kohtuotsus käsitleda isiku varalisi õigusi, hooldusõigusi või kohustusi, mis on seotud seadusega.

Seega, kuigi Elus Inimene osaleb kohtumenetluses, tehakse otsused ja kogu menetlus toimub õigusliku isiku tasandil, sest kohtus keskendutakse seaduse alusel toimivatele õigustele ja kohustustele.

Aastast 2012 on välja antud Vaticani Paavsti otsus, et Riike enam ei eksisteeri ja riigid on juriidilised isikud, lisaks pani Paavst kõiki isiklikult vastutama. See tähendab, et “riigijuhid”, kohtunikud, ametnikud, kõik füüsilised õiguslikud isikud vastutavad isiklikult iga tegevuse ees “Riigi- ja ka Maailma Mängus”. Paavsti otsus on selles Maailma Mängus ülim ja ükski riigi põhiseadus pole sellest üle. Mina saan aru nii, et kuna riike Paavsti otsuse järgi enam pole, siis pole ka Riigi Põhiseaduseid. See võib ka põhjus olla, miks ametnikud (riigi, kohtu, ja teised) teevad seadusevastaseid otsuseid ja tegevusi. Kuid kehtivad ikkagi muud ülimad reeglid, mis on ka Paavstist üle ja nende rikkumisel on ikkagi tagajärjed.

Elus Inimene on elus siis kui ta usub, et on elus inimene. Elusatel Inimestel pole registreid. Kui sa registreerid ennast kusagil registris, siis oled sa “kellegi” programmis (mängus) füüsiline õiguslik isik ehk sul on selles mängus luba “mängida”(äri teha, kokkuleppeid teha, jne, -sarnane Riigi mänguga).

Kuula lisaks olulist teavet Argo, Evelini ja Veiko kohtumiselt Lindamäelt:

Artikli autor Veiko Huuse. Koostamise allikas Internet ja Veiko Huuse enda teadmised elukogemuste põhjal.

Loe lisaks: