Foto: Kollaz: Reelika Lind, Kaupo Kruusvee

Reelika Lind, Kaupo Kruusvee: “Kohus teeb otsuseid lähtudes isiklikest maailmavaadetest, mitte Eesti Vabariigi seadustest.”

Veiko Huuse

See on jätkulugu minu uurimustööle, mille eesmärk on avalikustada avalikud teenistujad, kes minu arvates rikuvad ise seaduseid ja kellel puudub moraal. Iga lugeja ja artikklis nimetatud inimolendid saavad minu arvamuse ümber lükata ja vastuarvamuse teha. Avaldan need kindlasti, et poleks varjamist.
0 Shares
0
0

Harju Maakohtu avalikud teenistujad Reelika Lind ja Kaupo Kruusvee kinnitasid oma kirjades, et ühed kohtunikud on sobilikumad kui teised ja kõigil on erinevad maailmavaated, mis ei pruugi sobida menetluses osalejaga. Menetluses osaleja on põliseestlane ja pole juriidilise haridusega aga emakeel on eesti keel. Menetluses osaleja on tegutsenud oma õiguste kaitsmisel EV Põhiseaduse ja teiste seaduste alusel ja saanud aru eesti keelsetest seadustest nii nagu temale, eestlasele (kolme kõrgharidusega), on see mõistetav. Kohtuprotsessis pole kohtunikud süüdistanud menetluses osalejat seaduse rikkumises vaid tahavad selgeks teha, et kohtunikud tõlgendavad seadusi ka omamoodi lähtuvalt nende maailmavaatest ja nad eeldavad, et menetluses osaleja “peaks seda ju ometi teadma”?

Olen lugenud menetluses osaleja ja Reelika Lind kirjavahetust. Reelika Lind tundis ennast ahistatuna ja kui menetluses osaleja tahtis taandada Reelika Lindu kohtuprotsessist, siis Reelika Lind polnud sellega nõus. Minu arvates Reelika Lind pole enam neutraalne õigusemõistja, sest kui ta väitis oma kirjas, et menetluses osaleja ahistab teda ja ta tundis muret oma elu turvalisuse pärast, et miks ta tahab siis selles protsessis edasi olla? Minu arusaamisel neid kirju lugedes polnud mingit ahistamist ega ühtegi ähvardust. Menetluses osaleja küsis konkreetselt, et kui kohtunikud seadusi tõlgendavad omamoodi ja “kusagilt” ridade vahelt tulevad välja teistmoodi “seadused”, et kas Reelika Lind tagab menetluses osalejale toidu ja elukoha, et kas ta võiks siis kohtuniku juurde elama minna?

Vahemärkusena ütlen, et inimesed võtavad informatsiooni vastu täpselt selle energiaga ja emotsioonidega(võib lugeda ka suhtumisega), millises energias ja emotsioonides see vastuvõtja ise on selle kirja või sõnumi saatja suhtes. Seega, näitab Reelika Lind enda negatiivset suhtumist menetluses osaleja suhtes, kui ta loeb selgesõnalist ja konkreetset kirja ahistamiseks ja ähvardamiseks. Reelika Lind kirjast saan mina aru, et talle absoluutselt ei meeldinud, et tema protsessist on artikkleid tehtud. Kui kohtunik lubab emotsioonidel võimust võtta, on ilmselgelt tema otsused menetluses osaleja suhtes negatiivsed. Selleks ei pea olema professor, et sellist psühholoogilist käitumist hinnata.

Menetluses osaleja suunati Justiitsministeeriumisse, kui seadused ei meeldi. Toimetusel on kirjavahetus olemas selle artikli tegemiseks. Avalik teenistuja Reelika Lind eeldab, et kui ajakirjanik on kellegi (selles kohtuprotsessis osaleja) hea sõber ja aitab teda raskes olukorras, siis see ajakirjanik on kohe ka suhtes ja elab temaga koos. Isegi ei loe see, et ajakirjanik on ise teises kohtuprotsessis teavitanud enda elukoha aadressi, mis pole kuidagi seotud menetluses osaleja aadressiga ja veel enam, Reelika Lind tungib ise teiste inimeste, protsessiga mitteseotud, eraellu, mida võiks nimetada ahistamiseks ja kohtuprotsessi reeglite rikkumiseks. Kohtunik peab olema ja jääma erapooletuks ja tegema otsuseid konkreetsete tõendite ja seaduste põhjal, mitte emotsioonide, solvumise ja selle põhjal, kes kellega magab.

Reelika Lind_Kaupo Kruusvee_Fonte.News
Reelika Lind ja Kaupo Kruusvee

Menetluses osaleja on saatnud info Tallinna Halduskohtu esimehele Kaupo Kruusveele, kelle vastusest sain mina aru, et kohtunikud teevad otsuseid lähtuvalt kohtuniku enda maailmavaatest (vastuses polnud juttu seadustest) ja et need ei peagi olema menetluses osalejaga sarnased. Kaupo Kruusvee polnud nõus Reelika Lind ja antud protsessi suhtes järelevalvet alustama.

Menetluses osaleja on saatnud materjalid (kirjavahetused ja otsused) Reelika Lind ja Kaupo Kruusvee ning selle kohtuprotsessi kohta ka Riigikohtu esimehele Villu Kõvele (02.02.20024) aga tema pole veel vastanud. Menetluses osaleja kirjast lõik: ” ….Mis ma pean arvama sellest, kui kaks kohtunikku Reelika Lind ja Kaupo Kruusvee väidavad, et kohtuotsuse tulemus sõltub kohtuniku isikust ja maailmavaadetest, mitte Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest? ….Kas selliste kirjade sisu ehk kohtunike mõttekäik on kooskõlas Kohtunike Eetikakoodeksiga https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks?…” Sellele kirjale olid lisatud manusena tõendid.

Märkus: Nimetatud kirjad on toimetusele teada ja läbi loetud.

Selle ja teiste kohtuprotsesside kohta tulevad jätkulood. Ma jätkan nende lugudega seni, kuniks seadusi tõlgendatakse võrdselt juriidiliste arusaamade, kõrge moraali, eetika ja inimõiguste järgi.

Loe lisaks:

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.