Olen varem juba kirjutanud avalikest teenistujatest Kristel Tinast ja Moonika Roosnupp ‘ist. Nüüd oli mul võimalus osaleda kohtuistungil ajakirjanikuna ja näha ka nende käitumist kohtus. Käesolev artikkel on väga põhjalik ülevaade kohtueelsest ja kohtuprotsessist, mida saab kasutada spikrina “üle käte” läinud avalike teenistujate korrale kutsumiseks.
LÜHIDALT
Vahemärkus: Tallinna Kesklinnaosa Valitsuse linnosavanem Monika Haukanõmm (on ka avalik teenistuja) pole selle artikli ilmumiseni vastanud minu ametlikule järelpärimisele tema alluvuses olevate avalike teenistujate töö kohta. Haukanõmmele saatsin kirja 22. November 2023a. Jätkan ootamist.
Avalikud teenistujad Kristel Tina ja Moonika Roosnupp jätkasid ka kohtuistungil seadusevastast tegevust ja kaebaja alandamist
algust. Foto autor Veiko Huuse
Avalikud teenistujad Kristel Tina ja Moonika Roosnupp töötavad Tallinna Kesklinnaosas sotsiaaltöötajatena ja nende kohus on järgida seadust ning väljastada sotsiaaltoetuseid vastavalt seadustele. Enne kohtuistungit on need samad avalikud teenistujad 7 kuud ahistanud ühte konkrteetset sotsiaaltoetuse taotlejat. Nad eirasid ka Sotsiaalkindlustusameti (kõrgem organ) kirjalikku teadet, mis kinnitas toetuste väljamaksmise korda nii nagu kaebaja on aru saanud ja sellest oli kaebaja täpselt kinni pidanud. Avalikud teenistujad Kristel Tina ja Moonika Roosnupp aga on loonud täiendavad “oma reeglid”, mida mina pean ahistamiseks ja seaduste rikkumiseks või seaduste “enda moodi” tõlgendamiseks tavainimesele(pole jurist ega juurat õppinud). Näiteks: Kui sotsiaaltoetuse avalduses pole ühtegi seadusele viidatud nõuet väljaminekute tõestamise kohta ega ühtegi nõuet kolmandate isikute pangaväljavõtete esitamise nõudes, on vaid nõue taotleja enda sissetulekute tõendamises, siis Kristel Tina ja Moonika Roosnupp nõudsid korduvalt enne kohtuistungit ja kohtuistungil, et neil on õigus nõuda kõiki väljaminekuid ja sissetulekuid ka kolmandatelt osapooltelt, kes on kaebajat toetanud või kes on olnud kaebaja leibkonnas või kaebajaga kuidagi seotud(ettevõtted) – see nõue on Eesti Põhiseaduse vastane, Euroopa Liidu Sotsiaalharta rikkumine, rääkimata sotsiaaltoetuste regulatsioonide vastasusest. Oluline on asja juures see, et kaebaja on saanud varem, kaks aastat iga kuu, toetust ja siis täitis ta taotlust täpselt samamoodi nagu need viimased 7 kuud(kui järsku enam ei makstud toetust) ja esitas seaduse järgi nõutud tõendid ning siis anti toetust aga 7 kuud tagasi enam toetusi ei antud ja hakati sõna otseses mõttes kaebajat ahistama lisanõudmistega. Avalikud teenistujad nõudsid korduvalt seadusevastaselt kolmandate osapoolte kulusid ja tulusid, lisaks pidi kaebaja aru andma ka tampoonide ja kondoomide ostu kohta. Kas see pole ahistamine kui sotsiaaltoetuste menetluse ja väljamaksete kord ei näe ette taotleja “alasti võtmist” aga avalikud teenistujad teevad seda järjepidevalt?
Nagu SÜS seaduses on öeldud, et tuleb austada inimväärikust ja vähem koormaval viisil menetleda, siis avalikud teenistujad Kristel Tina ja Moonika Roosnupp koormavad enamgi kui veel ja inimväärikusest pole märkigi.
Küsimus suurele ringile, et kas sellised inimolendid sobivad raskustesse sattunud inimesi aitama, kes otsustavad “oma väärtushinnangute ja moraali tasemel”, mitte seaduste ja võrdse kohtlemise alusel?
Kui olulisel ametikohal avalik teenistuja ei suuda jääda neutraalseks ja inimeseks ning “väänab ja tõlgendab” seadusi selliselt, et muudab tühiseks ka kõrgema organisatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kirja ja toetuse taotluse nõuded, siis kas siin on tegemist mingi uue “salajõu ja võimu” tekkimisega, millele peaks koheselt reageerima ja meetmed tarvitusele võtma?
Hiljuti Vandeadvokaat Allar Jõks kirjutas Eesti Päevalehes 01.02.2024: “…… Üheks üldteada võimaluseks riiki otstarbekamalt üleval pidada on piirata ülereguleerimist ja bürokraatiat (halduskoormust). Vähem erinevaid ametkondlikke loamenetlusi, kooskõlastamisi ja mittevajalike nõudeid tähendab vähemat riigikulu ja paremat ärikeskkonda ettevõtlikele.
Tarbetud regulatsioonid on ühiskonnale kulu, kuna õigusloome on riigile väga kallis lõbu. Ühe seaduseelnõu koostamine, vastuvõtmine ja jõustamine võib maksta miljoneid, kuna sellega kaasnevad uuringud ja analüüsid, seotud haldustoimingud ja vajadus kaasata väliseid eksperte, mõjuanalüüsid, kooskõlastamised, seadusandlikud menetlused parlamendis ja võimalikud muudatused kogu protsessi vältel, institutsioonide, isikute ja ametnike tööaeg. Kes teab vastust, …..”
Allar Jõksile minu vastus oleks, “et näiteks sotsiaaltoetuste määramisel saab olla kõik automaatne ja AI-põhine, sest taotluses küsitavad taotleja kohta andmed on sotsiaaltöötajatel kättesaadavad kõigist Eesti Riigi andmebaasidest(Töötukassa, Maksuamet, Karistusregister, perekond, elukoht, koolid, puudetoetused, varad, ettevõtted, täitemenetlused, jne) – need on ametlikud ja seaduslikud. Sellega hoiab kokku riigi kulusid, vähem bürokraatiat, vähem võimu kuritarvitamist ja sotsiaaltoetused jõuavad õiglaselt ja õigeaegselt abivajajale.“
Ilmselgelt on avalikud teenistujad läinud üle inimlike ja moraali piiride ning seaduste “omamoodi” tõlgendamistega ahistavad abivajajaid.
Avalikes sotsiaalmeediakanalites liiguvad mitmed “säutsud”, mis näitavad selgelt ülereguleerimist ja ahistavaid reegleid. Näiteks see postitus Meta kanalist 04.02.2024:
PIKEMALT JA PÕHJALIKUMALT
Avalikud teenistujad Kristel Tina ja Moonika Roosnupp jätkasid ka kohtuistungil seadusevastast tegevust ja kaebaja alandamist
Sotsiaalkindlustusameti kaks selgituskirja toetuse taotlejale, kui taotleja pöördus nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka ministrite ja õiguskantslerini välja(Selle kohta, kuidas enam kui 10 kõrgemat riigiteenistujat vastasid, tuleb eraldi “kuum” lugu):
KIRI 1 – Sotsaalkindlustusameti 23.11.2023 selgitus toimetulekutoetuse kohta:
Lähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti kompetentsist selgitame vastuseks teie küsimusele toimetulekutoetuse loogikat järgmiselt.
Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 132 lõikest 3 tuleneb, et toimetulekutoetuse taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §- de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Sama seaduse § 133 lõige 1 toob välja toimetulekutoetuse arvestamise alused, milleks ongi üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Seega on seadus sätestanud loetelu dokumentidest, mis tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele edastada. Seadus on loonud taotlejale ka võimaluse, juhul kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulusid või eluaseme soetamiseks võetud laenumakseid, siis tuleb taotlusele lisada SHS § 132 lõigetes 4-51 sätestatud dokumendid.
Seega luues paralleeli toimetulekutoetuse taotlemisel elatise arvestamise ning perekonna liikme ülalpidamiseks antava kasutuseelise vahel, saame eelpooltoodust järeldada, et toimetulekutoetuse osas seadus ei sätesta eri regulatsiooni, milliseid tõendeid peaks kasutuseelise osas elatise maksmisel kohaliku omavalitsuse üksusele erinevalt muudest tõenditest esitama. Samas aga on oluline meeles pidada, et elatise maksmine tuleb toimetulekutoetuse taotlemisel tõendada dokumentaalselt või siis taotleja allkirjaga.
KIRI 2 – Sotsiaalkindlustusamet Vastus 05.01.2024 Kätlin Sarapuu, Nõustaja, KOV nõustamistalitus, Õiguse ja järelevalve osakond
Teie 19.12.2023.a saadetud pöördumine Sotsiaalkindlustusameti infomeilile on edastatud vastamiseks Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna KOV nõustamistalitusele:
Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Käesoleval aastal on kehtiv toimetulekupiir esimesele pereliikmele 200€, igale järgnevale täisealisele liikmele 160€ ja alaealisele liikmele 240€. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Kui inimene vajab enda või oma pere toimetulekuks abi, tuleb võtta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiga. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lõike 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes.
SHSi § 131 lõikest 1 tulenevalt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.SHSi § 131 lõikest 2 tulenevalt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHSi § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kehtestatud piirmäärade kohta saab infot kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.
Rohkem infot toimetulekutoetuse taotlemise, arvestamise aluste ning määramise ja maksmise kohta on kirjas SHSi § 131-135.
Mida teevad meil aga Tallinna Kesklinnavalitsuse Sotsiaalhoolekande avalikud teenistujad Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp, Heinar Eranurm?
Tallinna Kesklinna Valituses avalikud teenistujad Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp, Heinar Eranurm ei tea ega tunne Sostiaalhoolekande seadust ega selle tähendust.
Linnavalitsuse ametnikud Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp, Heinar Eranurm nõuavad igakuiselt dokumente, mis on ebaseaduslikud ja lausa kuriteole viivad:
- Müüa maha 3 isikute väärtpaberid – see on õhutamine kuriteole.
- Esitada firmade pangakontod, samuti 3 isikute pangakonto väljavõtted isegi need, mis pole taotlejaga seotud. Vabandus on, et nad on siiani nii teinud, et nad on ebaseaduslikult nõudnud dokumente ja õigustava sellega ebaseadusliku tegevuse jätkamist.
Seaduse järgi peab esitama vaid sissetulekud(kui neid on) ja kuludokumendid, mida nad peaksid hüvitama, mitte aga pangaväljavõtteid. Sissetulekuid tõendavad dokumendid võivad olla lepingud, otsused jne. Riiklikuid ei tule üldse esitada ja need nad saavad avalikest andmebaasidest ise kätte.
PILT: Esitada tuleb ainult mitteametlikud sissetulekud ja kuludokumendid, mida hüvitatakse ja mida ei saa esitada, kinnitatakse oma allkirjaga:
SOSTAALTAOTLUSE VORM
- Eesti Vabariigis on õigus maksta ja kasutada elamiseks sularaha.
- Pangakontot ei ole Eesti Vabariigis kohustus omada.
- Meelevaldselt pannakse kokku leibkonda ehk mis nende arvates parasjagu kasulik on: kas lapsed liita, või ametnikud tunnevad huvi kellega magamistoas tekiall koos ollakse.
- Eesti Vabariigis täiskasvanud inimesed ise otsustavad kellega nad leibkonnaliikmed on ja mitte üks sotsiaalametnik ei saa sellist asja ise otsustada.
- Sotsiaalametnikud võtavad suvalised ettevõtted ja küsivad nende pangaväljavõtteid nagu need peaks maksma taotleja kulusid. Neil ei ole õigus firmakontode pangaväljavõtteid vaadata, eriti veel, mis pole toetuse taotlejaga seotud.
- Ametnikud nõudsid kevadel 2023 kõikide taotlejaga seotud arestitud firmade müümist ja juhatusest ära tulemist, seda taotleja ka tegi koos kohtutäituriga ja siis süüdistavad ametnikud, et see on „skeemitamine“. See on alatu ja üleolev ametnike käitumine. Taotleja on kõik teinud, mida ametnikud on sundinud tegema, samas pole neist tegevusest mitte mingit abi olnud, sest ametnikud leiavad uued nõudmised!
- Nad kohustasid taotlejat minema üüri ja võlanõustamisele, abi sellest pole olnud. Majandusnõustamisele sundisid nad taotlejal minema lausa 2 korda, seda taotleja ka tegi. Taotleja on ise majandusharidusega ja turul toimuvaga väga hästi kursis.
- Ametnikud küsivad kellega taotleja seksib ja mida ta teeb oma 200 euroga ( kas ostab tampoone või kondoome). Need on privaatsed asjad ja igal ühel on õigus eraelu puutumatusele.
Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp, Heinar Eranurm – plun teil selgitada neid seaduse punkte arusaadavalt mitte juriidikat oskavale inimesele? Minu arvates siiani pole te seda suutnud ja ka juristidele selgeks teha, mis tähendab, et teid võiks välja vahetada nende ametnike vastu, kes tunnevad ja täidavad seadust.
Antud looga seotud avalike teenistujate tegevus pole kuidagi kooskõlas SHS seadusega
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted
(2) Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.
SHS § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kaebaja ja tema lapse sissetulekust ei piisa eluasemekulude tasumiseks. SHS 131 § lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Kaebaja on esindanud ammendava teabe oma sissetulekute kohta ja tema perekonna netosissetulek on alla toimetulekupiiri. Toimetuleku toetust taotletakse ja makstakse iga kuu. Taotleja ei pea ootama seda aastaid, see läheb vastuollu seaduse SHS põhimõtte ja eesmärgiga.
Toimetulekutoetus on mõeldud ajutiseks abimeetmeks seni kuni kohalik omavalistus (KOV) on suutnud oma teenustega isikule abi pakkuda, käesoleval juhul pole KOV mitu aastat teinud midagi.
Praegu on tööpuudus Eesti riigis erakordselt suur, töötukassa andmetel on ca 50 000 töötut ning saadaval alla 3000 töökoha, seega tööle saamise tingimused on kõigil äärmiselt kasinad.
SHS § 133 lg 2 p 5 alusel ei arvata sissetulekuks tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust, seega on ekslik vastustaja arvamus, et Eesti Töötukassa makstavat stipendiumi, mida makstakse tööturumeetmena kaebaja ümberõppeks vastavalt Eesti Töötukassa juhtumiplaanile (lisatud) saab lugeda kaebaja sissetulekuks. Samuti ei saaks lugeda kaebaja sissetulekuks tema õppiva lapse töist sissetulekut, kui tal selline sissetulek oleks.
Riigikohus on toimetulekutoetuse taotlemisel leibkonnaliikmete määratlemisel teinud juba aastal 2013 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendi, https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-4-1-67-13, mille punktis 41 ütleb: Selleks, et inimeste sissetulek loetaks SHS § 22 lg 2 teise lause kohaselt perekonna sissetulekuks, peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust. Esiteks peavad inimesed elama koos samas eluruumis ning teiseks kasutama tuluallikat ühiselt või peab neil olema ühine majapidamine. Seega sõltub toimetulekutoetuse saamise õigus SHS § 22 lg-te 1 ja 2 järgi suuresti faktilistest asjaoludest. Vaidluse korral faktiliste asjaolude üle, mis välistaksid toimetulekutoetuse saamise õiguse, peab tõendamiskoormus olema üldjuhul haldusorganil. SHS § 22 lg-st 2 ei saa seega tuletada õiguslikku eeldust, et koos elavad inimesed peavad üksteist üleval, veelgi vähem saab neile sotsiaalhoolekande seadusest tuleneda selline kohustus.
Sama lahendi punktis 42 selgitab kohus, etperekonnaliikmete vastastikused õigused ja kohustused on sätestatud eelkõige perekonnaseaduses. Lisaks abikaasade vastastikusele ülalpidamiskohustusele (PKS § 16 lg 1) on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p-d 1 ja 2). Praeguse kohtuasja lahendamisel on eelkõige oluline, et ülalpidamist on õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (PKS § 97 p 3). Punktis 46 sedastab riigikohus, et ka juhul, kui SHS § 22 lg 2 teise lause perekonna mõiste alla kuuluvatel inimestel on vastastikune perekonnaseadusest tulenev ülalpidamisõigus ja -kohustus, ei saa automaatselt eeldada, et nende inimeste sissetulekut saab käsitada toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekuna. PS § 28 lg 2 esimeses lauses sätestatud põhiõiguse realiseerumiseks ja riigi abi puuduse korral tagamiseks tuleb SHS § 22 lg 2 tõlgendamisel arvestada perekonnaseaduses ülalpidamiskohustuse, samuti eestkostetava ja eestkostja varaliste suhete kohta sätestatut. Koos elavate inimeste sissetulekute perekonna sissetulekuna arvestamise üheks eelduseks on SHS § 22 lg 2 teise lause kohaselt see, et sissetulekut kasutatakse ühiselt.
Vastustaja käsitlus täisealisele pojale makstava elatise osas on ekslik. Kaebaja märgib, et alates augustis majandab poeg iseseisvalt ja saab kaebajalt üksnes elatist, muuhulgas ka kasutuseelisena. Kasutuseelis elatisena on käsitletud Riigikohtu lahendis 3-2-1-69-13, vt punkt 20. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Sama lahendi p 21. kohaselt saab korteri kasutuseelise väärtuse TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Kuid ühes korteris elamine ei tähenda, et majapidamine on ühine.
Seega on võimalik, et vanema valduses olevat eluruumi tasuta kasutades saab täisealine laps elatist muuhulgas kasutuseelisena. Samas kui täisealine laps, kellel on õigus vanemalt elatist saada, elab eraldi, on tal õigus saada vanemalt elatist rahas, kuivõrd täisealisele isikule ei anta ülalpidamist mitte vahetult, vaid rahas, kindlaksmääratud rahasummana.
Samuti on Riigikohus juba käsitlenud ettevõtluses kasutatava vara seoseid toimetulekutoetuse taotlemisega. Muuhulgas on riigikohus osundanud viidatud lahendi p 18, et nende küsimuste lahendamisel tuleb arvestada sotsiaalhoolekande põhimõtteid ja toimetulekutoetuse eesmärki. See eesmärk on tagada inimestele minimaalsed rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks tarvilike tarbimiskulutuste tegemiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-8-03, p 13). Viidatud kohtuasjas analüüsis Riigikohtu halduskolleegium, kas füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluskulud on võimalik toimetulekutoetuse määramisel sissetulekutest maha arvata. Kolleegium leidis, et toimetulekutoetuse määramisel arvestatav sissetulek pidi kuluma tarbimiseks – minimaalsete tarbimisvajaduste rahuldamiseks -, mitte ettevõtluseks, sh ettevõtluskulude katmiseks. Toimetulekupiiriga ei saa võrrelda sissetulekut, mida polegi võimalik tarbimiseks kasutada, kui ei lõpetata ettevõtlust (viidatud otsuse p 11).
Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ja märgib lisaks järgmist. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel kehtib esmajärjekorras inimese vajadustest lähtumise põhimõte (SHS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2). Sellele põhimõtte kohaselt ei ole toimetulekutoetuse saamise õigust asjaomastes normides seatud sõltuvusse asjaoludest, mis on inimese materiaalse puuduse tinginud. Oluline pole ka tema varasem elujärg. Küll aga arvestatakse toimetulekutoetuse andmisel lisaks netosissetulekule inimesel olemasolevat, enne arvestusperioodi algust saadud vara (SHS § 134 lg 4 p 7). Kokkuvõttes on toimetulekutoetuse määramisel oluline see, kas taotleja käsutuses on arvestusperioodil reaalselt piisavalt varalisi vahendeid esmavajadustega kaasnevate tarbimiskulutuste tegemiseks.
See tähendab, et olukord, kus vastustaja nõuab ja nõudis kaebajalt äriühingute võõrandamist ja käsitleb äriühingute vara kui kaebaja isiklikku vara, mida kaebaja võib kasutada isiklike tarbimiskulutuste tegemiseks, ning motiveerib sellega toimetulekutoetuse määramata jätmist, on õigusvastane. See näitab, et vastustaja ametnikel ei ole üldse teadmisi ettevõtlusega seotud reeglistikust.
Tänase toimetuleku määrad ei taga toimetulekut, eelnevast tulenevalt palun toimetuleku piir tunnistada põhiseaduse vastaseks.
Seda kinnitavad mitmed arvamused ja uuringud, sh. abilinnapea kogenud sotsiaaltöötaja Betina Beškina kinnitus.
Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping. Selle lepinguga sätestatakse inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestatakse järelevalvemehhanism, mis kindlustab, et hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni.
https://www.riigiteataja.ee/akt/78197 ütleb:
10. Igaühel on õigus kasutada talle sobivat kutseõppevormi.
p 4. kehtestama erimeetmed kauaaegsete töötute ümberõppeks ja taasintegreerimiseks või edendama nimetatud meetmeid;
11. Igaühel on õigus saada osa mis tahes abinõudest tulenevatest hüvedest, mis võimaldavad tema tervise kaitse parimal võimalikul tasemel.
p 1. võimaluste piires likvideerida terviserikete põhjused;
p 2. luua tervise parandamiseks ja isikliku vastutuse tõstmiseks terviseküsimustes nõustamis- ja väljaõppevõimalused;
13. Kõigil piisavate elatusvahenditeta isikutel on õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi.
p 1. tagama, et iga piisavate elatusvahenditeta isik, kes pole suuteline oma tööga või muude allikate, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemi hüvitiste kaudu selliseid vahendeid hankima, saab küllaldast abi ning haigestumise korral oma seisundile vastavat hooldust;
p 2. tagama, et selline abi ei ahendaks selle saaja poliitilisi või sotsiaalseid õigusi;
14. Igaühel on õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid.
p 1. edendama või osutama teenuseid, mis sotsiaaltöömeetodite kasutamise abil suurendavad nii üksikisikute kui ka ühiskonnagruppide heaolu ning soodustavad nende arengut ja sotsiaalset kohanemist;
17. Lastel ja noortel on õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset.
p 1. a) tagada eelkõige otstarbekohaste institutsioonide ning teenuste loomise ja säilitamise kaudu, et lastel ja noortel, arvestades nende vanemate õigusi ja kohustusi, oleks võimalik saada vajalikku hooldust, abi, haridust ja väljaõpet;
b) kaitsta lapsi ja noori hooletussejätmise, vägivalla ja ekspluateerimise eest;
30. Igaühel on õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest.
a) võtma üldise ja kooskõlastatud tegevuse raames meetmeid, suurendamaks vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutud isikute ja nende perekonnaliikmete ning sellesse riskigruppi kuulujate tegelikke võimalusi leida tööd ja eluaset, saada väljaõpet ja haridust ning kasutada kultuuri-, sotsiaal- ja meditsiiniabi;
31. Igaühel on õigus eluasemele.
1. teha kättesaadavaks kindlale tasemele vastav eluase;
2. hoida ära ja vähendada kodutust, et see järk-järgult kaotada;
3. muuta eluaseme hind kättesaadavaks piisava sissetulekuta isikutele.
Käesolevale loole tuleb veel järg, sest protsess käib ja taotleja ootab kohtuotsust(27.02.2024), et kas kohtunik Tristan Ploom otsustab seaduste järgi või tõlgendab neid ka “omamoodi”?
Loe sarnasel teemal lisaks:
