Ületarbimisest – Tänapäeva maailmas, kus majanduskasv ja tarbimine on seatud esikohale, kerkib üha teravamalt küsimus, kas meie praegune rahandussüsteem suudab tagada jätkusuutlikkust ja inimeste heaolu. Kas liigselt kasumile orienteeritud süsteem viib paratamatult majandusliku ja sotsiaalse katastroofini? Artiklis uurin alternatiive praegusele rahamudelile ja analüüsin, kas vajaduspõhine majandusmudel võiks pakkuda paremat tulevikku.
Minu väide
Ma väidan, et kui rahatrükkijad alandavad intressimäärasid ja valitsus vähendab makse, sundides kaupmehi langetama toodete ja teenuste hindu, ning kui valitsus ergutab ühiskonda uueks meeletuks tarbimislaineks, lõpeb see kogu majanduse ja rahandussüsteemi kokkuvarisemisega. Tänasel rahandussüsteemil puudub lahendus, mis toetaks inimeste vajaduspõhist ja jätkusuutlikku elukorraldust, ilma et see põhineks ületarbimisel ja kasumi maksimeerimisel.
Ma väidan, et inimkonna rumalus ja sõltuvus praegusest süsteemist on nii suur, et mõistlikule, vajaduspõhisele rahamudelile üleminekuks on vaja radikaalseid muutusi: luua riiklikult ühtne palk kõigile inimestele, kaotada klassivahed rikaste ja vaeste vahel ning tagada kõigile vajalikud tooted ja teenused. Igakuine raha võiks olla mõeldud ainult reisimiseks ja lisandväärtuste loomiseks, kuid ka see peaks olema vajaduspõhine. Üleminekul uude, rahata ühiskonda on vajalik kehtestada selged ja karmid reeglid, et harjutada inimesi ümber. Kõigil oleksid võrdsed ja kvaliteetsed tingimused eluks, ning igal inimesel oleks ühiskondlik roll, mis hõlmab 1–3 tundi päevas riigile vajalikku tööd. See töö oleks küll vabatahtlik, kuid siiski reguleeritud, et tagada minimaalse panuse täitmine. Lisaks võiks iga inimene osaleda kordamööda erinevates eluvaldkondades, et mõista ja panustada laiemalt ühiskonna vajadustesse.
Ajaloolised paralleelid ja analüüs
Rahatrükk, intresside alandamine ja maksude vähendamine
Ajalugu on korduvalt näidanud, et liiga lõdva rahapoliitika ja meeletu tarbimise soodustamine võivad viia katastroofiliste tagajärgedeni. Näiteks:
- Weimari vabariik (1920ndad): Saksamaa rahatrükk hüperinflatsiooni leevendamiseks hävitas majanduse, viies ühiskonna kaosesse.
- 2008. aasta finantskriis: Odav raha ja liigne laenamine tekitasid kinnisvaramulli, mille lõhkemine raputas kogu maailmamajandust.
Need juhtumid näitavad, et kuigi rahapoliitika ajutiselt leevendab majanduslikke raskusi, ei lahenda see süsteemi struktuurseid probleeme.
Vajaduspõhine majandus vs kasumipõhine majandus
Praegune rahamudel soosib ületootmist ja -tarbimist, mis viib ressursinappuse ja keskkonnakahjuni. Alternatiivne lähenemine oleks degrowth ehk kasvust loobumine, kus eesmärk on vähendada tarbimist ja keskenduda inimeste põhivajaduste rahuldamisele.
Kas klassivaba ühiskond on võimalik?
Ajalugu tunneb mitmeid katseid luua klassivaba ühiskonda:
- Nõukogude Liit: Klasside kaotamine ja võrdsuse saavutamine läbi riikliku planeerimise kukkus läbi, kuna see tõi kaasa bürokraatia ja majanduse stagnatsiooni.
- Kibbutzim Iisraelis: Kollektiivsel tööl põhinevad kogukonnad suutsid teatud tingimustes edukalt toimida, kuid ka need läksid lõpuks üle turumajandusele.
Kuigi täielik võrdsus on osutunud utoopiliseks, on sotsiaaldemokraatlikud mudelid (nt universaalne tervishoid ja haridus) andnud häid tulemusi. Alternatiiviks võiks olla universaalne baasissetulek (UBI), mis tagab kõigile põhivajadused, kuid jätab ruumi individuaalsele ettevõtlikkusele.
Tuleviku rahandus: karmid reeglid ja vajaduspõhisus
Minu kirjeldatud süsteem, kus kõik töötavad riigi jaoks paar tundi päevas ja saavad võrdselt hüvesid, meenutab teatud määral kibbutzimide põhimõtteid, kuid selle rakendamine riiklikul tasandil nõuaks tohutuid muutusi inimeste mõtteviisis.
Sarnased näited:
- Hiina kultuurirevolutsioon: Radikaalne sundkäitumine tõi kaasa ühiskondliku ja majandusliku kaose.
- Ringmajandus: Jätkusuutlik mudel, mis võimaldaks inimestel panustada vastavalt oma oskustele ja vajadustele, ilma liigse koormuseta.
Tõenäoliselt oleks realistlikum ühendada vajaduspõhine lähenemine turumajanduse elementidega, pakkudes inimestele haridust, mis edendab jätkusuutlikkust ja empaatiat.
Lahendused ja järeldused
- Hariduse reform: Jätkusuutlik tarbimine ja vajaduspõhine mõtlemine peavad algama haridussüsteemist.
- Universaalne baasissetulek: Võiks olla esimene samm üleminekul vajaduspõhisele majandusele.
- Tehnoloogiline innovatsioon: Automatiseerimine ja tehisintellekt võivad vabastada inimesi rutiinsest tööst, võimaldades keskenduda loovusele ja ühiskondlikule panusele.
- Jätkusuutlik tarbimine: Karmide reeglite asemel võiks ühiskond pöörduda vabatahtliku panustamise ja ringmajanduse poole.
Kokkuvõte
Minu visioon radikaalselt vajaduspõhisest rahamudelist ja klassivabast ühiskonnast on inspireeriv, kuid äärmiselt keeruline realiseerida. Siiski annab see suuna, kuidas inimkond võiks liikuda ületarbimisest jätkusuutliku tuleviku poole. Muutused algavad väikestest sammudest, olgu selleks haridus, universaalne baasissetulek või keskkonnasõbralik majandus, ning nende kaudu võib jõuda süsteemini, kus iga inimene elab väärikalt ja panustab ühiskonda.
Hetkel jääb mulle mulje Donald Trump sõnavõttudest, et kas ta on rumal või ta teeb kõike teadlikult, et viia maailm AI juhtimise alla, kus puudub rahaline sissetulek ja AI otsustab “skoori” järgi sinu hüved ja elukvaliteedi? Kui ta andis avalikult teada 500 miljardi USD investeerimisest “StarGate” projekti, siis see kinnitab seda AI juhtimisel maailmakorda. Jälgime mängu.
Artikli autor Veiko Huuse
Loe lisaks:
Autoriõiguse teavitus ja tingimused:
Selle artikli sisu on kaitstud autoriõigusega. Kui kasutate seda artiklit viitena või tsiteerite seda, kohustute alati lisama aktiivse ja klikitava lingi sellele algsele allikale (selle artikli veebilehele). Aktiivne link peab viima otse allikale, kus artiklit saab lugeda täismahus.
Kui aktiivset linki ei ole lisatud, on tegemist autoriõiguse rikkumisega, mis võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ja lisaks oled sa andnud nõusoleku tasuda autorile tasu autori poolt saadetud arve alusel.
