Avatud kiri WHO-le

Revo Jaansoo

0 Shares
0
0

Kui sa usud enda autogrammi jõusse ja sellesse, et maailma poliitika(poliitikud) hoolib inimesest, siis see kiri on sulle allkirjastamiseks ja ärasaatmiseks.

Kes poliitikasse ei usu ja poliitikuid ei toeta, siis neile on see info teadmiseks sellest, mida Kabal järgmiseks plaanib teha.

Sissejuhatus: Miks see kiri on loodud?

Käesoleva aasta mai lõpus on kavas, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 194 liikmesriiki hääletavad kahe dokumendi vastuvõtmise üle, mis koos kavatsevad muuta rahvusvahelist rahvatervist ja seda, kuidas riigid suhtlevad, kui WHO peadirektor kuulutab välja hädaolukorra. Need eelnõud – pandeemiakokkulepe ja rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade muudatused – on mõeldud õiguslikult siduvaks ja reguleerivad riikide ja WHO vahelisi suhteid.

Kuigi need sisaldavad märkimisväärset mõju tervisele, majandusele ja inimõigustele, peetakse nende üle veel läbirääkimisi erinevates komisjonides vähem kui kaks kuud enne kavandatud hääletust. Need on välja töötatud ebatavaliselt kiiresti, lähtudes eeldusest, et pandeemiariski leevendamine muutub kiiresti üha kiireloomulisemaks.

Kuigi nüüdseks on selgunud, et WHO ja teiste asutuste poolt kasutatud andmed ja tsitaadid on sellele kiireloomulisusele vastu, on kiireloomulisus endiselt olemas. Selle tulemusena on kõrvale jäetud normid, mis nõuavad konkreetseid läbivaatamisaegu, mis paratamatult õõnestab võrdsust lepingutes, sest vähemate ressurssidega riikidel ei ole aega enne hääletamist täielikult hinnata mõju oma elanikkonnale.

See on äärmiselt halb ja ohtlik viis õiguslikult siduva rahvusvahelise kokkuleppe või lepingu väljatöötamiseks. Nüüd on aeg aeglustada, et töötada välja ühtne õiguslik pandeemiapakett, selle asemel, et kiiresti institutsionaliseerida segadusttekitav hulk erinevaid õiguslikke režiime, ülimuslikud ametiasutused ja konkureerivate ülemaailmsete osalejate paljusus, nagu hiljuti avaldatud avalikus kirjas halvasti soovitati.

Alljärgnevas avatud kirjas kutsutakse WHO-d ja liikmesriike üles pikendama rahvusvahelise tervishoiu eeskirja muudatuste ja uue pandeemiakokkuleppe vastuvõtmise tähtaega 77. Maailma Terviseorganisatsiooni istungil, et tagada õigusriigi põhimõtete ja õigluse põhimõtete järgimine.

Autorid: David Bell, Silvia Behrendt, Amrei Muller, Thi Thuy Van Dinh ja teised

AVATUD KIRI

Maailma Terviseorganisatsioonile ja kõigile läbirääkimisi pidavatele liikmesriikidele, rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade muudatuste töörühm ja rahvusvaheline läbirääkimisorgan

Aprill 2024

Lugupeetud dr Tedros, Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor

Lugupeetud WGIHRi kaasesimehed dr Asiri ja dr Bloomfield,

Lugupeetud INB kaasesimehed dr Matsoso ja hr Driece,

Lugupeetud riiklike töörühmade delegaadid,

Nii rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade (2005) muudatuste töörühm (WGIHR) kui ka pandeemiakokkuleppe üle läbirääkimisi pidav rahvusvaheline läbirääkimisorgan (INB) said volituse esitada 2024. aasta mai lõpus toimuvale 77. Maailma Tervishoiuassambleele (WHA) rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade (IHR) ja pandeemiakokkuleppe kavandatud muudatuste lõplik õiguslik sõnastus. Need protsessid on läbi viidud kiirustades, et “tabada COVID-19-järgset hetke”, hoolimata tõenditest, et uue pandeemia tekkimise oht on lühikeses ja keskpikas perspektiivis piiratud. Teisisõnu, nende meetmete õigeks rakendamiseks on aega.

Kuid tänu kiirusele, millega need protsessid on toimunud, ähvardavad mõlemad läbirääkimisprotsessid viia ebaseadusliku poliitikani, rikkudes just neid õigluse ja kaalutlemise eesmärke ja põhimõtteid, mida WHO egiidi all toimuva pandeemialase õigusloomeprotsessi kaudu kaitstakse. Järelikult tuleb 77. WHAs vastuvõtmiseks poliitiliselt määratud tähtaega tühistada ja seda pikendada, et tagada protsesside seaduslikkus ja läbipaistvus, selgitada muudetud sanitaareeskirjade ja uue pandeemialepingu vahelist seost ning tagada õiglane ja demokraatlik tulemus.

WGIHRi mittejärgimine IHR-ile välistab seadusliku ratifitseerimise 77. WHA kohtumisel

IHRi mis tahes muudatuste vastuvõtmist 77. WHA-l ei ole enam võimalik saavutada seaduslikul viisil. Praegu jätkab WGIHR läbirääkimisi muudatusettepanekute eelnõu üle, eesmärgiga viia muudatusettepanekute pakett lõpule 22.-26. aprilliks kavandatud 8. koosolekul, misjärel esitatakse see 77. WHA-le. Selline tegutsemisviis on ebaseaduslik. See rikub IHRi artikli 55 lõiget 2, milles sätestatakse IHRi muutmise menetlus:

“Peadirektor edastab kavandatava muudatuse teksti kõigile osalisriikidele vähemalt neli kuud enne terviseassambleed, kus seda soovitakse arutada.

Peadirektorile antud tähtaeg, mille jooksul tuleb edastada IHRi muudatusettepanekute pakett osalisriikidele seaduslikult enne 77. Maailma Terviseorganisatsiooni istungit, on möödunud 27. jaanuaril 2024. aastal.

Seni ei ole peadirektor liikmesriikidele veel ühtegi muudatust edastanud. IHR on mitmepoolne leping, mis on siduv nii IHRi ratifitseerinud riikidele kui ka WHO-le, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni allüksustele (1), nagu WHA WGIHR. Nad peavad järgima IHRi artikli 55 lõikes 2 sätestatud siduvaid menetlusreegleid ja ei saa neid reegleid omavoliliselt peatada.

2. oktoobri 2023. aasta avaliku veebiülekande ajal suunati küsimus WHO peajuristile, dr Steven Solomonile, kes selgitas, et kuna muudatusettepanekute eelnõu pärineb WHA alajaotusest, ei kohaldata artikli 55 lõikes 2 sätestatud neljakuulise tähtaja nõuet. Tema arvamuses ei võeta siiski arvesse asjaolu, et artikli 55 lõikes 2 ei tehta vahet, milline riik, riikide rühm või WHA konkreetne osa teeb muudatusettepanekuid. Lisaks sellele on pädevuses (lõige 6) IHRi läbivaatamiskomitee (2022) kohaselt on WGIHRi töö ajakava seatud jaanuar 2024: WGIHR esitab oma lõpliku muudatusettepanekute paketi peadirektorile, kes edastab selle kooskõlas artikli 55 lõikega 2 kõigile osalisriikidele, et seda saaks käsitleda seitsmekümne seitsmendal Maailma Tervishoiuassambleel. Kui WGIHR ja WHO rikuvad sihilikult IHRi, siis on õigusriigi põhimõtteid tõepoolest kahjustatud, mis võib kaasa tuua rahvusvahelise vastutuse organisatsiooni ja/või vastutavate isikute jaoks.

IHRi ja uue pandeemiateemalise lepingu lahutamatud protsessid

Olemasolevad WGIHRi ja INBi eelnõud viitavad sellele, et WGIHRi ja INBi kaks protsessi ei saa toimida sõltumatult, vaid on üksteisest lahutamatult seotud. Eelkõige ei saa uut pandeemiakokkuleppe eelnõu vastu võtta enne IHRi läbivaatamist, sest see peab tuginema IHRi läbivaadatud struktuurile, materiaalsele kohaldamisalale ja institutsioonidele (eriti arvestades IHRi põhisuutlikkuse sõnastust, mis on praegu 7. märtsi 2024. aasta pandeemiakokkuleppe läbirääkimistekstis). Häirivad väljakutsed, nagu märkimisväärne kattumine ratione materiae, pädevused ja suhted uute lepinguliste asutuste ja liikmesriikide vahel, samuti pikaajaline finantsmõju tervishoiueelarvele jne. – vajavad enne vastuvõtmist üksikasjalikku selgitust.

Õiglus ja demokraatlik legitiimsus

IHRist tulenevate menetluslike kohustuste eiramine ning muudetud IHRi ja uue pandeemiakokkuleppe vahelise suhte ebamääraseks jätmine mitte ainult ei õõnesta rahvusvahelist õigusriigi põhimõtet, vaid kahjustab ka IHRi (2005) artikli 55 lõike 2 mõtet, mis tagab liikmesriikidele neli kuud aega IHRi muudatuste läbivaatamiseks, et edendada demokraatlikku legitiimsust, menetluslikku õiglust ja tagada paremini õiglased tulemused.

Riikidel on vaja vähemalt neli kuud, et põhjalikult läbi mõelda kavandatud muudatuste mõju nende siseriiklikule põhiseaduslikule õiguskorrale ja finantssuutlikkusele. Nad peavad taotlema poliitilist ja/või parlamentaarset heakskiitu enne vastavate resolutsioonide vastuvõtmist WHAs. See on eriti oluline, arvestades vastu võetud IHRi muudatuste ainulaadset õiguslikku staatust, mis jõustub automaatselt, kui osalisriik ei loobu sellest aktiivselt väga lühikese, 10 kuu jooksul (2).

WHO sõnul on võrdsus pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise tegevuskava keskmes. Paljudel madala ja keskmise sissetulekuga riikidel puuduvad esindajad ja eksperdid Genfis kogu paralleelse läbirääkimisprotsessi ajal, nende esindajad arutavad asju vähem tuttavates keeltes ja/või nad peavad tuginema diplomaatiliste rühmade/piirkondlikele esindustele. See toob kaasa ebavõrdsuse võimaluses osaleda täielikult WGIHRi ja pandeemiakokkulepet välja töötava INB läbirääkimiste protsessis. Rikkamatel riikidel on rohkem võimalusi eelnõudesse panustada ja rohkem ressursse nende mõjude ülevaatamiseks. Need ilmselgelt ebaõiglased läbirääkimisprotsessid on vastuolus kogu protsessi vaimu ja väljendatud kavatsusega. Võrdsuse, läbipaistvuse ja õigluse tagamine nõuab piisavalt aega, et arutada ja kaaluda, millised lepingud on mõeldud olema õiguslikult siduvad.

Märkimisväärselt liialdatud kiireloomulisuse nõue

Kuigi mõned on väitnud, et uute pandeemiate ohjamisvahendite väljatöötamise kiireloomulisus on õigustatud selliste nakkushaiguste puhangute suureneva riski ja koormuse tõttu, hiljuti tõestatud, et see on märkimisväärselt liialdatud väide. Tõenduspõhimõtted, millele WHO ja partnerasutused, sealhulgas Maailmapank ja G20, on näidanud, et looduslike haiguspuhangute oht ei ole praegu suurenemas ja üldine koormus on tõenäoliselt vähenemas. See viitab sellele, et praegused mehhanismid töötavad tõepoolest suhteliselt tõhusalt ning muudatusi tuleb vaadelda ettevaatlikult, ilma liigse kiirustamata, arvestades ohtude heterogeensust ja konkureerivaid rahvatervise prioriteete WHO liikmesriikides.

Pöördumine IHRi muudatuste või pandeemiakokkuleppe mitte vastuvõtmiseks 77. WHA-l

Mõlemal töörühmal palutakse järgida ÜRO põhimõtteid ja suuniseid rahvusvaheliste läbirääkimiste pidamiseks, ÜRO A/RES/53/101 ning pidama läbirääkimisi heas usus ja “püüdma säilitada läbirääkimiste ajal konstruktiivset õhkkonda ning hoiduma igasugusest käitumisest, mis võib kahjustada läbirääkimisi ja nende edenemist”. Ratsionaalne ajakava ilma poliitilise surveta tulemuste saavutamiseks kaitseb praegust õigusloomeprotsessi kokkuvarisemise eest ja hoiab ära võimaliku poliitilise hülgamise, nagu seda kogeti WHO teadus- ja arendustegevuse lepingu puhul.

Üks esialgsetest põhjustest, miks algatati IHRi muutmise protsess (2005), oli WHO väljendatud mure selle pärast, et riigid ei täitnud oma kohustusi IHRi alusel rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra Covid-19 ajal. Kuna WHO ja Maailma Terviseorganisatsioon ei ole pidanud kinni neljakuulisest läbivaatamisperioodist, näitavad nad ise, et nad eiravad avalikult oma õiguslikult siduvaid kohustusi, mis tulenevad IHRist. Resolutsiooni koos IHRi muudatusettepanekutega, mis on mõeldud vastuvõtmiseks 77. WHA-l, ei saa enam õiguspäraselt esitada. Sellest tulenevalt tuleb ka pandeemiakokkuleppe sõlmimist edasi lükata, sest mõlemad protsessid on üksteisest sõltuvad.

See on tungiv üleskutse WHO-le ja selle liikmesriikidele, et nad tagaksid õigusriigi põhimõtte ning menetlusliku ja tulemusliku võrdsuse, võimaldades õiglast panust ja arutelu. Selleks on vaja tühistada ja pikendada tähtaega, mis annab võimaluse luua pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise tulevikukindlam õiguslik struktuur, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja selle normatiivsete kohustustega.

Lugupidamisega

2024

1 Vastavalt tervishoiuassamblee kodukorra artiklile 41.

2 Vastavalt artiklitele. 59, 61 ja 62 IHR ning WHO põhikirja artiklile 22.

Avatud kirja saab allkirjastada SIIN

Allikas: Openletter-who.com

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.