Kuulamine vs kuulmine
Ja võib-olla just siin, kuulamine vs kuulmine, peitub põhjus, miks tänapäeva maailmas järjepidevalt lagunevad nii paljud vabaduse, tõe, õigluse ühendused, kogukonnad ja liikumised.
Kas Eesti Neljas Võim Vaigistab Ohvreid?
Eneke Rootsu kohtuasjad ja kohtumäärused tõstatavad küsimuse, kas Eestis kasutatakse kohtumenetlusi, meediakajastust ja menetluskulusid kriitikute vaigistamiseks. Riigikohtu hinnangul rikuti Rootsu suhtes menetlusõigust, samal ajal kui avalik narratiiv kujundati aktiivse meediakampaania kaudu.
Kui autoriteedist saab õrnake toataim ehk riiklik suukasutusluba kodanikule
Kultuurilehes Sirbis ilmunud Eesti Advokatuuri üldkogul toimunud arutelu õiguselukutsete autoriteedi kaitsmisest paljastab sügavama ühiskondliku konflikti: kus lõpeb inimeste kaitse laimu eest ja kus algab kriitika vaigistamine. Kui võim hakkab nägema küsimusi rünnakuna, muutub ohtlikuks mitte kodanik, vaid süsteem ise. Tuntud õigus-, majandus- ja võlanõustaja jagab oma arvamust.
Kui sõnavabadus on rünnaku all: Eesti de facto „Neljas Võim“?
Analüüs käsitleb Eesti õigussüsteemi ja ajakirjandusvabaduse konflikti, kus kohtunikud, prokurörid ja advokaadid kritiseerivad uurivat ajakirjandust. Artiklis vaadeldakse prokuratuuri eksimusi Pihlakodu ja Kersti Krachti juhtumeid, kohtunike põhiseaduse vastaseid otsuseid, SLAPP juhtumeid ning küsimust, kas Eestis püütakse piirata kriitilist sõnavabadust ja tähtsustada „neljanda võimu“ rolli.
Haagi kohtuotsus saadab sõnumi ka Eestile: kriitilist ajakirjandust ei tohi vaigistada akrediteeringute, surve ega SLAPP-hagidega
Haagi ringkonnakohtu 13. mai 2026 lahend kinnitab, et riik ega kohus ei tohi institutsionaalse filtreerimise, akrediteerimise ega SLAPP-hagidega vaigistada sõltumatut ja kriitilist ajakirjandust. Sama põhimõte peab kehtima ka Eestis – avaliku võimu kontroll ei tohi sõltuda „sobiva” ajakirjaniku staatusest, nagu püütakse teha ajakirjanik Annika Urmi juhtumis.
Riigikohus tühistas kohtunik Mairi Heinsalu otsuse, mis seadusevastaselt võttis inimeselt vabaduse
Riigikohtu 6. mai 2026 lahend tõi avalikkuse ette küsimused vahistamise, elektroonilise valve ja kohtumenetluse põhjalikkuse kohta. Arutelu keskmes on põhiõiguste kaitse, prokuratuuri roll ning see, kas kohtulahendid sünnivad sisulise kaalumise või menetlusliku kiiruse tulemusel. See uuriv lugu vaatleb ühte kohtuasja, kus jääb mulje, et kohtuniku Mairi Heinsalu kohtuotsus oli juba valmis enne, kui inimene ära kuulati ja inimene vangistati seadusevastaselt.