Vastulause SL Õhtulehe artiklile
Mis juhtus?
Laupäeval, 3. aprillil 2021 leidis aset juhtum, mil Eesti Vabariigi rahva teenistujad ehk politseiametnikud ja eriüksuslased soovisid seaduslikus mõttes täiesti alusetult ja arusaamatutel põhjustel siseneda Vaba Eesti kinnisesse kontorisse, mis tegutseb MTÜ Veganklubi ruumides. Tegemist ei ole avaliku toitlustusasutusega, vaid kinnise klubiga, kus klubiliikmed saavad osta ka toitu.
Allolev pilt on tehtud Vaba Eesti liikme poolt, kes juhuslikult sattus mööda minema ning fotol on näha üksnes osa relvastatud jõududest, kes piirasid Veganklubi. Kaks bussitäit eriüksuslasi saabusid hiljem.
SL Õhtulehe versioon
Antud sündmusest kirjutas 04.04.2021 SL Õhtulehe toimetaja ja vastutav isik Katrin Rohtla artikli, tuginedes peamiselt teenistuja Aleksei Veetlevi sõnadele. Esitan siinkohal väljavõtted artiklist.
„3. aprillil kella poole kuue ajal õhtul kontrollisid politseinikud saabunud vihjet, et Tallinna vanalinnas Sulevimäe tänaval asuv toitlustusasutus on avatud selliselt, et seal saab kohapeal einestada. Kuna selline tegevus on vabariigi valitsuse korraldusega hetkel piiratud, siis läksime infot kontrollima,” täpsustab kesklinna jaoskonna välijuht Aleksei Veetlev.
“Kohapeal selgus, et kohvik rikub vabariigi valitsuse korraldust, kohvikus sees istuvad inimesed, kes ei kanna kaitsemaski ega hoia omavahel distantsi,” selgitab välijuht, et sündmuskohal ei reageeritud ka politsei korduvatele palvetele uks avada.
“Antud aadressil asuva toitlustuskohaga on varasemalt olnud korduvalt probleeme vabariigi valitsuse korralduste eiramise tõttu. Eilse kontrolli käigus kogutud info edastasime Terviseametile,” meenutab Veetlev, et praeguses tervishoiukriisis ei ole mõistlik viibida kambakesi koos, sest nii on viiruse leviku oht väga suur.
“Piirangud on kehtestatud selleks, et me saaksime võimalikult kiirelt tavapärase elu juurde naasta. Üheskoos pingutades juhtub see kiiremini kui teineteisele vastu töötades.”
Kommentaar SL Õhtulehes jagatud info ja politseiametnike tegevuse kohta
KORRALDUSEST
Kuna artiklis on mainitud mitmel korral ettekäändena sõna „korraldus“, siis teeme taaskord selgeks korralduse tähenduse seaduslikus mõttes.
Vabariigi Valitsuse seaduses korraldust käsitlev paragrahv 30 lõige 3 ütleb: Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid.
On selge, et korraldus kehtib valitsusasutusele ega laiene tavakodanikele ja nendega seotud ettevõtetele. Selguse huvides toome korralduse tähenduse ka Eesti.ee veebilehelt, kus on käsitletud õigusakte:
Eristatakse kahte tüüpi õigusakte:
Õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid – õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).
Õiguse üksikaktid – õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks.
Põhiseaduse § 3 lg 2 sätestab, et täitmiseks saavad kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused.
Ja veel leiame korralduse tähenduse ka mõnda interneti otsingumootorit kasutades:
Korraldus on igapäevase töö korraldamiseks või üksikjuhtumi lahendamiseks alluvatele suuliselt või kirjalikult antav nõue või käsk.
Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi.
Täiendava info Vabariigi Valitsuse korralduse õigustühisusest leiame lisaks artiklitest „Korralduse fenomen“ ja “Vabaduse kaitseks”.
Seadusest lähtudes tuletan siinkohal meelde kõigile meediamaastikul töötavatele vastutavatele isikutele ja politseiametnikele ning ka kõikidele ettevõtteid omavatele inimestele:
Vabariigi Valitsuse korraldus EI OLE kohustuslikuks täitmiseks ei ühelegi eraettevõttele ega ka ühelegi inimesele. Politseiametnikud ehk rahva teenistujad, keda teinekord rahvakeeli ka „seadusesilmaks“ kutsutakse, peaksid korralduse tähendust ilmselgelt tundma, kuid nagu näha, seda üldiselt ei tunta. Tekib küsimus, kas need korraldusekontrolli teostavad politseiametnikud ikka tunnevad piisavalt seadusi, et oma tööülesandeid täita? Ja kas on neil üldse meeles nende ametivanne? Seda tasub kindlasti meelde tuletada.
Teenistuja Aleksei Veetlev oli SL Õhtulehe toimetajale mõista andnud, et antud aadressil olev ettevõte rikub Vabariigi Valitsuse korraldust. See kinnine klubi ei rikkunud mingisugust Vabariigi Valitsuse korraldust, sest tegu oli Vaba Eesti kontoriga Veganklubi ruumides, mis EI OLE valitsusasutus. Korraldus aga kehtib VALITSUSASUTUSELE. Selle mõistmine nõuab üksnes lugemisoskust, mitte spetsiifilist väljaõpet või juurakooli lõpetamist.
SL Õhtulehe artikli ebaloogilisusest
Vaadake fotot sündmuskohalt ja tehke oma järeldused. Politseiametnikud läksid siis infot kontrollima, kas „kohvik“ rikub kohustust, mis poleks isegi mitte kohvikule määratud. Ning meenutagem – tegemist ei ole kohviku, vaid kinnise klubiga! Ja nad läksid seda kontrollima ERIÜKSUSEGA, justkui oleks tegu olnud vajadusega teostada suuremat sorti haarangut. Selge on see, et tegu oli hirmutamistaktikaga. Kui Veganklubi omanik seisis oma õiguste eest vankumatult terve kamba „seadusesilmade“ ees, siis üks nendest helistas kuhugi, misjärel nad ka lahkusid. Kontrolli võib loogiliselt teostada ka üks ametnik, milleks raisata ressursse ja saata Vaba Eesti kontori juurde nuhkima kaks bussitäit eriüksuslasi?
Tervisemaffia?
„Eilse kontrolli käigus kogutud info edastasime Terviseametile.“ Mida see tähendab? Politseijuht edastamas infot Terviseametile, justkui oleks see kõrgemalseisev institutsioon. Kas on siis tegemist ettevõttega Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747), mida juhib ettevõte Terviseamet (registrikood 70008799) või kuidas? Politseiametniku sõnad ju kõnelevad enda eest: politsei edastamas luureinfot Terviseametisse. Tehke oma järeldused.
Tegelikkuses on aga nii, et Terviseamet on äriregistris registreeritud ettevõte ja neil ei ole rohkem inimese üle õigust otsustada kui on seda mõne külapoe juhatajal. Tavaline ettevõte, mis on ennast ehtinud sedasorti „sulgedega“, mis jätab sellest mulje kui suursugusest ettevõttest, kelle ametnikel justkui oleks mingi õigus inimese üle midagi otsustada või teostada järelvalvet.
Inimese üle on neil ainult nii palju võimu, kui inimene ise annab, ei midagi enamat. Vaba Eesti liikmed on ennast ammu õiguslikult väljendanud ja edaspidi ei tohiks Vaba Eesti kontori ukse taha asja olla ei Terviseametil ega ka politseiametnikel, sest seal käivad klubis koos vabad inimesed.
“Mõistlik” ja “kiiremini tavaelu juurde”
Artiklis on kesklinna jaoskonna välijuht Aleksei Veetlev toonud välja ka selle, et praeguses tervishoiukriisis ei ole mõistlik viibida kambakesi koos ja et piirangud olevat kehtestatud selleks, et saaksime kiiremini naasta tavapärase elu juurde.
Kuna antud teenistuja ütlused SL Õhtulehele olid seotud Vaba Eesti kontori juhtumiga, siis võib tõlgendada, et „mõistlik“ ja „kiiremini tavaelu juurde“ oleksid justnagu mingisugused seadused, mis tagaksid õiguse teostada kontrolli erinevatele ettevõtetele, käesolevas loos siis Vaba Eesti kontorile, Veganklubile. Need aga teatavasti pole seadused. See, kas ettevõttesisene inimeste käitumine on MÕISTLIK või mitte, ei anna veel ekstraõigusi rahva teenistujale ehk politseiametnikule inimeselt midagi nõuda.
Ja on ilmne, et pole siin mingit „tavaelu“ tagasitulekut ei piirangute ajal ega ka nende lõppedes ning teatavasti seaduslikus mõttes pole piiranguid inimestele olemas olnudki! „Tavaelust“ aga veel rääkides: inimesed arenevad iga päev, miks peaksid nad arengus tahtma tagasi hüpata?
Kokkuvõte
Senini on enamikel juhtudel käsitletud korraldust kui seadust, kuid on ilmne, et see seda ei ole. Antud asjaolu tõestab juba see, et rahva teenistujad ehk politseiametnikud siiski pidid lahkuma Veganklubi ja Vaba Eesti kontori ukse tagant. Kohati peegeldab rahva teenistujate suurt töist ebapädevust juba see asjaolu, et inimestelt nõutakse millegi seesuguse täitmist, mis pole ühegi seadusega kooskõlas, eriti ülimusliku põhiseadusega.
Rahva teenistujatele ehk politseiametnikele siinkohal väike meeldetuletus ametivandest, sest paljudel juhtudel on näha, et nad on selle unustanud:
Mina,………………….., astudes politseiteenistusse, annan vande jääda ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigile. Täidan ausalt ja kohusetruult oma ametikohuseid õiguskorra kaitsel. Juhindun kõrvalekaldumatult Eesti Vabariigi seadustest. Hoian teenistusalast saladust. Tõotan politsei ülesannete täitmisel rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult. Tõotan teenida jõudu säästmata oma rahvast ja riiki. Tõotan vajaduse korral anda oma elu rahva ning Eesti Vabariigi eest.
Nüüd kordame: „…tõotan teenida jõudu säästmata oma rahvast ja riiki“. Muidugi on teada, et riik kui niisugune on siinkohal fiktiivne mõiste ja seda pole võimalik mingil kujul teenida, küll aga on mõiste „rahvas“ selgelt käsitletav ja kõigile arusaadav.
Kallid politseiametnikud, üllad rahva teenistujad, seiske ikka rahva eest! Tänavu on näha, et paljudes olukordades olete hoopis rahva vastu astudes teeninud neid ametnikke valitsuses, kes tegelikult samuti peaksid rahvast teenima. Kogu praegune olukord on täis vastuolusid, nagu ilmselt ka ise mõistate. Aitäh!
Kuna iga päev rikutakse põhiseadust nii ametnike kui ka kodanike poolt, siis käesolev artikkel on valminud kohusetundest põhiseadust järgides:
Põhiseaduse § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
