Foto: Pixabay

Mida on inimesel masinalt õppida?

Erki Veiko

Protsessorite näitel alternatiivsesse lahendusse tähelepanu suunamine on toonud meid olukorda, kus kõige kiirem, energiasäästlikum, soodsam ja jätkusuutlikum lahendus on lihtsama, mitte keerukama toimemehhanismiga.
0 Jagamist
4
0
0

Ärkasin teadmisega, et täna loon järgmise maailmamuutva artikli. Olin eelmisel õhtul selle otsusega magama läinud, et otse loovasse häälestusse ärgata. Pärast hommikust karastust olin valmis probleemiga tegelema. Sest mida muud üks kirjatükk peaks olema kui probleemi püstitus, analüüs ja järeldus.

VÄLJAKUTSE

Avastasin aga, et probleemi ei ole. Mitte ühtegi probleemi ei ole, sest olla on hea. Kõlab naiivselt, kahtlemata, aga mis sa teed, kui nii on. Objektiivselt pole ühtegi häda, mille kallal puurida tahaks. Kas mõne häda annaks leiutada? Kindlasti! Etteheitematerjali võiks leida igast ilmakaarest, aga mis oleks selle mõte.

Inimese probleemi allikaks on harva keha ja tihti meel. Meel, kes on harjunud järjekindlalt probleeme leidma, neid ka leiab. Inimene kogeb seda, kuhu ta tähelepanu suunab. Tähelepanu on nagu väetis. Väetad puud, puu kasvab, sest puu saab väetaja energia. Väetad puudusi, puudused kasvavad, sest tähelepanu jagub ühes ajaühikus ainult ühele teemale. Teema, mis saab tähelepanu, kasvab. See on lihtne kontseptsioon, järelikult on seda lihtne mõista ning selle järgi elada. Paradoksaalselt aga inimese loomus toimib vastupidi. Meel otsib esimesel võimalusel probleemi, mille otsas istuda. Miks? Sest me oleme sedamoodi “ühendatud”. Võib öelda, et see on meil veres.

VÕIMALUS

Inimene, kes soovib kergemat elu, võib probleemikesksest maailmavaatest end lahti ühendada. Selle jaoks peab pidevalt enda mõttevoogu jälgima ja märkama mõtteid, mis sisaldavad probleeme ning need peatama või ümber sõnastama. Küsimusi tekitav mõte ei pea automaatselt olema probleem. See võib olla ka väljakutse või hoopis võimalus. Väljakutsekeskne mõttevoog on vähem stressi tekitav kui probleemikeskne. Sellest järgmine, veel kergem mõttevoog, kohtleb probleemi võimalusena.

Inimene, kes enda mõtete olemusele tähelepanu ei pööra ja neid vajadusel peatada ei suuda, pöörab needsamad mõtted sõnadeks, need omakorda tegudeks ning väetab probleeme. Probleemidega kaasneb keerukus, millega omakorda energiakulu, millega omakorda väsimus, millega kaasneb tuju langus. Seda tsüklit nimetatakse rahvakeeles muretsemiseks. Muretsemine on igas mõttes kulukas. Sama nagu x86 arhitektuuriga mikroprotsessor, mis käitab enamuses maailma arvutitest, kuid põhjustab palju muret. Õnneks eksisteerib alternatiiv mõlemale.

MIKROPROTSESSIMINE

x86 arvuti protsessori arhitektuur pärineb aastast 1976. Selle toimemehhanismiks on CISCi (Complex Instruction Set Computer) põhimõte. CISC tõlgituna on “keerulise juhisega arvuti” ja karakteristikuks riistvarapõhine jõudlus. See teeb protsessori energiajanuseks. Kakskümmend aastat tagasi polnud see probleem, sest x86 arhitektuuriga protsessorid on arendatud statsionaarsete ehk lauaarvutite käitamiseks. Inimeste mobiilse elu vajadusega kaasnevalt kasvas nõudlus kaasaskantavate arvutite järele. Sülearvutitootjad on aastaid nuputanud, kuidas suurendada akude vastupidavust ja vähendada ülekuumenemist. Akud muutusid järjest suuremaks ja jahutussüsteemid efektiivsemaks, et kasutajate kasvavaid vajadusi rahuldada. See igas mõttes kulukas strateegia aga pidi ühel päeval ammenduma. See päev on käes.

ARMi arvuti protsessori arhitektuur pärineb aastast 1985. Selle toimemehhanismiks on RISCi (Reduced Instruction Set Computer) põhimõte. RISC tõlgituna on “vähendatud juhisega arvuti” ja karakteristikuks tarkvarapõhine jõudlus. See võimaldab teostada samaväärse arvutuskoormuse (võrreldes x86 arhitektuuriga) kordades väiksema energiakuluga. ARMi arhitektuuriga protsessorid on käitanud aastakümneid seadmeid, millel on piiratud funktsionaalsus. Sülearvutite täiemahulise tarkvara töötlemiseks polnud need piisavalt kiired. Nutirevolutsiooniga tekkis aga vajadus järjest võimsamate ARMi protsessorite järele, et kasutajatele probleemivabamat kogemust pakkuda. Viimase kümne aastaga on ARMi arendusse kasvavalt panustatud. Lõpuks, aastal 2020, ületas ARMi (tootja Apple) jõudlus x86 (tootja Intel) jõudlust hüppeliselt, säilitades soodsa tootmiskulu ja madala energiatarbe. Miks see üldse oluline on?

Protsessorit oma funktsionaalsuselt võib võrrelda inimese ajuga ja selle toimemehhanismi mõttevooga. Kui protsessori toimemehhanismi kontrollib selle ehitaja, siis inimese mõttevoogu kontrollib inimene ise ning seeläbi otsustab missugusest maailmavaatest tal on kõige mõistlikum opereerida. Protsessorite näitel alternatiivsesse lahendusse tähelepanu suunamine on toonud meid olukorda, kus kõige kiirem, energiasäästlikum, soodsam ja jätkusuutlikum lahendus on lihtsama, mitte keerukama toimemehhanismiga. Seega muretsemiseks pole seni põhjust, kuni püsib meeles, et probleemikesksus pole muud kui kulukas mõttevoog. Alternatiivi panustamine võtab alguses aega, aga tulemused paranevad hüppeliselt.


https://study.com/academy/lesson/risc-vs-cisc-characteristics-pros-cons.html

https://www.anandtech.com/show/16226/apple-silicon-m1-a14-deep-dive/4

Hea lugeja! Elame ajal täis põnevaid väljakutseid. Inimesed, kes on võtnud vastutuse nii enda elu kui ka ühisreaalsuse teadliku loomise eest, kujundavad selle maailma palet. Kui Sind kõnetab Fonte.News'i sõnum ning Sa soovid olla kaaslooja, siis oled väga oodatud. Selleks on mitu võimalust:
* meie artiklite jagamine neile, kellele need võiksid väärtuslikud olla;  * kaasautorlus nii tekstide loomise kui ka tõlkeartiklite näol;
* liitumine uudiskirjaga.
4 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Ärkamine kaassõltuvusest

Kõik kuritegelikud režiimid ükskõik millisel mandril ükskõik millisel ajajärgul on saanud eksisteerida üksnes rahva vaikival heakskiidul. Kõik kõrvalekalded demokraatiast on saanud juhtuda kodanikujulguse nappuse tõttu. Me oleme mõistnud, et jättes reageerimata perevägivalla või lasteahistamise ilmingutele, aitame nendele nähtustele kaasa. Kuid kas me mõistame, et inimõigustest või põhiseadusest ülesõitmine on samasugune vägivald kui isiklikel piiridel tallumine, lihtsalt teises mastaabis? Me ei tolereeri vägivalda isikutasandil. Peatugem hetkeks ja tunnetagem, mis mehhanism see meie sees on, mis sunnib meid mööda vaatama valetamisest, manipulatsioonidest, ebaõiglusest, piiride ignoreerimisest, ükskõiksusest, hämamisest, gaslightingust, vähendamisest ja veel tuhandest muust vägivaldsest nähtusest, niipea kui see kõik väljub isikutasandilt ning liigub ühiskonnatasandile? Kas vägivald, mis on ametlikult heaks kiidetud, on vähem vägivald?

Küla, mis loodud uuendama elukeskkonda

Saladus seisneb selles, et põliskodu maatükil kasvavaid taimi pole maha pannud mitte masinad või rahateenimisele mõtlevad palgatöölised, vaid inimene ise või tema esivanemad hoole ja armastusega, enda ja oma laste jaoks. Seega on seal elaval inimesel mõtestatud side kõige elavaga ja taimed on tema jaoks midagi palju enamat kui toit, umbrohi või tulevane puitmaterjal. Seda, et taimed inimese suhtumisele reageerivad, on ka tänapäeva teadus ju ammu kindlaks teinud. Armastavas ja turvalises ümbruses on aga teadagi lihtsam saavutada kontakti nii iseenda kui kogu Universumiga.

Teekond kergusesse

Oled Sa kunagi näinud lindu lendamas hambad ristis kivikott seljas? Miks meie inimestena oleme siis valinud seda kogeda? Meil on alati võimalus seda rasket kivikotti edasi kanda või sellest lihtsalt vabaneda. Ohvrirollis elamine, teiste süüdistamine ja kritiseerimine, minevikus sorkimine ja pidev muretsemine ei loo midagi head. Raskused meie elus kestavad täpselt niikaua kuni lõpuks taipame, et ei pea seda enam valima. See on alati vaba valik, mida soovin kogeda. Millest saaksin vabaneda, et lubada oma ellu kergus?

Mõtlemine korda!

Küsimus on selles, kuidas teha lõuend täiesti puhtaks? Et uue loomine oleks eesmärk iseeneses, mitte eesmärk peita vana ja ebameeldivat?

Eesti esimene hingamislaulupidu

Hingamislaulupidu on sündmus, mis seob endas teadliku hingamise praktikad, pärimuskultuuri, muusika ja looduslähedase eluviisi. Hingamislaulupeo ellukutsujad Heiki Tomson ja Tiia Lõoke kutsuvad teid toetama uue kohtumispaiga loomist, mis annab võimaluse jagada tervist edendavaid teadmisi ning ühenduda ürgse looduse ja Eesti kultuurilooga.