Valige oma sõnad hoolikalt – sõnadel on suur jõud

Veiko Huuse

Sõnad iseloomustavad rääkijat. Kui inimene ütleb välja sõnu, siis sõnadega võimendab ja väljendab ta oma mõtteid, kinnitab nendega veelkord iseendale ja näitab teistele, kes ta on.
0 Jagamist
0
0

Ettevõtja ja koolitajana tean sõnade jõudu. Ma valin oma sõnad emotsioonide, mida tahan edasi anda, või reaktsioonide põhjal, mida soovin inimestes esile kutsuda. Kuigi ma mõistan, et kõik ei väärtusta sõnu nii palju, on oluline meeles pidada sõnad, mida me kasutame või ei kasuta, ütlevad palju selle kohta, kes me oleme ja mille eest seisame.

Sotsiaalmeedias inimesed kasutavad üsna tihti sõnade asemel “emotsioonimärke” ja üksikuid tähti. Üksikud tähed on nagu nähtamatu tekst või sõna, mis omab samasugust jõudu nagu terviksõna. Sama on ka emotsioonimärkidega. Iga täht või emotsioonimärk kutsub esile emotsioone. Emotsioonid kas põhjustavad pahameeletormi või harmoonia laine. Üksikute tähtede kasutamisel saab selle tähendusest aru kui vaadata suurt pilti ja teemat tervikuna. Näide elust enesest: On inimesi, kes iseloomustavad kedagi tähega “t” või “m” või “r” . Igaüks saab fantaseerida, mida sellega mõeldakse aga kui vaadata teemat tervikuna ja neid emotsioone ja põhjuseid, siis suudab igaüks välja mõelda tähenduse. Üldjuhul pannakse üksikuid tähti solvaval eesmärgil.

Halvad ja tundetud sõnad, tähed, emotsioonimärgid, mitte ainult ei pane valutama inimese südant, vaid toob pisaraid kõrvu ja silmadesse, kuna see väljendab austuse puudumist. Vaatamata sellele, et sellist suhtumist kasutatakse laialdaselt ja kergelt, tuleb see, nagu paljud teised tundetud sõnad, jäädavalt kõigi sõnavarast eemaldada. See oleks suur samm harmoonilise elukeskkonna poole.

Kuigi avalik vastureaktsioon, mis kaasneb minu sellise arvamuse peale, võib tunduda ilmselge, et see tekitab ka palju tuliseid vestlusi sõnade jõu üle.

Iseloomu peegeldus

Ei ole üllatus, et inimene, kes nii hooletult kasutab halbu või tundetuid sõnu, on varem kasutanud teiste inimrühmade vastu solvanguid ja sobimatut kõnepruuki. See on hästi näha olnud ka COVID-19 kohta vandenõuteooriate jagamisel ja transfoobsete kommentaaride esitamisel.

See asi – sõnad, mida me kasutame, peegeldavad otseselt meie isiklikku iseloomu.

Paljudel meist on keegi pereliige või sõber, kes kasutab palju sõnu ja plahvatuslikku keelt. Teate küll – see inimene, kelle peale kõik rääkides silmi pööritavad ja keegi tegelikult ei austa. See on inimene, keda me kõik loodame, et see pole meie sõpruskonnas või istub meie kõrval lauas.

Muutke oma teed

Kasutatavad sõnad on lisaks iseloomu esiletõstmisele võimsad ka tuleviku ennustamisel.

Mõelge inimestele teie ümber. Kas tead kedagi, kes on iga loo ohver? Kõik juhtub alati nendega või on see kellegi teise süü? Hmmm… ma ei tea, mis nende tulevikku ootab. Jah, rohkem ohvriks langemist.

Kuidas on nüüd inimesega, kes on alati positiivne, energiline ja kelle läheduses on tore olla? Vean kihla, et nad kasutavad palju positiivseid ja optimistlikke sõnu. Kuidas näeb siis nende tulevik välja võrreldes ohvrimentaliteediga inimesega? Loodan, et see on palju säravam.

Niisiis, siin on asja mõte. Teades, et sõnadel on jõud, saate oma sõnu muutes muuta ka teed, millel olete. Ja sa saad muuta seda, kuidas inimesed sind tajuvad ja sina ennast.

Sõnad loevad

Mis te arvate, mis on selle inimese tulevik teie sõpruskonnas või töökollektiivis, kes kasutab kas sinu või teiste isikute suhtes solvavaid ja tundetuid sõnu? Arvestades, et oled mõistnud tema tegevuse hukka ja oled ehk teinud seda ka avalikult kommentaarides, siis ma arvan, et sinu suhtumine temasse pole helge. Selle isiku usaldusväärsus on löödud. Muidugi on tal mõned inimesed, kes püüavad teda kaitsta, öeldes, et see on kontekstist välja võetud (tõsiselt?!). Kuid tema kasutatud halvustava keelekasutuse ajaloo tõttu on lihtne näha, et see on lugupidamatuse muster.

Eneserefleksioon

Kuigi me kõik loodame, et see on äärmuslik näide, tõstab see esile sõnade jõudu ja nende mõju – olenemata sellest, kas see on mõeldud või mitte.

See on hea meeldetuletus mõelda sõnadele, mida kasutate oma töö- ja isiklikus elus. Milliseid emotsioone need edasi annavad? Kuidas teised reageerivad? Ja kuidas teie kasutatavad sõnad raamivad seda, kuidas inimesed teid tajuvad?

Soovin teile rohkem kauneid sõnu, valgust, aega ja armastust.

Veiko Huuse

0 Jagamist
Seotud artiklid

Aeg ülendada üksteist vabadusse ja usaldusse

Läbime intensiivset inimeseksolemise kõiki tasandeid transformeerivat ajajärku ning vajame selle käigus sügavat käimasolevate protsesside mõistmist nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Arusaamist ruumimõõtme avardumise vajalikkusest ning sellega kaasnevast vastutusest ja uue, kõrgema teadlikkusega maailma loomise võimalikkusest. Kui väline maailm tekitab ahistatuse tunnet, on see impulsiks liikuda veelgi sügavamale, et avada omaenda potentsiaali senisest avaramas mõõtkavas. Tiina Varatalu tekstid on sel teekonnal inspireerivad suunanäitajad: "Inimteadvus avardub uude plaani ja see, mis enne ajas endast välja, lämmatas, tühistas, on suuremas kontekstis hõlmatav, lahenev."

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.