Foto: Mattias Desmet - Op Hodenpijl

Professor Mattias Desmeti kõne USA senatis

Revo Jaansoo

Eestlaste jaoks ei ütle see nimi midagi. Kuid USA senatis rääkida pole kõigil võimalik ja veel sellise kõnega. Mattiase kõne on silmiavav ja mõtlema panev, võibolla ka uusi otsuseid tegema panev?
0 Jagamist
0
0

Professor Mattias Desmet osales selle aasta veebruaris USA senaatori Ron Johnsoni kutsel senatis peetud paneeldiskussioonis pealkirjaga „Föderaalsed tervishoiuagentuurid ja COVID-kartell: mida nad peidavad?“. Allpool on ürituse ajal peetud lühikese kõne ärakiri. Tavapärasele stiilile truuks jäädes ei pidanud Desmet oma kõne ettevalmistatud märkustele tuginedes.

Lugupeetud Ameerika Senati liikmed!

Lugupeetud kuulajad!

Kallid daamid ja härrad

Kusagil seitsmeteistkümnendal sajandil alustas inimkond julget projekti. Kuni selle ajani oli ta ühiskonna organiseerimisel tuginenud müütilistele ja religioossetele narratiividele. Nüüd jätaks see need illusioonid seljataha. Teadus tugines maailmale, nagu see meie silmade ees ilmub. Ta kirjeldas objektiivselt nähtusi ja kirjeldas ratsionaalselt nende vahelisi suhteid. Eeldati, et selline elukäsitlus on kuninglik tee tõe juurde ja vabastab inimkonna lõplikult religiooni ohtlikest illusioonidest. Valgustumise ja mõistuse ajastu oli algamas.

Paar sajandit hiljem osutus see ootus ise illusiooniks. Valgustusajastu traditsioon viis vaid mõistuse ja tõe valitsemiseni. Mitte kunagi varem ei tuginenud eliitrühm rohkem manipuleerivale kõneviisile, mida nimetatakse propagandaks. Ja mitte kunagi varem ei järginud inimesed nii pimesi isegi kõige absurdsemaid narratiive, mida levitati massimeedia kaudu. [Königsbergi filosoof Immanuel] Kant uskus, et valgustatuse traditsioon tooks kaasa uue kodaniku, kes võiks ise mõelda, kuid seni on vastupidine: see tootis totalitaarse riigi ideaalse kodaniku, mida [üks 20. sajandi mõjukamaid poliitilisi teoreetikuid] Hannah Arendt määratles kui kodanikku, kes ei suuda eristada reaalsust ja väljamõeldist.

Pärast kahekümnenda sajandi kommunistlikku ja fašistlikku totalitarismi oleme praegu tunnistajaks tehnokraatliku ja transhumanistliku totalitarismi tekkele. See avaldub tüüpilisel totalitarismi viisil: kuratliku paktina eliidi ja masside vahel.

Eliit asub globaalsete institutsioonide tasandil. Nende institutsioonide ideoloogiline programm – nagu see on sõnastatud näiteks ÜRO arengu eesmärkides – surutakse avalikule ruumile peale muljetavaldava propagandaaparaadi kaudu. Toon vaid ühe näite: ÜRO värbas 2020. aastal vähemalt sada kümme tuhat (!) nn digitaalset esmareageerijat, et võidelda ilmavõrgus leviva desinformatsiooni vastu.

Ratsionalistlikul vaatel inimesele ja maailmale oli elanikkonna tasandil ka ootamatuid psühholoogilisi mõjusid: keskendumine nähtuste välise väljanägemise ratsionaalsele mõistmisele võõrandas inimesed sisemisest kogemusest ja elu eetilisest mõõtmest ning lahutas inimese kaasinimestest ja ümbritsevast loodusest.

Need kaks arengut, propagandat kasutava eliidi tekkimine ning üksildane ja lahutatud elanikkond, tugevdasid üksteist. Üksildane riik on just see riik, kus elanikkond on propaganda suhtes eriti haavatav. Sel viisil tekkisid viimase kahe sajandi jooksul uut tüüpi massid või rahvahulgad: nn üksildased massid. Massiloome protsess muudab inimesed radikaalselt võimetuks võtma kriitilist distantsi meedia kaudu levitatavatest narratiividest, see muudab nad radikaalselt valmis ennast ohverdama ja muudab nad radikaalselt sallimatuks dissonantsete häälte suhtes (mõelge dissonantsete häälte agressiivsele tsensuurile koroonakriisi ajal ja kogu 2020. aasta USA valimiste ajal).

Kui ühiskond langeb propaganda ohvriks, saab üha selgemaks, et on tungiv vajadus selle järele, mida iidsed kreeklased nimetasid Parrhesiaks või siiraks kõneks. Psühholoogilisest vaatenurgast võib kristallselgelt väita, et tõekõne pärsib nii massi moodustumist (ja seega ka totalitaarseid süsteeme, mis põhinevad alati massi moodustamisel) kui ka massi moodustumise algpõhjust, milleks on eraldatus ja üksindus.

See on minu mõte: on aeg metafüüsiliseks revolutsiooniks, revolutsiooniks, mis sisuliselt psühholoogilisel tasandil taandub sellele: üleminek ühiskonnalt, mida valitsevad üksildased massid propaganda haardes, ühiskonnale, mida juhib grupp, mis on ühendatud siira kõnega.

Mattias Desmeti ettekannet saab vaadata siit

Täielik ümarlaua arutelu on leitav siit  

Allikas: My Speech at the U.S. Senate – Mattias Desmet

Mattias Desmet kohta:

Foto: Mattias Desmet – Op Hodenpijl

Desmet on Belgia kliiniline psühholoog ja Genti ülikooli kliinilise psühholoogia professor. Tema väitekiri käsitleb psühholoogilistes uuringutes inimestevaheliste (hüsteeriliste ja kinnisideeliste) mõõtmete mõõtmiseks kasutatavate instrumentide kehtivust.

Kui psühholoogia professor märkas, et enamik populatsiooni liikmeid 2020. aasta alguses aktsepteeris kroonastatistika numbreid kriitikavabalt, kuigi nad olid sageli “jultunult valed“, hakkas ta seda nähtust uurima massipsühholoogia vaatenurgast.

Desmet väitis, et ühiskond oli juba enne aastat 2020 muutunud individualistlikuks ning et oli palju “vabalt hõljuvat“ hirmu ja rahulolematust. See oli ideaalne kasvulava massitekke psühhoosi vohamisele. Desmet väidab, et massi moodustumisel on teadaolevalt tohutu mõju indiviidi kognitiivsele toimimisele; sellel on sarnasused ilmingud kliinilise hüpnoosiga. Ta viitab ka Hannah Arendtile, kes kirjeldas masside rolli totalitarismis. Desmeti jaoks on see teooria ainus seletus, miks isegi väga intelligentsed inimesed ei sea kahtluse alla narratiivi ja numbreid, mis olid mitmes mõttes täiesti absurdsed.

Desmet avaldas veebruaris 2022 raamatu „De psychologie van totalitarisme“, milles ta selgitab oma täielikku teooriat.

Amazon.com raamatututvustuses on öeldud, et „alternatiivseid hääli häbistab tõeline Tõeministeerium, mis on täis “faktikontrollijaid“. Sõnavabadust piiravad erinevad tsensuuri ja enesetsensuuri vormid; inimeste enesemääramisõigust rikuvad sundvaktsineerimise strateegiad, mis suruvad ühiskonnale peale seni mõeldamatu sotsiaalse tõrjutuse ja segregatsiooni.“

Ta hoiatab meie praeguse ühiskonnamaastiku, meediatarbimise ja manipuleerivatele tehnoloogiatele tuginemise ohtude eest ning pakub seejärel lihtsaid lahendusi – nii individuaalseid kui ka kollektiivseid –, et vältida meie vabaduste vabatahtlikku ohverdamist.

„Me saame austada õigust sõnavabadusele ja enesemääramisõigusele, ilma et tunneksime end teineteise poolt ohustatuna,“ kirjutab Desmet, lisades: „Kuid on punkt, kus me peame lõpetama enese kaotamise rahvahulgas, et kogeda tähendust ja seost. See on punkt, kus totalitarismi talv annab teed elukevadele.““

Desmet „Totalitarismi psühholoogia“ eestindust esimest 35 lehekülge saate lugeda siit

Raamatu saate endale hankida paberkandjal nt siit

Allikad: Wikitia, Amazon.com

Artikli toimetas Revo Jaansoo

0 Jagamist
Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?