Ema ja poeg

Tarvi Kaasiku

Ma juba näen, kuidas selle lahendan. Pakkudes ise endale seda armastust, luues seda eneses… aktsepteerides end sellisena nagu olen, endast hoolides ja rohkem isiklikele tunnetele keskendudes ma sirgun rohkem iseseisvamaks ja tugevamaks kui kunagi varem.. Ja näen, et andestan endale, sulle, isale ja kõikidele teistelegi…
14 Jagamist
14
0
0

Ema ja poja hing vestlemas pärandi üle.

Tomasz Alen Kopera (s 1976) maal

Poeg: Ema, mida sa mulle pärandad?

Ema: Väljakutsed.

Poeg: Väljakutsed mulle meeldivad. Nimeta mõned, kuid mitte kõike, ma tahan enamus asju ise ära arvata oma elu käigus.

Ema: Hästi. Esiteks ma pärandan sulle üksjagu erinevaid hirme.

Poeg: Ohoo, need mind köidavad, ühed parimad asjad mida ületada! Nimeta nendest mõned.

Ema: Ma ei saa, muidu sa oled tulevikus nende jaoks ette valmistunud ja sinu edasised katsumused muutuvad liiga lihtsaks.

Poeg: Saan aru… aga teeme nii, et ma unustan need kõik ära ja avastan hiljem erinevate elusituatsioonide keskmes?

Ema: Hästi, siis sobib. Kuna minu ema hülgas mind ja mul tekkis sellest hirm hülgamise ees, pärandan selle sinule edasi, sest ise ma seda katsumust ei ületanud.

Poeg: Oo, see on põnev väljakutse. Kuidas sa täpsemalt selle pärandad mulle?

Ema: Mõne aasta pärast ma hakkan tihedamalt alkoholi tarvitama oma hirmu vaigistamiseks ja sinust pööran neil hetkedel tähelepanu ära. Ajapikku saab alkohol sinust suuremat tähelepanu. Siis sa tunned end minu poolt hüljatuna ja sellest võrsub hirm hülgamise ees, mis omakorda paneb sind paarisuhtes klammerduma oma partneri külge.

Poeg: Väga hea! Ma usun, et saan selle väljakutsega hakkama. Mu keha mõistus on piisavalt tähelepanelik ümbritseva ja ka iseenda suhtes ning ma näen juba praegu, et ületan selle edukalt. On mõni keerulisem pärand ka pakkuda?

Ema: Ikka. See on hirm selle ees, et sind ei armastata.

Poeg: Kõlab huvitavalt… kuidas sa selle annad mulle?

Ema: Koostöös sinu isaga pööran oma tähelepanu ka temalt ära, alkoholi suunas ikka. Tema omakorda on sellest löödud ja samuti viskab pilgu alkoholi poole, et minuga samastuda, mille läbi ta üritab minult rohkem tähelepanu saada. Nii tekib tal tunne, et „oleme samas paadis“ ja siis ta pöörab minu arvelt tähelepanu ära sinult, et ikka minu „armastust“ teenida tagasi. Kuna sa tajud, et pole meie mõlema poolt tahetud, kasvab sinus hirm selle ees, et sind ei armastata ja siis hakkad seda otsima väljastpoolt perekonda: proovides teistele meeldida neile meele järele olles, ühtlasi käitudes sellisena, kes sa tegelikult ei ole; püüdes armastuse nimel saavutada ebavajalikke asju ja palju muudki…

Poeg: Fantastiline! Keeruline, kuid ütlemata põnev väljakutse!

Ma juba näen, kuidas selle lahendan. Pakkudes ise endale seda armastust, luues seda eneses… aktsepteerides end sellisena nagu olen, endast hoolides ja rohkem isiklikele tunnetele keskendudes ma sirgun rohkem iseseisvamaks ja tugevamaks kui kunagi varem.. Ja näen, et andestan endale, sulle, isale ja kõikidele teistelegi…

Ema: Hei! Sohki ei tohi teha!

Poeg: Ei tee, unustan lahenduse peagi ja kõik selle, mida rääkisid. Las avastan selle elamise käigus ise, ongi põnevam. Oh kuidas mulle meeldivad need pärandid! Aitäh sulle, ema, et aitad mul täiskasvanuks sirguda läbi selliste väljakutsete.

Ma armastan sind, kallis ema!

Ema: Ja mina sind, kallis poeg.

14 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Aeg ülendada üksteist vabadusse ja usaldusse

Läbime intensiivset inimeseksolemise kõiki tasandeid transformeerivat ajajärku ning vajame selle käigus sügavat käimasolevate protsesside mõistmist nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Arusaamist ruumimõõtme avardumise vajalikkusest ning sellega kaasnevast vastutusest ja uue, kõrgema teadlikkusega maailma loomise võimalikkusest. Kui väline maailm tekitab ahistatuse tunnet, on see impulsiks liikuda veelgi sügavamale, et avada omaenda potentsiaali senisest avaramas mõõtkavas. Tiina Varatalu tekstid on sel teekonnal inspireerivad suunanäitajad: "Inimteadvus avardub uude plaani ja see, mis enne ajas endast välja, lämmatas, tühistas, on suuremas kontekstis hõlmatav, lahenev."

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Ärkamine kaassõltuvusest

Kõik kuritegelikud režiimid ükskõik millisel mandril ükskõik millisel ajajärgul on saanud eksisteerida üksnes rahva vaikival heakskiidul. Kõik kõrvalekalded demokraatiast on saanud juhtuda kodanikujulguse nappuse tõttu. Me oleme mõistnud, et jättes reageerimata perevägivalla või lasteahistamise ilmingutele, aitame nendele nähtustele kaasa. Kuid kas me mõistame, et inimõigustest või põhiseadusest ülesõitmine on samasugune vägivald kui isiklikel piiridel tallumine, lihtsalt teises mastaabis? Me ei tolereeri vägivalda isikutasandil. Peatugem hetkeks ja tunnetagem, mis mehhanism see meie sees on, mis sunnib meid mööda vaatama valetamisest, manipulatsioonidest, ebaõiglusest, piiride ignoreerimisest, ükskõiksusest, hämamisest, gaslightingust, vähendamisest ja veel tuhandest muust vägivaldsest nähtusest, niipea kui see kõik väljub isikutasandilt ning liigub ühiskonnatasandile? Kas vägivald, mis on ametlikult heaks kiidetud, on vähem vägivald?

Kriis on võimalus muutusteks

Ma juba näen, kuidas selle lahendan. Pakkudes ise endale seda armastust, luues seda eneses… aktsepteerides end sellisena nagu olen, endast hoolides ja rohkem isiklikele tunnetele keskendudes ma sirgun rohkem iseseisvamaks ja tugevamaks kui kunagi varem.. Ja näen, et andestan endale, sulle, isale ja kõikidele teistelegi…

Raivo Juhansoni ja Saale Kareda vestlus naise ja mehe koosloomisest

Ma juba näen, kuidas selle lahendan. Pakkudes ise endale seda armastust, luues seda eneses… aktsepteerides end sellisena nagu olen, endast hoolides ja rohkem isiklikele tunnetele keskendudes ma sirgun rohkem iseseisvamaks ja tugevamaks kui kunagi varem.. Ja näen, et andestan endale, sulle, isale ja kõikidele teistelegi…

Vaba Eesti Manifest

Ma juba näen, kuidas selle lahendan. Pakkudes ise endale seda armastust, luues seda eneses… aktsepteerides end sellisena nagu olen, endast hoolides ja rohkem isiklikele tunnetele keskendudes ma sirgun rohkem iseseisvamaks ja tugevamaks kui kunagi varem.. Ja näen, et andestan endale, sulle, isale ja kõikidele teistelegi…

Äriidee

Bilderfeller: Ma näen, et projekt „Viirus“ on laitmatult õnnestunud, kuid mõrad – nii palju mõrasid on tekkinud! Asi hakkab käest minema!

Meie olemuseks on vabadus

Meie olemuseks on vabadus. Meie aroomiks on rahu ja rõõm, tarkus, vaikus ja armastus. Tule Sinagi meiega koos kolmapäeval, 7. aprillil, Toompeale rõõmu ja armastust tooma ning Eestit vabaks laulma! Lauluringid orienteeruvalt kell 12 ja kell 13. Oled südamest oodatud looma meiega koos kõrgemat reaalsust!