Kaari Saarma avalik kiri: viga AK-s ja Terviseameti pressikonverentsil

Kaari Saarma

Avaldame molekulaarbioloogi haridusega Kaari Saarma avaliku kirja ERRle ning Tanel Kiigele ja Üllar Lannole.
1K Jagamist
1K
0
0

Tere!

Olen hariduselt molekulaarbioloog ning intensiivselt uurinud pandeemia teaduslikke tagamaid. Kuivõrd tegemist on hetkel väga olulise teemaga, siis oleksin tänulik kui ERR teeks faktikontrolli ning parandaks vead:

1) AK 23. veebruaril kell 21;
2) paluks Üllar Lannolt kommentaari AKsse, et parandada 26.02 Terviseameti pressikonverentsil tehtud viga.

Praeguse kirjaga juhin teie tähelepanu väga olulisele faktiveale, mis avaldati Terviseameti pressikonverentsil ERRis ja Vikerraadios.

Nimelt andis Terviseameti peadirektor Üllar Lanno täna, 26. veebruaril, Terviseameti pressikonverentsil kõigile teada, et iga viies inimene võib olla nakkusohtlik. Näiteks töökohas tüüpilises kümne inimesega lõunalauas võib kaks neist olla nakatunud. Järeldus tehti sellest, et positiivsete testide osakaal kõigist testidest on 18,8%. Kahjuks on tegemist veaga. Sellisel tasemel ametnik ei tohiks teha selliseid loogikavigu ja anda ekslikku informatsiooni.

Samuti öeldi 23. veebruaril kell 21 Aktuaalses kaameras (5:29): “Praegu võib iga kuues-seitsmes inimene olla nakkusekandja, kuid rahvas on veel muretu…” Lootsin alguses, et see oli kogemata tehtud viga. Kahjuks AK järgmisel päeval ei korrigeerinud tehtud viga. Eestis on TÜ poolt läbi viidud korralik JUHUVALIMIGA tehtud seireuuring nakkuse levikust, mis jõuab märksa tagasihoidlikumale tulemusele. Õnneks samas uudistesaates 23.02. räägib Ruth Kalda sellest TÜ seireuuringust, mille kohaselt nakkuskandja on iga 120-s täiskasvanud inimene. Päris suur vahe, kas iga kuues või iga saja kahekümnes inimene – see on kahekümnekordne liialdus!

Õige on mitte teha järeldust positiivsete testide osakaalust, sest testima lähevad ikkagi eelkõige kontaktsed ja haiguse kahtlusega inimesed, mis teeb positiivsete testide osakaalu kogumist märksa suuremaks kui see on tavapopulatsioonis. PCR-analüüse ei tehta juhuvalimiga, vaid testima lähevad inimesed, kellel on suurem oht olla haige. Kui esmastest testidest 18% on positiivseid, siis see ei tähenda seda, et ka tänaval 18% rahvast kannaks nakkust. Kui tänaval 18% rahvast kannaks nakkust, siis Eesti rahval oleks juba ammu karjaimmuunsus käes ja viirus oleks unustatud.

Lisaks eeltoodule selgub seireuuringust, et pea pooled positiivse PCR-testiga inimestest omavad antikehi ehk pole nakkuse edasikandjad. Seega pea pooled neist on immuunsed: kas haiguse läbi põdemise või vaktsineerimise tõttu. Immuunsete osakaal ühiskonnast on 11% antikehade uuringu põhjal.

Teine küsimus, millest tuleks tingimata rääkida, on asjaolu, et antikeha testid alahindavad immuunsust, sest mõõdavad ainult antikehi, mitte rakulist immuunsust. Paljudel inimestel, kel ei teki antikehi (või need on juba kadunud), on olemas rakuline immuunsus ja nad on haiguse vastu kaitstud. Seega immuunsete inimeste osakaal on kindlasti üle 11% rahvastikust. Siinkohal peab kriitiliselt küsima, miks ei arendata rakulist immuunsust tuvastavaid teste? On naiivne mõõta ainult antikehasid ja teha selle põhjal oletusi terve immuunsuse kohta. Ent veel hullem on jätta ka antikehad mõõtmata, oletades, et immuunsus pole oluline. Seega minimaalne oleks hetkel lisaks PCR-testidele teha ka kvaliteetne antikeha test. Selleks, et suur protsent inimesi ei peaks asjata istuma eneseisolatsioonis. Need inimesed, kel antikeha test on positiivne, võiksid muretumalt ringi liikuda ja oma vaktsineerimise vähemalt sügisesse lükata ning oma doosid seda rohkem vajavatele jätta. Samal põhjusel peaks enne vaktsineerimist kõiki inimesi testima antikehade suhtes.

Allikad:
Aktuaalne Kaamera 23.02.
Tartu ülikooli uuring: pooled koroonapositiivsed ei pruugi olla nakkusohtlikud
Professor Kalda: edasine testimine ja isoleerimine on mõttekoht

Lugupidamisega,
Kaari Saarma

1K Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.

Vabaduse kaitseks

Kui üks inimene esitab maskikandmise nõude teisele inimesele, on nõude esitaja automaatselt kaasosaline võimalikus inimsusevastases kuriteos. Loomulikult ei saa lükata vastutust maskikandmise nõudmise eest mingisuguse korralduse kaela, sest korralduse kehtestajad pole süüdi selles, et inimene ei mõista korralduse tähendust. Vastutab alati see, kes otsustab seda täita ja teistelt sama nõuda.