Reet Kudu ütleb: “Andres Mustonen oli minu jaoks noorusajal üks suurimaid eeskujusid, sest ta suutis stagna aegsest hallusest eristuda ja esitada tõeliselt hingeliigutavat muusikat. Juba aastal 1972 asutas ta vanamuusika ansambli Hortus Musicus ja oli üks varajase muusika pioneere Nõukogude Liidus, ning seejuures musitseeris ta sageli koos Moskvas põlu all olnud vastaliste muusikutega, kes olid tookord paljude kunstivabadust ihkavate eestlaste iidoliteks. Rahvus polnud oluline, märksa tähtsam oli anne ja aus kunst. Nõukogude korrale lojaalseid partorge ja muid kompartei ideolooge ei austatud, küll aga imetleti Mustoneni ja paljusid tema Venemaalt saabunud sõpru – tänaseks maailmakuulsaid muusikuid.
Stagnaajal Nõukogude Eestis keelatud ja mõnitatud Arvo Pärt pühendas teatavasti vabaduse ajal
Mustonenile oma helitööd „Arbos“ ja „An den Wassern zu Babel“. Aga on meil ikka tõesti ka praegu veel vabaduse aeg, kui Mustonenilt võib tema elutöö Hortus Musicus sama lihtsalt ära võtta nagu Nõukogude Eesti muusika elust pagendati stagna ajal Arvo Pärt? Kas tõesti kordub kõik, mis kordus pärast Hruśtśovi sula? Kas Eesti Vabariik pole nõukogulikest karistamiste tavadest vabaks saanudki?
„Eesti Kontserdi väärtusi mõõdetakse kõrges eetikas ning lojaalsuses Eesti riigiile,“ teatas meedias Eesti Kontserdi juht Kertu Orro, kes ei ole küll Mustoneni tööandja ja jääb muule maailmale ilmselt sama tundmatuks nagu need Nõukogude Eesti bürokraadid, kes kord Arvo Pärdi muusika ära keelasid. Küll aga kirjutas Eesti Päevaleht juba aastal 2019, mida töötajad Kertu Orrost endast arvasid: „Eesti Kontserdi uue juhi juhtimise stiil on vastuvõetamatu!“ Orrole pandi nimelt juba siis süüks suurt tööjõu voolavust ja liigset priiskamist, sest paraku daami tööreise peeti kulukateks.
Olen kindel, et mitmel pool mujal võetakse aga Mustonen endiselt avasüli vastu, kuid sellegi poolest on väga nukker, kuidas meie suuri andeid koheldakse ja mida meie kultuurijuhid peavad „lojaalsuseks Eesti riigile“, mida mitte. Kultuurijuhtide meelest ei ohustanud eestlaste eetikat põrmugi see, kui Brüsselisse jõudis reformipartei esindaja Andrus Ansip, kes allkirjastas ammused protokollid kolleegi Jüri Kuke vastu koos teiste „lojaalsete kommunistidega“, mille najalt vallandati vabadusvõitleja Jüri Kukk Tartu ülikoolist ja saadeti koonduslaagrisse, et seal piinelda ja surra koos vene rahvusest dissidentidega.
Olen kindel, et Putinil pole sooja ega külma, kas Mustonen käis Siberis esinemas või mtte, diktaator sellel kontserdil polnud ja eestlasele medalit ei andnud. Aga meie muusika publikule on see kindlasti korvamatu kaotus, kui üht suurepärast muusikut enam kodumaa kontserdilavadel ei näe. Mis saab siis suurepärasest muusikafestivalist MustonenFest, mille Andres Mustonen asutas vabaduse unelmatest tiinel aastal 1989? Kuhu on meie muusikamaastikult loomise- ja liikumise vabadus nüüd kadunud?
Jah, tõenäoliselt mõjub see karistus paraku ka muusiku enda elukvaliteedile, sest septembris tähistab Andres Mustonen oma 70 juubelit.
Mustoneni isa Aleksander Mustonen oli ingerisoomlane, kelle nõukogude võim pärast sõda Soomest tagasi nõudis. Küüditamisest päästis teda üksnes naabri hoiatus. Kahju, et keegi ei hoiatanud Andres Mustoneni, et praeguses Eestis peab hoiduma ka sõprusest maailmakuulsate vene muusikutega, sest suhtumisest Venemaasse ja vene kultuuri on (ammu ilma enne Ukraina sõda!) vormitud „suurpoliitika“, mis aitab valitseval võimuklikil „oma lojaalsust“ demonstreerida.
Aga kellele ja mille nimel?
Eesti rahvale ju meie kuulsate muusikute ja muude „vähelojaalsete“ kultuuri inimeste kõrvaldamisest ja suurte annete boikoteerimisest kindlasti mingit kasu pole.”
Artikli autor Reet Kudu. Artikkel ilmus esmakordselt Nelli Teatajas, 06.04.2023
Eesti Kontserti juhatuse liikme Kertu Orro kommentaar:
Eesti Kontserdi otsus lõpetada koostöö vanamuusika ansambli Hortus Musicus kunstilise juhi Andres Mustoneniga seoses tema esinemisega Venemaal ei tähenda, et ansambli kavas olnud kontserdid ära jäävad, ütles Eesti Kontserdi juht.
“Hortus Musicuse kontserdid – kõik, mis meil on kavas tänase teadmisega – toimuvad,” ütles esmaspäeval Mustoneniga kohtunud Eesti Kontserdi juhatuse liige Kertu Orro. (ilmselt – absurdne väide – mansa juba kah streigib?)
Orro lisas, et kavatseb siiski sel nädalal kohtuda ka ansambli liikmetega, et plaane täpsustada. “Aga kontserdid kindlasti kõik toimuvad ja sellepärast publik muretsema ei pea,” kordas ta.
Orro rõhutas, et ehkki Eesti Kontsert on seisukohal, et inimesed on oma valikutes vabad ja saavad muusikutena esineda seal, kus nende väärtusehinnangud seda lubavad, ei nõustu organisatsioon Mustoneni otsusega.
“Eesti Kontserdi vaatest me kindlasti taunime Venemaal esinemist praegu ja see läheb kindlasti sügavasse väärtuskonflikti meie tõekspidamistega, mistõttu Eesti Kontsert oma koostöö Andres Mustoneniga ka lõpetas,” märkis ta.
Mustonen esines 19. märtsil Venemaal Novosibirskis koos pianist Jekaterina Metšetina ning džässtrompetist Vadim Eilenkrigiga. Metšetina on Putini juures tegutseva kultuuri- ja kunstinõukogu liige, kes kirjutas 2014. aasta märtsis alla Venemaa kultuuritegelaste pöördumisele, millega toetati Vladimir Putini Ukraina- ja Krimmi-poliitikat, vahendas Postimees.
Orro: Mustonen sai aru, mida teeb
Orro tunnustas Mustoneni kunstnikuna ja lisas samas, et dirigent on teinud oma praegused valikud teadlikult.
“Ma kindlasti tahaksin siin toonitada, et minu meelest on ülekohtune infantiliseerida siin muusikut, justkui ta ei saaks aru, mida ta teeb või kus esineb või milline olukord valitseb hetkel maailmas. Saan kinnitada, et Andres Mustonen on väga adekvaatne, intelligentne inimene ja saab väga täpselt aru, mis kuskil toimub ja on ka ratsionaalne,” ütles Eesti Kontserdi juht.
“Kindlasti ei ole Eesti Kontsert asunud positsioonile, et kedagi tühistada või Andres Mustoneni osa Eesti muusika- või kultuuriloos alahinnata. Ei, vastupidi, me hindame Andres Mustoneni panust väga kõrgelt ja kui nüüd Andres sai ka kultuurkapitali elutöö preemia, siis meie oleme küll seisukohal, et see elutöö preemia läks väga õigele inimesele ja tema panus Eesti muusikasse on olnud väga suur,” jätkas Orro.
Orro sõnul arutas ta Mustoneniga praegust olukorda ning mõlemad mõistsid, miks sellised otsused on tehtud.
“Kindlasti ma ei saaks öelda, et emb-kumb meist vastaspoole vastu mingit lõplikku kauna kannaks või tohutult pahane oleks. Pigem ma saan öelda, et me mõlemad oleme tegelikult kurvad,” selgitas Orro.
Küsimusele, kas tulevikus oleks siiski võimalik Mustoneni koostöö Eesti Kontserdiga, vastas Orro: “Jah, nii ultimatiivne ma kindlasti täna ei ole. Aga praegu on küll vaja natukene aega ja seedida ja tegelikult me kõik üheskoos tahaks loota, et hoopiski jube sõda Ukrainas ära lõpeks..
Hortus Musicus tegutseb küll Eesti Kontserdi all, aga organisatsioon ei ole otseselt Mustoneni tööandja, vaid muusik osutab ansamblile kunstilise juhi teenust.
“Selliste tühistamiste lõpetamiseks on vaja kehtestada Rahva Võim ja luua poliitikavaba ühiskond – harmoonias elukeskkond.” – Veiko Huuse
